lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-428/10

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-428/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1464
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-07-15
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-12
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-29
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-13
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedAÕS § 349 lg 3Hüpoteegi üleminek omanikuleTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 206 lg 1Poolte õigusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 376 lg 4Hagi muutmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Luminor Bank AS11315936(Kostja)NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ80612823(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Kohtukoosseis 23.01.2025, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-24-428 Tsiviilasja number

Tsiviilasi

NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ hagi Luminor Bank AS-i vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ (registrikood 80612823), lepinguline esindaja PJ Kostja Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend.
2.Tühistada Harju Maakohtu 11.10.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Rahuldada NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Asjaolud

1.NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ (hageja) esitas 09.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Luminor Bank AS-i (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis C. W.L kostja õiguseellasega Nordea Bank Finland plc Eesti filiaal 16.02.2006 laenulepingu nr 09320132858 (edaspidi laenuleping), millega K. W.L ja W.L võtsid kodulaenu 89 093 eurot ja soetasid selle eest Kanepi 7-8, Tallinn korteriomandi abikaasade ühisomandisse. K. W.L ja W.L-i abielu lahutati 31.08.2011, kuid nende ühisvara on jätkuvalt jagamata. 11.01.2021 väljastas kostja W.L-ile tõendi, milles kinnitas, et seisuga 10.01.2021 ei ole tal kostja ees kohustusi. Tsiviilasjas nr asus kohus seisukohale, et viidatud tõendiga andis kostja W.L-ile negatiivse võlatunnistuse ja laenulepingust tulenev kohustus on tema osas lõppenud. 16.03.2021 tehinguga läks laenulepingust tulenev nõudeõigus kostjalt üle hageja õiguseellasele KIMBUTAJA OÜ, kes loovutas selle 11.01.2023 hagejale. Kostja andis 16.03.2021 tehinguga hageja õiguseellasele 48 083,06 euro eest üle laenulepingust tuleneva nõudeõiguse, kuid jättis avaldamata olulise asjaolu, mis nõudeõiguse väärtust oluliselt vähendab – nimelt et kostja on laenulepingust tuleneva kohustuse osas andnud negatiivse võlatunnistuse. Sellega tekitas kostja hagejale kahju. Tsiviilasjas nr vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on laenulepingust tuleneva kohustuse (K. W.L-i ja W.L-i ühisvara) negatiivse võlatunnistuse andmisega jaganud. Hageja palub peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni; kaasata menetlusse W.L kolmanda isikuna hageja poolel; mõista kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitis summas, mis täpsustub tsiviilasja 2-2312244 menetluses. Hageja esitab kostja osas esialgse kahjunõude üksnes 350 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjed
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
2-21-6493
2-23-12244
2-23-12244
2.Maakohus jättis hagi 18.03.2024 määrusega käiguta. Hageja nõue ei ole selgelt formuleeritud. Hagiavalduse sisust nähtub, et hageja esitab kostja osas esialgse kahjunõude 350 eurot, kuid hagiavalduse resolutsioonis palub hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise, mis täpsustub tsiviilasja 2-23-12244 menetluses. Maakohus leidis, et hagejal tuleb esitada kostja vastu selgesõnaliselt formuleeritud konkreetses summas. Samuti jääb ebaselgeks 350 euro suuruse kahjusumma kujunemine. Hageja nõue peab olema selgelt välja toodud ja nõude aluseks olevad asjaolud peavad olema seostatud asjas esitatud tõenditega. Jääb ebaselgeks, millist kohustust on kostja oma käitumisega rikkunud ning kuidas on see põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Maakohus märkis, et hagejal tuleb välja tuua, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist, rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Lisaks tuleb hagejal esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid ja viidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovib. Maakohus kohustas lisaks hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu.
3.Hageja esitas 16.04.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kui kostja ei oleks W.L-ile 11.01.2021 negatiivset võlatunnistust andnud, oleks hagejal laenulepingust tulenev nõudeõigus ka W.L-i osas. See, kas kostja kujundas sellega abikaasade ühisvarasse kuulunud

nõudeid ja kui suur on hagejale tekkinud kahju, selgub tsiviilasja 2-23-12244 menetluse tulemusena. Hageja eesmärgiks on vältida nõude aegumist. Hageja soovib oma nõuet täpsustada eelmenetluse käigus ja peale tsiviilasja 2-23-12244 menetluse lõppemist. Hageja on esitanud kostja osas esialgse nõude 350 eurot ning tasunud sellelt riigilõivu 100 eurot.

4.Maakohus andis 30.09.2024 kostjale tähtaja hagi menetlusse võtmise osas seisukoha esitamiseks.
5.Kostja esitas 09.10.2024 seisukoha, milles palus jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja leidis et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kostja ja laenusaaja K. W.L sõlmisid 16.02.2006 laenulepingu korteriomandi ostmiseks ning lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati korteriomandile hüpoteek. 15.01.2021 sai enampakkumise tulemusel korteri omanikuks KIMBUTAJA OÜ. Kostja, KIMBUTAJA OÜ ja F sõlmisid 16.03.2021 notariaalakti, milles kostja kinnitas, et korteriomand on koormatud hüpoteegiga kostja kasuks ning et laenulepingust tulenev nõue laenusaaja vastu on lõppenud. KIMBUTAJA OÜ tasus 15.03.2021 kostjale laenusaaja eest 48 083,06 eurot, millega täitis laenulepingust tulenevad kohustused kostja ees. 11.01.2021 väljastatud dokumendi näol oli tegemist saldokinnitusega, millega kostja kinnitas, et 10.01.2021 kuupäeva seisuga ei omanud W.L kostja ees kohustusi. W.L ei olnud laenulepingu pooleks. Kostja ei andnud W.L-ile negatiivset võlatunnistust. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et ta oleks omandanud 16.03.2021 tehingust tulenevad KIMBUTAJA OÜ õigused. Laenulepingust tulenevad nõuded läksid AÕS § 349 lg 3 alusel üle KIMBUTAJA OÜ-le, mistõttu on viimasel nõue laenusaaja vastu. Juhul, kui laenusaaja oli abielus ning tegemist oli ühisvara režiimiga, võib tõusetuda küsimus ka abikaasa vastutusest. Lisaks ei ole hageja kõrvaldanud kohtu osundatud puuduseid. Maakohtu määrus
6.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et andis hagejale võimaluse mh asjaolude ja nõude täpsustamiseks, kuid hagi asjaoludes esitatud asjaoludel ei saa hagejal olla kostja poolt 11.01.2021 väljastatud tõendi alusel kostja vastu kahjunõuet. Maakohus viitas kostja 09.10.2024 seisukohas esitatud asjaoludele ning leidis, et need kinnitavad, et W.L ei olnud laenulepingu pooleks ning 11.01.2021 tõendi väljastamise seisuga ei olnud tal kostja ees mh laenulepingust tulenevaid tasumata võlgnevusi. Seega on 11.01.2021 tõendi sõnastus korrektne. Kostja ei saanudki teistsugust tõendit anda olukorras, kus W.L ei olnud laenulepingu pooleks. Tsiviilasjas nr 2-21-6493 tehtud kohtute lahendid ei ole TsMS § 457 lg 1 järgi kostjale siduvad. Ühisvaraga seonduvad abikaasade nõuded tulenevad perekonnaseadusest ning kostja ei saa kõnealuse tõendiga mõjutada abikaasade vahelisi võimalikke nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et kuna kostjat esindab menetluses kostja töötaja, siis puuduvad kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud. Määruskaebus

7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 392 lg 1 kohaselt on hagejal asjaolude ja nõude täpsustamine võimalik kogu eelmenetluse vältel. Maakohus leidis ekslikult, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud olema seostatud asjas esitatud tõenditega. Ei ole välistatud, et kostja pärast hagi menetlusse võtmist hagi õigeks võtab ja hageja menetluses tõendeid ei esitagi. Samuti ei saa hagejal olla tõendite esitamise kohustust või vajadust enne, kui kohus hagiavalduse menetlusse võtab ning pooltele tõendite esitamise tähtajad määrab. Hageja esitab kõik asjakohased tõendid eelmenetluse käigus. Hagi asjaolude osas kordab hageja esialgse hagi väiteid. Menetluse edasine käik
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendi.
12.TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel saab hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinsel juhul hagis esitatud nõude ja asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu.
12.1.Hagi kohaselt vastutasid K. ja W.L hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste eest solidaarselt, kuid hageja ei teadnud nõude omandamisel, et kostja oli 11.01.2021 andnud W.L-ile negatiivse võlatunnistuse. Hageja leiab, et seetõttu ei saa tema enam W.L-ilt solidaarse kohustuse täitmist nõuda ja kostja on tekitanud negatiivse võlatunnistuse W.L-ile andmisega talle kahju. Hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades ei saa asuda seisukohale, et hageja nõuet ei oleks võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel ning et hageja nõue oleks selgelt perspektiivitu.
12.2.Maakohus asus hagi menetlusse võtmise staadiumis tuvastama kostja 09.10.2024 menetlusdokumendi alusel asjaolusid, et W.L ei olnud laenulepingu pooleks, 11.01.2021 tõendi väljastamise seisuga ei olnud tal kostja ees laenulepingust tulenevaid kohustusi ja tõendi sõnastus oli korrektne.
12.3.Hagi menetlusse võtmise faasis ei ole üheselt ettenähtav, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Asjaolu, kas kostja tekitas hageja õiguseellasele kahju, tuleb kohtul tuvastada hageja toodud asjaolude, kostja vastuväidete ja tõendite alusel, mida saab teha üksnes asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses.
12.4.Kui hageja nõude aluseks olevad asjaolud on asja lahendamiseks ebapiisavad, peab maakohus TsMS § 392 alusel eelmenetluses olulised asjaolud välja selgitama. Ühtlasi peab maakohus kvalifitseerima hageja nõude aluseks oleva õigussuhte ja selgitama pooltele tõendamiskoormist. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa hagejale ette heita tõendite esitamata jätmist.
12.5.Hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja ei nimeta lõplikku kahjusumma suurust. Hageja on esitanud nõude 350 eurot. TsMS § 206 lg 1 ja TsMS § 376 lg 4 p 2 võimaldavad hagejal menetluse kestel esialgu esitatud nõuet suurendada. Seni tuleb lähtuda sellest, et hageja nõue on 350 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja