Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-19-5367 28. mai 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kriminaalasi Niina Neglasoni süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 4 ja § 3001 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2020. a otsus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liisa Nuut, kassatsioon Niina Neglasoni kaitsja vandeadvokaat Stella Veber 28. aprill 2021, kirjalik menetlus
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2020. a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 30. juuni 2020. a otsus N. Neglasoni õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 3001 lg 1 järgi ning mõisteti N. Neglasoni kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
Kassatsioon rahuldada osaliselt.
Mõista Eesti Vabariigilt N. Neglasoni kasuks välja 840 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
Süüdistus
N. Neglason anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 2 p 4 ja § 3001 lg 1 järgi, T. S. § 298 lg 2 p 3 järgi ning Osaühing Corrigo (edaspidi Corrigo) § 298 lg 3 järgi.
1-19-5367
N. Neglasoni süüdistati toimingupiirangu rikkumises KarS § 3001 lg 1 järgi järgmistel asjaoludel.
Süüdistuse kohaselt osales N. Neglason kavatsetult nii Corrigo majanduslikku huvi puudutavates aruteludes kui ka Corrigot puudutava volikogu 12. oktoobri 2017. a otsuse hääletusel ning vastuvõtmisel. Selline tegevus ja enda taandamata jätmine on vaadeldavad KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiirangute teadva rikkumisena suures ulatuses.
Lisaks süüdistati N. Neglasoni suures ulatuses altkäemaksu võtmises KarS § 294 lg 2 p 4 järgi järgmistel asjaoludel.
N. Neglason osales ametiisikuna volikogu istungitel ja sotsiaalkomisjoni koosolekutel Corrigo kohta tehtavate otsuste aruteludes, otsuste tegemises ning nende sisulises suunamises, väljendades aktiivselt toetust Corrigo soovidele või projektidele. Lisaks avaldas N. Neglason ametiisikuna ajakirjanduses pooldavaid sõnavõtte Corrigo tervisekeskuse projekti kohta. Vastutasuks ametialaste otsuste ja tegevuse eest nõustus N. Neglason võtma aastatel 2016–2018 Corrigo juhatuse liikmelt ja osanikult T. S-ilt kokkuleppel viimasega vastu ja ka võttis vastu erinevaid soodustusi järgmiselt: N. Neglasonil võimaldati soodustingimustel koostada eksperdiarvamusi juulist 2016 jaanuarini 2018 kokku summas 62 189,53 eurot, N. Neglasoni hõimlane oli Jõhvi Haigla hooldusosakonnas ööpäevaringsel hooldusteenusel 799 kalendripäeva jooksul soodsamatel tingimustel, millega süüdistatav hoidis kokku 3196 eurot, N. Neglasonil võimaldati kasutada Jõhvi Haiglas tasuta kabinetti eravastuvõttudeks, millega N. Neglason hoidis kokku vähemalt 150 eurot, ja T. S. lubas N. Neglasonile 15 eurot maksva röntgen-panoraamülesvõtte hammastest tasuta.
Maakohtu menetluse ajal loobus prokuratuur altkäemaksu võtmise süüdistusest osas, mis puudutas eksperdiarvamuste koostamist 62 189,53 euro eest, misjärel arutati vastavat süüdistust KarS § 294 lg 2 p 4 asemel edasi § 294 lg 1 järgi. Maakohtu otsus
Viru Maakohtu 30. juuni 2020. a otsusega mõisteti kõik süüdistatavad õigeks, vabastati N. Neglasoni vara aresti alt, määrati hüvitada N. Neglasonile kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju ja mõisteti süüdistatavate kasuks riigilt välja menetluskulud. Kohus leidis kokkuvõtvalt järgmist. 2(6)
1-19-5367
N. Neglasonil oli KVS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev keeld teha Corrigoga seotud otsuseid ning ta oleks pidanud taanduma 4. ja 12. oktoobri 2017. a istungitel hääletamisest. 9. oktoobri 2017. a koosolekul hääletamist ega otsuste tegemist ei toimunud, mistõttu puudub põhjus heita süüdistatavale ette piirangu rikkumist.
Rikkumise ulatus KarS § 3001 lg 1 tähenduses ei ole automaatselt võrdne tehingu väärtusega, sest olukorras, kus tehingu tulemusel tekib vallal õigus nõuda teiselt isikult kokkulepitud summa tasumist, ei saa rikkumise ulatuse hindamisel olla nullpunktiks 0 eurot. Sellisel juhul oleks rikkumine seda suurem, mida kasumlikum oleks tehing. Niisugune käsitlus oleks ebamõistlik ega ole seadusandja eesmärk ja mõte KarS § 3001 lg 1 kehtestamisel. Rikkumisest suures ulatuses saaks rääkida, kui oleks tuvastatud, et ruume oleks otsuse tegemise ajal olnud võimalik anda kasutusse 10 aastaks nii, et vald oleks võinud saada üüritulu kokku vähemalt 88 444,01 eurot, st vähemalt 40 000,01 eurot kokkulepitust rohkem. Samuti ei otsustatud volikogu 12. oktoobri 2017. a otsuses üürihinda, vastava otsuse tegi vallavalitsus.
Süüdistuses kajastuv faktiliste asjaolude kirjeldus vastab formaalselt KarS § 294 lg 1 ja § 298 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Samas on igapäevases majandustegevuses eraõiguslike tehingute puhul üldisest hinnakirjast erinevate pakkumuste tegemine ja soodsama hinna küsimine tavaline. Pole tõendeid, et N. Neglason sai nimetatud soodustusi vastutasuna selle eest, et ta toetaks volikogu liikmena Corrigo majanduslikke huve. Tõendid ei kinnita, et vastav ekvivalentsussuhe saavutati konkludentselt. Apellatsioon
Maakohtu otsuse vaidlustas riiklik süüdistaja, paludes maakohtu otsus tühistada ning tunnistada süüdistatavad süüdi. Ringkonnakohtu otsus
Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2020. a otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata, ent sellesse tehti täpsustusi toimingupiirangu suure ulatuse mõiste tõlgendamise kohta. Apellatsioon jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
Kolleegium nõustus maakohtuga, et koosseisupäraste tegudena saab hinnata N. Neglasoni hääletamist volikogu 4. ja 12. oktoobri 2017. a istungitel. Samas ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks lähemalt analüüsida, kas 4. oktoobri 2017. a istungil päevakorda võtmise otsustus võib endast kujutada toimingupiirangu rikkumist, sest küsimuse päevakorda panemise ebaõigus neelduks sisulise otsustuse ebaõiguses.
KarS § 3001 ei eelda reaalset varakäsutust, sest tegu ei ole varavastase kahjustusdelikti, vaid avaliku võimu usaldusväärset toimimist kaitsva abstraktse ohudeliktiga. Seetõttu võib KarS § 3001 järgi kvalifitseeruda ka otsus, mis on alles esimene samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks. Vastutust ei väära seegi, kui varakäsutus jääb mingil põhjusel tegemata. Volikogu 12. oktoobri 2017. a otsusega kellelegi ruume üle ei antud. Selle tulemuse saavutamiseks oli vaja veel vallavalitsuse otsust üürihinna kohta (mis tehti) ja lepingu sõlmimist Corrigoga (mis jäi ära). Need kaks sammu aga eeldasid esmalt volikogu otsust ruumid üldse kasutusse anda, mis on KarS § 3001 rakendatavuse jaoks piisav.
3(6)
1-19-5367
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg-s 3 nõutava kindlusega ei saa aga väita, et vaidlusalused ruumid oleks saanud enam kui 40 000 euro eest 10 aastaks kasutusse anda. Turul polnud ühtegi huvitatud üürnikku, ruumid olid küllaltki spetsiifilised (eeskätt kasutatavad sotsiaalsetel eesmärkidel), väga halvas seisukorras, nende kasutamine eeldas kapitaalremondi tegemist, ruumid seisid aastaid tühjana.
Kuigi üürihind jäi volikogu otsusega kindlaks määramata, ei saa öelda, et volikogu 12. oktoobri 2017. a otsusel polnud rahalist ulatust. Nimetatud otsusega loodi kõik eeldused, et vallavalitsus määraks ühe kuu üürihinnaks just 1 €/m2 ehk ligikaudu 48 000 eurot 10 aasta peale. Siiski ei saa pelka eelduste loomist mingi tingimuse täitmiseks samastada tingimuse täitmise endaga. Nii on see ka siis, kui tingimuse täitmine näib väga tõenäoline. Pole välistatud, et mingil põhjusel jääb tingimus ikkagi täitmata.
Maakohus jõudis õigele järeldusele, et kogutud tõendid ei võimaldanud jaatada ebaõiguskokkuleppe sõlmimist altkäemaksu võtmise koosseisu (KarS § 294 lg 1) tähenduses.
Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb selle tühistamist N. Neglasoni õigeksmõistmises ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassatsiooni põhiargumendid on järgmised.
Ei saa nõustuda kohtute käsitlusega suurest ulatusest. N. Neglason teadis, et tema tehtav ja sisuliselt suunatav otsus seoses Corrigoga oli puutumuses üüritehinguga, mille maksumus ületas 40 000 eurot. Samuti oli N. Neglasonile teada, et tõenäoliselt saab tehingu hinnaks 1 €/m2, ta oli avalikult väljendanud toetust sellisele hinnale. Seega oli 12. oktoobri 2017. a otsusel konkreetne ja turuhinnas väljenduv väärtus.
Ringkonnakohtu mõttekäik ruumide üürihinda kujundavatest asjaoludest väljub toimingupiirangu rikkumisele antava karistusõigusliku hinnangu raamidest, kuivõrd tegemist pole tagajärjedeliktiga. Kõik oletused ja võimalikud muudatused tehingutes, sh rahalises väärtuses, ei muuda tõendatud asjaolu, et KVS-is sätestatud keelualas oleva otsuse tegemise ja selle sisulise suunamise ajal oli N. Neglasonile tehingu ulatus teada.
Tähendus puudub ringkonnakohtu seisukohal, et volikogu 12. oktoobri 2017. a otsusega loodi vaid eeldused konkreetse hinna kohaldamiseks. KarS § 3001 lg 1 hõlmab ka otsust, mis on alles esimene samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks. Vastutust ei väära see, kui varakäsutus jääb mingil põhjusel tegemata või kui hilisema varakäsutuse ulatuse osas teeb otsuse keegi teine.
Kuna altkäemaksu koosseis polnud kohtute hinnangul täidetud, oleks pidanud samadele faktilistele asjaoludele andma karistusõigusliku hinnangu KarS § 3001 lg 1 alusel.
N. Neglasoni kaitsja palub jätta kassatsioon rahuldamata.
Vaidlus puudub selles, et volikogu 12. oktoobri 2017. a istungi päevakorras oli küsimus anda Jõhvi vallale kuuluvad vaidlusalused ruumid Corrigole 10 aastaks tasu eest kasutusse. Arutelu järel võeti vastu sellekohane otsus ning hääletusel osales volikogu esimehena ka N. Neglason. Hääletuse ajal oli Corrigo N. Neglasoniga seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses. Volikogu 4(6)
1-19-5367 istungil kõnealuse otsuse hääletusel osaledes rikkus N. Neglason toimingupiirangut KVS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Viidatud normi kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.
KarS § 3001 lg 1 järgi on karistatav KVS-is kehtestatud toimingupiirangu teadev rikkumine suures ulatuses. Vaidluse keskne küsimus on, kuidas hinnata rikutud toimingupiirangu ulatust.
KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt KarS § 3001 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste tekitamisele. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 92) Toimingupiirangu rikkumine pole tagajärjedelikt, vaid abstraktne ohudelikt. Seepärast on karistatav juba ainuüksi keelatud toimingu või otsuse tegemine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 2020. a otsus nr 1-18-7408/62, p 18) ning suur ulatus selle normi mõttes pole mitte koosseisupärane tagajärg, vaid rikkumise kvantitatiivne mõõde.
Ringkonnakohus ja prokuratuur märkisid õigesti, et toimingupiirangu rikkumine ei eelda reaalset varakäsutust, mistõttu võib nimetatud koosseisu alla kvalifitseeruda ka otsus, mis on alles esimene samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks. Niisamuti on nõustumisväärne seisukoht, et vastutust ei väära see, kui tegelik varakäsutus jääb mingil põhjusel tegemata. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda.
Eelnevat arvestades on vastuoluline ringkonnakohtu järeldus, et lisaks volikogu otsusele oli objektiivse koosseisu täitmiseks vaja veel vallavalitsuse otsust üürihinna kinnitamise kohta. Teise astme kohus märkis, et ohu loomise samastamine ohu realiseerumisega (kahju tekkimisega) oleks vastuolus karistusõiguse aluspõhimõtetega. Ringkonnakohtu mõttekäik pole kooskõlas tema enda seisukohaga, et toimingupiirangu rikkumine on abstraktne ohudelikt. Toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu realiseerumine pole vajalik (vt eespool p 27). Seepärast puudub tähendus asjaolul, et vallavalitsus oleks saanud kehtestada väiksema üürihinna või jätta selle teema sootuks kõrvale. Samal põhjusel on asjakohatu ka mõtisklus võimalikust vahendlikust täideviimisest vallavalitsust ära kasutades.
Kuna KarS § 3001 lg 1 ei nõua tagajärge, ei nõustu kolleegium kaitsja osutusega, et Corrigole kahjulikul viisil hääletades pole tegemist olukorraga, mida seadusandja soovis toimingupiirangu rikkumise koosseisuga karistatavaks lugeda. Nimelt hääletas N. Neglason 12. oktoobri 2017. a istungil ruumide Corrigole tasu eest, mitte tasuta kasutusse andmise poolt. Toimingupiirangu rikkumise objektiivne koosseis on täidetud ka siis, kui ametiisik teeb teadvalt keelatud toimingu või otsuse, mis on avalikku ülesannet täitvale asutusele varaliselt kasulik (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-23-14, p 19 ja
Asjaolu, et otsuse rahalist väärtust pole toimingupiirangut rikkudes tehtud otsuses fikseeritud, ei muuda toimingu väärtust olematuks. Käsilolevas asjas plaaniti esialgu üürihind kehtestada volikogu asjasse puutuva otsusega. Üksnes pärast vallasekretäriga konsulteerimist jäi see volikogu pädevuse puudumise tõttu otsuse eelnõust välja. Kolleegium märgib, et kui otsuse või toimingu rahaline väärtus on tuvastatav, pole üldjuhul vaja arutleda, kas see vastas ka turuväärtusele. Turuväärtusele vastavuse hindamine võib muutuda aktuaalseks olukorras, kus
5(6)
1-19-5367 otsusel või toimingul puudub rahaliselt kindlaks määratud väärtus üldse või väärtus on küll kindlaks määratud, kuid on kahtlus, et see on tegelikkuses suurem.
Ringkonnakohus jättis aga õigustatult muutmata maakohtu otsuse N. Neglasoni õigeksmõistmises altkäemaksu võtmise süüdistuses, mistõttu kolleegium sellel küsimusel täiendavalt ei peatu.
Kokkuvõtlikult leiab kolleegium, et ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigust. Asja uuel läbivaatamisel peab teise astme kohus hindama, kas volikogu 12. oktoobri 2017. a otsus anda Corrigole 10 aastaks tasu eest kasutusse Jõhvi vallale kuuluvad ruumid oli suunatud vallavalitsusele õigusliku aluse loomisele sõlmida Corrigoga leping, mille sisu ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot.
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2020. a otsuse osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 30. juuni 2020. a otsus N. Neglasoni õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 3001 lg 1 järgi ning mõisteti N. Neglasoni kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, peab riik § 186 lg 1 alusel hüvitama menetlusosalistele kassatsioonimenetluse kulud. Kaitsja taotlus hüvitada N. Neglasonile kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 840 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.