N.S-i süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri Kangur (videokonverentsi teel)
Süüdistatav
N.S (videokonverentsi teel) isikukood XXX; elukoht xxx; määramata kodakondsus; x; emakeel vene keel; töökoht x eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Viru Maakohtu otsusega 1-20-5592 vangistusega 9 kuud 28 päeva, mille kandis täielikult ära 05.03.2021 t õkend – kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2021 kell 11:15 Oleg Gorškaljov kohtuistungil ei osalenud
Kaitsja
ringkonnaprokurör
Andreas
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse s eadustiku (KrMS) §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada N.S süüdi KarS § 120 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud aeg alates 20.05.2021 kuni 21.05.2021, s.o 2 (k aks) päeva. Ärakandmata karistus on 6 (kuus ) kuud ja 28 (kakskümmend k aheksa) päeva vangistust .
1-21-3645 KarS § 69 lg 1 alusel asendada N.S-ile mõistetud, kuid kandmata karistuse osa, s.o 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, 208 (kakssada kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada N.S-i üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi. N.S on kohustatud:
1.elama alalises elukohas aadressil xxx;
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7.mitte tarvitama alkoholi. Vabastada N.S kinnipidamiselt kohtusaalis. Lähenemiskeeld KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu I V (ik xxx) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, keelates N.S-il : - läheneda I V le avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes I V viibimiskohtades lähemale kui 50 meetrit ning suhelda I Vga nendes kohtades. I Vga juhuslikul kohtumisel on N.S-il kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda I Vst vähemalt 50 m kaugusele; - viibida kannatanu I V elukohas aadressil x, Sillamäe ja kannatanu töökohas x, ega nendele kohtadele lähemal kui 20 meetrit; - võtta kannatanuga ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. Lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 3 (kolm) aastat alates k ohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: - elektrooniline andmekandja plaat, mis asub toimiku materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista N.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundrahast osa, s.o 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot; - menetluskuluna riigi õigusabi summas 92 (üheksakümmend kaks) eurot ja 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab N.S temalt väljamõistetud riigi nõude summas 530 (viissada kolmkümmend) eurot ja 40 senti tasuma al ates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.
1-21-3645 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pang as. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700023325 ning selgitus „N.S , 1-21-3645, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud , suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Apellatsioonõig us on süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.S-i süüdistatakse selles, et ta 22.04.2021 kella 21:13 paiku Sillamäe linnas telefoni teel ähvardas I Vt tapmisega, põhjustades kannatanus tõsiseltvõetavat hirmu oma tervise ja julgeoleku pärast. Selliselt pani N.S toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – ähvardas kannatanut tapmisega, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.
2.Kooskõlas N.S-i , tema kaitsja Oleg Gorškaljov ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Andreas kangur vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus N.S süüdimõistmist: - KarS § 120 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 2 alusel arvatakse maha 2 päeva, mil süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud. Ärakandmisele jäävast 208 päeva vangistust asendatakse KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 208 tundi, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 69 lg 4 peab N.S üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks pannakse N.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2 järgi kohustus mitte tarvitada alkoholi. Vastavalt VÕS § 1055 ja KrMS § 310-1 ning tulenevalt kannatanu avaldusest palub prokuratuur kehtestada N.S-ile kannatanu I Vle lähenemise keelu tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates N.S-il : 1) läheneda I Vle avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus - ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes I V viibimiskohtades lähemale kui 50 meetrit ning suhelda I Vga nendes kohtades. I Vga juhuslikul kohtumisel on N.S-il kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda I Vst vähemalt 50 m kaugusele; 2) viibida kannatanu I V elukohas aadressil x ja kannatanu töökohas x, ega nendele kohtadele lähemal kui 20 meetrit; 3) võtta kannatanuga ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu.
1-21-3645 Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad N.S-ilt välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 438 eurot ja r iigi õigusabi kulu 92,40 eurot. Väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele 1 aasta jooksul. Asitõendina DVD+R-plaat kannatanule tehtud ähvarduskõne salvestisega jääb kriminaaltoimikusse.
3.Kohtuistungil avaldas N.S , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.
4.Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista N.S süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Ajutine lähenemisekeeld kuulub kohaldamisele vastavalt kokkuleppes kokkulepitule.
6.Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks.