Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

S. Jegorov on läbinud vanglas kõik talle ettenähtud programmid, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on pikka aega vanglas töötanud, järelikult on tal säilinud tööharjumused. Vabanemisel ta ei lähe lihtsalt vanglast välja vabadusse, vaid taotleb enda vabastamist sisuliselt kinnisesse asutusse. Iseloomustuses on märgitud, et nimetatud keskus on kinnine ja väljaspool liikumine ilma saatjata on peaaegu võimatu, seega alkoholi tarvitamine või ka uute kuritegude toimepanemine on viidud minimaalseks. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et pärast küllaltki pikka vangistuses viibimise aega on vajalik ülemineku aeg ja samas ka väga tugeva järelevalve all olemise aeg ning vastavate kohustuste panemine Sergei Jegorovile annabki selle võimaluse. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Sergei Jegorov kannab karistust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 3 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 5 aasta 11 kuu 27 päeva pikkusest karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Sergei Jegorov on taotlenud ennetähtaegset vabastamist aadressile xxxx. Tegemist on xxxx kristliku kogudusega xxxx, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Rehabilitatsioonikeskuse juhataja on andnud oma nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks keskuses ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv kriminaalkaristus, viibib ta vangistuses kolmandat korda, millest saab järeldada, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab Sergei Jegorov varguste ja röövimise toimepanemist eest, mida soodustas eelkõige sõltuvusainete tarvitamine, aga ka grupi mõju. Kinnipeetav tunnistab, et varasemalt oli tal probleeme alkoholi tarvitamisega seoses. Enda sõnul otsis ta alkoholist leevendust igapäevastele raskustele ja probleemidele. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Vanglas olles läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vabanemisel soovib ta elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse oma sõltuvusest vabanemiseks. Eeltoodu viitab sellele, et sõnades on kinnipeetav motiveeritud oma sõltuvusest vabanema ning ta on teinud ka reaalseid samme sellega tegelemiseks. Iseloomustusest nähtub, et enne vangistust kuulusid isiku suhtlusringkonda peamiseks kriminaalkorras karistatud isikud, kelle poolt võis olla mõjutatav, millele viitab asjaolu, et kuriteod on toime pandud grupis. Samas ei olnud kinnipeetav vangistuse jooksul nõus osalema lühiajalistel kokkusaamistel vanade sõpradega, mis viitab sellele, et Sergei Jegorov on mõelnud suhtlusringkonna vahetamisele, et hoiduda edaspidi kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest.

Kaalukaks positiivseks asjaoluks peab kohus kinnipeetava käitumist vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud erinevates individuaalses täitmiskava ettenähtud tegevustes. Ta on edukalt läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning vestelnud kriminaalhooldusametnikuga viha ohjeldamise ja probleemkäitumise teemadel. Lisaks on kinnipeetav pidevalt olnud hõivatud tööga, töötades nii üldkasutatavate ruumide koristajana, köögitöölisena kui toidujagajana ning ta on motiveeritud töötama ka edaspidi. Siiski ei võimalda eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis kohtul konkreetse kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Individuaalses täitmiskavas on ettenähtud ka vestlused kriminaalhooldusametnikuga kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seostest kuritegevusega, mis on planeeritud 2020-2024. aastaks, kutsehariduse omandamine, mis on planeeritud 2021-2023. aastaks ning riigikeele õpe, mis on planeeritud 2021-2022. aastaks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul ei ole kinnipeetav praeguseks ajaks täitnud talle kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. Vabanemisel puudub Sergei Jegorovil garanteeritud töökoht ühes kindla igakuise sissetulekuga, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Enne vangistust ta ei töötanud, varasemalt töötas mitteametlikult ehitusel, tegi juhutöid. Pikaajalised töökogemused ja – oskused puuduvad, kuigi tööd tegema on ta motiveeritud, mida näitab pidev tööga hõivatus vanglas olles. Vabaduses mõjutasid tema majanduslikku toimetulekut probleemid sõltuvusainetega ning tasumata nõuded, mida iseloomustuse järgi on üle 8000 euro. Kuivõrd kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning isikul puudub vabanemisel kindel töökoht ühes igakuise sissetulekuga, püsib jätkuvalt oht, et isik võib majanduslike raskute leevendamiseks panna toime uue varavastase kuriteo. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Sergei Jegorovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel küllaltki pikk vangistus, mille jooksul on tal võimalik läbida kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning näidata, et suudab ka edaspidi vangistuses viibimise ajal käituda õiguskuulekalt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Jegorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 124,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.