Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-21-5120

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Herlend Kruusmannile on esitatud süüdistus selles, et tema, omamata relva soetamisluba ja relvaluba, 2008 aastal, täpselt tuvastamata ajal, omandas laskekõlbuliku vintpüssi Mosin 1891/1930 kaliibriga 7,62x54R numbriga 54270; 2017 aastal, täpselt tuvastamata ajal, laskekõlbliku revolvri Arminius HW3 kaliibriga .22LR ning 2008 aastal, täpselt tuvastamata ajal, laskekõlbliku tulirelva laskemoona: 7 kesktulepadrunit kaliibriga 7,62x54R ja 46 ääretulepadrunit kaliibriga .22LR. Herlend Kruusmann hoidis tulirelvi ja laskmoona oma elukohas xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx katlaruumis kuni need 04.02.2021 politsei poolt teostatud valduse läbivaatuseni. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona leidmine, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine, lammutamine, ümbertegemine ning laenutamine. Vintpüss Mosin 1891/1930 kaliibriga 7,62x54R ja revolver Arminius HW3 kaliibriga .22LR on vastavalt Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 järgi piiratud tsiviilkäibega relvad, mida võib omandada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa ja relvaloa alusel. 7 kesktulepadrunit kaliibriga 7,62x54R ja 46 ääretulepadrunit kaliibriga .22LR on vastavalt Relvaseaduse § 19 lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoon, mida võib soetada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Oma tegevusega rikkus Herlend Kruusmann RelvS § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; Lk 2 / 3

1-21-5120 RelvS § 32 lg 2 sätet, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; RelvS § 33 lg 1 sätet, mille kohaselt relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; RelvS § 34 lg 2 sätet, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks; RelvS § 45 lg 1 sätet, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba; RelvS § 46 lg 1 sätet, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Seega Herlend Kruusmann, omamata relva soetamisluba ja relvaluba, käitles ebaseaduslikult laskekõlbulikke tulirelvi ja laskemoona, millega pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Herlend Kruusmann ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Herlend Kruusmann süüdi tunnistada ja karistada KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 9 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda, seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 04.-05.02.202, kaks päeva kantuks ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta täitmisele pööramata, kui Herlend Kruusmann ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud 1529,68 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks 127,50 eurot ja viimase maksena 127,18 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele,

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.