1-21-2757/14 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks E Ki suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel /kd II tl 15-16/ . E Kit süüdistatakse selles, et tema pani 2020 aasta kevadel, täpselt tuvastamata aegadel korduvalt toime kehalisi väärkohtlemisi oma alaealiste laste - JS Ki, sündinud xxx, JN Ki, sündinud xxx ja I Ki, sündinud xxx suhtes, mis seisnes selles, et oma elukohas XXX täpselt tuvastamata kuupäeval lõi JS Kit ühel korral lahtise käega istmikupiirkonda, täpselt tuvastamata kuupäevadel ja täpselt tuvastamata arvul kordadel lõi JN Kit iga kord ühel korral lahtise käega istmikupiirkonda, täpselt tuvastamata kuupäeval lõi I Kit ühel korral lahtise käega istmikupiirkonda, samuti tiris täpselt tuvastamata kuupäevadel ja täpselt tuvastamata arv kordi JS Kit ja JN Kit küünarvarrest kinni hoides kätest. Sellise tahtliku tegevusega tekitas E K kannatanutele JS Kile, JN Kile ja I Kile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani E K lähisuhtes toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Peale selle lükkas ta ajavahemikus 09-11.10.2020, täpselt tuvastamata kellajal oma elukohas XXX JS Ki voodile pikali ja poja jalgu kinni hoides lõi teda ühel korral lahtise käega istmikupiirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule JS Kile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani E K lähisuhtes toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. E Ki süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna tema poolt kasutatud vägivald ei olnud eriti intensiivne, seisnedes vaid lahtise käega vastu istmikku löömises ja käest tirimises. Sellega ei põhjustatud kannatanutele ka tervisekahjustusi ega ka suurt valu. Tegemist on varem karistamata isikuga, kellel ei ole kuritegelikke kalduvusi. Tegemist oli pigem puudulikest teadmistest ja oskustest tingitud ebaõigete kasvatusmeetoditega, mida kahtlustatavast lapsevanem oma lastega tegelemisel kasutas. Nüüdseks on ta ka oma valest käitumisest aru saanud ning on saatnud prokuratuurile ka kirja, milles avaldab, et „Süüdistuse asjaolude, et 2020 aasta kevadel ja oktoobris andsin Jle, Jle ja Ile ühel korral lahtise käega istmikule laksu, kohta avaldan kahetsust. Edaspidi lähtun põhimõttest, et head lapsed kasvavad laksuta. Olen valmis läbima sotsiaalprogrammi ning tegema ühiskondlikult kasulikku tööd.“ Seetõttu esinevad karistust kergendavad asjaolud süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.K on ka üritanud varem parandada suhteid oma lastega ja laste emaga. Selleks on sõlmitud Haapsalu linna lastekaitsetöötaja vahendusel vanemlik lepe, milles nad on kokku leppinud laste ühises hooldusõiguses ja suhtluskorras. Lastekaitsetöötajad on E K ja nende laste suhteid ning kasvatusmeetodeid arutanud, k.a seda, kuidas E.K peaks oma käitumist muutma. E.K ja kannatanu D T on mõlemad osalenud perelepituses, läbinud suhtlemiskoolitusi ja saanud nõustamist. E.K oli nõus osalema ka pereteraapias, kuid lastega kohtumised on ära jäänud laste ema vastuseisu tõttu. Kannatanu D T samas ei nõua E.K karistamist, vaid on avaldanud, et ta soovib, et selline kahtlustatava käitumine lõppeks ja et lapsed saaksid nii ema kui isaga olla ja et nad tunneksid ennast turvaliselt. Lapsed on vaatamata vägivalla kasutamisele suhelnud isaga edasi. Seetõttu on vajalik, et E.K saaks ka edaspidi nõustamist ja positiivset mõjutamist selleks, et oma käitumist lastega suhtlemisel ja nende kasvatamisel muuta ning selleks on olemas ka sobilik sotsiaalprogramm. Haapsalus tegutseb Hoolivate Isade programm. See on ka mujal piirkondades põhiline menetlustes, kus meesterahvas on löönud kas last või lapse ema.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri kohtule esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub nende põhjendustega, prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. E Kile on esitatud süüdistus teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 2 p 2,3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kannatanu D.T on prokurörile avaldanud, et ei nõua E.K karistamist, vaid on avaldanud, et ta soovib, et selline kahtlustatava käitumine lõppeks ja et lapsed saaksid nii ema kui isaga olla ja tunneksid ennast turvaliselt. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 1, 3 ja 5 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks - tasuda kriminaalmenetluse kulud; -teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut; - osaleda sotsiaalprogrammis. Nimetatud §-i lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude tasumise ja üldkasuliku töö tegemise kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Sotsiaalprogrammis osalemise kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud E.Kajakile kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavate kohustustega – teha 120 tundi üldkasulikku tööd, läbida sotsiaalprogramm Hoolivad Isad ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 328,80 eurot. E.K süü ei ole suur, ta on karistamata, teo toimepanemisest on möödunud üle poole aasta, ta ei ole uusi kuritegusid toime pannud, on tehtut kahetsenud ja on valmis sotsiaalprogrammis oma vanemlikke oskusi arendama. Menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu 146,40 eurot /kd I tl 79-81/ ja 182,40 eurot /kd I tl 84-85/, kokku 328,80 eurot.