Liiklussüüteod

1-21-3482 Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.

1-21-3482 joove avaldus väliselt tajutavates häiritud ja muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ehk joobele iseloomulikes kliinilistes tunnustes. Tetrahüdrokannabinool kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning nende käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse (NPALS) § 3 lõikele 1 Eesti Vabariigis keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Seega juhtis Uku Kuusmaa mootorsõidukit narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, rikkudes Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Uku Kuusmaa toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Peale selle Uku Kuusmaa, omamata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise luba, 09.07.2020 kella 23:21 ajal hoidis Haapsalu linnas Rannarootsi tee 1 juures, kus ta politsei poolt kinni peeti, enda sõiduauto Škoda Superb registreerimismärgiga xxx juhiukse taskus fooliumpaberis 0,73 grammi kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 14%, sõiduki pagasruumis soonkinnitusega kilekotis 8,00 grammi kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 16% ja pagasiruumist leitud metallist purustajas ehk grinderis 0,49 grammi peenestatud kanepit, mille THC sisaldus oli 19%. Seega hoidis Uku Kuusmaa enda valduses suures koguses s.o. kokku 9,22 grammi narkootilist ainet kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli suurem kui 0,2% selle mahust ja millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele. Kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist. Sellise tegevusega pani Uku Kuusmaa toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemise. Kohtus nõudis prokurör süüdistatava Uku Kuusmaa süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. Uku Kuusmaa süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus Uku Kuusmaa suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

1-21-3482 loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab Uku Kuusmaa süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendina on vaadeldud Lääne prefektuuri Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis asuvaid esemeid: fooliumpaber, piibukaha, kilepakend, klaasipudelist piip ja kanepi purustaja (pakendid 1-5) /tl 42/. Kokkuleppes on määratud, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendiks olevad eelnevalt loetletud esemed. Uku Kuusmaa avaldas kohtuistungil, et saab aru, et need asjad hävitatakse kokkuleppe kinnitamisel. Nimetatud esemed hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kokkuleppes on prokurör taotlenud ekspertiisiobjektiks olnud narkootiline aine, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule /tl 21/, konfiskeerida KarS § 191 ja § 83 lg 4 alusel. Kohus leiab, et prokuröri konfiskeerimise taotlus on põhjendatud prokuröri esitatud alusetel ja kohus konfiskeerib ekspertiisiobjektiks olnud narkootilise aine, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule (akt nr 20E-AN0946, 20.10.2020 ). NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 tuleb Uku Kuusmaalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1 460 eurot (2,5*584). Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on joobe tuvastamise kulu (akt 1040T) 123 eurot /tl 6-7/, narkootilise aine ekspertiisi maksumus (akt 20E-AN0946,20.10.2020) 252 eurot /tl 22/ ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus (akt 20E-LÕX0219, 20.40.2021) 95 eurot /tl 31/, kokku 470 eurot. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 1930 eurot. Uku Kuusmaa on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul.

1-21-3482 Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.