Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;

•

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Vitali Hildebrandt on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.01.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-173 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Karistust vähendati 1/3 võrra ja Vitali Hildebrandtile mõisteti 2 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati Vitali Hildebrandtile mõistetud vangistust 29.04.2015 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka Vitali Hildebrandti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja ära kandmata karistuseks loeti 2 aasta, 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, juhul kui Vitali Hildebrandt ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 21 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid ning allub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Harju Maakohtu 27.03.2019. a kohtumäärusega pöörati karistus 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2019 ja lõpeb 31.08.2021.

13.04.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Vitali Hildebrandti isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vitali Hildebrandti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vitali Hildebrandti tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist ennetähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vitali Hildebrandti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Vitali Hildebrandt kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vitali Hildebrandt temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta 2 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava onule T. L. kuuluva korteriga, mis on ka isiku Rahvastikuregistri järgseks elukohaks. Varasemas iseloomustuses on kriminaalhooldaja välja toonud, et tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Vabanemisjärgselt asub isik seal elama koos ema A. S., onu V. T.ja vanaema Õ. T. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on Vitali Hildebrandt osalenud vangla tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, tugigrupi Tagasilanguse ennetamine ja Keemiline sõltuvus loengutsükli. Samuti on ta alustanud sotsiaalprogrammi 12 sammu läbimist. Iseloomustused seni läbitud tegevuste kohta on positiivsed ning kirjeldavad teda motiveeritud ja aktiivse osalejana, kellel on soov rakendada õpitud oskusi edasises elus. Ka suhtlemise ametnikega ei ole isik väljendanud negatiivset suhtumist, vaid on olnud viisakas ja koostöövalmis. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka toetav lähivõrgustik. Päritoluperekonda kuuluvad isa S. S., ema A. S., noorem vend A. V. , onu V. T. ja vanaema Õ. T. Isa elab Venemaal ja temaga on suhted katkenud. Emaga on suhted head – ta on kinnipeetavat vangistuse ajal toetanud rahaliselt ning valmis teda toetama ka vabanemisjärgselt. Suhtlusringkonda on kuulunud küll kriminaalsete hoiakutega isikud kellega koos on tarvitanud uimasteid ja pannud toime kuritegusid, kuid enda kinnitusel ta ei suhtle nendega enam. Välistamaks selliste isikute võimalikku mõju kinnipeetava edasisele seadusekuulekusele, tuleb kohtu hinnangul määrata talle KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustus teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed. Samuti kiiduväärne on, et isikul on vabanemisel garanteeritud töökoht. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik tööle asuda ettevõttes T. G. OÜ (nüüdseks nimega T. B. OÜ ), mis osutab üldhoonete puhastusteenust. Ettevõtte juhatuse liige O. T. kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldajaga, et ta on valmis isikule garanteerima töökoha kojamehena. Kuna kehv majanduslik olukord ja kuritegude toimepanemine on praegusel juhul omavahel seotud, siis töökoha ja stabiilse sissetuleku olemasolu parandaks oluliselt igapäevast toimetulekut ning vähendaks seeläbi kuritegevuse riski, võimaldades isik samuti asuda tasuma temal lasuvaid nõudeid. Murekoht siinkohal on aga asjaolu, et seisuga 01.05.2021 on T. B. OÜ kantud maksuvõlglaste nimekirja ning krediidiinfo kohaselt puuduvad ettevõttel ka registreeritud töötajad 1. Samuti pole O. T. äriregistri B-kaardi kohaselt ettevõtte juhatuse liige. Selleks on R. P. juba alates 23.09.2020. Seega võib olla tegu üksnes näilise tööpakkumisega. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumid. Isikul on Diagnoositud sõltuvus fentanüülist, tarvitas enne vangistust fentanüüli 1-2 korda kuus süstides. Viimati tarvitas fentanüüli 2019.a veebruaris olles kriminaalhooldusalune. Uimasteid on tarvitanud 14. eluaastast, olnud on ka üledoose. Enda sõnul on proovinud ja tarvitanud väga paljusid narkootilisi aineid (kanep, heroiin, amfetamiin, ecstasy, opioidid). Saanud ka viimatise kriminaalhoolduse ajal metadooniravi, kuid sellest hoolimata jätkas fentanüüli tarvitamist. Hetkeseisuga on isik planeeritust varem läbinud Tagasilanguse ennetamise tugigrupi, kus läbiviija leiab, et tema motivatsioon tegeleda sõltuvusega on hea. Läbiviija hinnangul osales programmis aktiivselt, tundides oli isik kaasatud. Täitis ülesandeid eeskujulikult. Ka kohtuistungil kinnitas Vitali Hildebrandt soovi ravida end sõltuvusest. Samuti on kohtule esitatud OÜ Tervisekeskus Elulootus tõend, millest lähtuvalt võimaldatakse isikule

https://krediidiraportid.ee/tatambo-bucaramanga-ou

vabanemisel ravi ja rehabilitatsiooniprigrammi läbimine kestusega 6-9 kuud. On väga positiivne, et isik mõistab narkosõltuvuse tõsidust ja ta on motiveeritud sellest vabanema. Et täiendavalt toetada isiku soovi vabaneda sõltuvusest, tuleb talle lisaks absoluutsele keelule, kehtestada tema nõusolekul KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ka kohustus läbida ravi- ja rehabilitatsiooniprogramm OÜ-s Tervisekeskus Elulootus. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta on tõepoolest pika vangistuse jooksul mõelnud oma elu üle järele ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning ilma narkootikumideta. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Vitali Hildebrandti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 20.05.2021.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Merike Allikmäe. Kaitsja esitas 20.05.2021.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 64,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 64,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vitali Hildebrandtilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Annemarie Gerassimov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.