Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-21-5597

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lk 2 / 4

1-21-5597 Jüri Grigorjevile on esitatud süüdistus selles, et tema 20.07.2019 kella 18.30 ajal xxxxx linnas, xxxxx xx eramus, s.o nende ühises elukohas pigistas Jüri Grigorjev kaelast SB (praeguse nimega G) ning tõukas naist nii, et viimane kukkus vastu tooli serva, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. - selles, et 17.10.2020 kella 20.50 ajal xxxxx linnas, xxxxx xx eramus, s.o nende ühises elukohas haaras Jüri Grigorjev oma abikaasal SG rinnust kinni ja lükkas ta põrandale pikali. Kui naine oli püsti tõusnud, lõi Jüri Grigorjev teda vähemalt 3 korda kapiuksega vastu pead, põhjustades oma tegevusega talle füüsilist valu. - selles, et 12.04.2021 kella 12.00 ajal xxxxx linnas, xxxxx xx eramus, s.o nende ühises elukohas haaras Jüri Grigorjev oma abikaasa SG käsivarrest ja lükkas naise pikali, põhjustades oma tegevusega talle füüsilist valu. Põhjustades oma abikaasale SG korduva kehalise väärkohtlemisega füüsilist valu, pani Jüri Grigorjev toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava lähisuhtes oleva isiku korduva kehalise väärkohtlemise. Peale selle süüdistatakse Jüri Grigorjevit tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et leides pärast isa surma 2015. aastal oma isale kuulunud tulirelvad koos laskemoonaga, ei teatanud ta sellest kompetentsele ametiasutusele nagu nõuab relvaseadus (RelvS), vaid omas ja hoidis relvaloata isikuna oma elukohas, s.o xxxxxxx linnas, xxxxx xx asuvasse garaaži peidetuna 2015. aastast, kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata ajast alates kuni 13.01.2021 politsei teostatud läbiotsimiseni registreerimata ning ekspertiisiakti nr 21ETB0007 järgi tulirelvade hulka kuuluvat ja laskekõlblikku vintpüssi Mosin (nr 34377) ning relvatehases Eiber toodetud revolvrit (nr FA5634) koos 28 tulirelva laskemoona hulka kuuluva ja laskekõlbliku padruniga. Nimetatud tulirelvad on RelvS § 19 lg 1 p 5 järgsed piiratud tsiviilkäibega relvad, mida võib omandada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa ja relvaloa alusel. Nimetatud padrunid on RelvS § 19 lg 3 järgsed piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoon, mida võib soetada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Jüri Grigorjev eiras oma tegevusega RelvS sätteid. Relva käitlemine RelvS tähenduses on muuhulgas relva leidmine, omamine, valdamine, soetamine, hooldamine ja hoidmine. RelvS § 5 lg 1 kohaselt, isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile seaduses sätestatud korras. RelvS § 9 lg 1 kohaselt isik, kes on leidnud peidetud või mahajäetud relva, laskemoona ning need oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma leiu üle. Relva soetamisluba annab RelvS § 32 lg 2 kohaselt selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasi¬toimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab vaid füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks. Seega Jüri Grigorjev, leides tulirelvad ja laskemoona ning taotlemata relvaseaduse järgi ettenähtud soetamisluba ja omamata relvaluba, käitles ebaseaduslikult laskekõlbulikke tulirelvi ja laskemoona, rikkudes oma tegevusega RelvS § 9 lg 1, § 32 lg 2 ja § 34 lg 2 sätteid, millega pani toime KarS 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Jüri Grigorjev süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 9 kuud ning KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskemat ja liitkaristuseks kahe kuriteo eest mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 13.-14.01.2021 kaks päeva kantuks ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui ta 1 aasta ja 6 kuu pikkuse käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 Lk 3 / 4

1-21-5597 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Lisakohustustuseks määrata KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi läbimine. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 64.80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud - kogusummas 1360.80 eurot - tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks menetluskulude katteks 113.40 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta, konfiskeerib kuriteo toimepanemise vahendid ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.