Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 4. juulist 2021. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 4. juulist 2021. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 26. juulist 2021.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-21-4753

I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik

1-21-4753

Süüdistuse kohaselt kõik episoodid on toime pannud ühe kuu jooksul ehk lühikese aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt prokurör taotles tunnistada Pavel Valjajev süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja jäänud karistus kuuluks kohe ärakandmisele. Karistuse alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ehk 2.07.2021 ja kohaldada tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ära kandmiseni sõltuvalt kumb asjaolu saabub kiiremini. Täiendavalt rahuldada M OÜ esitatud tsiviilhagi tekitatud kahju osas summas 783, 21 eurot.

1-21-4753

7.5 Süüdistatava Pavel Valjajevi ütlustega (tl 24-34) on tõendamist leidnud, et ta pani toime kõik süüdistusaktis loetletud varavastased kuriteod. Süüdistatav kinnitas enda ülekuulamise protokollis oma allkirjaga, et tema ütlused on kirja pandud õigesti ning tema poolt läbi loetud. Pavel Valjajev tunnistas, et 30.05, 01.06, 05.06, 09.06, 15.06 ja 25.06 pani ta toime šokolaadide vargused, igal korral tuli kauplusse eesmärgiga varastada. Hiljem müüs varastatud šokolaadid maha tundmatutele inimestele, saadud raha kulutas isiklikeks vajadusteks. 02.07.2021 läks eesmärgiga varastada samasse kauplusse aadressil XXX, müügisaalis võttis riiulilt kokku 26 tahvlit šokolaadi ning läks sellega läbi väravate kauba eest tasumata. Nähes turvameest, läks tagasi müügisaali ning pani põrandale koti, millega kavatses poest šokolaadi välja viia. Hiljem süüdistatav oli üle antud politseile. Süüdistatav selgitas varguste osas ka seda, et pärast 2021.a märtsis vabanemist on ta töötu, mille tõttu ei jäänud tal muud üle, kui minna vargile. Kahetseb tehtut. Palub mitte võtta talt vabadust. 7.6 Tunnistaja S N 02.07.2021 ülekuulamise protokollis kajastatud usaldusväärsed ütlused (tl 1-8) tõendavad seda, et süüdistatav on 02.07.2021 varastanud XXX asuvast Maxima kauplusest šokolaade kogusummas 118,58 eurot. Nimelt nähtub tunnistaja, kes töötab süüdistuses toodud Maxima kaupluses turvamehena, ütlustest, et süüdistatav pani šokolaadid kotti ja läks läbi kassa, jättes kauba eest maksmata. Hetkel, kui tunnistaja pöördus tema poole, läks süüdistatav tagasi saali, viskas seal šokolaadidega koti minema, öeldes, et ta pole midagi välja viinud. Tunnistaja kirjeldas süüdistatava riideid ning mainis ka seda, et isikul oli kaasas dokumendid Pavel Valjajev (sünd. 05.03.1985) nimele. Kaup oli kauplusele tagastatud rikkumata kujul. Samuti tõi tunnistaja välja, et seesama mees on varem pannud toime kauba varguse kokku summas 783, 21 eurot, kusjuures kaup ei olnud mitte ühelgi korral kauplusele tagastatud. Seega oli M OÜ-le kahju tekitatud. Tunnistaja sõnade kohaselt on videokaamerate abil fikseeritud ka 30.05, 01.06, 05.06, 09.06, 15.06, 25.06 toime pandud šokolaadide vargused, samuti nimetas tunnistaja iga vargusega kaasneva kahju suuruse. 7.7 Kohtule olid esitatud tõendina ka eespool nimetatud videosalvestised (salvestatud kriminaaltoimiku tagakaanel asuvale DVD-R plaadile), kust nähtub, et üks ja sama meesterahvas, s.o süüdistatav Pavel Valjajev on käinud süüdistuses nimetatud kuupäevadel XXX asuvas kaupluses ning võtnud riiulitelt erinevaid šokolaade, need endaga kaasas olevasse kotti pannud ning väljunud kauplusest kauba eest tasumata. 7.8 Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tl 17-23) nähtuvalt oli seoses 02.07.2021 Maxima kaupluses (aadressil XXX) toime pandud vargusega kinni peetud just Pavel Valjajev. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 71-72) nähtub, et 03.07.2021 teostati Narva arestimajas Pavel Valjajevi läbivaatus ning kohtu hinnangul eeltoodud protokolli fototabelist nähtuv isiku kirjeldus ühtib kohtule esitatud videosalvestistelt nähtuvaga. Kohtul, uurides kohtule esitatud videosalvestisi ja nähes süüdistatavat ka kohtuistungil, ei jäänud kahtlust selles, et kõikide süüdistatavale inkrimineeritavate kuriteoepisoodide osas on talletatud videole just Pavel Valjajevi kriminaalkorras karistatav tegevus kaupluses süüdistuses ära toodud kuupäevadel. Kõrvutades kohtule esitatud videosalvestisi omavahel, joonistub sealt välja Pavel Valjajevi poolt välja töötatud võõraste vallasasjade ebaseadusliku hõivamise skeem ühes ja samas kaupluses. Nimelt läheb ta XXX asuvasse M OÜ kauplusesse saabudes koheselt šokolaade sisaldavate riiulite juurde, pannes need ostukorvi ja hiljem juba enda tegevust varjates tal kaasas olnud kotti. Eeltoodu teostamise järgselt lahkub ta koheselt kauplusest, jättes kotis olevate võõraste vallasasjade eest tasumata ning pöörates need seega ebaseaduslikult enda kasuks. 7.9 XXX asuvast Maxima kauplusest varastatud kauba kogus ja kauba hinnad on lisaks eeltoodud tunnistaja Sergei Narusoni ütlustele tõendatud ka M OÜ esitatud avaldustega (tl 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16) ning tunnistaja I S, kes on nii Maxima keti turvajuht kui ka alates 01.06.2021 M OÜ volitatud esindaja, 02.07.2021 ülekuulamise protokollis kajastatud ütlustega (tl 49-57), mis haakuvad eeltoodud tõenditega ja tõendavad seda, et Pavel Valjajev täitis enda

1-21-4753

tegevusega süüdistuses toodud aegadel ja kohas talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse koosseisu. 7.10 Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). 7.11 Karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 35 - 40) on P. Valjajevit kolm korda karistatud kriminaalkorras süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Nähtuvalt antud kriminaalasja materjalidest pani P. Valjajev toime 7 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 30.05.2021 kuni 02.07.2021. Kohtule esitatud 31.07.2020 Viru Maakohtu otsusest nr 1-20-4970 nähtub, et Pavel Valjajev oli süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle oli mõistetud vabaduskaotuslik karistus, mis oli karistusregistri andmetel täidetud 18.03.2021, st ca 2,5 kuud enne 30.05.2021 järjekordse varguse toimepanemist. Süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on tema jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks, mis annab aluse järeldada seda, et ta on talle inkrimineeritavad vargused toime pannud süstemaatiliselt. 7.12 KarS § 199 lg 2 p 9 subjektiivne koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKKo nr 3-1-1-142-05). Kohus on seisukohal, et P. Valjajev pani talle inkrimineeritavad vargused toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. P. Valjajev teadis seda, et teda on varem varguste toimepanemise eest karistatud ja ta teadis ka seda, et kaupluses asuvad vallasasjad on tema jaoks võõrad, kuna need on kellegi teise omandis. Süüdistatav on ise kinnitanud, et iga varguse episoodi korral seadis ta endale varguse toimepanemise eesmärgiks, kuna tal polnud muud võimalust hankida endale sissetulekut. Võttes võõrad vallasasjad müügisaalist ja omastades need ebaseaduslikult enda kasuks pöörates sai süüdistatav aru, et paneb sellise tegevusega toime varavastased kuriteod. Seega pani P. Valjajevi kõik talle inkrimineeritavad vargused toime tahtlikult ja seda tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. 7.13 Kokkuvõtvalt on süüdistatav seega oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et P. Valjajev pani talle inkrimineeritavad kuriteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus märgib ka seda, et süüdistatava P. Valjajevi ütlused selle kohta, et tal polnud muud valikut kui varguste toimepanemine ei mõjuta kohtu hinnangul kuidagi isiku käitumise õigusvastasusele hinnangu andmist. Ilmselt on süüdistatava soov eeltoodud ütlusi andes olnud minimeerida enda süü suurust eesmärgiga olla leebemalt koheldud karistuse mõistmisel. Siinkohal on põhjendatud välja tuua see, et P. Valjajev ei varastanud eluks hädavajalikke toiduaineid, mis annaks aluse jaatada seda, et ta oli tõesti sattunud olukorda, kust väljapääsuks pole rohkelt valikuid. Käesoleval juhul on aga võõrasteks vallasasjadeks, mille ta ebaseaduslikult pööras enda

1-21-4753

kasuks, hoopis maiustused. Nimetatud vallasjade edasimüük süüdistatava poolt on paljasõnaline. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud see, et P. Valjajev pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II

1-21-4753

kuriteo. Karistusregistri teatisest nähtub, et P. Valjajevi näol on tegemist isikuga, keda on karistatud mh mitu korda ka KarS § 218 lg 1 järgi. 8.7 Kuigi üldise kohtupraktika kohaselt saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki lähevad samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused üha karmimaks, on kohtu hinnangul siiski isiku süü suurus määrav asjaolu, millest tuleb lähtuda karistuse mõistmisel konkreetses kriminaalasjas. Nimetatu tähendab seda, et järjekordne mõistetav vangistus ei pea ilmtingimata olema eelnevast pikem kui isik on toime pannud samalaadse kuriteo. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus sellele, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis sõltub süü suurus muuhulgas toimepandud varguste arvust (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-20-9442). Eelmises kriminaalasjas mõisteti P. Valjajev süüdi 14 varguse toimepanemises ning KrMS § 238 kohaldamisega karistati teda reaalse 10-kuulise vangistusega. Käesolevas asjas süüdistatakse P. Valjajevit 7 varguse toimepanemises, millest viimane jäi katsestaadiumi. Süü suurust hinnates arvestab kohus ka tekitatud kahju suurust, mis on kannatanule hüvitamata. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on tunnistanud kõikide talle inkrimineeritavate varguste toimepanemist ja nimetatut on kohtu hinnangul põhjendatud pidada karistust kergendavaks asjaoluks vastavalt KarS § 57 lg-le 2. 8.8 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades süüdistatava varasemat karistatust reaalse vangistusega ning uue kuriteo toimepanemist vähem kui kolme kuu jooksul peale Viru Maakohtu 31.07.2020 otsusega temale mõistetud karistuse ärakandmist, siis ei esine P. Valjajevi puhul selliseid erandikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava karistuse reaalselt täielikult täitmisele pööramata. 8.9 Seoses kaitsja taotlusega asendada P. Valjajevile mõistetav vangistus ÜKT-ga peab kohus põhjendatuks osutada sellele, et vastavalt kohtupraktikale üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (RKKKo 3-1-1-84-03). Ka varasemalt on P. Valjajevit kohtu poolt karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest nii Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-770 kui ka Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6866. Viimase väärteokorras karistatava teo pani süüdistatav toime 20.10.2016, mil teda karistati PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 1000 eurot. Ka enne seda on P. Valjajevit väärteokorras mitu korda karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega tuleb nentida, et P. Valjajevi kuritegelik käitumine ei näita taandumismärke, mis räägib reaalselt ära kandmisele kuuluva vangistuse mõistmise põhjendatuse kasuks, saavutamaks nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivset eesmärgi. Samuti peab kohus põhjendatuks välja tuua, et karistusregistri andmete kohaselt (tl 35-40) on P. Valjajevile juba varasemalt mõistetud karistuseks Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-770 ka üldkasuliku töö tegemine. Sellise karistuse mõistmine ei saavutanud paraku soovitud eesmärki, sest hiljem pidas Viru Maakohus põhjendatuks pöörata mõistetud karistuse täitmisele 04.05.2018 määrusega, kuna P. Valjajev hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei saa olla kuidagi kindel selles, et seekord on P. Valjajev valmis tegema korrektselt üldkasulikku tööd ning et sellise karistusega on võimalik saavutada ka karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärki.

1-21-4753

8.10 Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada P. Valjajevi alla keskmäära jääva karistusega, s.o 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas seda kriminaalasja lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista P. Valjajevile ära kandmata karistuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda P. Valjajevi kahtlustatavana kinnipidamise aega, s.o 02.07.2021. III

1-21-4753

VI

1-21-4753

ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.