Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2021, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-21-2770 (18284000341)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Kaarel Evart süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
Kaarel Evart (isikukood: 38302286022; elukoht: puudub; viibimiskoht xxxxxxx xxxxxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 08.11.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud 25 päeva; 2) Tartu Maakohtu 13.11.2017 otsusega KarS §-de 117 lg 1, 4231 ja 418 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 5 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 538 tundi tähtajaga 2 aastat; 3) Tartu Maakohtu 25.05.2016 otsusega KarS §-de 121 lg 1 ja 4231 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Lugeda Kaarel Evartile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 15.05.2019.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kaarel Evart toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt ja lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) 2016. aasta juunis täpselt tuvastamata ajal lõi xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx hoovis xxxxx X.X it jalaga, mille tõttu kaotas kannatanu tasakaalu ning kukkus hoovis olevasse klaasihunnikusse. Kukkumise tagajärjel lõikas klaas kannatanu vasakule käsivarrele sügava haava. Sellise tegevusega põhjustas Kaarel Evart kannatanule füüsilist valu; 2) 2016. aasta juunis täpselt tuvastamata ajal viskas lõi xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx hoovis xxxxxxxx X.X ile ca 2 m kaika vastu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning haava kukla piirkonnas; 3) 2016. aasta juunis täpselt tuvastamata ajal lõi xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx lõi xxxxxx X.X mitmel korral püksirihmaga reiepiirkonda, põhjustades kannatanule valu ning hematoomid; 4) 2017. a novembris täpselt tuvastamata ajal haaras lõi xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx ootamatult selja tagant xxx xxxxx X.X i kaelast kahe käega kinni ja
lükkas kannatanu põrandale pikali, põhjustades kannatanule valu seljapiirkonda; 5) 09.08.2018 viskas xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx hoovis xxxxx X.X it lõi taskulambiga vastu vasaku jala sisesäärt. Oma tegevusega põhjustas Kaarel Evart kannatanule füüsilist valu ning marrastuse vasaku jala sisesäärele; 6) 2019. aasta kevadel täpselt tuvastamata ajal lõi lõi xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxx xxxxx X.X lahtise käega vähemalt ühe korra peapiirkonda, põhjustades kannatanule valu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (episoodid 2016 aasta juunis, 2017 novembris, 09.08.2018) ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda nimetatud karistus kaetuks Kaarel Evartile Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.11.2018 otsusega mõistetud karistusega, so vangistus 3 aastat 4 kuud 25 päeva ning karistuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud 25 päeva. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (episood 2019 kevadel) ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 7 kuud 25 päeva, suurendades vangistust 3 kuud Kaarel Evartile Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.11.2018 otsusega mõistetud karistuse võrra, so 3 aastat 4 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 15.05.2019. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kaarel Evarti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 259,80 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaarel Evartilt jätta sundraha välja mõistmata, kuna tegemist on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 mõistes ning sundraha on Kaarel Evartilt Tartu Maakohtu 08.11.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4714 välja mõistetud. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 259,80 eurot: riigi õigusabi tasu 64,80 eurot, 145,80 eurot ja 49,20 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 CD plaati alaealiste kannatanute ülekuulamiste salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel toimiku juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.