Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on C.M toime pannud kuritegudena: 1) tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes 22.06.2021 kella 03:00 paiku ähvardas Viljandi maakonnas xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx x asuvas peremajas „xxxxxxxxx “ oma kasvatajat A-L.T noaga, mistõttu kannatanul tekkis hirmutunne, et C.M ei kontrolli oma käitumist ja võib ähvarduse täide viia. 2) võõra vallasasja omavolilise kasutamise KarS § 215 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes 22.06.2021 kella 04:00 paiku võttis omavoliliselt Viljandi maakonnas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx x juurde pargitud SA xxxxxxxx kuuluva elektriauto Mitsubishi I-MIEV registreerimismärgiga XXX XXX ning sõitis sellega Viljandi maakonda Põhja-Sakala valda Sürgavere külla Sürgavere tee 19 juurde. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 120 lg 1 ja KarS § 215 lg 1 järgi. KarS § 87 lg 1 alusel, arvestades C.M kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, kohaldada mõjutusvahendit ning KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 alusel paigutada C.M kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumisse kuni 2021/2022 õppeaasta lõpuni, s.o 31.08.2022. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning mõjutusvahendi kohaldamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused mõjutusvahendi kohaldamisel Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid mõjutusvahendi kohaldamise vastavalt KarS § 87 lg 1 p-le 9, lg 5. Süüdistatav tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud on kohaldada talle mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava C.M kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 555,84 eurot. Süüdistatava C.M kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 100,56 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 656,40 eurot jäävad tervikuna riigi kanda, kuna C.M on alaealine, tal on raske puue, kokkuleppe kohaselt peab jätkama õpinguid Maarjamaa Hariduskolleegiumis, isikul puudub iseseisev sissetulek, ta on õpilane, ülalpeetav, teda kasvatab vanaema I.J . Perekonnas on ka osalise töövõimega I.J 24-aastane poeg. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.