Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus G.E sundraha summas 438 eurot riigi kanda.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistused

27,09 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, tekitades kannatanule varalist kahju summas 27,09 eurot. - 04.05.2021.a kella 11:21 ajal Viljandi linnas Jakobsoni tn 2 asuvast OG Elektra AS kauplusest Grossi Toidukaubad võttis tahtlikult grupis koos Janar Karusega ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, müügisaalist toidukaupa väärtusega 20,32 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Janar Karus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 12.01.2021.a otsusega mõistetud ärakandmata osa 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Janar Karusel 04.05.2021-05.05.2021.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga 656 tundi, määrates tähtajaks 18 kuud. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §-st 75 lg 1 tulenevalt. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2) G.E KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.03.2021.a otsusega mõistetud ärakandmata osa 10 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata G.E 04.05.2021-05.05.2021.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks 1 aasta 10 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 10 kuud ja 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga 686 tundi, määrates tähtajaks 2 aastat. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §-st 75 lg 1 tulenevalt. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu OG Elektra AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 27,09 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Janar Karuselt ja G.E-lt 27,09 eurot OG Elektra AS kasuks (arveldusarve nr XXxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank; XXxxxxxxxxxxxx Swedbank) Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava G.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 155,76 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi6

mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel võttes arvesse asjaolu, et G.E puhul on tegemist isikuga, kes kasvatab kahte last ja on käesoleval hetkel töötu, mistõttu tema varaline seis ei võimalda tasuda menetluskulusid täies mahus, siis on põhjendatud sundraha vähendamine poole võrra, mõistes süüdistatavalt välja summas 438 eurot. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Janar Karus: sundraha 876 eurot; 2) G.E: sundraha 438 eurot ja riigi õigusabi tasu 155,76 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Janar Karus on kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2021-05.05.2021, seega on Janar Karus viibinud eelvangistuses 2 päeva. G.E on kahtlustatavana kinni peetud 04.05.202105.05.2021, seega on G.E viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 DVD-R plaati kaupluse turvakaamera videosalvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.