Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 2, 3, § 311, § 312, § 313, § 314, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus

O T S U S T A S:

Andrei Grigorjev süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et ajavahemikus alates november 2018 kuni 06.09.2019 tegutsedes grupis N. Grigorjevaga ja ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis N. Grigorjeva ja G. Pankoviga, käitles A. Grigorjev narkootilist ainet kanepit suures koguses oma kodus xxx. Nimelt seisnesid A. Grigorjevi käitlemisteod järgmises. A. Grigorjev valdas narkootilist ainet kanepit suures koguses, hoides seda oma kodus xxx, nimelt 06.09.2019 valdas ta oma kodus kanepit 244,71 g THC sisaldusega 12-21% ja narkootilise aine segu, mis seisnes 0,0029 g heroiinist, 0,00029 g fentanüülist ja 0,0016 g 3-metüülfentanüülist (mis piisab joobe tekitamiseks 160-320 isikule) suures koguses. A. Grigorjev edastas kanepit N. Grigorjevale lõpptarvitajatele edasiandmiseks. A. Grigorjev andis kanepit edasi teistele isikutele suures koguses NPALS § 3-1 lg 3 mõttes ehk koguses, mis on piisav joobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule. Ajavahemikus jaanuar 2019 kuni suvi 2019 andis A. Grigorjev edasi kanepit A. R.i kaudu K. M.-le vähemalt üks doos kaks korda nädalas igakuiselt. Juunis-juulis 2019 edastas A. Grigorjev G. Pankovile kanepi realiseerimisest saadud raha vähemalt ühel korral. A. Grigorjevi käitlemisteod, nimelt narkootilise aine kanepi ja heroiini-fentanüülide segu valdamine ja kanepi edasiandmine on keelatud ehk ebaseaduslikud NPALS § 3 lg 1 alusel. Mõista Andrei Grigorjevile karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Andrei Grigorjev’ile mõistetud karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 06.09.2019-26.02.2020, s.o 5 kuud ja 21 päeva ja mõista Andrei Grigorjev’ile lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust. 2 / 59

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistust Andrei Grigorjevi suhtes kohaldamata ja tingimisi täitmisele pööramata, kui Andrei Grigorjev ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1, lg 2 p 21 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrata Andrei Grigorjev käitumiskontrolli ajaks Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 alusel lugeda katseaja alguseks 07.04.2021. Nadežda Grigorjeva õigeks mõista kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu, episoodis D. Janšukile narkootilise aine edasiandmine 2018. aastal. Nadežda Grigorjeva süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et ajavahemikus alates november 2018 kuni 06.09.2019 tegutsedes grupis A. Grigorjeviga ja ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis A. Grigorjevi ja G. Pankoviga, käitles N. Grigorjeva narkootilist ainet kanepit suures koguses oma kodus xxx. Nimelt seisnesid N. Grigorjeva käitlemisteod järgmises. N. Grigorjeva valdas kanepit suures koguses, hoides seda oma kodus xxx, nimelt 06.09.2019 valdas ta oma kodus kanepit 10,71 g THC sisaldusega 15-17%. N. Grigorjeva, saades kanepit A. Grigorjevilt, andis kanepit edasi teistele isikutele suures koguses NPALS § 3-1 lg 3 mõttes ehk koguses, mis on piisav joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. N. Grigorjeva käitlemisteod, nimelt narkootilise aine kanepi valdamine ja edasiandmine on keelatud ehk ebaseaduslikud NPALS § 3 lg 1 alusel. Mõista Nadežda Grigorjevale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta Nadežda Grigorjeva suhtes vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Nadežda Grigorjeva ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 78 alusel lugeda katseaja alguseks 07.04.2021. Tatjana Grigorjeva KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo tõendamatuse tõttu.

3 / 59

Grigori Pankov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis N. Grigorjeva ja A. Grigorjeviga, käitles G. Pankov narkootilist ainet kanepit suures koguses NPALS § 3-1 lg 3 mõttes. Nimelt G. Pankov sai A. Grigorjevilt kanepi realiseerimisest ehk edasiandmisest saadud raha vähemalt ühel korral, esinedes grupilises narkokäitlemises narkoraha liikumise kulleri rollis. G. Pankovi teopanus grupilise narkokäitlemisse, nimelt narkootilise aine kanepi edasiandmisesse on keelatud tegevus ehk ebaseaduslik NPALS § 3 lg 1 alusel. KarS § 61 lg 1 kohaldamisega mõista Grigori Pankovile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Grigori Pankov’ile mõistetud karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2019-14.09.2019, s.o 3 (kolm) päeva, ning 08.10.201908.02.2019, s.o 4 (neli) kuud, ja mõista Grigori Pankov’ile lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta Grigori Pankovi suhtes vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Grigori Pankov ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 78 alusel lugeda katseaja alguseks 07.04.2021.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi I.Belugini kaitsjatasutaotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Andrei Grigorjev’ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 2478,48 eurot (s.h õigusabi eest 2065,40 eurot, käibemaks 413,08 eurot). Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi kaitsjatasutaotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Nadežda Grigorjevale osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 2004 eurot (s.h õigusabi eest 1670 eurot, käibemaks 334 eurot). Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Arvo Suubani kaitsjatasutaotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Tatjana Grigorjevale osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 2008,80 eurot (s.h õigusabi eest 1674 eurot, käibemaks 334,80 eurot). Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi kaitsjatasutaotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Grigori Pankov’ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 3412,60 eurot (õigusabi 2698 eurot, käibemaks 714,6 eurot).

Mõista Andrei Grigorjev’ilt välja menetluskulud: - sundraha summas 1460 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 1000 eurot; - ekspertiisi tegemisega seotud kulud kokku summas 1500 eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas kokku 3960 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb Andrei Grigorjev’il tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 4 / 59

Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700015207 ning selgitus „Andrei Grigorjev 1-20-917 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Nadežda Grigorjevalt välja menetluskulud: - sundraha summas 500 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 400 eurot; - ekspertiisi tegemisega seotud kulud kokku summas 700 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas kokku 1600 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb Nadežda Grigorjeval tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700015210 ning selgitus „Nadežda Grigorjeva 1-20-917 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Grigori Pankov’ilt välja menetluskulud: - sundraha summas 1460 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 500 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas kokku 1960 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetluskulud Grigori Pankovil tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700015223 ning selgitus „Grigori Pankov 1-20-917 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tatjana Grigorjeva menetluskulud: - kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 372,60 eurot; - kaitsjatasu kohtumenetluses summas 2884,80 eurot; - ekspertiisiga seotud kulud summas 7,1 eurot jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel.

Konfiskeerimine ja selle tagamine: 5 / 59

Vabastada aresti alt Viru Maakohtu 04.12.2019 kohtumäärusega nr 1-19-9398 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Andrei Grigorjevilt äravõetud sularaha summas 570 (viissada seitsekümmend) eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole a/a EEXXX, viitenumber on 3100082116 ja tagastada nimetatud summa Andrei Grigorjevile kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada aresti alt Viru Maakohtu 04.12.2019 kohtumäärusega nr 1-19-9396 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Nadežda Grigorjevalt äravõetud sularaha summas 1120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole a/a EEXXX, viitenumber on 3100082116 ja tagastada nimetatud summa Nadežda Grigorjevale kohtuotsuse jõustumisel. 12.09.2019 Grigori Pankovi kasutuses olnud sõidukist Fiat Ducato reg.nr xxx läbiotsimisel ära võetud Grigori Pankovile kuuluv sularaha summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole a/a EEXXX, viitenumber 3100082116, tagastada Grigori Pankovile kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: 06.09.2019 Nadežda Grigorjeva elukohas, xxx toimunud läbiotsimise käigus ära võetud märkmik, mis asub kriminaalasja materjali juures, jätta kriminaalasja materjali juurde. 14 tk DVD-plaati, 4 tk CD-plaati ja 2 tk välist andmekandjat (mälupulka), mis asuvad kriminaalasja materjali juures, jätta kriminaalasja materjali juurde. 06.09.2019 aadressil xxx läbiotsimisel ära võetud esemed (pakend nr 20ATH01225)- Pakend nr 1 turvakleebisega A18 0089683 – rebitud kilekott ainega; - Pakend nr 2 turvakleebisega A18 0089682 – kaks kilekotti ainega; - Pakend nr 3 turvakleebisega A18 0089684 – kilekott ainega ja toidukarp; - Pakend nr 4 turvakleebisega A18 0089685 – digitaalne kaal; - Pakend nr 6 turvakleebisega A18 0089687 – digitaalne kaal; - Pakend nr 9 turvakleebisega A18 0089690 – kummikindad; - Pakend nr 10 turvakleebisega A18 0089691 – digitaalne kaal mustas plastkarbis; - Pakend nr 12 turvakleebisega A18 0089693 – üks tühi kilekott ja kolm ainega; - Pakend nr 13 turvakleebisega A18 0089694 – kilekott pulbri jääkidega; - Pakend nr 14 turvakleebisega A18 0089695 – purk kilekottiga, mille sees on pulber; - Pakend nr 15 turvakleebisega A18 0089696 – kaks kilekotti ainega; - Pakend nr 19 turvakleebisega A18 0089700 - väike kilekott ainegahävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 06.09.2019 aadressil xxx läbiotsimisel ära võetud esemed (pakend nr 20ATH01225)- Pakend turvakleebisega A180089669 – 7 soonsulguriga kilekotti ainega; - Pakend turvakleebisega А180089670 – 36 soonsulguriga kilekotti ainega; - Pakend turvakleebisega А180089673 – digitaalne kaal Digital Scale professional mini R-105 ID52hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Narkootilised ained, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI-sse. 6 / 59

06.09.2019 A. Grigorjevi ja T. Grigorjeva elukohas aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed (pakend nr 20ATH01225)- Pakend nr 7 turvakleebisega A18 0070303- soonsulguriga kilekotid; - Pakend nr 16 turvakleebisega A18 0070304- tühjad kilekotid; - Pakend nr 20 turvakleebisega A18 0070305- kaks pappkarpi kilekottidega; - Pakend nr 5 turvakleebisega A18 0089686- 9 soonsulguriga kilekottihävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. - Pakend nr 27- märkmik; - Pakend nr 28- vihik; - Pakend nr 8 turvakleebisega A15 009545- mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiga); - Pakend nr 18 turvakleebisega A15 009542- SIM-kaart ja selle alus; - Pakend nr 21 turvakleebisega A15 009544- telefon Nokia (SIM-kaardita); - Pakend nr 22 turvakleebisega A15 009538- SD-mälukaart ja mälupulktagastada kohtuotsuse jõustumisel Andrei Grigorjevile. 06.09.2019 Nadežda Grigorjeva elukohas aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed: - Pakend turvakleebisega А18 0089671 – 24 soonsulguriga kilekotti; - Pakend turvakleebisega А18 0089672 – 64 soonsulguriga kilekottihävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 06.09.2019 Nadežda Grigorjeva elukohas aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud pakend turvakleebisega A15 009543 – mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiga)- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Nadežda Grigorjevale. 12.09.2019 sõiduki Fiat Ducato reg.nr XXX läbiotsimise käigus ära võetud esemed Pakend nr F3 turvakleebisega A18 0070300 – mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiga)tagastada kohtuotsuse jõustumisel Grigori Pankovile. 12.09.2019 Grigori Pankovi elukohas aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed- pakend nr 2T turvakleebisega A18 0063979 – soonsulguriga kilekotid- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Grigori Pankovile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 14.04.2021. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 07.04.2021. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 23.04.2021, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Prokuratuuri esitatud süüdistus 7 / 59

Andrei Grigorjev’it süüdistatakse selles, et tema rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid ajavahemikul 2015 kuni 06.09.2019 ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Grigori Pankovi, Nadežda Grigorjeva ja Tatjana Grigorjevaga tegeles ebaseaduslikult narkootilise aine kanepi suures koguses käitlemisega (omandamine, valdamine, vahendamine, pakkimine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule) Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas, Ritsiku ja Hobuseraua tänavatel. Ajavahemikul 2015 kuni 27.06.2019 tuvastamata asjaoludel leppisid G.Pankov, A.Grigorjev, N.Grigorjeva kokku, et hakkavad isikute grupis Kohtla-Järve linnas käitlema ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit suures koguses. G.Pankovi ülesandeks grupis oli hankida kanepit ning edastada aine A.Grigorjevile ja N.Grigorjevale. A.Grigorjevi, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva ülesandeks oli G.Pankovilt saadud kanepit hoida oma elukohtades ning A.Grigorjev ja N.Grigorjeva kasutades xxx (A.Grigorjev) ja xxx (N.Grigorjeva) korterites olevaid digitaalkaale ja minigripp kilekotte pakkisid aine kilekottidesse 0,33 grammi kaupa doosideks. A.Grigorjev ja N.Grigorjeva müüsid oma elukohtadest kanepit dooside kaupa narkosõltlastele hinnaga 10 eurot 1 doos (minigripp kilekott). Vastavalt grupi sisesele kokkuleppele jätsid A.Grigorjev ja N.Grigorjeva 25% kanepi müügist saadud rahast endale ning 75% kanepi müügist saadud rahast edastasid G.Pankovile, kes omakorda hankis uue koguse kanepit, et Grigorjevite saaksid seda edasi müüa. Eelpool toodud moel omandas G. Pankov tuvastamata isikult ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 ning andis Kohtla-Järve linnas ise või tuvastamata isikute kaudu A.Grigorjevile, T.Grigorjevale, N.Grigorjevale üle mitte vähem kui 21-l korral suures koguses (s.o üle 10 doosi) kanepit kokku mitte vähem kui 2293,1 grammi s.o ca 6879 doosi, mida A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva hoidsid oma elukohtades xxx (A.Grigorjev, T.Grigorjeva) ja xxx (N.Grigorjeva). Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 käitlesid (s.o omandasid, valdasid, vahendasid, pakkisid, tasu eest või tasuta tarnisid kolmandale isikule) G.Pankov, A.Grigorjev, T.Grigorjeva N.Grigorjeva ebaseaduslikult mitte vähem kui 2293,1 grammi kanepit 68793 euro väärtuses. A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva jõudsid antud ajavahemikus kanepi müümisega teenida mitte vähem kui 16553,33 eurot kriminaaltulu ning G.Pankov 44590 eurot kriminaaltulu (ca 255 grammi kanepit 7650 euro väärtuses, mis oli ära võetud läbiotsimiste käigus, jäi müümata). G.Pankovi poolt saadud kanepit käitlesid A.Grigorjev, T.Grigorjeva ja N.Grigorjeva järgmisel moel: Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 A.Grigorjev ja N.Grigorjeva müüsid Kohtla-Järvel xxx ja xxx majade juures kanepit tuvastamata isikutele hinnaga 10 eurot doos. Peale selle kohtueelses menetluses kindlaks tegemata asjaoludel ajavahemikus alates 2015 kuni 06.09.2019 A.Grigorjev edastas G.Pankovilt saadud kanepit korduvalt N.Grigorjevale, muuhulgas: - Tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12:05 – 43,38 g kanepit, miile N.Grigorjeva pakkis kilekotti ning antud pakend oli tuvastamata asjaoludel edastatud mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12:05 D. J.ile. - ajavahemikul 24.03.2019 kuni 22.07.2019 – vähemalt 6 doosi kanepit - ajavahemikul 08.08.2019 kuni 15.08.2019 – vähemalt 13 doosi kanepit - ajavahemikus 23.08.2019 kuni 05.09.2019 – vähemalt 5 doosi kanepit - täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kella 18:52 - 10,71 grammi kanepit (THC sisaldus 15-17%), mis oli äravõetud 06.09.2019 N.Grigorjeva elukoha, aadressil xxx, läbiotsimise käigus. 8 / 59

Ajavahemikul 12.04.2019 kuni 08.08.2019 A.Grigorjev müüs oma elukohast xxx mitte vähem kui 27 doosi ehk 8,91 g (arvestusega 1 doos = 0,33 g) kanepit: - ajavahemikus 12.04.2019 kuni 23.07.2019 tuvastamata isikutele – vähemalt 25 doosi kanepit. - ajavahemikus 01.08.2019 kuni 08.08.2019 tuvastamata isikutele – vähemalt 2 doosi kanepit. Peale selle ajavahemikus 01.10.2018 kuni 06.09.2019 A.Grigorjev ja N.Grigorjeva müüsid A.R.ile kanepit 1-2 korda nädalas 1-2 doosi kaupa, kokku 48-192 doosi s.o 16 - 64 grammi hinnaga 10 eurot doos ning teenisid 480 - 1920 eurot (arvestusega 1 doos = 0,33 g). Samuti tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kell 18:52, andis G.Pankov ise või tuvastamata isiku vahendusel A.Grigorjevile mitte vähem, kui 244,71 grammi kanepit (THC sisaldus 12-21%, piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 245-489 tavalisele inimesele), mida A.Grigorjev hoidis ja valdas koos T.Grigorjevaga doosideks jagamiseks, pakendamiseks ja edasimüümiseks nende elukohas xxx. Läbiotsimise käigul avastatud ja äravõetud 244,71 g kanepi müügiga A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva kavatsesid teenida kriminaaltulu vähemalt 7 350 (244,71⁓245 x 3 x 10 = 7 350) eurot (arvestusega 1 gramm = 3 doosi = 30 eurot). Peale selle A.Grigorjev omandas tuvastamata ajal ja asjaoludel heroiini, fentanüüli, 3metüülfentanüüli segu kaaluga 0,99 g (piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 161-327 tavalisele inimesele), mis sisaldab 0,0029 g heroiini (diatsetüülmorfiin, piisab narkojoobe tekitamiseks kuni 1 inimesele), 0,00029 g fentanüüli (piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 1-6 tavalisele inimesele) ja 0,0016 g 3-metüülfentanüüli (piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 160-320 tavalisele inimesele) ning hoidis narkootiliste ainete segu oma elukohas xxx korteris kuni aine 06.09.2019 toimunud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitav heroiini (diatsetüülmorfiini) annus on tavaliselt 30–160 mg (keskmiselt 100 mg), fentanüüli - 0,5–2 mg, 3-metüülfentanüüli 0,05–0,1 mg, kanepiõisikuid (marihuaanat) - umbes 5–10 g. Heroiin (diatsetüülmorfiin) ja kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Sama määruse II nimekirja kuuluvad fentanüül ja 3-metüülfentanüül. Tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi – NPALS) § 3 lg-st 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 9 / 59

Seega pani Andrei Grigorjev toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamine, valdamine, vahendamine, pakkimine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule), grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk. 1 jaos sätestatud kuriteo s.o pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nadežda Grigorjevat süüdistatakse selles, et tema rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid ajavahemikul 2015 kuni 06.09.2019 ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Grigori Pankovi, Andrei Grigorjevi ja Tatjana Grigorjevaga tegeles ebaseaduslikult narkootilise aine kanepi suures koguses käitlemisega (omandamine, valdamine, vahendamine, pakkimine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule) Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas, Ritsiku ja Hobuseraua tänavatel. Ajavahemikul 2015 kuni 27.06.2019 tuvastamata asjaoludel leppisid G.Pankov, A.Grigorjev, N.Grigorjeva kokku, et hakkavad isikute grupis Kohtla-Järve linnas käitlema ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit suures koguses. G.Pankovi ülesandeks grupis oli hankida kanepit ning edastada aine A.Grigorjevile ja N.Grigorjevale. A.Grigorjevi, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva ülesandeks oli G.Pankovilt saadud kanepit hoida oma elukohtades ning A.Grigorjev ja N.Grigorjeva kasutades xxx (A.Grigorjev) ja xxx (N.Grigorjeva) korterites olevaid digitaalkaale ja minigripp kilekotte pakkisid aine kilekottidesse 0,33 grammi kaupa doosideks. A.Grigorjev ja N.Grigorjeva müüsid oma elukohtadest kanepit dooside kaupa narkosõltlastele hinnaga 10 eurot 1 doos (minigripp kilekott). Vastavalt grupi sisesele kokkuleppele jätsid A.Grigorjev ja N.Grigorjeva 25% kanepi müügist saadud rahast endale ning 75% kanepi müügist saadud rahast edastasid G.Pankovile, kes omakorda hankis uue koguse kanepit, et Grigorjevite saaksid seda edasi müüa. Eelpool toodud moel omandas G.Pankov tuvastamata isikult ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 ning andis Kohtla-Järve linnas ise või tuvastamata isikute kaudu A.Grigorjevile, T.Grigorjevale, N.Grigorjevale üle mitte vähem kui xxx korral suures koguses (s.o üle 10 doosi) kanepit kokku mitte vähem kui 2293,1 grammi s.o ca 6879 doosi, mida A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva hoidsid oma elukohtades xxx(A.Grigorjev, T.Grigorjeva) ja xxx (N.Grigorjeva). Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 käitlesid (s.o omandasid, valdasid, vahendasid, pakkisid, tasu eest või tasuta tarnisid kolmandale isikule) G.Pankov, A.Grigorjev, T.Grigorjeva N.Grigorjeva ebaseaduslikult mitte vähem kui 2293,1 grammi kanepit 68793 euro väärtuses. A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva jõudsid antud ajavahemikus kanepi müümisega teenida mitte vähem kui 16553,33 eurot kriminaaltulu ning G.Pankov 44590 eurot kriminaaltulu (ca 255 grammi kanepit 7650 euro väärtuses, mis oli ära võetud läbiotsimiste käigus, jäi müümata). G.Pankovi poolt saadud kanepit käitlesid A.Grigorjev, T.Grigorjeva ja N.Grigorjeva järgmisel moel: Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 N.Grigorjeva ja A.Grigorjev müüsid Kohtla-Järvel xxx ja xxx majade juures vähemalt kanepit tuvastamata isikutele hinnaga 10 eurot doos. Peale selle kohtueelses menetluses kindlaks tegemata asjaoludel ajavahemikus alates 2015 kuni 06.09.2019 N.Grigorjeva sai korduvalt A.Grigorjev’ilt G.Pankovi käest saadud kanepit korduvalt, muuhulgas: - Tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12:05 – 43,38 g kanepit, mille N.Grigorjeva pakkis kilekotti ning antud pakend oli tuvastamata asjaoludel edastatud mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12:05 D. J.ile. 10 / 59

ajavahemikul 24.03.2019 kuni 22.07.2019 – vähemalt 6 doosi kanepit ajavahemikul 08.08.2019 kuni 15.08.2019 – vähemalt 13 doosi kanepit ajavahemikus 23.08.2019 kuni 05.09.2019 – vähemalt 5 doosi kanepit täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kella 18:52 - 10,71 grammi kanepit (THC sisaldus 15-17%), mis oli äravõetud 06.09.2019 N.Grigorjeva elukoha, aadressil Hobuseraua 14-1, Kohtla-Järve, läbiotsimise käigus. Eelpool mainitud A.Grigorjevi käest saadud ainet hoidis N.Grigorjeva oma elukohas xxx korteris ning vähemalt 25 doosi müüs tuvastamata isikutele. -

Peale selle ajavahemikus 01.10.2018 kuni 06.09.2019 N.Grigorjeva ja A.Grigorjev müüsid A.R.ile kanepit 1-2 korda nädalas 1-2 doosi kaupa, kokku 48-192 doosi s.o 16 - 64 grammi hinnaga 10 eurot doos ning teenisid 480 - 1920 eurot (arvestusega 1 doos = 0,33 g). Samuti tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kell 18:52, andis G.Pankov ise või tuvastamata isiku vahendusel A.Grigorjevile mitte vähem, kui 244,71 grammi kanepit (THC sisaldus 12-21%, piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 245-489 tavalisele inimesele), mida A.Grigorjev hoidis ja valdas koos T.Grigorjevaga doosideks jagamiseks, pakendamiseks ja edasimüümiseks nende elukohas xxx. Läbiotsimise käigul avastatud ja äravõetud 244,71 g kanepi müügiga A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva kavatsesid teenida kriminaaltulu vähemalt 7 350 (244,71⁓245 x 3 x 10 = 7 350) eurot (arvestusega 1 gramm = 3 doosi = 30 eurot). Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi – NPALS) § 3 lg-st 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani Nadežda Grigorjeva toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamine, valdamine, vahendamine, pakkimine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule), grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk. 1 jaos sätestatud kuriteo s.o pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tatjana Grigorjev’at süüdistatakse selles, et tema rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid ajavahemikul 2015 kuni 06.09.2019 ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Grigori Pankovi, Andrei Grigorjevi ja Nadežda Grigorjevaga tegeles ebaseaduslikult narkootilise 11 / 59

aine kanepi suures koguses käitlemisega (omandamine, valdamine) Ida-Virumaal, KohtlaJärve linnas, Ritsiku ja Hobuseraua tänavatel. Ajavahemikul 2015 kuni 27.06.2019 tuvastamata asjaoludel leppisid G.Pankov, A.Grigorjev, N.Grigorjeva kokku, et hakkavad isikute grupis Kohtla-Järve linnas käitlema ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit suures koguses. G.Pankovi ülesandeks grupis oli hankida kanepit ning edastada aine A.Grigorjevile ja N.Grigorjevale. A.Grigorjevi, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva ülesandeks oli G.Pankovilt saadud kanepit hoida oma elukohtades ning A.Grigorjev ja N.Grigorjeva kasutades xxx(A.Grigorjev) ja xxx (N.Grigorjeva) korterites olevaid digitaalkaale ja minigripp kilekotte pakkisid aine kilekottidesse 0,33 grammi kaupa doosideks. A.Grigorjev ja N.Grigorjeva müüsid oma elukohtadest kanepit dooside kaupa narkosõltlastele hinnaga 10 eurot 1 doos (minigripp kilekott). Vastavalt grupi sisesele kokkuleppele jätsid A.Grigorjev ja N.Grigorjeva 25% kanepi müügist saadud rahast endale ning 75% kanepi müügist saadud rahast edastasid G.Pankovile, kes omakorda hankis uue koguse kanepit, et Grigorjevite saaksid seda edasi müüa. Eelpool toodud moel omandas G.Pankov tuvastamata isikult ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 ning andis Kohtla-Järve linnas ise või tuvastamata isikute kaudu A.Grigorjevile, T.Grigorjevale, N.Grigorjevale üle mitte vähem kui 21-l korral suures koguses (s.o üle 10 doosi) kanepit kokku mitte vähem kui 2293,1 grammi s.o ca 6879 doosi, mida A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva hoidsid oma elukohtades xxx(A.Grigorjev, T.Grigorjeva) ja xxx (N.Grigorjeva). Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 käitlesid (s.o omandasid, valdasid, vahendasid, pakkisid, tasu eest või tasuta tarnisid kolmandale isikule) G.Pankov, A.Grigorjev, T.Grigorjeva N.Grigorjeva ebaseaduslikult mitte vähem kui 2293,1 grammi kanepit 68793 euro väärtuses. A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva jõudsid antud ajavahemikus kanepi müümisega teenida mitte vähem kui 16553,33 eurot kriminaaltulu ning G.Pankov 44590 eurot kriminaaltulu (ca 255 grammi kanepit 7650 euro väärtuses, mis oli ära võetud läbiotsimiste käigus, jäi müümata). G.Pankovi poolt saadud kanepit käitlesid A.Grigorjev, T.Grigorjeva ja N.Grigorjeva järgmisel moel: Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 N.Grigorjeva ja A.Grigorjev müüsid xxx ja xxx majade juures vähemalt kanepit tuvastamata isikutele hinnaga 10 eurot doos. Samuti tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kell 18:52, andis G.Pankov ise või tuvastamata isiku vahendusel A.Grigorjevile mitte vähem, kui 244,71 grammi kanepit (THC sisaldus 12-21%, piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 245-489 tavalisele inimesele), mida A.Grigorjev hoidis ja valdas koos T.Grigorjevaga doosideks jagamiseks, pakendamiseks ja edasimüümiseks nende elukohas xxx. Läbiotsimise käigul avastatud ja äravõetud 244,71 g kanepi müügiga A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva kavatsesid teenida kriminaaltulu vähemalt 7 350 (244,71⁓245 x 3 x 10 = 7 350) eurot (arvestusega 1 gramm = 3 doosi = 30 eurot). Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi – NPALS) § 3 lg-st 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja 12 / 59

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani Tatjana Grigorjeva toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamine, valdamine), grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk. 1 jaos sätestatud kuriteo s.o pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Grigori Pankov’i süüdistatakse selles, et tema rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid ajavahemikul 2015 kuni 06.09.2019 ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Andrei Grigorjevi, Nadežda Grigorjeva ja Tatjana Grigorjevaga tegeles ebaseaduslikult narkootilise aine kanepi suures koguses käitlemisega (omandamine, valdamine, vahendamine, pakkimine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule) Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas, Ritsiku ja Hobuseraua tänavatel. Ajavahemikul 2015 kuni 27.06.2019 tuvastamata asjaoludel leppisid G.Pankov, A.Grigorjev, N.Grigorjeva kokku, et hakkavad isikute grupis Kohtla-Järve linnas käitlema ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit suures koguses. G.Pankovi ülesandeks grupis oli hankida kanepit ning edastada aine A.Grigorjevile ja N.Grigorjevale. A.Grigorjevi, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva ülesandeks oli G.Pankovilt saadud kanepit hoida oma elukohtades ning A.Grigorjev ja N.Grigorjeva kasutades xxx (A.Grigorjev) ja xxx (N.Grigorjeva) korterites olevaid digitaalkaale ja minigripp kilekotte pakkisid aine kilekottidesse 0,33 grammi kaupa doosideks. A.Grigorjev ja N.Grigorjeva müüsid oma elukohtadest kanepit dooside kaupa narkosõltlastele hinnaga 10 eurot 1 doos (minigripp kilekott). Vastavalt grupi sisesele kokkuleppele jätsid A.Grigorjev ja N.Grigorjeva 25% kanepi müügist saadud rahast endale ning 75% kanepi müügist saadud rahast edastasid G.Pankovile, kes omakorda hankis uue koguse kanepit, et Grigorjevite saaksid seda edasi müüa. Eelpool toodud moel omandas G.Pankov tuvastamata isikult ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 ning andis Kohtla-Järve linnas ise või tuvastamata isikute kaudu A.Grigorjevile, T.Grigorjevale, N.Grigorjevale üle mitte vähem kui xxx korral suures koguses (s.o üle 10 doosi) kanepit kokku mitte vähem kui 2293,1 grammi s.o ca 6879 doosi, mida A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva hoidsid oma elukohtades xxx(A.Grigorjev, T.Grigorjeva) ja xxx (N.Grigorjeva). Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 käitlesid (s.o omandasid, valdasid, vahendasid, pakkisid, tasu eest või tasuta tarnisid kolmandale isikule) G.Pankov, A.Grigorjev, T.Grigorjeva N.Grigorjeva ebaseaduslikult mitte vähem kui 2293,1 grammi kanepit 68793 euro väärtuses. A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva jõudsid antud ajavahemikus kanepi müümisega teenida mitte vähem kui 16553,33 eurot kriminaaltulu ning G.Pankov 44590 eurot kriminaaltulu (ca 255 grammi kanepit 7650 euro väärtuses, mis oli ära võetud läbiotsimiste käigus, jäi müümata). G.Pankovi poolt saadud kanepit käitlesid A.Grigorjev, T.Grigorjeva ja N.Grigorjeva järgmisel moel: Ajavahemikus 2015 kuni 06.09.2019 A.Grigorjev ja N.Grigorjeva müüsid Kohtla-Järvel xxx ja xxx majade juures kanepit tuvastamata isikutele hinnaga 10 eurot doos. 13 / 59

Peale selle kohtueelses menetluses kindlaks tegemata asjaoludel ajavahemikus alates 2015 kuni 06.09.2019 A.Grigorjev edastas G.Pankovilt saadud kanepit korduvalt N.Grigorjevale, muuhulgas: - Tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12:05 – 43,38 g kanepit, mille N.Grigorjeva pakkis kilekotti ning antud pakend oli tuvastamata asjaoludel edastatud mitte hiljem kui 18.09.2018 kell 12:05 D. J.ile. - ajavahemikul 24.03.2019 kuni 22.07.2019 – vähemalt 6 doosi kanepit - ajavahemikul 08.08.2019 kuni 15.08.2019 – vähemalt 13 doosi kanepit - ajavahemikus 23.08.2019 kuni 05.09.2019 – vähemalt 5 doosi kanepit - täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kella 18:52 - 10,71 grammi kanepit (THC sisaldus 15-17%), mis oli äravõetud 06.09.2019 N.Grigorjeva elukoha, aadressil xxx, läbiotsimise käigus. Ajavahemikul 12.04.2019 kuni 08.08.2019 A.Grigorjev müüs oma elukohast xxx mitte vähem kui 27 doosi ehk 8,91 g (arvestusega 1 doos = 0,33 g) kanepit: - ajavahemikus 12.04.2019 kuni 23.07.2019 tuvastamata isikutele – vähemalt 25 doosi kanepit. - ajavahemikus 01.08.2019 kuni 08.08.2019 tuvastamata isikutele – vähemalt 2 doosi kanepit. Peale selle ajavahemikus 01.10.2018 kuni 06.09.2019 A.Grigorjev ja N.Grigorjeva müüsid A.R.ile kanepit 1-2 korda nädalas 1-2 doosi kaupa, kokku 48-192 doosi s.o 16 - 64 grammi hinnaga 10 eurot doos ning teenisid 480 - 1920 eurot (arvestusega 1 doos = 0,33 g). Samuti tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 06.09.2019 kell 18:52, andis G.Pankov ise või tuvastamata isiku vahendusel A.Grigorjevile mitte vähem, kui 244,71 grammi kanepit (THC sisaldus 12-21%, piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 245-489 tavalisele inimesele), mida A.Grigorjev hoidis ja valdas koos T.Grigorjevaga doosideks jagamiseks, pakendamiseks ja edasimüümiseks nende elukohas xxx. Läbiotsimise käigul avastatud ja äravõetud 244,71 g kanepi müügiga A.Grigorjev, T.Grigorjeva, N.Grigorjeva kavatsesid teenida kriminaaltulu vähemalt 7 350 (244,71⁓245 x 3 x 10 = 7 350) eurot (arvestusega 1 gramm = 3 doosi = 30 eurot). Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi – NPALS) § 3 lg-st 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 14 / 59

NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani Grigori Pankov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamine, valdamine, vahendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule), grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk. 1 jaos sätestatud kuriteo s.o pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohus läheneb kriminaalasja lahendamisele järgnevalt. Algul analüüsib kohus tõendeid, mis on esitatud kuriteo toimepanemise kohta, näitab, millised tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed ( ka millised mitte ja miks) ja seejärel tuvastab, millised faktilised asjaolud on kohtus tõsikindlalt kinnitust leidnud. Järgmisena kontrollib kohus, kas kinnitust leidnud asjaolud on süüdistuses isikutele ette heidetud. Samuti näitab kohus, kas ja millised süüdistuses faktilised asjaolud ei ole kohtuliku arutamise tulemina kinnitust leidnud. Sellele järgneb kohtu õiguslik hinnang tuvastatud asjaoludele. N. Grigorjeva poolt D. J.ile kanepi edastamine tuvastamata ajal ja kohas, mitte hiljem 18.09.2018. Kohus analüüsib selles episoodis esitatud tõendeid eraldi, kuna sellega on seotud eraldiseisvad tõendid. Lisaks leiab kohus, et antud kuriteoepisood ei ole süüdistatavale esitatud jätkuva narkokäitlemise kuriteo osa. J.ile kanepi edastamise episood ei ole loogilises seoses grupi liikmetele esitatud süüdistuse sisuga. Grupi liikmetele on esitatud süüdistus, mille skeemi järgi tarnis G. Pankov narkoaine A. Grigorjevile, kes hoidis ainet kodus grupis T. Grigorjevaga, edastas teistele isikutele, muuhulgas osa ainest N. Grigorjevale, kes andis aine edasi doosideks pakendatud teistele isikutele. J. edastamise episoodis vastavalt süüdistusele edastas N. Grigorjeva tuvastamata asjaoludel D. J-ile 43,38 g kanepit, mida pakendas tuvastamata asjaoludel ühte pakendisse- kilekotti. Loogiliselt on see tegu grupilise jätkuva narkokäitlemise kuriteo skeemist eraldiseisev. K 1 lk 75-86, DNA ekspertiisiaktist nähtub, et teises kriminaalasjas 16240100143 (DNA ekspertiisiakt 18E-GE0951) läbiviidud ekspertiisi käigus avastati taimse ainega minigrippkilekotilt (pakend 8 kleebis A15 010495, proov A183480), mis oli kilekotis, mitmele isikule kuuluv täisprofiil. Eristatav peamine DNA profiil langeb kokku Nadežda Grigorjeva DNA profiiliga. Eksperdiarvamuse p 1, lk 80. Nimetatud kilekott kleebis A15 010495 oli avastatud polüetüleenpakedist ja saadetud DNA ekspertiisile teises kriminaalasjas oktoobris 2018, k 2 lk 48-49, 52. Eksperdiarvamusest p 3, k 2 lk 54, nähtub, et segaprofiilist on eristatav naispäritolu peamine DNA profiil, mis ei ole kokkulangev ühegi DNA registrisse kantud profiiliga. Nimetatud polüetüleenpakend, mille sees oli minigrippkilekott ainega kaaluga 52,17 g, on avastatud läbiotsimise käigus 18.09.2018 D. J.i kasituses olevast sõidukist, k 2 lk 63, 65, p 5, alapunkt 2. Narkootilise aine ekspertiisiga, k 2 lk 71, on tuvastatud, et minigrippkilekotis, kleebis A15 010495, on avastatud aine kanep mass 43,38 g, mille TTHC sisaldus on 4,5%. D. J. ei ole selles episoodis üle kuulatud. 15 / 59

N. Grigorjeva kohtuistungil ütlusi ei andnud. Kohtuistungil olid avaldatud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, 06.09.2019 ülekuulamisprotokoll k 4 lk 115-123 ja 12.12.2019 ülekuulamisprotokoll k 4 lk 124-129. Lk 128 selgitas N. Grigorjeva, et D. J.i nimelist isikut ta ei tunne. See süüdistatava väide ei ole millegagi ümber lükatud. Andmeid, et D. Janšukil oleks mistahes kontakte N. Grigorjevaga, ei ole kohtule esitatud. D. J. suhtles 2018. aastal süüdistatav G. Pankoviga, mitte N. Grigorjevaga. G. Pankov ise ei eitanud seda kohtuistungil ülekuulamisel, et D. J. on tema tuttav lapsepõlvest, kellega ta suhtles erinevatel teemadel piisavalt tihti, k 5 lk 181 pöördel. G. Pankov oli ülekuulatud ristküsitluses seoses tema suhtlemisega D. J.-ga ja andis põhjalikud selgitused, kinnitades, et suhtlemist oli telefonitsi kui ka isiklikult kohtudes. Kohtule on esitatud 16.12.2019 jälitusprotokoll k 2 lk 86-99, 100-114 tõlge. Ülekuulamisel andis G. Pankov selgitused konkreetsete kõnede kohta: 12.03.2018 kl 10:34 27.03.2018 kl 16:33 19:22 ja 23:47 04.05.2018 kl 20:07 19.07.2018 kl 11:02 Kohus ei leia jälitusprotokollist informatsiooni, mille alusel saaks üles ehitada tõenduslik konstruktsioon D. J.i, N. Grigorjeva ja G. Pankovi vahelise narkokäitlemise kohta. Jälitusprotokollist selgub, et J. ja Pankov kasutavad telefoni siiski selleks, et pidada sidet ja kokku leppida kohtumisi, mitte et rääkida pikemalt ja konkreetsemalt oma asjadest (18.07.2018 kl 12:27, 12:51, 19.07.2018 kl 11:02, 20,49, 20.07.2018 kl 10:02 jne). Pealtkuulamine kestis alates 12.03.2018 kuni 04.09.2018, seda peaaegu 6 kuud. Selle ajavahemiku kestel mainiti kõnes ühel korral võimalik et just N. Grigorjevat – 19.07.2018 kl 11:02 – k 2 lk 94-05, J. tundis huvi, millega Pankov tegeleb, Pankov vastab, et on Ahtmes. J. küsib üle, kas ema juures, mille peale Pankov vastab, et vanaema Nadjuša juures, tuli kartulit võtma. J. lubab sõita sinna („tuda“ vene keeles). Kuhu sinna, ei ole selge. Kohtuistungil Pankov selgitas, k 5 lk 182, et ilmselt rääkis ta sellest, et ta pidi olema oma vanaema juurde, kes elab N. Grigorjeva läheduses. Kohtule ei ole tegelikult kõnest ega Pankovi selgitusest arusaadav, kus ta siiski viibis - kas oma vanaema juures, kes elab N. Grigorjeva läheduses, või N. Grigorjeva juures, kellelt võttis kartulit. Kohus leiab, et antud juhul ei ole niivõrd tähtis selle kõne sisu, vaid see, et Pankovi ja J. vahel jooksis infokild N. Grigorjeva osas ainult ühel korral ja sedagi kõnes, kus J. soovis teada, kus Pankov hetkel asub. J.i kõne hetkel võis Pankov tegelikult asuda kus iganes, J. ei teadnud tema asukohast (mis tuleneb kõne sisust). Järelikult see kõne ei kinnita kuidagi G. Pankov- N. Grigorjeva- D. J. vahelist seost narkokäitlemises. K 2 lk 74-85 D. J.i suhtes 13.01.2020 tehtud kohtuotsusest nähtub, et ta tegeles narkokäitlemisega alates 2008 kuni september 2018. Süüdistusest nähtub, et ta oli seotud erinevate isikutega, saades aineid erinevatelt isikutelt ja levitades ainet isiku korraldatud võrgu kaudu. Tema käitlemises olid erinevatel aegadel erinevad ained. 18.09.2018 tema sõidukist ja Jõhvis asuvas angaarist avastati erinevad fentanüülid, MDMB-Pinaca, kokaiin. Kogused on muljetavaldavad – näiteks füranüülfentanüül kaaluga 2,72 g, mis on piisav 1700-13600 inimesele joobe tekitamiseks. Kanepit oli kokku avastatud kaaluga 1111,8 g. Muuhulgas ka DNA ekspertiisis ülalmainitud polüetüleenkotti pakendatud minigrippkilekott, milles oli 43,38 g kanepit ja millel avastati mitmelt isikult pärinev DNA täissegaprofiil, mille peamine langes kokku N. Grigorjeva DNA profiiliga. Kohus ei saa anda D. J.i kuritegelikule tegevusele oma hinnangut. Kohtuotsuses ei ole põhjendusi, sest tegemist on kokkuleppemenetluses tehtud lahendiga. Samas näitab isikule kokkuleppemenetluses kohtuotsusega kinnitatud süüdistus, et tegemist ei ole narkokäitlemise ahelas reategelasega, vaid tema valdusse ja käsutusse oli usaldatud korraga suur hulk erinevaid ka kalleid aineid (erinevad fentanüülid). 16 / 59

Seega ei ole eluliselt usutav, et süüdistuse kohaselt tänavadiileri rollis esinev N. Grigorjeva kindlustas kanepi kogustega sellist tegelast nagu seda D. J.. G. Pankovi poolse narkokäitlemise kohta 2018. aastal puuduvad kohtul andmed. Kohtule ei olnud kohtuliku arutamise käigus esitatud tõsiseltvõetavaid tõendeid ega argumente, millest saaks kohus jaatada, et 2018. aasta narkokäitlemise skeem oleks selline- G. Pankov tarnis ainet N. Grigorjevale (kas isikulikult või kolmanda isiku kaudu), N. Grigorjeva omakorda edastas aine D.J.ile, nagu seda on süüdistuses kirjeldatud. Selline väide on kohtu arvates loogikavastane. D. J. ja G. Pankov suhtlesid 2018.a vahetult ega vajanud vaheliseks narkokäitlemiseks sellist vahendajat nagu seda oleks N. Grigorjeva. Juhul, kui G. Pankov oleks grupis esinenud tarnija rollis (samal ajal olles D. J.i lapsepõlve ajast tuttav), puuduks tal vajadus edastada aine algul N. Grigorjevale, et too omakorda edastaks selle D. J.ile. Seega ainukeseks tõendiks N. Grigorjeva suhtes antud narkokäitlemise teoaktis on ja jääb temalt pärinev bioloogiline materjal minigrippkilekotil, milles oli avastatud 43,38 g kanepit ja mis oli avastatud D. J.i sõidukist 18.09.2018 muude objektide ja ainete kõrval. Siinjuures juhib kohus tähelepani kahele aspektile. Esiteks- DNA-ga seotud tõendi sisu tuleb tõlgendada adekvaatselt. DNA ehk isikult pärineva bioloogilise materjali esinemine objektil võib olla tingitud paljudest erinevatest asjaoludest. Antud juhul ei ole teada, mis bioloogiline materjal see on – veri, higi, naharasv, sülejäljed, uriin, limas jne. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud ühtegi faktilist asjaolu, mille alusel saaks mõistlikult ja eluliselt jälgida, et N. Grigorjeva bioloogiline materjal on kilekotile sattunud suure tõenäosusega selle edastamisel N. Grigorjevalt kolmandale isikule ja et selle juures oli kilekott juba täidetud narkootilise ainega. Kohus nõustub, et bioloogilise materjali esinemine objektil annab mõistliku aluse arvata, et isik on objektiga kuidagi viisi seotud ehk püstitada hüpotees(id). Ja kui sellist seost kinnitab veel mingi muu, näiteks isikuline, tõend, võib kohus teha järelduse selle kohta, et isik kontakteerus objektiga kehaliselt, puudutas seda. Kohus soovib öelda, et ainuke N. Grigorjeva bioloogilise materjali esinemine kilekotil ei anna kohtule piisavalt alust järelduseks, et N. Grigorjeva edastas kilekoti narkootilise ainega D. J.ile. Tähelepanuväärt on ka asjaolu, et kilekotilt on avastatud mitme isiku (mitu isikut, ei ole täpsustatud, kahe, kolme, nelja, viie isiku materjal) bioloogiline materjal. Selles on eristatav peamine DNA profiil, mis pärines N. Grigorjevilt. Peamine profiil tähendab, k 2 lk 59, et segaprofiilis on eristuv ühe isiku profiil, mille alleelid on selgelt tugevamalt väljendunud kui teiste isikute alleelid. Kohtule ei ole teada, millal ühe isiku alleelid väljenduvad tugevamalt kui teiste isikute alleelid ja millest see sõltub- kas ajast, materjali kogusest, kontaktide sagedusest. Kohus leiab, et igal juhul on eksperdiarvamusest tuletatav see fakt, et kilekotiga oli kontaktis kas N. Grigorjeva ja veel muud isikud ja/või kilekott oli kontaktis objektiga, millel oli bioloogiline materjal N. Grigorjevalt ja teistelt isikutelt. Isegi kui arvata, et kilekott oli kunagi N. Grigorjeva kehaga kokkupuutumises (näiteks käes), ei saa sellelt tuletada, et selle juures oli kilekotis narkootiline aine kanep, mille N. Grigorjeva edastas D. J.ile. Ülaltoodust lähtudes tuleb kohus järeldusele, et nimetatud tõend, DNA ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamus N. Grigorjeva bioloogilise materjali esinemise osas, ei võimalda jõuda järelduseni, et suure tõenäosusega tähendab N. Grigorjeva bioloogilise materjali esinemine kilekotil, milles oli 18.09.2018 avastatud narkootiline aine kanep, kanepi käitlemisteo toimepanemist. Kohus leiab kinnitust oma eeltoodud seisukohtadele kohtupraktikas. Riigikohtu 08.03.2012 lahend 3-1-1-15-12, p 20: „...Kuid kolleegiumi arvates on põhjust käesoleval juhul rääkida ka sellest, et vaid ühe kaudse tõendi pinnalt isikut süüdi tunnistades on oluliselt rikutud KrMS § 61 lg-s 1 sisalduvat tõendite hindamise põhimõtet selles mõttes, et kannatanu korterist leitud süüdistatava sõrmejäljele on omistatud ette 17 / 59

kindlaksmääratud jõud. See rikkumine on kolleegiumi arvates käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes ja tõenäoliselt ka § 339 lg 1 p 12 mõttes....“ . Nimetatud lahendis käsitleti olukorda, mil ainukeseks kaudseks tõendiks oli esitatud isiku sõrmejälg, jäetuna kannatanu korteri uksele. Kohus leiab, et antud lahendis väljendatud kohtupraktika seisukohad on kohaldatavad ka muu faktoloogiaga kohtuasjades. Oluline on siin Riigikohtu konkreetne osutus sellele, et ühelegi tõendile ei tohi omistada ette kindlaksmääratud jõudu. Nagu ka sõrmejälg kannatanu korteris ei saa anda asjaolude kogumit, mis kinnitaksid kannatanu tapmise tõendamisasjaolude kogumit, ei saa kohtu arvates ainuüksi isiku bioloogilise materjali esinemine (kusjuures teiste isikute bioloogilise materjali esinemise kõrval) kilekotil tekitada asjaolude kogumit, mis omakorda kinnitaksid narkoaine käitlemisteo tõendamisasjaolude kogumit. Kohus leiab, et DNA ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamusele, et kilekotilt (milles oli avastatud narkootiline aine, äravõetud ühelt isikult) on leitud muu isiku ja veel tundmatute isikute bioloogiline materjal, omistatakse põhjendamatult ette kindlaksmääratud jõud ja tähendus, justkui peaks tõend suure tõenäosusega tähendama, et see muu isik (antud juhul süüdistatav N. Grigorjeva) hoidis kilekotti narkootilise ainega tuvastamata ajal ja kohas ja edastas aine tuvastamata ajal ja kohas isikule, kellelt see oli avastatud ja äravõetud. Teiseks. Mainitud DNA ekspertiisiakti puhul on tegemist ainukese kaudse tõendiga, et tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 18.09l2018 tuvastamata asjaoludel käitles N. Grigorjeva narkootilist ainet ehk edastas narkootilise aine D. J.-le. Pikaajalise kohtupraktika tulemusel on välja kujunenud seisukoht, mis on viimase 10 aasta kestel püsinud kindlalt. Kaudsete tõenditega tõendamisel on nõutav nende paljusus. Ühe kaudse tõendi alusel ei ole tõendamisesemete kogumi tõendamine võimalik. Kohus peab vajalikuks tuua tsitaat Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-15-12, „p. 14. Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-8-10 p-des 9-10 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Kuid seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust.“ Samale on kohtupraktika püsivalt osutanud lahendites 3-1-1-21-09 p 8, 3-1-1-68-11, 3-11-114-13, 3-1-1-89-15, 1-18-86/128 p 69. Lahendis 4-19-447/47 p 13 on Riigikohus siiski sedastanud, et see reegel ei ole absoluutne ja sellest võivad olla erandid, nii pidas 18 / 59

kohtupraktika võimalikuks, et narkoaine tarvitamise asjaolusid on võimalik tõendada ka ühe kaudse tõendiga- kui isiku organismis on avastatud narkootilise aine sisaldus. Selles lahendis on siiski rõhutatud, miks sellise teo puhul on see erandina võimalik, arvestades teo spetsiifikat. Seega reeglina on ja jääb kohtupraktikas püsima väljakujunenud seisukoht, et ühe kaudse tõendi alusel tõendamiseseme asjaolude kogumit ei ole võimalik tõendada. 2018. aastal D. J.-le narkootilise aine edastamise kohta ei ole muid, välja arvatud ainuke kaudne tõend DNA ekspertiisiakt, tõendeid esitatud. Selles episoodis kuulub N. Grigorjeva õigeksmõistmisele, kuna ei ole tõendatud, et nimetatud teo on toimepannud N. Grigorjeva. Edasi näitab kohus, millised tõendid on kohtule esitatud süüdistatavate grupi narkokäitlemise kohta ja annab neile hinnangu. Tatjana Grigorjeva suhtes esitatud tõendite analüüs ja kohtu järeldused Kohus alustab T. Grigorjeva süüdistuses esitatud tõendite analüüsimisega ja annab hinnangu. K 1 lk 75-86, DNA ekspertiisiaktist nähtub, et kilekotilt (mille sees oli plastkarp, mille sees on teine kilekott taimse ainega pakend 3.) avastati täisprofiil, mis on pärit mitmelt isikult ja milles on eristatav peamine naissoost isiku profiil (vt k 1 DNA ekspertiisiakt, eksperdiarvamuse p 4, lk 69 pöördel k 1). Eristatav on peamine DNA profiil, mis on kokku langev Tatjana Grigorjeva DNA profiiliga. Eksperdiarvamus p 1, lk 81. Nimetatud asjaolu kinnitab võimalust, et Tatjana Grigorjeva puutus kokku n.ö kehaliselt ostukilekotiga kirjaga X (vt k 1 lk 2 läbiotsimisprotokoll ja lk 16 fotod). T. Grigorjeva seda ei eitanud ka kohtuistungil, selgitades k 5 lk 195 pöördel, 197 pöördel, et ostukilekotte ta kasutab kodus, käib ka poes, ostukilekotid on köögis radiaatori küljes rippumas ja kellel vaja on võtab endale kilekoti. Ta eitas, et hoidis narkoainet kodus, samuti ei teadnud ta, et vanni all on ostukilekoti sisse peidetud karp, mille sees on kilekott narkoainega. T. Grigorjeva selgitus on eluliselt usutav selles osas, et ta tõesti võis kokku puutuda ostukilekotiga majapidamise käigus. Läbiotsimisprotokollist k 1 lk 1-29 ei nähtu, et köök oleks vaadeldud läbiotsimisel. Ei ole ümber lükatud T. Grigorjeva väide, et köögis on ostukilekotte, mida kasutatakse majapidamises. T. Grigorjeva bioloogilist materjali ei ole avastatud karbilt, selle sees olevalt kilekotilt, milles olid avastatud narkootiline aine. Arvestades A. Grigorjevi ütlusi, et kodus avastatud narkootilisi aineid hoidis kodus tema ise, samuti DNA ekspertiisi tulemusi, mille kohaselt vannitoast leitud kilekottidelt narkootilise ainega on avastatud mitmel korral A. Grigorjevilt pärineb bioloogiline materjal, on alust jõuda seisukohale, et T. Grigorjeva ei olnud seotud narkoainega hoidmisega vannitoas. P 2 eksperdiarvamusest nähtub, et salvrätiku puhul (millelt oli avastatud mitmelt isikult pärinev täisprofiil ja milles on eristatav peamine profiil on A. Grigorjevilt pärit, eksperdiarvamuse p 3 , k 1 lk 69 pöördel) ei saa kindlalt välistada Tatjana Grigorjevalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. T. Grigorjeva iseenesest ei eitanud ütlustes k 5 lk 195 pöördel ja 198, et ta kasutas erinevaid salvrätikuid, niiskeid ja kuivi, tal on väike laps, läheb pühkimiseks lapsele ja endale piisavalt. Eluliselt on usutav, et bioloogiline materjal võib sel juhul jääda salvrätikule, mida isik puudutab kasvõi kergelt, näiteks võttes karbist mitu tükki. Kohus märgib, et oluline on siin muu aspekt. „Ei saa kindlalt välistada“ tähendab k 2 lk 59, et segaprofiilis on esindatud suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelidest, kuid tulemusi andnud lookustes on puudu üks, kaks erandjuhul kolm) võrdlusisiku alleeli ja profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldus selles segaproovis ebatõenäoline. Varasemas väljakujunenud kohtupraktikas 19 / 59

on juhitud tähelepanu sellele, et arvamustele „DNA sisaldumist ei saa välistada“ ja „ei saa kindlalt välistada“ ei ole võimalik anda adekvaatset hinnangut, kui eksperdiülesandel ei ole lahendatud tõepärasuhe. Kohus peab vajalikuks tuua tsitaat, 3-1-1-29-14: „12. DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada.“ K 1 lk 81 eksperdiarvamuses p 2 T. Grigorjeva suhtes ei ole tõepärasuhe välja arvutatud, mistõttu tekib kohtul kõrvaldamata kahtlus, kas ta on võimalikult kuriteoga seotud või seos on kindel. Kahtlust tõlgendab kohus süüdistatava kasuks. Nimetatud asjaolu, et T. Grigorjeva bioloogilise materjali esinemist salvrätikul ei saa kindlalt välistada, ei anna piisavalt alust väita, et T. Grigorjeva oleks objektiga (salvrätikuga) seotud kontaktselt, ehk oleks salvrätikut kasutanud, pannes näiteks sinna minigrippkilekoti, milles oli omakorda suures koguses narkoaine (heroiini, fentanüüli ja 3metüülfentanüüli segu). Salvrätikult avastatud ja eristatav peamine profiil pärineb ikka A. Grigorjevilt, mitte T. Grigorjevalt. Objekt salvrätik on avastatud A. Grigorjevi elukohas olevast seifist. Kohtuliku arutamise käigus ei ole saadud andmeid, et seifi kasutamine oleks kuidagi seotud T. Grigorjevaga. T. Grigorjeva osas muid sisulisi tõendeid ei ole esitatud, välja arvatud bioloogilise materjali esinemine ostukilekotil ja hüpotees bioloogilise materjali esinemise kohta salvrätikul. Jälitusprotokollides on fikseeritud üksikud T. Grigorjeva kõned: k 1 lk 167, 06.07.2019 kl 19:29, kus G. Pankov helistab A. Grigorjevile, vastab T. Grigorjeva ja teatab, et abikaasat ei ole hetkel kohal; k 1 lk 196, 15.08.2019 k 19.:06, kus T. Grigorjeva teatab abikaasale, kuidas ta liigub; k 1 lk 198, 19.08.2019 kl 18:20, kus T. Grigorjeva teatab abikaasale, et ühe maja juures seisavad autod, üks on politseiauto ja teine pruuni värvi, tahaks meelde jätta. Jälitusega saadud tõendist ei ole tuletatav T. Grigorjeva natkokäitlemistegu või sellele kaasaaitamistegu. Huvi tundmine politseiautode vastu ei ole isegi kaudne tõend, mis saaks olla hüpoteesi aluseks, et isik on seotud narkokäitlemisega. Isikulistest tõenditest ei ole saadud ühtki, mis osutas T. Grigorjevale, kui narkokuriteo toimepanijale. Ükski süüdistatav ei avaldanud, et T. Grigorjeva oleks narkokuriteost 20 / 59

osavõtja. Samuti ei kinnitanud süüdistuse versiooni süüdistaja esitatud tunnistaja K. M., kes kohtuistungil ülekuulatud selgitas süüdistuse versioonile vastupidiselt, nimelt, et T. Grigorjevat pole kordagi nähtud narkoaine ostmisel, pole kordagi kuulnud A. R.ilt, et naine müüb, müüs Andrei nimeline meesterahvas; samuti kui A. R. sõidutas vahepeal A. Grigorjevi naist ja last oma autoga poodi, ta ei mäleta juhtumeid, et naise juures oleks räägitud narkoainest ( k 5, lk 164 pöördel, 165 pöördel). Kohtuistungil ülekuulatud T. Grigorjeva andis ütlusi ( k 5 lk 195 pöördel- 198), et ta ei ole narkokuritegu toime pannud. Ta selgitas kohtuistungil, et tema poolt oli tellitud minigrippkilekotid, karbis 100 tk hinnaga 0,99 eurot. See karp oli tema magamistoas, pärast läbiotsimist 06.09.2019 kadus see ära, asjaolusuid ta ei tea, sest läbiotsimise alguses toimetati ta koos lapsega kiirabiga haiglasse (magamistuba oli läbi otsitud k 1 lk 4, kuid kilekottide osas ei ole protokollis märgitud, tõepoolest T. Grigorjeva kaotas teadvuse läbiotsimise alguses ja oli kiirabiga haiglasse toimetatud. Magamistoast võeti ära raha, mobiiltelefonid). Muid kilekotte ei ole ta tellinud. Minigrippkilekotte ta kasutab igapäevaselt tablettide kogumi pakendamiseks, tal on mitu haigust, mille vastu on tal igapäevane tablettide annus. T. Grigorjeva demonstreeris minigrippkilekotti tablettidega ka kohtuistungil. Ta ei teadnud, et tema kodus on vanni alla peidetud narkootilised ained. Ta ei teadnud, et abikaasa tarvitab narkootilisi aineid. Tema arvates ei olnud tema kodus kanepi lõhna, küll hallituse lõhna, selle tõrjumiseks kasutas ta keemiavahendeid. K 1 lk 22 fotode vaatlemisel selgitas T. Grigorjeva, et need minigrippkilekotid ei ole need, mis olid tema poolt tellitud, pakend sarnane, aga hind pakendi peal 6,40 ei ole see, mis temal oli, ehk 0,99 eurot. Fotodel olevaid pakendeid ta kodus ei näinud. Ukse ja selle juurde käiva uksesilma süsteemi ostis pere tõepoolest mitu aastat tagasi. Uksesilma süsteemi oli vaja turvalisuse tagamiseks, läheduses on liiklemas igasuguseid inimesi ja on toime pandud palju varguseid. T. Grigorjeva ütlustest ei leia kohus väiteid, mis oleksid loogikavastased. Tema ütlused on järjepidevad. Ütlused ei ole muude tõenditega ümber lükatud. Ei ole millegagi välistatud, et peres, kus on laps ja üks abikaasa põeb haigusi, on mõistlik soetada uksesilma süsteemi turvalisuse tagamiseks. Asjaolu, et uksesilma süsteemi võib kasutada pere teine liige narkokuriteo toimepanemisel (näiteks ei ole välistatud, et jälgida saabunuid narkoaine ostjaid), ei tähenda, et selle süsteemi olemasolu tõendab automaatselt teise abikaasa osavõttu narkokuriteost. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad A. ja V. (k 5 lk 136 pöördel-137) kinnitasid mõlemad, et T. ja A. Grigorjevite kodus 06.09.2019 oli hästi tunda kanepi lõhna, tunnistaja Väikene pidi õues käima värsket õhku hingamas. T. Grigorjeva väitis, et tema arvates ei olnud majas kanepi lõhna. Kohus märgib siinjuures, et isegi kui majas on kanepi lõhna ja seda võis aimata ka T. Grigorjeva, ei tähendaks see asjaolu midagi muud, kui võimalikku teadmist, et majas on kanepit, või A. Grigorjev tarvitab kanepit, või T. Grigorjeva äraolekul tarvitavad kodus kanepit A. Grigorjevit külastanud isikud, versioone võib olla veelgi. See asjaolu, ei tõenda T. Grigorjevale esitatud süüdistust. K 1 lk 11-12 läbiotsimisprotokolli juures olevates fotodest on nähtav, et ostukilekott X, milles oli karp, milles on kilekott narkoainega, ja ämber, mille sees on ostukilekott X, milles on kolm kilekotti narkoainega, on paigutatud sügavalt vanni alla, ees ja vanni all on suurem kauss ja osaliselt takistab vanni alla vaatamist kaane moodi ese. Iseenesest ei ole vanni alla peidetud esemed niisama nähtavad. Selles valguses ei ole T. Grigorjeva ütlused läbiotsimisprotokolliga ümber lükatud. Analüüsides ülalnäidatud tõendeid ja nende alusel saadud faktilisi asjaolusid leiab kohus, et ükski tõend eraldivõetuna ega need tõendid oma kogumis ei anna alust arvata, et T. Grigorjevale esitatud süüdistus oleks kinnitust leidnud. 21 / 59

Kohus märgib, et neljale süüdistatavale etteheidetud kuritegu on kirjeldatud igaühe osas peaaegu identselt. Kui jätta välja süüdistuse tekstist teiste isikute teoaktid, süüdistati T. Grigorjevat lühidalt järgmises: ta käitles narkoainet alates 2015 kuni 06.09.2019, grupis A. Grigorjevi, N. Grigorjeva ja G. Pankoviga. Kokkuleppe kohaselt oli T. Grigorjeva ülesanne grupis hoida kanepit elukohas, mida T. Grigorjeva tegigi, aine suures koguses. Rohkem ei ole süüdistusest võimalik T. Grigorjeva osas midagi välja lugeda (kohus jätab kõrvale teiste isikute teod, samuti arvutused dooside ja võimalikult saadud tulu osas, mis ei ole tähtsad kuriteokooseisule vastavate asjaolude tuvastamise seisukohalt). Millise(te)s konkreetse(te)s teoakti(de)s seisnes T. Grigorjeva narkokäitlemistegu (hoidmine), milline oli tema konkreetne teopanus, ei ole näidatud. Ei saagi olla näidatud, sest T. Grigorjeva narkokäitlemistegu kas täideviimise või muu osavõtu vormis ei olnud tuvastatud ja kohtuistungil ei saadud uusi tõendeid, mille alusel saaks lugeda T. Grigorjeva kuritegu tuvastatuks. Riigikohtu lahendis 3-1-1-4-15 on rõhutatud, et jõuda isiku süüdi tunnistamiseni narkokuriteos üksnes ajalis-ruumilise kriteeriumi alusel pole võimalik. Samas ruumis viibimine, kus asub ka narkoaine, ei ole veel aine valdamine. Samuti ei ole võimalik sisustada aine valdamist asjaõiguslikult, tuginedes tsiviilõiguse valduse instituudile. T. Grigorjeva valdas tsiviilõiguslikult asju, mis asusid püsivalt ja jätkuvalt tema kodus. See ei tähenda, et ta valdas narkootilist ainet (mis oli avastatud tema kodus) ja peab kandma selle eest kriminaalvastutust. Kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: „11. Võib nõustuda ringkonnakohtu üldisema tõdemusega, et isikute süüditunnistamine kaastäideviimises pelgalt asjaolu tõttu, et nad viibivad või viibisid samas ruumis või autos, kus hoiti ebaseaduslikult narkootilist ainet, relva vms, ja nad on nende olemasolust üksnes teadlikud, oleks liiga ebamäärane ja sellega võidakse karistada ka isikuid, kellel reaalselt puudub seos keelatud aine või materjaliga. Siiski tuleb igal üksikjuhul hinnata asjas kogutud tõendeid kogumis ja seejärel hinnata, kas süüdistatav viibis narkootilise aine vahetus läheduses juhuslikult või osales ta selle aine käitlemisel KarS § 184 tähenduses. 12....

Seetõttu tuleb Tatjana Grigorjeva temale esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo tõendamatuse tõttu. Kohus jätkab tõendite analüüsimisega A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva (viimase suhtes välja arvatud D. J.-le edastamise episoodis), samuti G. Pankovi süüdistuses. Objektiivsete tõenditega on tuvastatud järgmine asjaolude kogum. K 1 lk 1-29 (protokoll, fotod ja lisana CD-plaat ümbrikus), 06.09.2019 läbiotsimise protokollist nähtub, et samal päeval teostati läbiotsimine süüdistatavate Andrei ja Tatjana Grigorjevite elukohas xxx. Vannitoast vanni all on avastatud objekt ämber, milles on kilekott X, milles on kolm väiksemat kilekotti, kilekottides on rohekas taimne aine - 35 g, 56 g ja 57 g. Viimases 57 g kilekottis (pakend 1), on 5 kilekotikest, milles ainet on 53 g. Avamisel on tunda kanepi lõhna. Ülejäänud 2 kilekotti, milles on näha väiksemaid kilekotikesi taimse ainega koos suurema kilekotiga X, on pakendatud (pakend 2). Vanni all on avastatud objekt kilekott kirjega X, mille sees on plastikust toidukarp, mille sees on kilekott, mille sees on taimne rohekas aine, koos kilekotiga 105 g. Objektid on pakendis 3. Elutoas telelauasahtlites on avastatud digitaalsed kaalud, 2 tk (pakend 4 ja 6). Samas on avastatud hulk kilekotikesi (pakendid 5 ja 7). Elutoas arvutilauasahtlist on avastatud kummikindad (pakend 9), digitaalne kaal (1 tk, pakend 10), sularaha 130 eurot ja taimne rohekat värvi aine 6 g. Topsis on 3 kilekotti taimse rohekat värvi ainega. Kilekotid ainega on pakendis 12. Eraldi kilekotike ainega (pakend 19). Sama sahtlis all olevast tühimikust on avastatud 2 kilekotikest aine jääkidega (pakend 13). Kaks karpi kilekotikestega (pakend 20). Kapis on seif. Selle seest on avastatud purk kilekotikesega, milles on kristallides aine (pakend 14). Samas seifis on 2 kilekotti taimse rohekat värvi ainega, kokku 23 g (pakend 15). Seifis on tühjad kilekotikesed (pakend 16). Sularaha summa on 200 eurot. Läbiotsimise käigus on lisaks ära võetud muud esemed ( telefonid, SIM kaardid, märkmik, videojälgimise süsteem, muu). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad V. ja A. kinnitasid, et viibisid läbiotsimise teostamise juures, kinnitasid läbiotsimise fakti ja täpsustasid, et majas oli hästi tunda kanepi lõhna. Läbiotsimisprotokollis on läbiotsimine detailselt kajastatud (välja arvatud, et majas oli kanepi lõhn) ja V. ning A. osalemine on ka ära märgitud. Seega ei oma nimetatud tunnistajate ütlused sisulist tõenduslikku tähendust. Läbiotsimisprotokolli juurde on lisatud fototabelid, skeem (märgitud on, kus leiti ained) ja CD-plaat fotodega. CD plaat oli kohtuistungil vahetult uuritud, salvestatud on fotod, mis kinnitavad läbiotsimisprotokolli andmeid. K 1 lk 30-55 (protokoll ja fototabelid), 06.09.2019 teostatud läbiotsimise protokoll Nadežda Grigorjeva elukohas xxx. N. Grigorjeva annab vabatahtlikult välja 7 kilekotikest taimse rohekat värvi ainega, mis olid tema juures taskus, 4 g. Samuti isik andis vabatahtlikult välja 36 kilekotikest taimse rohekat värvi ainega, kaaluga 20 g, mis asus toas diivanil padja all. Lisaks avastati ja võeti ära tühjad kilekotikesed, digitaalkaal, sularaha summas 460 eurot, 660 eurot, märkmik, muu. Fototabelitest, k 1 lk 42-43, nähtub, et aine on avastatud juba pakendatuna annustena minigrippkilekottidesse. 23 / 59

Läbiotsimiste käigus avastatud ained ja objektid suunati ekspertiisile. K 1 lk 56-58, narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtub: A. ja T. Grigorjevite elukohast leitud aine ja objektide osas Pakendis 1 on kanepiõisikud 47,90 g, THC sisaldusega 17%; Pakendis 2 on kanepiõisikud 77,63 g, THC sisaldusega 18%; Pakendis 3 kanepiõisikud 94,36 g, THC sisaldusega 12%; Pakendis 15 kanepiõisikud 19,43 g, THC sisaldusega 15%; Kolmel digitaalkaalul on kanepi jäljed ja digikaalul pakend 6 on lisaks amfetamiini jäljed; Pakendis 12 on kanepiõisikud 0,8 g, THC sisaldusega 20% ja kanepiõisikud 4,59 g , THC sisaldusega 21%; Pakendis 13 on ühel kilekotil amfetamiini jäljed, teisel kilekotil ei ole avastatud; Pakendis 14 kilekotis on pulber 0,99 g, mis sisaldab, 0,0029 g heroiini, 0,00029 g fentanüüli ja 0,0016 g metüülfentanüüli ja tõenäoliselt veel muu aine. N. Grigorjeva juurest ja elukohast avastatud aine ja objekti osas – Kanepiõisikud 1,64 g , THC sisaldusega 17%; Kanepiõisikud 9,07 g, THC sisaldusega 15%; Digikaalul on kanepi jäljed. K 1 lk 61-64 kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nähtub, et 10 (kümnele) isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 5-10 g kanepiõisikuid; Grigorjevite elukohtadest avastatud aine kogusest 255,42 g, piisab narkojoobe tekitamiseks 255-511 inimesele. Pulbri kogusest 0,99 g, milles on 0,0029 g heroiini, 0,00029 g fentanüüli ja 0,0016 g 3metüülfentanüüli, piisab narkojoobe tekitamiseks 161-327 inimesele. Läbiotsimisprotokollide, narkoaine ekspertiisiakti ja kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 06.09.2019 oli T. ja A. Grigorjevite elukohas hoiul narkootiline aine kanep koguses 244,71 g, mida oleks piisav rohkem kui 10 isikule narkojoobe tekitamiseks (järgus 245-501 inimesele), ehk suures koguses; lisaks nende elukohas oli hoiul heroiinifentanüüli-3metüülfentanüüli ja muu narkootilise aine segu, mille kogusest (0,0016 g 3metüülfentanüüli) oli piisav rohkem kui 10 isikule (161-327 inimesele) narkojoobe tekitamiseks, ehk suures koguses NPALS § 3-1 lg 3 mõttes. Samuti on nimetatud tõenditega kinnitatud, et 06.09.2019 hoidis Nadežda Grigorjeva enda juures ja oma elukohas kanepiõisikuid koguses 10,71 g, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule, ehk suures koguses. N. Grigorjeva ei eitanud nimetatud fakti ja andis aine välja vabatahtlikult.

K 1 lk 67-73 DNA ekspertiisiaktis sisalduvad eksperdiarvamused annavad aluse seostada konkreetsed isikud ja läbiotsimistel avastatud objektid. Nadežda Grigorjeva juurest ja elukohast äravõetud ainega kilekottidelt 4 proovist avastatud DNA täisprofiil, mis on kokkulangev N. Grigorjeva DNA profiiliga, mitte A. Grigorjevi profiiliga. Veel 4 proovist ainega kilekottidelt on avastatud DNA täisprofiilid, mis on rohkem kui ühelt isikult; eristatav on peamine DNA profiil, mis on kokkulangev N. Grigorjeva profiiliga. Eksperdiarvamuse p 2, 5. See kinnitab N. Grigorjeva poolt enne läbiotsimist vabatahtlikult väljaantud kilekottide kuuluvust N. Grigorjevile, samuti seda, et enne väljaandmist suure tõenäosusega olid kilekotid narkoainega kontaktis N. Grigorjeva kehaga (näiteks kätega) või tema poolt puudutatud objektiga. DNA ekspertiis kinnitab N. Grigorjeva kohtueelsel uurimisel korduvalt antud ütlusi k 4 lk 115-129, milles ta võttis omaks tema kodus avastatud 24 / 59

narkootilised ained ja tunnistas nende hoidmist (kohtuistungil keeldus N. Grigorjeva ütluste andmisest, mistõttu olid tõendina vastu võetud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused KrMS § 294 alusel). A. ja T. Grigorjevite elukohas, vannitoast avastatud ainega kilekottidelt (pakendid 1, 2 ja 3) on kolmest proovist avastatud DNA täisprofiilid ja need on kokkulangevad A. Grigorjevi DNA profiiliga, mitte Nadezda Grigorjeva profiiliga. Eksperdiarvamuse p 1. A. ja T. Grigorjevite elukohas asuvast seifist avastati purk, mille sees oli salvrätik. Salvrätikust, milles oli kilekott heroiini, fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli segupulbriga, pakend 14, on ühelt proovilt avastatud DNA täisprofiil, mis pärineb mitmelt isikult, sellest on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A. Grigorjevi täisprofiiliga. Eksperdiarvamuse p 3. See annab kohtule aluse arvata, et A. Grigorjev kontakteerus kehaliselt, hoidis näiteks käes minigrippkilekotte pakendid 1, 2 ja 3, mille sees oli narkoaine kanep, või need kilekotid olid kokku puutunud objektiga, millel oli A. Grigorjevi bioloogiline materjal. Kontakt oli minigrippkilekottidega, mis on seotud kahe objektiga vannitoas – kilekotid, mis asusid ämbris, ja kilekott, mis asus plastkarbis. Seega ei ole välistatud, et A. Grigorjev käitles narkoainet ehk hoidis narkoainet oma elukohas vannitoas. A. Grigorjev keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, kuid KrMS § 294 alusel avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlustes k 4 lk 104-107 ja 108-114 võttis ta omaks, et kodus avastatud narkootilised ained kuuluvad talle, ta hoidis neid kodus. DNA ekspertiisi arvamustega on A. Grigorjevi ütlused kinnitatud. Ülalnäidatud tõendid oma kogumis annavad aluse järelduseks, et A. Grigorjev hoidis tema kodust 06.09.2019 avastatud narkootilisi aineid oma elukohas ja N. Grigorjeva hoidis tema kodust 06.09.2019 avastatud narkootilisi aineid oma elukohas. Mõlema puhul on tegemist narkootilise aine hoidmisega suures koguses NPALS § 3-1 lg 3 mõttes. K 1 lk 89-98, DNA ekspertiisiaktist nähtub, et kilekotilt nr 2 (pakend 13), mis oli avastatud A. Grigorjevi elukoha läbiotsimisel arvutilauasahtli all olevast tühimikust, on avastatud proovist A193824 DNA segaprofiil, hüpoteetiliselt tõenäosus, et segaprofiil pärineb A. Grigorjevilt ja kahelt tundmatult isikult, on 10-5 suurem, kui tõenäosus, et segaprofiil pärineb kolmelt tundmatult isikult. Eksperdiarvamuse p 1. Samas kohast oli avastatud kaks kilekotti ainega (kanep THC sisaldusega 15%), pakend 15 (läbiotsimisprotokoll, k 1 lk 3). Ühelt kilekotilt sangadelt saadud täisprofiil, mis on kokkulangev A. Grigorjevi täisprofiiliga. Eksperdiarvamuse p 2.1. Sama arvutilauasahtlist paremalt on avastatud kilekott, milles on sularaha ja väiksem kilekott ainega. Samuti on sahtlis plasttops, milles on 3 väikest kilekotti ainega. Samuti on sahtlis üks suurem tühi kilekott kanepi lõhnaga. Kokku 6 kilekotti, 4 nendest ainega (kanep THC sisaldusega 20% ja 21 %). Pakend 12, k 1 lk 3. Kilekotilt nr 2 ja kilekotilt nr 3 (milles oli kilekott nr 4) on avastatud DNA täisprofiilid, mis pärinevad mitmelt isikult, selles eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev A. Grigorjevi profiiliga. Eksperdiarvamuse p 2.2. Samas ekspertiisi käigus uuriti pakendis 12 ja 15 olevad objektid (kilekotid, plasttops) ja saadi DNA täisprofiilid, mis pärinevad mitmelt isikult, eksperdiarvamuse pp 2.3 ja 2.4. Arvutati välja hüpoteetiline tõenäosus. Tulemuseks on see, et objektidelt saadud segaprofiilid pärinevad tõenäiliselt A. Grigorjevilt ja veel ühelt isikult (välja arvatud proov R200001, mille segaprofiil tõenäoliselt pärineb A. Grigorjevilt ja veel kahelt isikult). Hüpoteesi tõepärasuhe on 10-5 kuni 10-9. Ülalnäidatud ekspertiisile esitatud objektid, pakendid 12 ja 15, on avastatud arvutilaua sahtlist ja selle all olevast tühimikust. Ekspertiisi tulemused osutavad sellele, et A. Grigorjev omas kehalist kokkupuutumust objektidega, plasttopsi ja kilekottidega, mille sees oli avastatud narkoaine kanep. Kohtul on alust seostada sahtlis ja selle all avastatud 25 / 59

aine käitlemisega just A. Grigorjevit. A. Grigorjev ei eitanud kohtueelsel uurimisel, et kodust avastatud narkootilised ained kuuluvad talle, ta hoidis neid kodus. Seega on ekspertiisi andmed kooskõlas isikulise tõendiga – A. Grigorjevi kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mis olid tõendina kohtuistungil vastu võetud ja uuritud, kahtlustatava ülekuulamisprotokoll k 4 lk 104-107 ja 108-114. Käekirjaekspertiisi aktist, k 1 lk 101-105, nähtub, et Nadežda Grigorjeva elukohast avastatud märkmiku tekstid on erineva astme tõenäosusega kirjutatud Nadežda Grigorjeva poolt. Tõenäosuse astmed on skaala järgi 3 ja 4, mis tähendab, et teksti ja võrdlusmaterjali vahel on mitmed kokkulangevused ja puuduvad olulised lahkuminekud (aste 3) või esineb esinevad mõned kokkulangevused, lahkuminekuid on vähem (aste 4). Tõenäosuse skaala järgi on siiski võimalik jõuda seisukohale, et märkmikus tehtud kanded ja võrdlusmaterjali tekst on kirjutatud sama isiku poolt, mitte erinevate isikute poolt. Vt eksperdiarvamus ja lk 104-105 skaala ja selgitused. Märkmik on vaadeldud ja selle tulemused on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis k 1 lk 108-117. Tekstis on korduvad kirjed „20 gr – 450“, mõned kirjed on maha kriipsutatud, esinevad aritmeetilised arvutused, kirjete juures on korduvalt märge „zabrala“ – „võtsin ära“, esinevad kuupäevad 05. juuni, 24. juuni, 01. märts, 19. märts, 14. aprill ja 19. november. Märkmiku kirjed, kui neid võtta N. Grigorjevale esitatud süüdistuse kontekstis (narkoaine käitlemine) võib tõlgendada kui isiku märkmeid käideldud narkoaine koguste (korduvalt 20 gr), maksumuse (20 gr – 450 eurot) ja liikumise kohta („zabrala“ – „võtsin ära“). Nimetatud asitõendi sisu on kooskõlas N. Grigorjeva juurest ja tema elukohast avastatud narkootilise aine kanepi avastamise faktiga, mis on tõendatud läbiotsimisprotokolliga k 1 lk 30-55 – isiku juurest avastati 7 pakikest kokku 4 g kanepit (ehk 20 g oleks 35 pakikest) ja toast 36 pakikest kaaluga 20 g (kaal on aine koos pakikesega). Aine puhas kaal oli: 7 pakikest 1,64 g, mis teeb ühe pakikese või annuse kaaluks 0,23 g; 36 pakikest 9,07 g, mis teeb ühe pakikese või annuse kaaluks 0,25 g. Märkmete andmed ja läbiotsimisprotokollis kajastatu kogumis kinnitavad, et N. Grigorjeva käitles narkoainet, mille üks pakendatud annuse kogus oli 0,23-0,25 g, saades endale korraga reeglina 20 g (mis teeb keskmiselt 80 annust) ja pakendades kilekottidesse annusteks (läbiotsimisel on elukohast avastatud digikaalud, millel olid avastatud kanepijäljed, ja minigrippkotikesed). Tunnistaja K. M. kinnitas kohtuistungil ristküsitlusel, et 2019.a esimesel poolel Andrei Grigorjevilt soetatud kanepi annuse kaal oli 0,26 g ja sellelt müüjalt soetatud aine mõju oli keskmisest märksa tugevam. Seoses ülaltooduga peab kohus märkima, et k 1 lk 61-64 kohtutoksikoloogia ekspertiisis toodud arvamust, et 10 isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 5-10 g kanepiõisikuid, võib tõlgendada juba kriitiliselt. Antud juhtumis on alust arvata, et 10 narkotarvitajale narkojoobe tekitamiseks võib olla piisav 2,6 g kuni 3,0 g kanepiõisikuid. Seoses märkmiku kui asitõendi uurimisega märgib kohus, et tõendina vastuvõetud kohtueelsel uurimisel 06.09.2019 antud ütlustes k 4 lk 118—119 ei eitanud N. Grigorjeva, et augustis 2019 sai ta ühelt isikult oma valdusse narkootilise aine kanepi ja pakendas kanepit 0,28 g (kuigi pidi pakendama 0,30 g) ühte minigrippkilekotti. Ta jõudis müüa 40 minigrippkilekotti kanepiga. 12.09.2019 k 4 lk 127-128 N. Grigorjeva korrigeeris oma ütlusi ja väitis, et aine ta sai alles 06.09.2019 oma pojalt A. Grigorjevilt. Iseenesest N. Grigorjeva ei eita narkootilise aine kanepi omandamist ja hoidmist. Kohtuvaidlustes jäi N. Grigorjeva kaitsja I. Gromtsev positsioonile, et uuritud märkmiku andmete alusel ei saa eitada, et märkmikus näidatud andmed on suure tõenäosusega seotud narkokäitlemisega, k 6 lk 34 pöördel. Kohus arvestab kaitsja öeldut kui teatud faktiliste asjaolude kogumi omaksvõttu, mida ei vaidlustata. Kaitsja nõustus, et märkmiku alusel võib nõustuda, et N. Grigorjeva käitles kanepit alates november 2018 kuni 06.09.2019. Samas palus kaitsja arvestada, et märkmiku andmetesse tuleb suhtuda kriitilise pilguga ja 26 / 59

ei tohi liita automaatselt kõik märkmikus olevad arvud, sest arvud on ebajärjekindlad, osa on maha kriipsutatud ja arvude vahel puudub selge süsteem. Kohus nõustub, et arvestades märkmiku andmeid, kus kõige varasema ajana on näidatud 19. november, võib suure tõenäosusega jõuda järeldusele, et N. Grigorjeva hakkas pidama arvestust vähemalt alates 19.11.2018. Kohus leiab, et märkmiku alusel ei saa välja arvutada, kui palju doose, seda enam, mitmele kliendile edastas N. Grigorjeva narkootilist ainet kanepit. Arvud 20 g ja selle juures 450 ja nii korduvalt osutavad sellele, et narkootilise aine käitlemine oli korraldatud selliselt, et aine valdajalt saabus aine kogus, pakendi või ühiku kogus võis olla 20 g, 450 võib olla hind eurodes. Kohus märgib, et kuriteo koosseisu täitmise seisukohalt ei ole kohtule oluline tuvastada, milline oli saabuva aine igakordne kogus, tarnete sagedus, mis oli selle maksumus, mis oli hulgi- või jaemüügi hind. Märkmiku andmed annavad aluse arvata, et narkootilise aine kanepi käitlemine N. Grigorjeva poolt on toimunud vähemalt alates 19. november 2018 kuni 06.09.2019 ja seisnes selles, et ta omandas narkootilist ainet, seda korduvalt 20 g kaupa, hoidis seda oma elukohas, pakendas doosideks ja edastas teistele isikutele. Kohus leiab, et märkmikusse kantud andmete alusel on võimalik väita, et igal juhul käitles N. Grigorjeva kanepit suures koguses ehk käideldud kogus oli mitmekordselt suurem, kui seda piisaks joobe tekitamiseks 10 isikule. K 1 lk 112 on kirjutatud 4 korda 20 g (80 g), lk 113 17 korda 20 g (340 g), lk 114 7 korda 20 g (140 g), lk 115 2 korda 20 g (40 g), kokku on võimalik käideldud kogus 600 g. Kui lähtuda, et 20 grammist saab umbes 66-80 annust (kui lähtuda annuse kaalust 0,25-0,30 g), oli käideldud 1980-2400 doosi ajavahemikus alates 19.11.2018 kuni 06.09.2019. Kohus rõhutab, et selline arvutus on umbkaudne ega näita, mitmele isikule oli tegelikult aine edastatud (ehk kuivõrd rahvatervis oleks rikutud). Kohtule ei ole tegelikult teada, kas doosid olid alati ühe ja sama kaaluga kogu ajavahemiku kestel, kas mõned märkmed korduvad ühe ja sama aine koguse, kas igal korral oli aine saabunud ja kas alati tarvitajatele edastatud, kas tarvitajaid on mitu ja kogu aeg ühed ja samad isikud või oli tarvitajate ring laiem. Kohus soovib öelda, et N. Grigorjeva käideldud aine kogus ei olnud siiski mõõdetav üksiku(te)s ostu(de)s 20 g kaupa, vaid narkoaine käitlemise kogus ületas kindlasti 100 g ja rohkemgi ja sellest tulenevalt isikuid, kellele aine oli tarvitamiseks edastatud, on kümneid. Kohus leiab, et kohtuvaidlustes väljendatud prokuröri väite puhul, et N. Grigorjeva ülesanne oli pidada grupi narkokäitlemise kassat ja märkmik on kassadokument, on tegemist oletusliku väitega, mis ei ole kinnitatud tõenditega. Samaväärseks versiooniks võib ka see, et N. Grigorjeva kandis oma märkmikusse talle edastatud ainete koguseid, sest pidi aru andma saadud rahasummadest isikule, kellelt ta on aine saanud. Sel juhul, tuginedes kirjalike märkmetele, on tema vanuses olevale isikule selge, mis summa jätta endale ja mis summa tal peab olema valmis edasiandmiseks. Kui lähtuda prokuröri versioonist, poleks selge, kuidas selles n.ö grupi kassas oleks näidatud A. Grigorjevi poolt teistele isikutele edastatud (ka A. Grigorjevit süüdistatakse aine edastamises teistele isikutele) aine kogused. Ühtlasi kohus märgib, et iseenesest narkokuriteo koosseisu tuvastamise seisukohalt ei oma vähimatki tähendust, kas N. Grigorjeva kandis märkmikusse ainult endaga seotud aine liikumisi või seal on aine liikumine laiemas mõõdus, näiteks koos A. Grigorjeviga. Seda enam, et N. Grigorjeva süüdistuses ei ole märgitud, et tema üheks teopanuseks narkokuriteo toimepanemisse oleks selline tegu nagu kuritegeliku kassa pidamine. Märkmikust (ega ühestki muust tõendist) ei tulene süüdistuses esitatud fakt, et vastavalt kokkuleppele üks neljandiku saadud rahasummadest jättis N. Grigorjeva endale ja A. Grigorjevile ja kolm neljandikku edastati isikule, kes hankis neile kanepit. Samuti märgib kohus, et raha teenimine narkokäitlemisel ei ole KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu kohustuslik tunnus ega oma tähendust kuriteo tuvastamise seisukohalt.

27 / 59

K 1 lk 139-152, asitõendi vaatlusprotokollist (lisaks on fotod ja DVD-plaat) nähtub, et muuhulgas oli pakendist 29 olevast seadmest, mis on tahvelarvuti ( xxx A. ja T Grigorjevite elukohast äravõetud seade kannab pealkirja „videouksesilm) kopeeritud kandjale videouksesilma videoandmed. Sellest nähtub, et Ritsika x videouksesilma mällu on salvestatud vähemalt 7 erineva isiku ukse ette ilmumine, lk 146-151, näidatud on kuupäevad 18.08.2019 lk 146, 14.08.2019 ja 31.07.2019 lk 148, 02.09.2019 lk 149, 24.08.2019 lk 151. Kohus märgib, et ükski videole jäänud isik ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud, samuti ei ole andmeid, et need isikud on kuidagi seotud A. Grigorjevi või N. Grigorjeva narkokäitlemisega. Nende isikute ilmumine xxx asuva Grigorjevite elukoha ukse ette võib olla tingitud erinevatest, narkokäitlemise tegevusest väljapoole jäävatest põhjustest ja asjaoludest. T. Grigorjeva andis kohtuistungil ütlusi ja selgitas, et tõepoolest uksesilma süsteem oli koos uksega paigaldatud eesmärgiga tagada turvalisust perele, mis iseenesest ei ole kohtu arvates välistatud, sest uksesilma kasutamise eesmärk ongi selles, et enne ukse avamist veenduda, et see on ohutu. Nimetatud tõendil ei ole kohtu arvates antud kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. Kokkuvõtlikult, tuginedes eeltoodud objektiivsetele tõenditele (läbiotsimisprotokollid, narkootilise aine ekspertiis, DNA ekspertiisid, asitõendi vaatlusprotokoll), samuti N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi ütlustele võib kohus vahejäreldusena sedastada, et objektiivselt on A. ja T. Grigorjeva elukohas avastatud narkootiliste ainetega ja N. Grigorjeva elukohas avastatud narkootilise ainega vähemalt selle hoidmise mõttes suures koguses seotud A. Grigorjev (oma elukohas) ja N. Grigorjeva (oma) elukohas. Asitõendi, N. Grigorjeva märkmiku, vaatlusega on tuvastatav, et N. Grigorjeva käitles narkootilist ainet kanepit, omandades ning edastades kanepit tarvitajatele, ajavahemikus vähemalt alates 19.11.2018 kuni 06.09.2019, suures koguses. Hoiul ja edastamisel käideldi ainet kanepit koguses, mis oli lõppkokkuvõttes piisav rohkem kui 10 isikule joobe tekitamises, mis tähendab suur kogust NPALS § 3-1 lg 3 mõttes. N. Grigorjeva sai kanepi edasiseks käitlemiseks ehk tarvitajatele edasiandmiseks A. Grigorjevilt. Ta ise seda ei eitanud 12.09.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel k 4 lk 127128 (tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused on tõendina vastu võetud, sest N. Grigorjeva keeldus kohtuistungil ütluste andmisest). Ta tunnistas, et vähemalt 06.09.2019 sai ta kanepi A. Grigorjevilt. A. Grigorjev ei kinnitanud seda oma kahtlustatavana antud ütlustes k 4 lk 112-113, (A. Grigorjev keeldust kohtuistungil ütluste andmisest ja tõendina on vastu võetud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused). Kohtu järeldust, et kanepi andis N. Grigorjevale selle edasiandmiseks tarvitajatele just A. Grigorjev, kinnitavad kohtuistungil uuritud jälitusprotokollid. Nimelt, k 1 lk 154-217, ajavahemikus alates 24.03.2019 kuni 30.08.2019 on N. Grigorjeva 13 korda küsinud A. Grigorjevilt „tuua talle“ või „tuua talle teed“, vahepeal „ 10 pakikest teed“. Lk 154 , 24.03.2029 kl 17:47 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub talle tuua. A. Grigorjevil ei tekki küsimust, mida emale vaja tuua. A. Grigorjev vastab lühidalt jaatavalt. Ja nii reeglina ka edaspidigi. 26.03.2019 kl 09:35 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub tuua. A. Grigorjev küsib üle – seda? N. Grigorjeva vastab jaatavalt ja tal ei teki küsimust, kas poeg on temast aru saanud, mida talle vaja on. Lk 158, 11.04.2019 kl 16:47 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub talle tuua teetõmmist kella kuue paiku. A. Grigorjev vastab jaatavalt. Ei ole eluliselt usutav, et elukorralduslikult oleks A. Grigorjev pidanud kodus valmistama teed ja minna sellega ema juurde. Lk 166, 06.07.2019 kl 15:21 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja küsib, kas A. Grigorjevil on 10 pakikest teed palub tuua. A. Grigorjev vastab jaatavalt. 28 / 59

Lk 168, 11.07.2019 kl 21:05 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub talle tuua teed. Lk 169, 22.07.2019 kl 08:33 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub tuua teed. Samal päeval kl 19:41 kõnes palub A. Grigorjev N. Grigorjevalt „kahekümnekat“. Kohtu arvates räägitakse rahasummast elamiseks. N. Grigorjeva küsib A. Grigorjevilt, kas ta siis ei ole maha müünud. A. Grigorjev vastab jaatavalt. Kohus leiab, et kõne sisu näitab, et N. Grigorjeva oli vähemalt teadlik sellest, et A. Grigorjev mitte ainult omab, vaid ka müüb narkootilisi aineid. 23.07.2019 kl 10:28 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile. N. Grigorjeva teatab, et tal on teetõmmis lõppenud. Seepeale teatab A. Grigorjev, et tal on jäänud ainult 10 tükki, et eile müüs ta kolm tükki maha. N. Grigorjeva palub, et A. Grigorjev tooks talle, mis on alles. A. Grigorjev ütleb, et ta peab jätma ka I.-le. N. Grigorjeva väljendab rahulolematust, et selle Igori pärast peab tema ootama. Ilmekas, et 22.07.2019, k 2 lk 8, külastas A. Grigorjevi kodu õhtul I. V. ja veel üks tuvastamata isik. 23.07.2019 külastas I. V. A. Grigorjevi kodu kahel korral, hommikul ja õhtul. Kohus leiab, et suure tõenäosusega I. nimeline isik on I.V., kellele oli aine müüdud 22.07.2019 ja kellele pidi A. Grigorjev jätma piisavalt ainet. N. Grigorjevi ja A. Grigorjevi kõne sisust ja I.V. külastustest 22.07.2019 ja 23.07.2019 selgub, et kõnes räägiti narkootilisest ainest, mitte teepakikestest. Lk 194, 10.08.2019 kl 17:43 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub talle tuua teed. Lk 196, 15.08.2019 kl 10:14 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub tuua talle teed. Lk 215, 23.08.2019 kl 17:31 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub tuua talle. 25.08.2019 kl 16:52 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub tuua talle teed. Lk 216, 27.08.2019 kl 18:33 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja palub tuua talle teed. Lk 217, 30.08.2019 kl 18:23 N. Grigorjeva helistab A. Grigorjevile ja teatab, et tal on tee otsa saamas juba. Kohus on seisukohal, et nimetatud kõned kogumis N. Grigorjeva kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (et ta sai vähemalt 06.09.2019 kanepi A. Grigorjevilt ja varasemalt müüs ta kanepi erinevatele isikutele), A. Grigorjevi kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (et 06.09.2019 tema kodust leitud narkootilised ained kuuluvad talle), kinnitavad, et A.Grigorjev ja N. Grigorjeva mõlemad valdasid narkootilist ainet kanepit, edastasid selle teistele isikutele korduvalt. Vastavalt jälitusprotokollidele, N. Grigorjeva sai aine kätte korduvalt ja ajavahemikus alates 24.03.2019 kuni 06.09.2019 just A. Grigorjevilt. Jälitusprotokollides fikseeritud kõned annavad aluse tõsikindlaks väiteks, et N. Grigorjeva sai kanepi kindlalt A. Grigorjevilt vähemalt alates 24.03.2019 ehk sellest ajast, millal on fikseeritud N. Grigorjeva esimene palve A. Grigorjevile „tuua“ talle midagi, ja selline palve kordub ka 26.03.2019 ja edasi. Kõnedest nähtub, et A. Grigorjev tagas N. Grigorjevile kindlalt ja jätkuvalt kanepi teatud kogust. Aine koguste edasiandmine A. Grigorjevilt N. Grigorjevale ei olnud juhuslik, vaid süsteemne, suhtlemisel kasutati sõna „tee“, mis osutab vaikimisi kokkuleppele, et kõnes räägitu jääb selgeks mõlemale. Kanepi tarvitajatele edastamise ahel A. Grigorjev- N.Grigorjeva toimis järgmiselt. A. Grigorjevil on valduses ja hoiul kanepi suured kogused, mille ta jätkuvalt annab edasi teistele isikutele (näiteks I.V.ile), ning jätkuvalt N. Grigorjevale teistele isikutele edasiandmiseks, kes omakorda annab kanepi edasi suures koguses teistele tarvitajatele. Grupis tegutsemine tähendab kooskõlastatut ja ühist tegevust ehk igaüks täideviijatest valitseb tegu oma teopanuse kaudu, igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igaühest (3-1-1-10-15 p 12, 1-16-6452/340 p 53). Kohus märgib, et isikute tegevuse olemus näitab, et A. Grigorjev ja N. Grigorjeva tegutsesid grupis kooskõlastatult ja ühiselt. Kooskõlastatud tegevusele osutavad ülalanalüüsitud kõned – kui aine on otsas või otsa saamas, helistab N. Grigorjeva A. Grigorjevile ja küsib teed, mille peale A. Grigorjev on valmis tagama talle uue portsu ainet 29 / 59

ja nii korduvalt. Isikud tegutsesid vaikimisi ja igaühele oli selge, mida ta ise pidi tegema ja mida ootama teiselt grupi liikmelt. Isikud tegutsesid ühiselt – N. Grigorjeva realiseeris kanepit jätkuvalt, selle koguse lõppemisel andis teada A. Grigorjevile, kes andis talle edasi kanepi järjekordse koguse realiseerimiseks ja nii korduvalt. Järelikult kuriteo toimepanemine sõltus mõlemast ja igaüks nendest eeldas, et edukaks narkokäitlemiseks on vajalik igaühe teopanust. Kohus jõuab järeldusele, et N. Grigorjeva sai kanepi A. Grigorjevilt suures koguses, (järelikult A. Grigorjev edastas kanepit suures koguses N. Grigorjevale teistele isikutele edasiandmiseks) tegelikult vähemalt alates 19.11.2018. Samuti edastas A. Grigorjev narkootilist ainet kanepit teistele isikutele korduvalt vähemalt alates 10.05.2019 kuni 06.09.2019. Samuti edastas A. Grigorjev narkootilist ainet kanepit alates jaanuarist 2019 kuni juuni 2019 A. R.i kaudu K. M.le igas kuus kaks korda nädalas ühe annuse kaupa kokku 48 annust ehk suures koguses. Kohtu tugineb tõenditega tuvastatud järgmistele faktidele. A.Grigorjev tunnistas kahtlustatavana antud ütlustes, k 4 lk 112, et ta ostis narkootilist ainet kanepit detsembris 2018. Ütlustes ta väidab, et need ainete kogused, mis olid avastatud tema kodus 06.09.2019 läbiotsimisel, ongi ostetud detsembris 2018 ja on kogu aeg olnud puutumatult hoiul tema kodus vanni all. Tõendid räägivad siiski muud. Esiteks, k 1 lk 56-58, narkoaine ekspertiisist nähtub, et erinevatest pakenditest leiduval kanepil on THC erinev sisaldus, aine on pakendatud erinevalt, pakenditelt on avastatud lisaks A. Grigorjevile mitme isiku bioloogiline materjal (k 1 lk 67-73, 89-98). See annab aluse arvata, et aine võib pärineda erinevatest partiidest, ei ole välistatud, et erinevatest tarnijatest, kelle bioloogiline materjal ei olnud kohtueelse uurimise käigus ära tuntav. Teiseks. K 1 lk 169 23.07.2019 kl 10:28 fikseeritud kõne näitab, et A. Grigorjev müüs maha 3 tükki ja peab jätma veelgi Igor-nimelisele isikule. Seega ei ole usutav A. Grigorjevi ütlus, et ta ostis kanepit detsembris 2018 ja see oli tema kodus hoiul puutumatuna kuni 06.09.2019. Jälitusprotokollides k 1 lk 154-217 pidi A. Grigorjev korduvalt edastama N. Grigorjevale kanepit, kes andis selle edasi narkotarvitajatele (nendevahelisi kõnesid on kohus juba analüüsinud). N. Grigorjeva avaldas 06.09.2019 ülekuulamisel k 4 lk 118, et ta sai ainet tundmatult isikult augustis 2019. Selline tema ütlus ei vasta jälitusprotokollidega tuvastatule, et tema ja A. Grigorjevi vahel toimus tegelikult pidev suhtlemine aine edastamise kohta ja seda alates märtsist 2019. Seega ei ole millegagi kinnitatud, et N. Grigorjeval oleks veel vähemalt üks tarnija, välja arvatud A. Grigorjev. 12.09.2019 ütlustes k 4 lk 127 muutis N. Grigorjeva varasemaid ütlusi ja kinnitas, et aine ta sai siiski A. Grigorjevilt (kuigi väitis, et just täpselt kinnipidamise päeval). Kolmandaks. Nimetatud jälitusprotokollides on fikseeritud isikute kõned, mille arv ja sisu sarnasus annavad kohtule aluse arvata, et tegemist on kõnedes osalenud isikutega, kes tarvitavad narkootilisi aineid ja soovisid seda omandada või omandasid ainet teise isiku jaoks A. Grigorjevilt. Jälitusprotokollidega on fikseeritud, et vähemalt alates 10.05.2019 (k 1 lk 159, 10.05.2019 kl 13:17 kõne esmakordselt näitab, et tuvastamata isik küsib A. Grigorjevilt, kas saaks tulla ja saab ka jaatava vastuse ilma, et oleks küsitud, mida vaja on. Enne seda alates 23.03.2019 selliseid vestlusi ei ole fikseeritud) tegeles A. Grigorjev aine edastamisega teistele isikutele, kui seda oleks ainult N. Grigorjeva. Näiteks k 1 lk 158 kõne 12.04.2019- tuvastamata isik küsib, kas A. Grigorjev saaks aidata, millele A. Grigorjev vastab, et jah, vanaema juures; isik ütleb, et aga vanaema justkui kodus ei olegi (mis tähendab, et ostuhuviline isik on juba käinud N. Grigorjeva juures – kohtu märkus), mille peale A. Grigorjev vastab, et läheb korraks, vaatab. Kõnede sisuks on ka korduvalt küsimus, kas saaks korraks kas läbi käia (venekeelse sõna „zaskotšit“ tähendus), lk 160 14.05.2019, 18.05.2019 ja 19.05.2019 kõned, sõidavad kohale lk 165 kõne 30.06.2019, lk 166 , kõne 01.07.2019. Kõned piirduvadki teatamisega, et isik või isikud kohe või hiljem saabuvad A. Grigorjevi juurde. A. Grigorjevil ei teki kordagi küsimust, miks isikud 30 / 59

soovivad temaga kohtuda või millest rääkida. See näitab, et A. Grigorjevile on selge, mida need erinevad isikud temalt soovivad ja see, mida nad soovivad, on tal olemas. Kohtupraktikas on aktsepteeritav seisukoht, et selline suhtlemine on iseloomulik readiileri ja narkotarvitajate vahelistele suhetele. Samadele kriteeriumidele vastab A. R.i helistamine A. Grigorjevile: k 1 lk 215 24.08.2019 kl 10:41 ja 25.08.2019 kl 18.11, 27.08.2019 kl 17.11, lk 217 30.08.2019 kl 21:38. Samas kohus märgib, et kõnedele tuginedes ei saa teha järelduse, et kanep oleks isikule ka tegelikult edastatud – k 2 lk 12 välisjälgimise protokollist ei nähtu, et 25.08.2019, 27.08.2019 ja 30.08.2019 oleks A. R. A. Grigorjevit külastanud. K 1 lk 219 ja 220 05.09.2019 kl 08:34 ja 06.09.20119 kl 08.31 on A. R.i samasugused kõned A. Grigorjevile (kas tohib tulla). K 2 lk 13 välisjälgimise protokollist nähtub, et samadel päevadel on A. R. A. Grigorjevit külastanud 05.09.2019 kl 08:47-09:01 (14 min) ja 06.09.2019 kl 08:58-09:02 (4 min), kusjuures 05.09.2019 A. Grigorjev läheb N. Grigorjeva maja suunas, tuleb tagasi, selle aja kestel ootab A. R. ja temaga koos olev naisterahvas A. Grigorjevi maja juures. Narkoaine käitlemist A. Grigorjevi poolt kinnitab k 1 lk 165 30.06.2019 kõne kl 14:11 sisuga „kas käime läbi“, vastus on jaatav, k 2 lk 3 välisjälgimise protokollist nähtub, et kohale tuleb kl 15:16 U. R. sõiduk VW Golf, just käib A. Grigorjevi korteri juures ja lahkub kl 15:18 (külastamise aeg 2 min). See sõiduk käis A. Grigorjevi maja juures 06.07.2019 kl 19:26-19:31 ja 08.07.2019 kl 16:54-16:56, k 2 lk 6, kuid kõnesid ei olnud. Kohus leiab, et jälitustoimingute protokollide alusel on tuvastatav, et A. Grigorjev edastas kanepit suhteliselt piiratud isikute ringile, kuhu kuulusid näiteks I. V., A. R. koos K. M.ga, ei ole välistatud, et U. R. ja P. N. (k 1 lk 161-162 28.05.2019 ja 06.06.2019, lk 163 09.06.2019 ja 10.06.2019 kõned). U. R. ja P. N. ei ole kohtuliku arutamise käigus üle kuulatud, mistõttu neile aine edastamise osas ei saa teha tõsikindlaid järeldusi. I. V.i osas A. Grigorjev ise tunnistas, et talle tuleb jätta piisavalt ainet, k 1 lk 169 23.07.2019 A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva kõne. Neljandaks. Tunnistaja K. M. ütlused k 5 lk 164 pöördel-165 pöördel, kes kinnitas, et poole aasta kestel alates jaanuar 2019 ostis ta A. R.i kaudu narkootilist ainet kanepit Andrei nimelisest isikult, kes elas Ahtmes, rohelist värvi kahekorruselises majas. Osteti tegelikult erinevatest kohtadest, kuid korduvalt just sellelt isikult. A. R.il oli hõbedat värvi Mitsubishi. Reeglina A. R. helistas sellele isikule, kuid vahepeal viibis see isik oma ema juures, kes elas seal lähedal. Kanepi eest ei maksnud rahas, vaid vastuteenega, näiteks A. R. andis sellele isikule e-sigarette või e-vedelikku, samuti umbes kolmel korral osutati sõiduteenust, näiteks sõidutati Andrei naine koos lapsega poodi (see on kinnitatud k 1 lk 165 A. Grigorjevi kõne A. R.ile, mille A. Grigorjev palub osutada sõiduteenust). Doosi kaal oli 0,26 g. A. R. käis majas ja tagasi tulles oli tal käes kotike kanepiga. Poole aasta kestel käidi ainet ostmas umbes paar korda nädalas. Kanep oli tugeva toimega. Tunnistaja elas koos A. R.iga kuni suveni 2019, siis läksid lahku. Tunnistaja M. ütlused on kinnitatud jälitusprotokolliga k 1 lk 157-165, mille kohaselt A. R. suhtles A. Grigorjeviga muuhulgas alates 09.04.2019 kuni 26.06.2019, ehk ajavahemikus, millest andis ütlusi tunnistaja M.. Lk 157 09.04.2019 kõnes räägib A. Grigorjev, et A. R.i kaasa on tema juures käinud ja ta ei andnud talle midagi. Näiteks 08.06.2019 ja 09.06.2019, k 1 lk 162, helistab A. R. A. Grigorjevile ja küsib kas võib tema juurde tulla, või teatab, et tuleb tema juurde. Esimesel korral A. Grigorjev vastab jah ja teisel teatab, et „aga ei ole“. Sama olukord on 10.06.2019, lk 163, millal A. Grigorjev vastab A. R.ile, et tema juurde ei saa, sest ei ole midagi. Lk 164, 26.06.2019 küsib R., kas ta saaks tulla, A. Grigorjevi vastus on jaatav. Lk 165, 28.06.2019 kl 19:19 kõnes teatab A. R., et tuleb juurde ja A. Grigorjev aktsepteerib seda; k 2 lk 3 välisjälgimise protokoll 28.06.2019 kl 19:54-19:57 külastab A. R. A. Grigorjevi korterit. Külastus kestab 3 minutit. Nimetatud faktilised asjaolud näitavad, et K. M. ütlused, et alates talvest 2019 kuni juuni 2019 omandas ta korduvalt A. R.i kaudu narkootilist ainet kanepit, on usaldusväärsed ja kinnitatud muude tõenditega – jälitustoimingu protokollidega. 31 / 59

Prokurör esitas kohtule tõendid G. Pankovi grupilise narkokäitlemise kohta. Süüdistatav G. Pankov andis järgmised ütlused. Süüd ta ei tunnista ja ei ole süüdistuses näidatud tegusid toime pannud. Süüdistatavad on tema sugulased. Ta külastas A. Grigorjevit, kes on tema tädipoeg ja N. Grigorjevat, kes on tema tädi. Suhtles nendega vajadusel, harva, aitas rahaliselt väiksemates summades 10-20 eurot. Ta ei teadnud, et süüdistatavad võiksid olla seotud narkokäitlemisega. Süüdistatav selgitas vastates prokuröri küsimustele, et jah, ta külastas poode, ostis erinevaid asju, tankis kütust, tellis kruusa või mulda vanemate maja juurde, maksis sularahas, harvemini ka pangakaardiga. 2015.a tema pere sai pärandi korras raha umbes 18000 eurot, ta ostis endale sõidukit Audi 8900 eurot eest ja ülejäänud summast oli muuhulgas remonditud osalisest vanemate maja asukohaga Lasteaia 4. 2019. aasta alguseks seda summat enam ei olnud, oli ära kulutatud. Sissetulekute osas selgitas süüdistatav, et tal ametlikku töökohta ei ole ja ta ei lähegi siin ametlikult tööle. Tal on voodihaige ema, keda ta hooldab ja abistab, sest riigi poolt hooldaja käib ainult kaks korda nädalas. Tal on äri Venemaal, marsruuttaksoteenused, milles on tal oma osak alates 2010. a. Müüdi sugulaste korter Peterburis, ta sai kätte suure raha ja otsustas investeerida. Nüüd äris on kuni 67 taksot, ta hindab oma osa äris nüüd 500000 eurole. Teenitud raha laekub Venemaal pangakontole. Tal on Sovkombank kaart, mida ta kasutab Venemaal. Eestis ta võttis sellega raha välja 2-3 korda. Kui ta külastab Venemaad, kas jalgsi või autoga, võtab pangaautomaadist raha 1000 eurot ja toimetab Eestisse. Võib olla, et ühes kuus rohkem kui 1 kord. Samuti V. K., tema partner, toob talle sularaha Venemaalt, kui käib seal asjas. Abikaasa T. S. on kogu aeg töötanud, ta on farmatseut, puhtalt kätte palk 1200 eurot. Siin Eestis on ta teinud juhuslikke töid, näiteks osales metallkonstruktsioonide lahtivõtmises, sai metalli eest raha, mis kanti talle siin pangaarvele. Ühtlasi tema pere majanduslik seisund on olnud alati hea. Ta ei eita, et tema suhtlusringi kuuluvad sellised isikud, näiteks V. I. ja V. T., viimane kannab karistust narkokuriteo eest, ja V. I. osas nüüd teab, et ta kinni peetud narkokuriteo eest. (V. T. koos ületas ta Eesti-Venemaa piiri, k 1 lk 170, asitõendi vaatlusprotokoll, kohtu märkus). Kohus märgib: asjaolu, et G. Pankovi suhtlusringi kuuluvad isikud, kelle suhtumine seadustesse ei ole eeskujulik, kinnitatakse ka muu tõendiga. Asitõendite vaatlusprotokollist k 1 lk 119-137 nähtub, et G. Pankovi lähedaste ringis on isik, kes kannab kriminaalkaristust Saksamaal vanglas ja kellele Pankov osutas rahalist abi, lk 119,133-134. Jälitusprotokollist k 2 lk 86-99 nähtub, et G. Pankov suhtles 2018 aastal D. J.iga, kes on kohtulikult karistatud isik narkokuriteo eest. Oma tungivat ja emotsionaalset huvi 06.09.2019 A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva kinnipidamise vastu selgitas süüdistatav Pankov sellega, et tegemist on lähisugulastega ja ta asus sel ajal vanemate maja, xxx, juures, mis on 300 m kaugusel Grigorjevite majadest. Talle oli näha autosid, mis korraga sinna saabusid. Kohtu küsimusele, mida ta pidi tooma raha eest A. Grigorjevile 06.07.2019 (jälitusprotokoll k 1 lk 166, kõne N Grigorjeva ja A. Grigorjev 06.07.2019 kl 18:44) selgitas süüdistatav Pankov, et tõenäoliselt pidi olema korraldamisel Tatjana Grigorjeva sünnipäeva tähistamine ja Venemaal käies pidi ta ostma ja tooma viina, ta mäletab, et vist selline jutt oli. (Kohtu märkus: tõepoolest, T. Grigorjeva sünnipäev on 06. juuli). Ühtlasi kohus märgib, et süüdistatava ütlused oma varalise seisundi kohta, 06.07.2019 fakti kohta, Grigorjevitega suhtlemise osas on loogilised ja eluliselt ka usutavad. Samas märgib kohus, et ei pea G. Pankovi ütlusi usaldusväärseks selles osas, kus ta väidab, et ei teadnud ega aimanud, kas A. Grigorjev on seotud või võis olla seotud narkokäitlemisega. K 1 lk 232 jälitusprotokoll, kõnest 18:59 06.09.2019 nähtub, et G. Pankov tunneb 32 / 59

nördimust, et „A võtavad politseinikud kinni, keegi andis välja“, 06.09.2019 kl 18:53, et „vanaema ja A kohe“ . Kes on A, ei ole kohtule teada, ja G. Pankov ise selgitas kohtule kohtuistungil, et see ei ole A. Grigorjev, vaid üks naabritest, kelle maja juures autod seisid. Kõnedest tegelikult ei selgu, kes see A on, kuid selge, et tema maja on kuskil kõrval. K 1 lk 233 kõnes 06.09.2019 kõne 19:21 ütleb G. Pankov kahel korral, et „vanaemal ei ole midagi, ta ju ei tegelnud millegagi“. Mille peale vastab P. Grigorjev (A. Grigorjevi vend), et „oli just siiski veidi täna“. Nimetatud fakt annab kohtule aluse arvata, et ei ole välistatud, et N. Grigorjeva poolsest narkokäitlemisest ei olnud G. Pankov teadlik. A. Grigorjevi suhtes on kohtu arvates G. Pankovi suhtumine muu tooniga. Nimelt. K1 lk 233-234 kõne kl 19:29 palub G.Pankov P. Grigorjevilt, et ta läheks ja vaataks mis seal toimub, ja kui P. Grigorjev selgitab, et maja juures seisis ja näitas kõike üks isik maskis ja teda viidi siis kohalt ära vist mingi musta autoga, ütleb G. Pankov, et „kuidas ta siis sai“... ja palub katkestada juttu sellest ja lisab, „hiljem ikka ütlused tulevad, siis saavad teada kes“. K 1 lk 234-235 kõnes kl 19:51 „mitu autot oli Andrjunja (Andrei) juures, oli nähtav, kuidas see must sõitis ära“. Kõned k 1 lk 231-239, mis puudutavad 06.09.2019 õhtust aega, näitavad G. Pankovi tungivat huvi ja muret, mis toimus A. Grigorjevi ja N. Grigorjevi elukohas, kes on kinni võetud, kas on lootust, et vabastatakse, kas on ära võetud arvutid jne. Kohus leiab, et tegemist ei ole pelgalt murega sugulaste osas, nimelt et sugulaste elukohtades toimus midagi ebatavalist. Toimunu häirib G. Pankovi, ta arvab, et N. Grigorjeva juures ei peaks ju midagi olema, ta ei tegelenud ju millegagi (kuigi tema väljend on pigem küsimuse või kahtluse vormis), kuid sellist väidet ei ole ta A. Grigorjevi osas kordagi väljendanud. Kohus leiab, et G. Pankov oli teadlik A. Grigorjevi võimalikust narkokäitlemisest, vähemalt sellest, et tema elukohas võib leiduda narkootilist ainet, mille tõttu oligi G. Pankov mures. Iseenesest teadmine, et sugulane on seotud või võib olla seotud narkokäitlemisega, nagu ka üldse teadmine, et keegi tegeleb narkokäitlemisega, ei ole narkootilise aine käitlemisetegu NPALS mõttes (see ei ole narkootilise aine omandamine, hoidmine, vedamine, edastamine) ega ka muu tegu, mida saaks kvalifitseerida kui kaastäideviija teopanus grupi tegevusse. Narkokuriteost teadmine ei ole ka sellest osavõtt. Teadmine iseenesest ei ole asjaolu, mille kaudu isik valitseks tegu. Samuti ei ole narkokuriteost teadmine asjaolu, mis aitaks kaasa kuriteole, soodustaks narkokuriteo toimepanemist. Kohus on analüüsinud jälitusprotokolle, mis on kohtule esitatud, üheski nendest ei tulene andmeid, et G. Pankov oleks käidelnud narkoained mistahes vormis (hoidmine, omandamine, edastamine) kas üksi või grupis. K 1 lk 153-169 jälitusprotokollist ei nähtu ühtki asjaolu, mida saaks seostada G. Pankovi narkokäitlemisega. N. Grigorjeva küsib kõnedest mitu korda, kas „Grinja käis“ või “helistas Grinjale“ lk 154 kõne kl 08:46 23.03.2019, lk 155 kõned kl 10:01 ja 10:43 05.04.2019, lk 160-161 kõne kl 18:18 20.05.2019 (milles A. Grigorjev ja N. Grigorjeva arutavad, et Grinja ostis sõiduki Niva, pidi temaga autoteeninduses käima mootori küsimuses). Nende kõnede sisu kinnitavad G. Pankovi ütlusi, et ta suhtles sugulastega küll, kuid mitte narkoasjas. Kohus juhib tähelepanu järgmistele faktilistele asjaoludele, mida peab oluliseks. Ainuke kõne kl 18:44 06.07.2019 lk 166 , milles N. Grigorjeva ja A. Grigorjev arutavad selle üle, et raha eest peab Grinja midagi tooma, ja raha ta ei saa kuni toob midagi A. Grigorjevile, sai kohtuliku arutamise käigus G. Pankovi poolt selgitatud – ta käis Venemaal ja pidi tooma viina T. Grigorjeva sünnipäeva tähistamiseks (T. Grigorjeva sünnipäev on tõesti 06.07). Eluliselt usutav aga ei vasta muule tõendile - k 2 lk 173, asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et migratsioonijärelevalve talituse andmebaasi olevatest tabelitest on tuvastatav, et G. Pankov käis Venemaal 27.05-28.05.2019 ja 33 / 59

järgmisel korral suundus Venemaale 15.07.2019. Seega sõit ja viina toomine Venemaalt kas üksi või koos teise isikuga ei leidnud kinnitust. Samas ei ole välistatud, et Venemaal võis käia G. Pankovi ülesandel muu isik, kes võiks tuua viina G. Pankovile. G. Pankov selgitas, et näiteks sularaha tõi talle tema partner V. K., kui käis asjas Venemaal. G. Pankov ei ole kordagi avaldanud, et ta tegelikult ise Venemaal ei ole käinud 05.07 või 06.07.2019, vaid tema palvel oleks muud isikud käinud viina ostmas T. Grigorjeva sünnipäevaks. Nüüd edasi. 18:44 06.07.2019 N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi kõnet lk 166 k 1 tuleb kõrvutada N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi 07.07.2019 kõnega kl 20:08 lk 167 k 1. Selles tunnistab A. Grigorjev, et G. Pankov oli eile tema juures. N. Grigorjeva küsib, kas ta tõi midagi. A. Grigorjev vastab „ on vaja seda kassat üle anda ja siis võtta“. Kohus märgib, et nüüd on selge, et jutt ei käi viina toomisest, sest selleks ei ole vaja kellelegi kassa üle anda. Küll on vaja kassaraha üle anda sellele, kes tagab sel juhul narkoaine järgmise partii saabumist ja edastamist. N. Grigorjeva küsib, kas A. Grigorjevil on veel kui palju, A. Grigorjev vastab 15 tükki. See kinnitab, et jutt ei ole viinast ja selle ostmisest. Kuna A. Grigorjevil 2 kuud hiljem, 06.09.2019, avastati narkoaine kanep, on põhjendatud vähemalt püstitada tööhüpotees, et G. Pankov võib olla see isik (vähemalt üks hulgast), kes tarnib A. Grigorjevile kanepit ja võtab vastu kassaraha. Ülalnäidatud kaks kõnet tuleb omakorda analüüsida kogumis k 2 lk 1-10 jälitusprotokolliga, milles on fikseeritud xxx paikkonna varjatud välisjälgimine ajavahemikus 26.06.2019 kuni 23.08.2019. Lk 6, 06.07.2019 kl 13:19-13:23 G. Pankov saabub kohale, sõiduk Fiat Ducato, A. Grigorjev läheb Pankovi autosse, sees on näha liigutusi, A. Grigorjev väljub autost, käes on nähtav ese, mida enne ei olnud. Sõiduk sõidab minema. Teine kontakt on fikseeritud samal päeval kl 19:32-19:33, A.Grigorjev istub G. Pankovi autosse (kaubik) ja minuti pärast tuleb majja tagasi. Kohtuistungil oli selle osas uuritud vahetult vastav salvestis. Mainitud kõned ja fikseeritud kontakt 06.07.2019 osutavad sellele, et G. Pankov pidi edastama 06.07.2019 A. Grigorjevile eseme või aine või muu objekti, A. Grigorjevil oli raha valmis. Kohus leiab, et isegi kui arvata, et objekt, millest kõnes räägitakse, on narkootiline aine, selgub 07.07.2019 kõnest k 1 lk 167, et G. Pankov ei edastanud objekti A. Grigorjevile, sest „ta ütles, et on vaja kassa üle anda ja siis võtta“, A. Grigorjevil on veel olemas 15 tükki. See tähendab omakorda, et G. Pankovilt A. Grigorjevile objekti edastamine, nagu see oli jälgitav 06.07.2019, ei pruugi olla kanepi edastamine. Ei ole välistatud, et G. Pankov on edastanud A. Grigorjevile muu objekti (ese või aine vms). Samuti ei tulene 06.07. ja 07.07.2019 kõnedest, et A. Grigorjev oleks G. Pankovile edastanud narkootilisest ainest saadud kaasaraha. Kõnedest tuleneb ainult see, et A. Grigorjevi arvates on G. Pankov kuskilt tagasi sõitnud ja tõi midagi (olgu kanep) ja tuleb ainult kätte saada ja ilma rahata ei kao Pankov kuhugi, sest raha on A. Grigorjevi käes. Millal ja kas üldse narkootiline aine kanep oli A. Grigorjevile edastatud ja seda nimelt G. Pankovi poolt, ei ole tuvastatav. K 2 lk 173 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et G. Pankov lahkus Eestist Venemaale 15.07.2019 ja tagasi saabus 29.07.2019. Alates 06.07.2019 (viimane kõne 06.07.2019 19:29, vahetult enne kohtumist, vt k 2 lk 6 kl 19:32 välisjälgimine) kuni 15.07.2019 ei ole G. Pankovilt A. Grigorjevile (ja vastupidi) kõnesid fikseeritud, samuti ei selgu, kas A. Grigorjev sai narkoaine kätte (kasvõi müüjalt) või see ei õnnestunud. Välisjälgimisega on tuvastatud k 2 lk 6, et 08.07.2019 13.30 G. Pankov sõidab Fiatiga A. Grigorjevi maja juurde, kuid õues vestleb paar minutit A. Grigorjeviga Fiatist väljunud teine isik, objekti üleandmist ei ole täheldatud. Samal päeval kl 18.56 A. Grigorjevi maja juures käivad G. Pankov ja R. Serov, mingit tegevust ei ole fikseeritud. Lk 7 k 2 välisjälgimisega on fikseeritud A. Grigorjevi ja G. Pankovi kohtumine 09.07.2019, 16:56 A. Grigorjev väljub kodust ja suundub Fiat Ducato auto suunas, käes mingi ese, käib G. Pankovi Fiat Ducato autos, tagasi tulles käes ei ole midagi. Kl 18.19 34 / 59

saabub taas G. Pankovi auto Fiat Ducato, A. Grigorjev käib autos ja tagasi tulles on tema käes mingi ese. Võib püstitada tööhüpoteesi, et toimus kassa üleandmine Grigorjevilt Pankovile ja siis kanepi edastamine Pankovilt Grigorjevile. Suhtlemist telefoni teel sel päeval nende vahel ei toimunud. See tähendab, et kohtumine on kas eelnevalt kokku lepitud või näiteks oli saabuv auto A. Grigorjevile kodus olles nähtav ja eelnev kõne ei olegi vajalik. Enne 15.07.2019 Venemaale sõitmist külastab G. Pankov A. Grigorjevit 14.07.2019 - kl 12:37, kl 13.00 - G. Pankovi käes oli mingi ese ja kohale saabub veel üks sõiduk, mille juht istus G. Pankovi autosse, pärast koos lahkusid; kl 21:16. Telefonikõnesid ei olnud. Kui eeldada, et nii 09.07 kui ka 14.07.2019 on G. Pankov edastanud A. Grigorjevile narkoaine ja võttis vastu raha, ei näe kohus, et pärast 09.07 või 14.07.2019 oleks täheldatud võimalike narkotarvitajatest isikute pealetung A. Grigorjevi elukoha juurde. Kõned k 1 lk 168-169 näitavad, et suhtlemist muude isikutega, välja arvatud N. Grigorjevaga, ei toimugi. Kuni 23.07.2019 külastab A. Grigorjevit korduvalt I.V. (6 korda), R. S. (3 korda), ühel korral A. R. ja kuuel korral tundmatud isikud. Seda alates 09.07.2019. Isegi kui eeldada, et kõik need isikud said A. Grigorjevilt narkootilise aine vähemalt ühe annuse, võis olla käideldud 16 annust kanepit. Selles ajavahemikus on N. Grigorjeva küsinud A. Grigorjevilt „teed“ 2-l korral – 11.07.2019 k 1 lk 168 ja 22.07.2019 k 1 lk 169 ehk osa (milline osa, ei ole võimalik oletada) narkootilise aine kogusest oli edastatud N. Grigorjevale. Selleks, et edastada vähemalt 16 annust (kusjuures ühe annuse kaal ei ületa 0,3 g, seega 16 annust on 3,8 g, isegi kui igaüks on ostnud vähemalt 2 annust, siis käideldud kogus on 7,6 g), puuduks G. Pankovil vajadus käia A. Grigorjevi juures 09.07.2019 ja 14.07.2019 (isegi kui arvestada N. Grigorjevale edastatud kogust). Ülalnäidatud oletusliku käsitlusega soovib kohus näidata, et ajavahemikus 26.06.2019 kuni 23.07.2019 toimunud välisjälgimise protokollist, seda ka kogumis jälitusprotokollidega, millega kuulati pealt A. Grigorjevit ja G. Pankovi, ei tulene, et A. Grigorjev on saanud narkootilise aine just G. Pankovilt kas isiklikult või teise isiku abil. 06.07.2019 ja 07.07.2019 kahe kõne (A. Grigorjev ja N. Grigorjeva) ja 06.07.2019 kohta välisjälgimise protokolli pinnal tekkinud tööhüpotees, et A. Grigorjevile edastas narkootilise aine just G. Pankov, ei leia kohtuliku arutamise käigus kinnitust. K 1 lk 164, 28.06.2019 kl 12:39 kõnes ütleb A. Grigorjev N. Grigorjevale, et jah ta annab emale raha pensioni päevani, peab siiski koguma, sest „alles eile andis ta üle kassa“. K 2 lk 2 27.06 2019 käis A. Grigorjevi juures korduvalt G. Pankov ja konkreetsemalt kl 14:54-15.11 (külastus 17 min) oli Pankovi käes korteri sisenemisel voldik ja tagasi tulles kilekott. Kohus leiab, et kassaraha üleandmine on sellega tõsikindlalt tõendatud. Arvestades A. Grigorjevi ja G. Pankovi edasist käitumist juulis 2019, mida on kohus juba analüüsinud. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kinnitatud, et juulis 2019 tegi G. Pankov vähemalt katse saada A. Grigorjevilt kassaraha narkootilise aine müümisest. G. Pankov sai 27.06. 2019 kätte kassaraha narkootilise aine müümisest. Ilmekas on kohtu arvates järgmine faktiline asjaolu. 23.07.2019 k 1 lk 169 teatab A. Grigorjev kõnes N. Grigorjevale, et tal on jäänud 10 tükki ja kolm müüs ta eile maha (ehk 22.07.2019, 22.07.2019 käis A. Grigorjevi juures I.V. ja tuvastamata isik k 2 lk 8). Järgmisel korral külastab A. Grigorjevit G. Pankov alles 20.08.2019 k 2 lk 9, mingi eseme edastamist ei ole täheldatud. Alates 23.07.2019 kuni 20.08.2019 külastab A. Grigorjevit I.V. veel 2-l korral ja 4-l korral A. Priks, ühel korral J. Vassiljev. 23.07.2019 keeldus A. Grigorjev aine N. Grigorjevale edastamisest, k 1 lk 169, sest „Igorile tuleb jätta“. K 1 lk 193, 194, 195, 196 N. Grigorjeva küsib A. Grigorjevilt „teed“ 08.08.2019, 10.08.2019, 12.08.2019, 15.08.2019 kahel korral ja A. Grigorjev vastav jaatavalt – see tähendab, et neil päevadel on A. Grigorjevil piisavalt kanepit, kuigi 23.07.2019 oli tal sellega tekkinud defitsiit ja kuni 20.08.2019 ei ole A. Grigorjevi ja G. Pankovi vahelisi kohtumisi fikseeritud, k 2 lk 8-9. Loogiliselt selge, et selle ajavahemiku kestel oleks keegi pidanud 35 / 59

tarnima A. Grigorjevile kanepit piisavas koguses ja ilmselt see aine oli toimetatud A. Grigorjevile, sest tal tekkis piisav kogus N. Grigorjevale korduvaks edasiandmiseks. Kuigi k 1 lk 191 30.07.2019 kõne, N. Grigorjeva küsimusele, kas Grinja on läbi käinud, vastab A. Grigorjev „ja eile oli küll“, ei ole vastav sündmus kinnitatud välisjälgimise andmetega k 2 lk 8. Ülaltoodud faktilised asjaolud kinnitavad, et ei ole alust arvata, et G. Pankov on isik, kes juulis-augustis 2019 edastas A. Grigorjevile narkootilist ainet kanepit. Kohus kontrollib muid tõendeid G. Pankoviga seoses. 16.01.2020 jälitusprotokollist, k 1 lk 190-199, nähtub, et G. Pankov suhtleb I. V.iga, lk 191 (teema on arusaamatu, kuid narkokäitlemisele iseloomulikku konspiratiivsust siin kohus ei näe), R. S. kahel korral lk 192, 197 (G. Pankov teatab, et sõidab oma asjas välja; et S. sõidaks Maksimasse (pood), seal Ljuba annab palga välja), A. M.-le saadetud SMS lk 192, A. M. lk 193 (keegi sõitis kellegagi ära, mainitakse hüüdnimesid), A. N. 4 korral lk 193, 194, 195, 196 (küsitakse, kas ta läheb objektile, tuntakse huvi, kus asub N. ja kus viibib sel ajal Pankov; A. N. on kohtuistungil üle kuulatud ja kinnitas, et aitas G. Pankovit 2019. a kamina paigaldamisel), L. S. lk 197 (üldine vestlus, kus on R. nimeline isik). Suhtlemine on pigem üldine ja juhuslikku laadi. G. Pankov ja A. Grigorjev suhtlevad üldistel teemadel: lk 191 juuksuri külastamisest lk 194 küsib Pankov, kas A, Grigorjevit tuleb aidata kedagi sõidutada, lk 197 Pankov on kuskil koos emaga ja siis sõidab A. Grigorjevi juurde, lk 199 Pankov küsib, kus A. Grigorjev jalutab. Lk 198 G. Pankovi ja A. Grigorjevi kõnest nähtub, kuidas arutatakse selle üle, et Ahtmes oli näha helikopterit lendamas, otsivad vanakest, Garõni juures seisid politseinikud, tehakse märkusi, öeldakse, et hiljem räägivad veel. Kõnedest ei ole võimalik tuletada, et isikud tegutsevad hästi läbimõeldud plaani järgi, suhtlevad konspiratiivselt. Nende suhtlemisest ei ole võimalik välja lugeda, et selles oleks teatud algoritm, teatud võtmesõnad, mis võiks kattuda narkootiliste ainete saabumise-edastamise aegadega. Sellise „kodeeritud“ suhtlemise puudumisega ei ole võimalik tõendada narkokäitlemist, põhjendades suhtlemise puudumist isikute ülikonspiratiivsusega. 16.01.2020 jälitusprotokollist, k 1 lk 214-220, nähtub, lk 215 kõnest - G. Pankov sõidab A. Grigorjevi juurde 23.08.2019, lk 216 kõnest G. Pankov sõidab A. Grigorjevi juurde 28.08.2019, lk 216 29.08.2019 kõnes arutavad A. Grigorjev ja G. Pankov, et mingi taim kuivab vist ära või külmad tapavad, sest kastmine oli valesti tehtud, lk 217 30.08.2019 kõnest - A. Grigorjev teatab, et läheb tööle ja Pankov lubab hiljem tema juures käia, lk 217 kõne 31.08.2019 A. Grigorjev ja G. Pankov lepivad kokku kohtumises, lk 217 Ivan P.i ja A. Grigorjevi 01.09.2019 kõnest nähtub, et Pankov ootab A. Grigorjevit, kutsub vaibale, lk 218 02.09.2019 kaks kõnet Pankov teatab A. Grigorjevile, et too läheks oma maja juurde, hüproki paigaldaja tuli kohale, Grigorjev teatab, et tal autot ju ei ole ja ta on koolis, ootab Vanjat. G. Pankov ütleb, et see tuleb tema järgi ja viib koju ja tagasi vajadusel. Lk 218 02.09.2019 kl 17:11 kõne Pankov palub, et A. Grigorjev läheks välja, et rääkida. Lk 218, 04.09.2019 kõne, milles G. Pankov teatab, et tuleb A. Grigorjevi juurde. Lk 218-219 04.09.2019 kõne G. Pankov teatab, et käis ehituspoes ja küsib, millal tuleb A. Grigorjev. Lk 219 05.09.2019 suhtlevad G. Pankov ja A. Grigorjev perekondlikul põhjusel. Lk 220 05.09.2019 kl 20.20 kõne, milles A, Grigorjev ja G. Pankov räägivad pereasjadest ja Pankov ütleb, et tuleb praegu tema juurde, teevad suitsu. Ülalnäidatud jälitusprotokollist ei nähtu, et A. Grigorjevi ja G. Pankovi suhtluses oleks täheldatud mingigi loogika, mis on iseloomulik isikutele, kes koos tegelevad narkokäitlemisega jätkuvalt juba teatud aja kestel- üks tarnib ja edastab, teine võtab vastu ja müüb. Ajaliselt on kõnesid nii igapäevaseid kui ka vahemikega. Samuti ei ole nähtav, et enne Pankoviga kohtumist oleks A. Grigorjevil suhtlemist teiste isikutega, kelle suhtes saaks eeldada, et nad on narkotarvitajad ja soovivad A. Grigorjevilt narkoainet ja A. 36 / 59

Grigorjev vastaks, et ei, ei saa (narkoaine varu on otsas ja oodatakse uue partii saabumist). Ei ole kõnedest täheldatud ka seda, et pärast G. Pankoviga kohtumist oleks A. Grigorjevile tehtud palju kõnesid isikute poolt, kes võimalikud narkotarvitajad (mis annaks aluse arvata, et G. Pankov edastas A. Grigorjevile narkoaine partii). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate A. N., A. L., D. Z., A. P. A. M., A. R. ütlused ei oma tõenduslikku tähtsust kuriteo tuvastamisel. Ütlused puudutasid G. Pankovi poes käimisi, ehitustöid majas ja krundil, sõiduki Niva ostu, mulla toomist krundile, mida G. Pankov ise ei eita. G. Pankovi kohta tuleb kohus järeldusele, et kohtuliku arutamise käigus on kinnitust leidnud asjaolud, et 27.06.2019 sai G. Pankov A. Grigorjevilt narkootilise aine kanepi realiseerimisest saadud raha. Edasine ahel, ehk kellele ja mis asjaoludel ja kas üldse pidi G. Pankov kuritegelikku raha üle anda, ei ole käesoleva kohtuasja arutamise tuvastatud. Juulis 2019, mitte varem kui 06.07-07.07.2019 tegi G. Pankovi katse kätte saada narkootilise aine realiseerimisest saadud raha A. Grigorjevilt. Edasine ahel, kas ta üldse juulis 2019 sai raha kätte, ei ole käesoleva kohtuprotsessi käigus tuvastatud. Kohus märgib, et A. Grigorjevilt raha saamise fakt (ehk kassaraha kulleri roll narkokäitlemisest) ei tähenda veel automaatselt, et G. Pankov on ilmtingimata see isik, kes ise sai aine tuvastamatult isikult ja edastas selle realiseerimiseks A. Grigorjevile. Narkokäitlemise ahelas on võimalikud erinevad variandid. Aine kohaletoimetajad (ehk käest – kätte toimetamine, või vahendaja kasutamine) võivad olla ka muud isikud. Või aine antakse A. Grigorjevile ka mujal, mitte ainult ja alati tema kodu juures. K 2 lk 1-13 välisjälgimise protokollidest nähtub, et A. Grigorjevit külastavad erinevad isikud (tuvastatud ja tuvastamata isikud), kes ei olnud üle kuulatud kohtuliku arutamise käigus. Kohus leiab, et G. Pankovi tegevuses, A. Grigorjevilt raha saamine juuni-juulis 2019 kanepi realiseerimisest, väljendus tema teopanus A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva grupi narkokäitlemisse. Kohus leiab, et G. Pankov on grupi liige vähemalt juuni-juuli 2019, milles seisnes tema roll rahasummade saamises A. Grigorjevilt, teisisõnu kassaraha kulleri roll (loogiline, et edasi oleks ta pidanud raha üle andma narkokäitlemise ahelas kõrgemal positsioonil olevale isikule). G. Pankovi teo kohta on tõendeid saadud üksnes juuni-juuli 2019 ajavahemiku kohta. Ei ole tõendeid selle kohta, et G. Pankov esineks kassaraha kulleri rollis enne juuni 2019 või pärast juuli 2019. Arvata, et kui A. Grigorjev ja N. Grigorjeva osalesid narkokäitlemises ajavahemikus alates november 2018 kuni 06.09.2019, oleks G. Pankov ainuke võimalik isik kassaraha kulleri rollis, on puhtalt oletuslik, ei ole kinnitatud ühtegi tõendiga ja sellele väitele ei tohi tugineda kohtuotsuse tegemisel. N. Grigorjeva ja A. Grigorjev vajasid kassaraha kullerit, kelleks juuni-juuli 2019 oli G. Pankov, sest kanepi realiseerimisel peab olema lahendatud küsimus, kuhu ja kellele raha üle anda, et ka edaspidi saada tarnijatelt ainet regulaarselt. G. Pankov oma teopanuse kaudu vajas omakorda N. Grigorjeva ja A. Grigorjevi teopanust – N. Grigorjeva edastas kanepit narkotarvitajatele, A. Grigorjev edastas ka ise aine narkotarvitajatele ja tagas aine koguseid N. Grigorjevale edasimüümiseks, samuti hoidis narkoaine koguseid oma kodus. N. Grigorjeva, A. Grigorjev ja G. Pankov tegutsesid kooskõlastatult, sest igaüks eeldas, et tema teopanus on vajalik narkokuriteokoosseisu realiseerimiseks. Isikud tegutsesid ühiselt igaüks oma teopanuse kaudu, tagades narkoaine realiseerimist, raha akumuleerimist ja kuritegeliku rahale edasise käigu andmist. Tunnistaja V. V. andis ütlusi, et ammu, kui ta oli noor, täpsemalt öelda ei oska, kindlasti ta oli veel alla 15-aastane, võib-olla 12-aastane, nägi ta, et vanaema N. Grigorjeva juures 37 / 59

käisid inimesed, kes andsid talle raha. Inimesed olid alati esikus, ta nägi vanaema käes raha 20 eurot. Mille eest raha ta ei tea. Narkootilisi ained vanaema kodust ta ei näinud kunagi. Ammu, kui vend I. P. oli väike, millal see täpselt oli, et saa öelda, ütles ta, et vanaema müüb „travkat“. Vend oli väike, tunnistaja ei olnud kindel tema sõnul kuidas sellesse suhtuda. G. Pankov on vanaema peresõber ja on vanaema juures käinud külas, lihtsalt teed joomas. K 5 lk 140 pöördel-141 pöördel. Tunnistaja V. V. ütlused, et vanaema juures käisid inimesed ja andsid talle raha, võivad puudutada seega 2012 kuni 2015 sündmusi. A. P. kasutas oma õigust ütlustest keelduda ja kohus ei võtnud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi tõendina. Kohtu põhjendused tõendi vastuvõtmata jätmise kohta on kohtuistungiprotokollis k 5 lk 167. Kuna A. P.i küsitleda ei olnud võimalik. 2015.a narkokäitlemise kohta ei ole enam ühtegi tõendit esitatud, välja arvatud tunnistaja V. vahendlik ütlus, mida rääkis talle väike vend A. P., et vanaema müüb „ travka“ – rohtu, kanepit kõnekeeles. KrMS § 15 lg 3 kohaselt, ei või kohtuotsuse tugineda kas üksnes või valdavas osas tõendile, mille vahetut allikat (ehk A. P.i) ei olnud võimalik küsitleda. Seega ei saa kohus tugineda V. V. ütlustele osas, et N. Grigorjeva müüs 2015. a narkootilist ainet, kuna selline vahetu allikas, A. P., ei ole ülekuulatud – kasutas oma õigus mitte anda ütlusi oma vanaema ja isa A. Grigorjevi suhtes, k 5 lk 166. V. V. antud ütlusest nähtub, et kas siis kui ta oli 12-aastane kuid kindlasti enne kui 15aastane, nägi ta, et vanaema juures käivad isikud, kes annavad talle raha. Selline faktiline asjaolu ei moodusta seda tõenduslikku faktoloogilist kogumit, mille alusel saaks kohus järeldada, mille teoga üldse tegemist ja millal see aset leidnud. Tunnistaja ei saanud täpsustada, kas neid kordi oli 3, 10, või 20. N. Grigorjeva poolt kas aine või eseme edastamist isikutele ta ei näinud. Juhul, kui sündmus leidis aset ajavahemikus 2012-2014, siis üldse väljub see N. Grigorjevale esitatud süüdistuse ajavahemiku piiridest – 2015 kuni 06.09.2019. Järelduseks, et sündmus, mille kohta andis ütlusi tunnistaja V. V., leidis aset just 2015.a, ei ole piisavat alust. Tunnistaja oli kohtuistungil selles osas ebakindel ja püüdis vältida täpset ajalist raamistikku. Seega tunnistaja V. V. ütlustega ei ole A. Grigorjevi, N. Grigorjevi, G. Pankovi kuritegu kinnitust leidnud. Kuriteo kohta ei ole enam kohtule tõendeid esitatud. Jälitustoimingute seaduslikkuse kontroll KrMS § 126-1 lg 4 kohaselt, jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui jälitusloa taotlemisel ja andmisel ning toimingi tegemisel on järgitud seaduse sätteid. N. Grigorjeva kaitsja I. Gromtsev taotles kohtult kaitseaktis, et kohtuliku arutamise käigus oleks kontrollitud selle seaduslikku poolest jälitusloa saamise taotlused ja vastavad kohtumäärused. Kaitseaktis on loetletud taotlused JT3238/2019 21.02. ́3.2029, JT3392/2019 21.05.2019 ja JT3513/2019 15.07.2019; vastavad kohtumäärused KM7393/2019 21.03.2019, KM7742/2019 21.05.2019 ja KM 8034/2019 16.07.2019. Ülalnimetatud taotlused ja kohtumäärused on aluseks 16.01.2020 jälitusprotokollides kajastatud jälitustoiminguteks. Kaitsja esitatud taotluse lahendamisel soovib kohus muuhulgas juhtida tähelepanu kohtupraktika pinnal tekkida võivatele vaidluskohtadele. Kohus tuletab osalistele meelde väljakujunenud kohtupraktikat ( 3-1-1-14-14 pp 668-669, 3-1-1-89-15 p 27 ja üks viimastest 1-15-1452/311), mille kohaselt on osalistel õigus tutvuda jälitustoimingu aluseks olevate määruste ja taotlustega ning kohtul on kohustus 38 / 59

kontrollida jälitustoimingute seaduslikkust. Üldjuhul võetakse vastav jälitusmäärus kriminaalasja juurde. 17.06.2019 rõhutas Riigikohus otsuses 1-15-1452/311: „20. Kolleegium leiab, et kaitsja viited kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta väärivad tähelepanu. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava taotluse esitamise korral lasub kohtul kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kujundanud jälitustoimingu põhjal oma seisukoha konkreetses kriminaalasjas tehtud jälitustoimingu seaduslikkuse osas, saab kohus selle kohtulikul arutamisel avaldada. Kui küsimus jälitustoimingu seaduslikkusest tõstatatakse alles kaebemenetluses, tuleb seda kontrollida ringkonnakohtul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 668;

3) andmed jälitusasutuste politseiagendi kohta. See teave salastatakse piiratud tasemel 75 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse. Kriminaaltoimikusse kandmata teabe salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates;... Käesolevas asjas võib aktualiseeruda küsimus, kas kaitsja nimetatud dokumentides sisaldub riigisaladuslik teave, mille avalikustamisel ohustatakse Eesti Vabariigi julgeolekut, või teave koostööle kaasatud isiku või variisiku andmete kohta. Kohtukoosseisu eesistuja kohtunik Inna Kirsipuu tutvus ülalnimetatud dokumentidega JÄTIS keskkonnas (piiratud juurdepääs) 19.01.2019 alates kl 15.00 täielikult. Nimetatud dokumendid on jälitustoimikus 1924000027. Kohtunik on tutvunud nõupidamistoas ka jälitustoimikuga selle kahes köites. Dokumentidest nähtub, et muu kriminaalasja raames oli saadud informatsioon kuritegeliku ühenduse ja narkokäitlemise kohta isikute grupis. 21.03.2019 taotluses ja kohtumääruses on käsitletud vajadus teostada pealtkuulamist viie isikute suhtes, nende hulgas on A. Grigorjev ja Grigori Pankov. 21.05.2019 taotluses ja kohtumääruses on näidatud, millised andmed on saadud ja miks edasine jälitus on vajalik, milliseid eesmärke on jätkuvalt vaja saavutada. Pealtkuulatavate isikute ring on vähenenud kolmele, nende hulgas on A. Grigorjev ja G. Pankov. 15.07.2019 taotlus ja 16.07.2019 kohtumäärus käsitlevad G. Pankovi ja A. Grigorjevi suhtes 2 kuu kestel saadud andmeid, pealtkuulamise vajadust, eesmärke. Kohtumäärustes on piisava põhjalikkusega analüüsitud ultima ratio põhimõtte järgimist. 16.01.2019 k 1 lk 153-170 jälitusprotokollis olev teave on saadud nimetatud kohtumääruste alusel ja ajavahemikus, mis oli määrustega katkestamatult hõivatud – 21.05.2019-19.09.2019. Nimetatud dokumentide analüüsimisel ei ole kohus tuvastanud, et loa taotlemisel, andmisel ja jälitustoimingu tegemisel oleks seadust rikutud. Menetlusseadust on järgitud. Taotlused on loogilised, põhjalikud. Kohtumäärustes on vastatud kohustuslikele küsimustele – kas jälitustoiming on lubatud, kas esineb piisav kuriteokahtlus, kas eesmärgi saavutamiseks on jälitustoiming vajalik meede, kas jälitustoiminguta oleks kriminaalmenetluse läbiviimine oluliselt raskendatud ja/või võimatu (ultima ratio põhimõte). Seega ei ole kohtul alust kahelda jälitustaotluste, jälitusmääruste ja jälitustoimingute tegemise seaduslikkuses. Riigisaladuslikku teavet Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 8 mõttes ei ole kohus taotluste ja kohtumääruste kontrollimisel avastanud. Lahendis 3-1-1-113-13 ja suht hiljutises 1-19-6490 on kohtupraktikas väljendatud selge seisukoht, et lõppastmes on kohus see instants, kes otsustab, mis on riigisaladus ja mis ei ole. Samas ringkonnakohtu 20.01.2014 lahendist asjas 1-13-3335 nähtub, et kaastöötajatena tituleeritud isikute andmed, kelle kohta kohus tuvastas, et tegelikult need isikud ei ole kaastöötajad ja nende andmed ei ole seega riigisaladusega kaetud, on isikute andmed endiselt hoolikalt B, C tähtedega märgitud ja on välistatud tundliku info esitlemine kohtuotsuses (näiteks lahendi pp 18, 19). Riigikohtu lahendist 1-15-1452 ei selgu, millise protseduuri tulemusena lisatakse üldjuhul jälitustoimingu loa taotlus ja kohtumäärus kriminaalasja materjalide juurde. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus kehtestab riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise reegleid. § 12. Riigisaladuse salastatuse kustumine Riigisaladuse salastatus kustub salastamistähtaja möödumisel, kindlaksmääratud sündmuse saabumisel või salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel. 40 / 59

§ 13. Riigisaladuse salastatuse ennetähtaegne kustutamine (1) Kui riigisaladus ei vaja enam Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise huvides kaitset avalikuks tuleku eest, kustutatakse riigisaladuse salastatus enne salastamistähtaja möödumist käesoleva seadusega sätestatud korras. (2) Käesoleva seaduse § 7 punktis 9, § 8 punktides 2, 3 ja 7 ning § 9 punktides 7 ja 8 nimetatud füüsilist isikut puudutava teabe salastatuse ennetähtaegne kustutamine vastava isiku eluajal on lubatud ainult isiku kirjalikul nõusolekul tema poolt määratud ulatuses, välja arvatud juhul, kui isik on süüdi mõistetud selles, et ta on tahtlikult toime pannud riigivastase kuriteo või kuriteo inimsuse vastu. (3) Riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustab: 1) Vabariigi President – Vabariigi Presidendi Kantselei loodud riigisaladuse puhul; 2) Riigikogu juhatus – Riigikogu Kantselei ning Riigikogu komisjonide loodud riigisaladuse puhul; 3) minister – ministeeriumi valitsemisalas loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladus, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale; 4) Riigikohtu esimees – kohtute loodud riigisaladuse puhul; 5) õiguskantsler – Õiguskantsleri Kantselei loodud riigisaladuse puhul; 6) riigikontrolör – Riigikontrolli loodud riigisaladuse puhul; 7) Eesti Panga president – Eesti Panga ja selle allasutuste loodud riigisaladuse puhul; 8) riigisekretär – Riigikantselei loodud riigisaladuse puhul, välja arvatud riigisaladuse puhul, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale; 9) julgeolekuasutuse juht – käesoleva seaduse § 9 punktis 4 nimetatud riigisaladuse puhul. Riigisaladuse salastatus kustutatakse enne salastamistähtaja möödumist juhul, kui see on vajalik julgeolekuasutuse ülesande täitmiseks, ning ainult selles ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud või osalevate isikute julgeolekut. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustab Vabariigi Valitsus. (5) Riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise taotluse esitamise, ennetähtaegse kustutamise kavatsusest teavitamise, ennetähtaegsele kustutamisele vastuväidete esitamise, ennetähtaegsest kustutamisest teavitamise ning vastavate teabekandjate märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras. Tsiteerides siinjuures seaduse teksti, soovib kohus näidata, et seadusest ei tulene, et korrakaitse riigisaladuse salastatus kustub kas kohtulahendi väljaandmisega, või kustutab korrakaitse riigisaladuse salastatust kohtuasja menetlev kohtunik. Seadusest tulenev võimalik lahendus on kehtestatud nimetatud seaduse §-s 29 lg 1 kohtumääruse väljaandmine, millega lubatakse juurdepääs. Samas ei nähtu Riigikohtu lahendist 1-15-1452, et enne jälitusloa taotluste ja kohtumääruste kriminaalasja juurde lisamist peaks kohus lähtuma nimetatud seaduse §-st 29. § 29. Riigisaladusele juurdepääsu õigus uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu määruse alusel (1) Piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja kohtueelse menetlemise ja kohtumenetluse osalisel, menetlusse kaasatud isikul ning kummagi esindajal uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu põhistatud määruse alusel pärast julgeolekukontrolli läbimist, kui juurdepääs on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja lahendamiseks vältimatult vajalik. [RT I, 08.11.2010, 3 - jõust. 18.11.2010] 41 / 59

(2) Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele, kui see seab ohtu kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 punktides 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud õiguste kaitse, ja täiesti salajase taseme riigisaladusele. Kohus on arvamusel, et nimetatud seaduse §-s 29 sätestatud juurdepääsu õiguse andmine kohtumääruse alusel ei ole võrdsustav siiski riigisaladusega kaetud jälitusloa taotlustes ja kohtumäärustes sisalduva info avalikustamisega, milleks on jälitusloa taotluste ja kohtumääruste lisamine kriminaalasja materjalide juurde kohtuasja avalikul arutamisel. Kohus käitus antud olukorras järgmiselt. Kohus palus prokurörilt analüüsida omalt poolt jälitusloa taotluste ja kohtumääruste sisu ja teha kohtule oma ettepanek, mis teksti osa riigisaladusena peaks olema kaetud enne, kui taotlused ja määrused lisatakse kriminaalasja juurde. Prokurör tegi kohtule vastava ettepaneku k 6 lk 1 pöördel, taotlused ja kohtumäärused on kriminaalasja materjalides k 4 lk 147-229, riigisaladuse salastatus on kustunud, vastav märge on pädeva ametniku poolt dokumentidele tehtud. Kaitsja esitas taotluse tutvuda prokuröri esitatud dokumentidega, k 6 lk 2. Kaitsjale oli tagatud võimalus tutvuda dokumentidega kohturuumides 02.02.2019, kaitsja avaldas, et on tutvunud dokumentidega piisavalt, k 6 lk 4. Muid taotlusi jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ei ole saabunud. Nüüd kohus näitab, millised teod on kohtu arvates lõplikult uuritud tõenditega kinnitatud ja annab süüdistatavate tegudele õigusliku hinnangu. Kohus leiab, et N. Grigorjeva suhtes on kinnitust leidnud, et: ajavahemikus alates november 2018 kuni 06.09.2019 tegutsedes grupis A. Grigorjeviga ja ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis A. Grigorjevi ja G. Pankoviga, käitles N. Grigorjeva narkootilist ainet kanepit suures koguses oma kodus xxx. Nimelt seisnesid N. Grigorjeva käitlemisteod järgmises. N. Grigorjeva valdas kanepit suures koguses, hoides seda oma kodus xxx, nimelt 06.09.2019 valdas ta oma kodus kanepit 10,71 g THC sisaldusega 15-17%. N. Grigorjeva, saades kanepit A. Grigorjevilt, andis kanepit edasi teistele isikutele suures koguses NPALS § 3-1 lg 3 mõttes ehk koguses, mis on piisav joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. N. Grigorjeva käitlemisteod, nimelt narkootilise aine kanepi valdamine ja edasiandmine on keelatud ehk ebaseaduslikud NPALS § 3 lg 1 alusel. Kohus leiab, et A. Grigorjevi suhtes on kinnitust leidnud, et: ajavahemikus alates november 2018 kuni 06.09.2019 tegutsedes grupis N. Grigorjevaga ja ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis N. Grigorjeva ja G. Pankoviga, käitles A. Grigorjev narkootilist ainet kanepit suures koguses oma kodus xxx. Nimelt seisnesid A. Grigorjevi käitlemisteod järgmises. A. Grigorjev valdas narkootilist ainet kanepit suures koguses, hoides seda oma kodus xxx, nimelt 06.09.2019 valdas ta oma kodus kanepit 244,71 g THC sisaldusega 12-21% ja narkootilise aine segu, mis seisnes 0,0029 g heroiinist, 0,00029 g fentanüülist ja 0,0016 g 3-metüülfentanüülist (mis piisab joobe tekitamiseks 160-320 isikule) suures koguses. A. Grigorjev edastas kanepit N. Grigorjevale lõpptarvitajatele edasiandmiseks. A. Grigorjev andis kanepit edasi teistele isikutele suures koguses NPALS § 3-1 lg 3 mõttes ehk koguses, mis on piisav joobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule. Ajavahemikus jaanuar 2019 kuni suvi 2019 andis A. Grigorjev edasi kanepit vähemalt ühekordse doosina A. R.i kaudu K. M.le vähemalt kaks korda nädalas igakuiselt. Juunis-juulis 2019 edastas A. Grigorjev G. Pankovile kanepi 42 / 59

realiseerimisest saadud raha vähemalt ühel korral. A. Grigorjevi käitlemisteod, nimelt narkootilise aine kanepi ja heroiini-fentanüülide segu valdamine ja kanepi edasiandmine on keelatud ehk ebaseaduslikud NPALS § 3 lg 1 alusel. Kohus leiab, et G. Pankovi suhtes on kinnitust leidnud, et: ajavahemikus alates juunist kuni juuli 2019 tegutsedes grupis N. Grigorjeva ja A. Grigorjeviga, käitles G. Pankovi narkootilist ainet kanepit suures koguses NPALS § 3-1 lg 3 mõttes. Nimelt G. Pankov sai A. Grigorjevilt kanepi realiseerimisest ehk edasiandmisest saadud raha vähemalt ühel korral, esinedes grupilises narkokäitlemises narkoraha liikumise kulleri rollis. G. Pankovi teopanus grupilise narkokäitlemisse, nimelt narkootilise aine kanepi edasiandmisesse on keelatud tegevus ehk ebaseaduslik NPALS § 3 lg 1 alusel.

Tahtlus Kohus leiab, et N. Grigorjeva, A. Grigorjev ja G. Pankovi tegutsesid igaüks oma teopanuse ja kogu grupilise teo kohta otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. N. Grigorjeva teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, hoides oma elukohas narkootilist ainet kanepit ja edastades kanepit narkotarvitajatele. N. Grigorjeva soovis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, sest ta hoidis ja edastas kanepit pikema aja kestel, november 2018 kuni 06.09.2019, kuni tema tegevus oli katkestatud kaitseorganite sekkumisega. A. Grigorjev teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, hoides kanepit ja heroiini-fentanüülide segu oma elukohas ja edastades kanepit narkotarvitajatele ja N. Grigorjevale edasiseks käitlemiseks - narkotarvitajatele edasiandmiseks. A. Grigorjev soovis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, sest ta hoidis ja edastas narkootilisi aineid pikema aja kestel, november 2018 kuni 06.09.2019, kuni tema tegevus oli katkestatud kaitseorganite sekkumisega. G.Pankov teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, saades raha narkootilise aine kanepi edasiandmisest. G. Pankov soovis süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, sest ajavahemikus juunis-juulis 2019 ta saigi kanepi edasiandmisest saadud raha A. Grigorjevilt. N. Grigorjeva tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtu kuriteokooseisule – narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine grupi poolt. A. Grigorjevi tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtu kuriteokooseisule – narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine grupi poolt. G. Pankovi tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ettenähtu kuriteokooseisule – narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine grupi poolt. Ei ole saadud tõendeid, et N. Grigorjeva, A. Grigorjev ja G. Pankov oleksid grupilise narkokuriteo puhul tegutsenud korduvuse tunnusel. Ükski nendest pole varasemalt narkokuriteo eest süüdi tunnistatud ega karistatud. Samuti ei ole kohtulikul arutamisel tuvastatud, et N. Grigorjeva, A. Grigorjevi ja G. Pankovi tegevuses oleks võimalik eristada mitu eraldiseisvat narkokuritegu. Kohtulikul arutamisel on kinnitust leidnud ühe jätkuva teona käsitleva kuriteo toimepanemine. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et ka väiksemate koguste korduv edasiandmine, mis on toime pandud ühe teo raames moodustabki jätkuva kuriteo. Jätkuvale kuriteole osutavad osategude sarnane käik, müümisele osutavad asitõendid, ühtne tahtlus, ajaline lähedus (vt 3-1-1-4-04). Kõik see esineb N. Grigorjeva, A. Grigorjevi ja G. Pankovi grupilises teos. A. Grigorjev hoidis kodus kanepit, edastas seda oma ringi isikutele, edastas N. Grigorjevale, et too edastaks ainet lõpptarvitajatele. Pakendamiseks on kasutatud minigrippkilekotte, mida on leitud A. 43 / 59

Grigorjevi ja N. Grigorjeva elukohtadest. Samuti on mõlemal kodus leitud digikaalud. Saadud raha edastas A. Grigorjev G. Pankovile juunis-juulis 2019, mis peaks tagama narkoaine regulaarseid tarneid. Kohus märgib siinjuures, et isegi kui isikul on mitu tarnijat korraga või tarnijad vahetuvad või tegevuses esineb lühiajaline paus seoses ühe või mitme tarnija äralangemisega, ei muutu isiku narkokäitlemine erinevatest tegudest seisnevaks korduvaks narkokäitlemiseks, sest isiku teo olemust iseloomustab jätkuvalt sarnane tegutsemise viis ja käik, jätkuv tahtlus käidelda ainet (olgu erinevat liiki ainet). Kohus soovib märkida ka järgmist. G. Pankovi tunnistab kohus süüdi, näidates, milline on tema konkreetne tegu ehk teopanus grupi toimepandud kuriteosse ja milline on grupi tegu. G. Pankov tunnistatakse süüdi sisuliselt ühe tõendi alusel – 16.012020 koostatud jälitusprotokoll, milles on fikseeritud A. Grigorjevi ja N. Grigorjevi kõned, mis puudutavad G: Pankovi seost narkokuriteoga (kohus on neid analüüsinud, siinkohal ei korda). Lisaks on kohus nimetatud tõendit analüüsinud kogumis k 2 lk 1-12 oleva välisjälgimisprotokolliga. Kohus jõudis järeldusele, et selle alusel saadakse tõenduseset puudutav info, mis annab võimaluse tuvastada G. Pankovi teo sisu, tema roll, koht ja ajavahemik, mille kohta on G. Pankovi kuritegelik käitumine kindlalt tuvastatud. Kohus ei teinud oletusi, täites tõendite vähemusest tekkinud tühimikke oma siseveendumuse järgi ega spekuleerinud teemal, mis G. Pankovi tegevust saaks veel eeldada-oletada, arvestades nimetatud tõendeid ja muid tõendeid, näiteks G. Pankovi kriminaalase taustaga isikutega tutvuste kohta. Muid kriminaalmenetluslikke ega jälitustõendeid ei ole G. Pankovi suhtes saadud. Oma mõttekäigule näeb kohus toetust kohtupraktikast, vt 3-1-1-10-11, pp 24, 25, 26, kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: „... Kuigi KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt on sama seadustiku §-s 118 reguleeritud jälitustoimingu - tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajane pealtkuulamine - tulemusena saadud tõendiks jälitustoimingu protokoll, ei saa jätta tähelepanuta, et sisuliselt talletatakse selles pealtkuulatavate isikute omavahelist vestlust. Seega fikseeritakse pealtkuulamisel isikute vahel räägitu, mille sisu hindamisel tuleb paratamatult arvestada isikuliste tõendiallikate üldise eripäraga (teabe edastaja isik, edastatavast teabest teadlikuks saamise viis, selle üldine kontekst jms). Sellest tulenevalt ei tohi pealtkuulamise tulemusena koostatud jälitustoimingu protokollile kui tõendile hinnangut andes ühelgi juhul jätta tähelepanu alt välja pealtkuulatavate vahetatud teabe usaldusväärsust ja vestluse toimumise üldist tausta. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on leitud, et süüküsimust lahendades tuleb kohtul lähtuvalt KrMS § 312 nõuetest otsuses muu hulgas vaagida ka jälitustoiminguga saadud tõendi usaldusväärsusega seonduvat (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p 24). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tõendeid hinnates jälitustoiminguga saadud teabe puhul piirduda ainuüksi läbiviidud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolliga, vaid ta peab sel moel kogutud teavet ka sisuliselt analüüsima. Jälitustoiminguga saadud teabe suurema tõeväärtuse presümeerimine võrreldes muude tõendiallikatega ainuüksi põhjusel, et selline teave on kogutud jälitustoimingule allutatud isikute eest varjatult, tähendaks KrMS § 63 lgs 1 loetletud tõendiliikidest ühele a priori suurema tõendusliku jõu omistamist. Taoline arusaam oleks aga täielikus vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse üldpõhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. ... Kohtueelses menetluses ei ole lisaks jälitustegevuse käigus ilmnenud kriminaalmenetluse ajendile kogutud täiendavaid otseseid ja asjassepuutuvaid tõendeid J. K. ja AS L süü tõendamiseks. Riigikohtu senises praktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile, kuid seejuures peab vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo kõigi 44 / 59

faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 10. oktoobrist 2000. a kriminaalasjas nr 3-1-1-8500, p 5.2 ja 7. maist 2009 kriminaalasjas nr 3-1-1-29-09, p 11). Taolises olukorras on kohus kohustatud igakülgselt ja erapooletult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Selles kriminaalasjas ei ole kohtud kriminaalkolleegiumi täiskogu arvates vaaginud igakülgselt jälitustoimingu protokollide pinnalt tekkinud kahtlusi ja seetõttu pole ka veenvalt põhjendatud J. K. ja AS L süüditunnistamist keelatud hinnakokkuleppe sõlmimises. ...Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite vähesust ja nende kaudsust, ei piisa nende suhtes tõstatatud kahtluste kummutamiseks üksnes üldisest hinnangust, et süüdistatava ütlused pole eluliselt usutavad. Selliselt toimides on kohtud oma otsustuse J. K. ja AS L süü tuvastatuse kohta rajanud oletustele, mitte seda kinnitavatele tõenditele. Kohtuotsustes puuduvad põhjendused, miks tuleb süüdistuse versiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui kaitseväiteid. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega“. Kohus ei tuvastanud N. Grigorjeva, A. Grigorjevi ja G. Pankovi tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes. Kohus leiab, et N. Grigorjeva on süüdi kohtuliku arutamise käigus tuvastatud kuriteo toimepanemises. KarS § 32 on isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtul ei tekkinud kahtlusi N. Grigorjeva süüdivuses KarS § 34 mõttes. N. Grigorjeva on täiskasvanu. Kohus leiab, et A. Grigorjev on süüdi kohtuliku arutamise käigus tuvastatud kuriteo toimepanemises. Kohtul ei tekkinud kahtlusi A. Grigorjevi süüdivuses KarS § 34 mõttes. A. Grigorjev on täiskasvanu. Kohus leiab, et G. Pankov on süüdi kohtuliku arutamise käigus tuvastatud kuriteo toimepanemises. Kohtul ei tekkinud kahtlusi G. Pankovi süüdivuses KarS § 34 mõttes. G. Pankov on täiskasvanu. Puutuvalt kohtuotsuse resolutiivosa vormistamisse märgib kohus, et lähtub Riigikohtu lahendist 1-20-470, p 25,28: „Seevastu jätkuva süüteo (vt nt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13-14) osategudest mõne tuvastamata jäämine süüdistatava osalist õigeksmõistmist ei tingi, sest tegemist on vaid osaga ühest ja samast süüdistatava teost, mille karistatavus tervikuna ära ei lange. ...Peaks aga kohus tuvastama, et süüdistuses jätkuva teona käsitatud rikkumine koosneb tegelikult korduvatest kuritegudest, millest üks on tõendamata, tuleb süüdistatav selles iseseisvas - teos õigeks mõista (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 2020. a otsus nr 1-18-7408/62 ja 15. juuni 2018. a otsus nr 1-16-7179/127). ...

sellisel moel või ulatuses, mis mõjutab arvestataval määral hinnangut teo hukkamõistetavusele, tuleks kõnealune lahknevus süüdistusversioonist kohtuotsuse resolutiivosas esile tuua. Märgitu on tarvilik kasvõi juba põhjusel, et KrMS § 315 lg-te 4 ja 7 kohaselt ei pruugita kohtuotsuse tervikteksti koostamiseni jõudagi ning siis jääks süüdistuse osaline alusetus õigusselgelt fikseerimata. Vähem tähtis pole seegi, et kohtu kõnesolev järeldus kajastuks kohtuotsuse osas, millel on vahetu õiguslik siduvus.“ Vastavalt viimasele kohtupraktikale ( nimetatud 04.03.2021 Riigikohtu lahend kohtuasjas 1-20-470), mõistab kohus N. Grigorjeva õigeks D.J.ile edastamise episoodi, sest leiab, et tegemist on eraldiseisvate tegudega. Samuti, kuni jätkuvast kuriteost ei leidnud kinnitust teatud osa, ei mõista kohus selles õigeks, vaid näitab kohtuotsuse resolutiivosas, milles konkreetselt tunnistab ta isiku süüdi.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Maakohus leiab, et taotledes karistust on prokuratuur liigselt keskendunud narkootilise aine dooside ja kriminaalse tulu lugemisele. Isikutele esitatud süüdistuse tekstist nähtub samuti, et narkootilise aine dooside ja kriminaalse tulu ettetoomisele on juhitud nagu eriline tähelepanu, kuigi dooside arv ja kriminaalse tulu ulatus ei olegi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokooseisu obligatoorne tunnus. Kohus soovib siinjuures juhtida tähelepanu asjaolule, et viimases kohtupraktikas on selles küsimuses seisukohti võetud, mis on oluline süü suuruse tuvastamisel narkokuriteos. Riigikohtu lahend 1-17-10162/351, p 41: „Prokuratuur on seisukohal, et narkootilise aine käitlemisel peab karistuse määra mõjutama pigem tegutsemisperiood kui käideldud aine kogus. Kolleegium sellega ei nõustu. Kuigi üldjuhul on narkootikumidega seotud kuriteokoosseisude objektiivsest küljest tulenevalt narkootiliste ainete käitlemisel süü suurust mõjutavatest asjaoludest enim kaalu just käideldud aine kogusel, ei ole tegemist ainsa ega alati ka mitte olulisima süü suuruse hindamiskriteeriumiga. Kolleegium selgitab, et kuivõrd KarS § 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust kõigepealt rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub 46 / 59

eelkõige ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Kõiki neid süü suurust mõjutavaid asjaolusid tuleb hinnata kogumis.“ Lisaks Riigikohtu lahend 1-18-2232/179, p 76: „Kõnealune süüteokoosseis paikneb rahvatervisevastaste süütegude peatükis. Sellega kaitstakse rahvatervist kahju eest, mida põhjustab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik levik inimeste tervisele. Seda silmas pidades oleneb narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hukkamõistetavus ja karistamisväärsus eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist sellise käitumisega ohustatakse või kahjustatakse. See omakorda oleneb suuresti käideldud narkootilise aine kogusest ja liigist. Mida suurem on ebaseaduslikult käideldud narkootilise või psühhotroopse aine kogus, seda suurema hulga inimesteni võib see eelduslikult jõuda ja seda suuremat kahju see aine nende inimeste tervisele eelduslikult põhjustab. KarS §-ga 184 kaitstava õigushüve kahjustamise ulatust peegeldabki esmajoones käideldud mõjuaine kogus, s.o puhta narkootilise või psühhotroopse aine hulk. Just käideldud puhta narkoaine koguse järgi on võimalik hinnata, kui suurele hulgale inimestele oleks käideldud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks piisanud (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

nende inimeste tervisele eelduslikult põhjustab.“ (1-18-2232/179, p 76). N. Grigorjeva märkmik annab kohtule aluse arvata, milline on see isikute arv, kelle eelduslikult kanep jõudis ja eelduslikult nende tervisele kahju teinud. Kohus on märkmiku andmete analüüsimisel rõhutanud, et k 1 lk 112 on kirjutatud 4 korda 20 g (80 g), lk 113 17 korda 20 g (340 g), lk 114 7 korda 20 g (140 g), lk 115 2 korda 20 g (40 g), kokku eelduslik käideldud kogus 600 g. Kui lähtuda, et 20 grammist saab umbes 66-80 annust (kui lähtuda annuse kaalust 0,25-0,30 g), oli käideldud 1980-2400 doosi ajavahemikus alates 19.11.2018 kuni 06.09.2019. Selline analüüs on umbkaudne ega näita, mitmele isikule oli tegelikult aine edastatud. Siin kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et ei ole tuvastatud, kas märkmikus on sisse kantud ka A. Grigorjevi käideldud kogused. N. Grigorjeva esines grupilises narkokuriteos selle ahela kõige madalama taseme tegelasena – nö tänavadiiler, kes müüb narkoainet kas kodust või autost või tänaval. Tema roll narkokäitlemise ahelas ja üldse narkokäitlemise tagamises on vähene. Tema väljalangemisel astub tema kohale järgmine tänavadiiler. Tänavadiileri avastamine ei lõhu narkokäitlemise ahelat ega kahjusta narkokäitlemist oluliselt. Arvestades ülalnäidatud asjaolusid, leiab kohus, et N. Grigorjeva süü suurus vastab sanktsiooni alammäära lähedasele määrale. Raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 mõttes kuriteo toimepanemine omakasu saamiseks. K 4 lk 118 tunnistas N. Grigorjeva, et narkootilise aine müügiga tahtis ta veidi raha teenida lisaks pensionile. Kohus arvestab N. Grigorjeva isikut. Ta on varasemalt kohtulikult karistamata. Ta ei tarvita ise narkootilisi aineid. Ta ei ole ka väärteokorras varasemalt karistatud. Ta on invaliidsuspensionär, liigub raskusega, jalg on amputeeritud trauma tõttu. N. Grigorjeva ei eitanud oma tegu, mis on positiivne. See annab kohtule aluse arvata, et süüdistatava isikut arvestades ei pea vangistus olema iseenesest pikk (määr on siiski seotud sanktsiooni vahemikuga). Arvestades N. Grigorjeva süü suurust, raskendava asjaolu esinemist ja süüdistatava isikut iseloomustavat andmeid, leiab kohus, et N. Grigorjevale tuleb karistuseks mõista vangistus 3 aastat ehk sanktsiooni alammääras. Kohus analüüsib, kas karistuse eesmärkide saavutamiseks on karistuse täitmisele pööramine vajalik või eesmärke on võimalik saavutada karistuse kandmisest tingimusliku vabastamise kaudu. Esmalt selgitab kohus tingimusliku karistusest kandmise vabastamise põhimõtteid. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seejuures on Riigikohus leidnud sedagi, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. otsus nr 3-1-1-99-06 p 16, samuti 13. mai 2004. otsus nr 3-1-1-40-04 p 8, samuti 15. märtsi 2010. otsus nr 3-1-1-11-10 p 6.1 ja 18. aprilli 2011. otsus nr 3-1-1-18-11 p. 8.1, 8.2). 48 / 59

Kohus märgib, et vangistuse kandmisest vabastamiseks peab kohus ära näitama süüteo toimepanemise asjaolude ja süüdlase isikut iseloomustava eripära, mis muudaks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.märtsi 2010 otsus nr 3-1-1-11-10 p 6.1, 20. veebruari 2007 otsus nr 3-1-1-99-06 p 16.3). Kohus on teadlik Riigikohtu praktikast, et karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise asjaolude erinevust ei tohi tõlgendada liiga laialt, sest kõik need asjaolud ikka taandatavad kuriteo asjaoludele ja süüdistatava isikule. Samas on Riigikohus märkinud, et kohtupraktikas ei peaks olema aktsepteeritud olukord, kus karistuse kohaldamist ja karistusest vabastamist põhjendatakse samasuguse teo elementi iseloomustava lausega. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Kuna tingimusliku karistuse kandmisest vabastamise kohaldamine on kindlalt seotud karistuse eesmärkide saavutamisega, tuleb analüüsida asjaolusid, mille tõttu on selline vabastamine põhjendatud või ei ole põhjendatud. N. Grigorjeva käitles narkootilist ainet kasu saamise eesmärgil, soovides teenida pensionile nö lisaraha. Tegu on selgelt taunitav. Samas arvestab kohus, et N. Grigorjeva elutase on tagasihoidlik, ta elatub pensionirahast, ta ei ole narkokäitlemise kaudu rikastunud. N. Grigorjeva ei ole varasemalt karistatud, olles samas x-aastane. Sellises vanuses on inimese hoiakud välja kujunenud. Kuna varasemalt ei ole N. Grigorjeva karistatud süütegude toimepanemise eest, näitab see, et tema poolt narkokuriteo toimepanemine ei ole siiski tingitud tema sügavast ükskõiksest suhtumisest seadustesse, sest varasemalt oli ta võimeline seadusekuulekalt elama. Need asjaolud kogumis osutavad võimalusele vabastada N. Grigorjeva vangistuse kandmisest tingimuslikult, kohaldades katseaega 3 aastat. N. Grigorjeva puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ilma, et 3-aastane vangistus oleks täitmisele pööratud. N. Grigorjevale antakse selge sõnum, et kuritegeliku käitumise kordamisel ootab teda vangistus. Pikk 3-aastane katseaeg distsiplineerib süüdistatavat ja maandab piisavalt uue kuriteo toimepanemise riski. Sel juhul on õiguskord katstud ja süüdistatavat mõjutatakse piisavalt, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. A.Grigorjevi karistus A. Grigorjevi süüd hindab kohus tuvastatud kuriteos oluliselt alla keskmise. A. Grigorjev käitles narkoainet ajavahemikus november 2018 kuni 06.09.2019 ehk 10 kuud. Ajavahemik iseenesest ei ole lühike, samas ülipikk see ka ei ole (seda eriti võrreldes süüdistuses näidatud ajavahemikuga alates 2015 kuni september 2019, mille eest taotles prokurör karistuse oluliselt alla keskmise määra). A. Grigorjev käitles narkootilist ainet kanepit, mille kohta on teada, et see aine on vähemtugevatoimeline, võrreldes näiteks heroiini või fentanüülidega. Samuti kanepi tarvitamisest tingitud sõltuvuse tekkimise tõenäosus on vähem kui seda heroiini või fentanüülide puhul. A. Grigorjevi puhul on süü suuruse kohtu arvates oluline ka see, et võrreldes N. Grigorjevaga, hoidis ta oma elukohast kordades suuremaid kanepi koguseid. 49 / 59

Ta hoidis kanepit ja tagas kanepi koguseid N. Grigorjevale, et too edastaks neid juba lõpptarvitajatele. Ta edastas kanepit isikute teatud ringile. Seega on tema roll grupilises narkokäitlemisest suurem kui seda N. Grigorjeval. Oluline on ka see, et elukohas hoidis ta heroiini-fentanüülide segu, mille kogus oli eelduslikult piisav narkojoobe tekitamiseks umbes 161-327 isikule. Seega ei piirdunud A. Grigorjev ainult nö vähemtoimelise narkoaine kanepi käitlemisega. Sellest tulenevalt on tema süü suurem. Samas ei ole andmeid, et ta oleks tugevatoimelise narkootilise ainega kahjustanud teiste isikute tervist ehk oleks seda rasket narkoaine edastanud teistel. Selles mõttes on tema süü vähem kui seda oleks heroiini-fentanüülide segu edastamisel. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, mitmele isikule oli A. Grigorjev kanepit müünud-edastanud ehk mitme isiku tervis sai narkotarvitamisest kahju A. Grigorjevi süül. Võimalikud on mõlemad variandid – kas A. Grigorjev edastas kanepit piiratud isikute arvele ( teatud tuttavate ring) kuid seda korduvalt ja pikema aja kestel või narkotarvitajate hulgas ka ühekordseid juhuslikke ostjaid, kelle tervis ei saanud nii olulist kahju A. Grigorjevi süül. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et näiteks tunnistaja K. M. sai A. R.i kaudu A. Grigorjevilt kanepi doosi, mille kaal oli 0,26 g. K. M. selgitas kohtuistungil, et aine on tugeva toimega, isegi tekkis tunne, et sellesse on midagi sisse lisatud. Doosi kaal ei ole iseenesest tavalisest suurem, mis võiks kahjustada tervist suuremal määral, kui seda tarvitatakse ühe korraga. Samas narkootilise aine ekspertiisist nähtub, et A. Grigorjevi elukohast leitud narkootilise aine kanepi THC sisaldus on kohati kuni 21%, mis on kõrge sisaldus, et tegemist on tugevamatoimelise kanepi partiiga. Sel juhul kahjustatakse tervist suuremal määral, kui vähematoimelise kanepi tarvitamise puhul. Selles mõttes on A. Grigorjevi süü suurem. Kohus kordab: „Mida suurem on ebaseaduslikult käideldud narkootilise või psühhotroopse aine kogus, seda suurema hulga inimesteni võib see eelduslikult jõuda ja seda suuremat kahju see aine nende inimeste tervisele eelduslikult põhjustab.“ (1-18-2232/179, p 76). Kui N. Grigorjeva märkmikus näidatud aine kogused on eelduslikult kuni 600 g, mida käideldi ajavahemikus november 2018 kuni 06.09.2019, ei ole välistatud, et A. Grigorjev jättis endale aine kogused, mis oli mõõdetavad 100-200 g korraga. Ei ole teada, mis ajavahemikule oli aine kogus ette planeeritud. Igal juhul 06.09.2019 oli tema elukohas avastatud korraga 244 g kanepit. Järelikult eelneva ajavahemiku kestel (alates november 2018) oli käideldud sellest kogusest suurem kogus. 244 g kanepit on piisav joobe tekitamiseks 245-501 isikule. See näitab, mis määral sai rahvatervis kahjustada. 245-501 isiku ühekordne joove ei kahjusta kohtu arvates rahvatervist tervikuna oluliselt. A. Grigorjev esines grupilises narkokuriteos selle ahela madala taseme tegelasena – müüja, kes müüb narkoainet kas kodust, samas omab aine varusid. Samuti oli talle usaldatud hoida elukohas hinnalist narkoainet – heroiini-fentanüülide segu ja seda suures koguses, mis on piisav joobe tekitamiseks 161-327 isikule. Tema roll narkokäitlemise ahelas ja üldse narkokäitlemise tagamises ei ole minimaalne, kuid sellist tegelast ei saa pidada märkimisväärseks. Tema väljalangemisel astub tema kohale järgmine tänavadiiler. A. Grigorjevi tegevuse avastamine ei lõhu narkokäitlemise ahelat ega kahjusta narkokäitlemist oluliselt, kuigi tekitab ebamugavusi narkokäitlemise tõsisematele tegelastele – koht, kus oli võimalik ainet hoida, on rivist välja langenud. Arvestades ülalnäidatud asjaolusid, leiab kohus, et A. Grigorjevi süü suurus vastab sanktsiooni alammäära lähedasele määrale. Raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 mõttes kuriteo toimepanemine omakasu saamiseks. A. Grigorjev akumuleeris narkoaine realiseerimisest saadud raha, see on kinnitatud jälitusprotokolliga, milles on fikseeritud kõne, et „ta alles eile andis kassa üle“. Ei ole eluliselt usutav, et ta teeks seda tasuta, arvestades narkokäitlemise riske vahele jääda ja olla karistatud kuriteo eest. 50 / 59

Kohus arvestab A. Grigorjevi isikut. Tal ei ole töökohta. Tal on abikaasa ja 2019 a. sündinud laps, peres on ka teine laps. Ta ei ole varasemalt kohtulikult karistatud. Ta ei eita oma kuritegu, mis on positiivne. Arvestades A. Grigorjevi süü suurust, raskendavat asjaolu ja tema isikut, leiab kohus, et A. Grigorjevile tuleb mõista karistus 4 (neli) aastat vangistus ehk sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. KarS § 68 alusel arvestada A. Grigorjevi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 5 kuud 21 päeva, lõplik vangistus on 3 aastat 6 kuud 9 päeva. Nüüd analüüsib kohus, kas vangistus tuleb täitmisele pöörata või karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik karistuse kandmisest tingimusliku vabastamise kaudu. A.Grigorjev on varasemalt kohtulikult karistamata isik. Käesoleva aja raames on ta vahi all eeluurimisel viibinud 5 kuud 21 päeva, mis on oma mõju poolt võrreldav šokivangistusega. Ta vabanes vahi alt 26.02.2020, aasta tagasi. Aasta möödudes ei ole kohtul andmeid, et A. Grigorjev oleks uusi süütegusid toime pannud. See annab kohtule aluse arvata, et vahi all viibimine osutas isikule vajalikku mõju, et ta hoiduks ka edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Õiguskord on kaitstud, sest isikule mõistetakse vangistus 4 aastat, katseaja pikkuseks on kohtu arvates põhjendatud 4 aastat. Selline katseaeg distsiplineeriks süüdistatavat piisavalt määral. A. Grigorjevi suhtes peab kohus põhjendatuks kohaldada kriminaalhooldust kontrollnõuete ja täiendava kohustusega mitte tarvitada katseajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. A. Grigorjev tunnistas kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et ta tarvitas perioodiliselt narkootilist ainet. See suurendab uute eriti narkootiliste ainetega seotud süütegude toimepanemise riski, mida tuleb maandada täiendava kohustuse määramisega. G. Pankovi karistus G. Pankovi süü suurust hindab kohus ebaoluliseks. Tema teopanus grupilisse kuriteosse on vähene. Kohtuliku arutamise tulemina leidis aset G. Pankovi tegu, mis seisnes selles, et juunis-juulis 2019, tegutsedes grupis koos A. Grigorjevi ja N. Grigorjevaga, sai ta A. Grigorjevilt raha vähemalt ühel korral, mis olid saadud narkootilise aine kanepi realiseerimisest. Saadud raha summa ei ole tuvastatud, nagu ka sedagi, kas G. Pankov sai selle eest tasu, või tegutses enesekehtestamise eesmärgiga. Kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et G. Pankov tegutsemine grupis piirdus kahekuulise ajavahemikuga. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud, et isik oleks oma teoaktidega valitsenud grupilist kuritegu jätkuvalt alates november 2018 kuni 06.09.2019, nagu seda A. Grigorjev ja N. Grigorjeva, või oma teoaktidega grupilisele kuriteole kaasa aidanud. G. Pankov proovis kätt, olles lühiajaliselt rahakuller. G. Pankovi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et ta oleks tegutsenud omakasu eesmärgil. Kohus leiab, et G. Pankovi eesmärgiks oli sisseelamine, soov tutvuda võrguga ja hakata mängima selles oma rolli. Kohus leiab, et ülalnäidatud ei lähe alla omakasu eesmärgi alla, sest tegemist ei ole iseenesest ainelise kasuga kas raha, asja, vara kohustustest vabanemise näol. (Karistusseadustik, Kommenteeritud väljaanne, 2015 lk 177). G. Pankov ei ole varasemalt karistatud isik. Ta abistab oma ema ja venda, kelle töövõime on piiratud, ja ema vajab hooldust. G. Pankov ei tunnistanud üldse oma süüd.

51 / 59

Arvestades G. Pankovi süü suurust, raskendavate asjaolude puudumist, tema isikut, leiab kohus, et G. Pankovile tuleb mõista vangistust, kohaldades KarS 61 sätestatut. KarS § 182 lg 2 näeb ette alammäärana 3 aastat vangistust. Kohus leiab, et G. Pankovi süü suurus ei ole proportsionnalne 3-aastasele vangistusele. Lahendis 3-1-1-75-16, p 5 on käsitletud karistuse kohaldamist alla alammäära. KarS § 61 sätestab võimaluse kohaldada karistust alla alammäära. See on iseseisev karistuse kergendamise alus ja selle kohaldamine annab kohtule lisavõimaluse karistuse individualiseerimiseks selle kergendamise kaudu juhtudel, mida ei ole võimalik karistusseadustiku üldosas otseselt ette näha. Kaalumaks isiku karistuse kergendamist KarS § 61 alusel peab seaduse rakendaja tuvastama erandlikud asjaolud, mis võivad olla seotud nii isikuga kui ka süüteo toimepanemisega (RKKKo 3-1-1-29-04, p 12). KarS § 61 lg-s 1 nimetatud erandlike asjaolude olemasolu või puudumine on faktiline asjaolu, mis tuleb tuvastada süüteomenetluse käigus (RKPSJVKo nr 3-4-1-13-15, p 32). Eksisteerib seisukoht, et süüdistuse mahu oluline vähenemine võib olla see erandlik asjaolu, mis tingib KarS § 61 kohaldamist. ( Karistusseadustik, Kommenteeritud väljaanne, lk 183). G. Pankovi süüdistuse maht on vähenenud kohtuliku arutamise tulemina väga märkimisväärselt. Isikut süüdistati narkoaine grupilises narkokäitlemisest, omistades talle narkoaine pikaajalise tarnija rolli, kes korraldas narkokäitlemist, kontrollis ja sisuliselt allutas endale A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva, tegutsedes sellisel viisil alates 2015. a kuni 06.09.2019. Midagi sellest ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Esitatud süüdistusest on järele jäänud tilluke osa ja isiku teopanus ning roll on osutunud väheseks. Kohus leiab, et sellist süüdistuse mahu ulatuslikku vähenemist kogumis kohtuliku arutamise käigus tuvastatud G. Pankovi ebaolulise rolliga kuriteos võib pidada erandlikuks asjaoluks KarS § 61 mõttes. Kohus leiab, et G. Pankovile tuleb mõista karistus KarS § 61 kohaldamisega 1 (üks) aasta vangistust. Selline karistus on piisav, et mõjutada isikut hoiduda uute süütegude toimepanemisest, samuti on õiguskord kaitstud. Selline karistuse määr arvestab piisaval määral G. Pankovi süü suurust ja tema isikut. KarS § 68 alusel tuleb arvestada G. Pankovi karistuseaja hulka eelvangistuses viibitud aega kokku 4 kuud 3 päeva, lõplik vangistus on 7 kuud 27 päeva. Nüüd kohus analüüsib, kas G. Pankovi suhtes on vangistuse täitmisele pööramine vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole G. Pankovi suhtes põhjendatud ja tema võib kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist. Pärast kuriteo lõppu on möödunud 1 aasta 6 kuud. Uusi süütegusid ei ole G. Pankov toime pannud. See näitab, et viibides vabaduses on ta võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all ja vältima süütegude toimepanemist. G. Pankov viibis oktoober 2019 kuni veebruar 2020 vahi all 4 kuud. Sellest möödunud 1-aastane ajavahemik annab aluse arvata, et pikkuse poolest šokivangistusega võrreldav vahi all viibimine kohtueelsel uurimisel mõjutas isikut oluliselt, andes talle tõsise signaali, et tema tegu on taunitav ja karistatav. Katseajaks on põhjendatud 1 aasta. Selle katseaja kestel kinnistub G. Pankovi hoiakutes arusaam, et vangistuse kandmisest vabastamise tingimuseks on edasine seadusekuulaks elu ja vangistuse vältimiseks tuleb kuritegude toimepanemisest hoiduda.

KRIMINAALMENETLUSE KULUD

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 on menetluskuludeks ekspertiisi tegemisega seotud kulud, kaitsjatasu õigusabi eest määratud korras, sundraha. 52 / 59

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatav. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Tulenevalt riigikohtu praktikast võib menetluskulude väljamõistmise ulatust mõjutada olukord, kus kohus tuvastab kuriteo asjaolud sellisel kujul, et kuriteosündmuse ebaõigussisu osutub võrreldes süüdistusest tulenevaga oluliselt tagasihoidlikumaks. KrMS § 180 lg 1 kohaldamisel pole oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus (vt RKKK 04.03.2021 määrus nr 1-20-470, p 29). Kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: Ekspertiisi tegemisega seotud kulud Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN1013- 1512 eurot. Arvestades kogu ekspertiisi maksumust leiab kohus, et kuivõrd nimetatud ekspertiisiaktist on kriminaalasjas tõendi loonud 16 proovi uurimine, millest 13 proovi on seotud Andrei Grigorjevi kodust läbiotsimisel leitud ja äravõetud narkootilise aine ja esemete uurimisega ja 3 proovi on seotud Nadežda Grigorjeva kodust läbiotsimisel leitud ja äravõetud narkootilise aine ja esemete uurimisega, oleks proportsionaalne määrata, et nimetatud ekspertiisi tegemisega seotud kulu kuulub Andrei Grigorjevi poolt hüvitamisele summas 1092 eurot ja Nadežda Grigorjeva poolt summas 252 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 168 eurot tuleb ekspertiisiaktiga nr 19E-AN1013 seotud kulud jätta riigi kanda, sest osaliselt ei ole eksperdiarvamuse andmisega süütõendit loodud. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 19E-LÕX0146- 95 eurot. Arvestades, et ekspertiisiga uuritud ainest 224,71 g kanep + muu narkootiline aine 0,0029 g + 0,00029 g + 0,0016 g oli leitud Andrei Grigorjevi elukohast ja 10,71 g kanep oli leitud Nadežda Grigorjeva elukohast, leiab kohus, et proportsionaalne oleks määrata, et nimetatud ekspertiisi tegemisega seotud kulu kuulub Andrei Grigorjevi poolt hüvitamisele summas 90 eurot ja Nadežda Grigorjeva poolt summas 5 eurot. DNA-ekspertiis nr 19E-GE1014- 5814 eurot. Arvestades kogu ekspertiisi maksumust leiab kohus, et kuivõrd nimetatud ekspertiisiaktist on kriminaalasjas tõendi loonud 12 proovi uurimine (33 kõlblikust proovist), milledest 4 proovi on seotud Andrei Grigorjeviga ja 8 proovi Nadežda Grigorjevaga, oleks proportsionaalne määrata, et nimetatud ekspertiisi tegemisega seotud kulu kuulub Andrei Grigorjevi poolt hüvitamisele summas 704,8 eurot ja Nadežda Grigorjeva poolt summas 1409,6 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 3699,6 eurot tuleb ekspertiisiaktiga nr 19E-GE1014 seotud kulud jätta riigi kanda, sest osaliselt ei ole eksperdiarvamusega tõendit loodud. DNA-ekspertiis nr 19E-GE1413- 228 eurot. Arvestades kogu ekspertiisi maksumust leiab kohus, et kuivõrd nimetatud ekspertiisiaktist on kriminaalasjas loonud tõendi 2 proovi uurimine (32 kõlblikust proovist), millest 1 proov on seotud Tatjana Grigorjevaga ja 1 proov Nadežda Grigorjevaga, oleks proportsionaalne määrata, et nimetatud ekspertiisi tegemisega seotud kulu kuulub Nadežda Grigorjeva poolt hüvitamisele summas 7,1 eurot ja 7,1 eurot oleks Tatjana Grigorjevaga seotud menetluskulu. Kuna T. Grigorjeva on kuriteos õigeks mõistetud, jäetakse nimetatud menetluskulu 7,1 eurot riigi kanda. KrMS § 53 / 59

181 alusel. Ülejäänud osas, s.o summas 213,8 eurot tuleb ekspertiisiaktiga nr 19E-GE1413 seotud kulu jätta riigi kanda, sest osaliselt ei ole eksperdiarvamusega tõendit loodud. DNA-ekspertiis nr 20E-GE0036- 2451 eurot. Arvestades kogu ekspertiisi maksumust leiab kohus, et kuivõrd nimetatud ekspertiisiaktist on kriminaalasjas loonud tõendi 8 proovi uurimine (11 proovist), mis kõik on seotud Andrei Grigorjeviga, oleks proportsionaalne määrata, et nimetatud ekspertiisi tegemisega seotud kulu kuulub Andrei Grigorjevi poolt hüvitamisele summas 1782,4 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 668,6 eurot tuleb ekspertiisiaktiga nr 20E-GE0036 seotud kulu jätta riigi kanda, sest osaliselt ei ole eksperdiarvamusega tõendit loodud. Käekirjaekspertiis nr 19E-DK0078- 282 eurot kuulub välja mõistmisele Nadežda Grigorjevalt. Kaitsjatasu õigusabi eest määratud korras Andrei Grigorjevile on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja I.Belugin, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on koos käesolevas kohtuotsuses rahuldatud tasutaotlustega rahuldatud kokku 7096,12 euro ulatuses. Kaitsekõnes palus Andrei Grigorjevi kaitsja jätta kohtumenetlusega seotud kulud riigi kanda, kuna Andrei Grigorjevi ülalpidamisel on kaks last, ta tunnistab osaliselt oma süüd ja kahetseb, samuti oli ta nõus kas kokkuleppe- või lühimenetluse kohaldamisega. Ülejäänud menetluskulude tasumine palub kaitsja ajatada üheks aastaks. Kohus selgitab, et Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei oma menetluskulude väljamõistmisel tähtsust see, millises menetlusvormis süüküsimust arutati, kuna isikul pole selle otsustamiseks õigustatud ootust. KrMS § 180 lg 1 kohtleb kõiki kuriteo toimepannud isikuid võrdselt, sidudes menetluskulude hüvitamise kohustuse süüditunnistamisega (vt RKKK 24.06.2020 otsus nr 1-16-9323, p 25). KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades, et kohus mõistab Andrei Grigorjevi süüdi oluliselt väiksemas mahus – nimelt on isik süüdi tunnistatud mahus, mis on esialgsest süüdistusest 1/5, samuti arvestades, et isiku ülalpidamisel on kaks alaealist last ning isikul puudub kindel sissetulek, leiab kohus, et süüditunnistamisele proportsionaalne ja isiku varalisele seisundile vastav oleks Andrei Grigorjevilt mõista välja kaitsjatasu kohtueelsesja kohtumenetluses summas 1000 eurot ja ülejäänud osa Andrei Grigorjevil tekkinud kaitsjatasudest kohtueelses- ja kohtumenetluses, s.o 6096,12 eurot tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Nadežda Grigorjevale on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja Irina Gromtsev, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on koos käesolevas kohtuotsuses rahuldatud tasutaotlustega rahuldatud kokku 4288,80 euro ulatuses. Kaitsekõnes palus Nadežda Grigorjeva kaitsja arvestades Nadežda Grigorjeva tervislikku seisundit ja tema resotsialiseerumise võimalusi jätta suurem osa menetluskuludest riigi kanda ning lubada ülejäänud menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. Arvestades, et kohus mõistab Nadežda Grigorjeva süüdi oluliselt väiksemas mahus – esialgsest süüdistusest 2/5 ulatuses, samuti seda, et Nadežda Grigorjeva näol on tegemist pensionäriga, kes on ka osaliselt töövõimetu, kelle sissetulekud ilmselgelt ei võimalda tasuda menetluskulusid täies ulatuses, leiab kohus, et süüditunnistamisega proportsionaalne 54 / 59

ja varalisele seisundile vastav oleks Nadežda Grigorjevalt mõista välja kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 400 eurot ja ülejäänud osa Nadežda Grigorjeval tekkinud kaitsjatasudest kohtueelses- ja kohtumenetluses, s.o 3888,80 eurot jätta riigi kanda. Grigori Pankovile on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus osutanud õigusabi määratud korras kaitsja Andrei Matvejev, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on koos käesolevas kohtuotsuses rahuldatud tasutaotlustega rahuldatud kokku 5572,60 euro ulatuses. Arvestades, et kohus mõistab Grigori Pankovi süüdi oluliselt väiksemas mahus – kohu hinnangul on tema tuvastatud teopanus kuriteosse mitte rohkem kui 1/10 esialgsest süüdistusest, leiab kohus, et proportsionaalne oleks Grigori Pankovilt mõista välja kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 500 eurot ja ülejäänud osa Grigori Pankovil tekkinud kaitsjatasudest kohtueelses- ja kohtumenetluses, s.o 5072,60 eurot tuleb jätta riigi kanda. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 1460 eurot iga süüdistatava kohta. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Nadežda Grigorjevalt välja mõistetava sundraha summat vähendada ja mõista Nadežda Grigorjevalt välja sundraha summas 500 eurot. Samuti vähendab kohus Nadežda Grigorjevalt välja mõistetavat ekspertiisi tegemisega seotud kulu lähtudes tema kehvast varalisest seisundist, määrates, et Nadežda Grigorjeval tekkinud ekspertiisikuludest kokku summas 1955,70 eurot kuulub välja mõistmisele 700 eurot. Samuti leiab kohus, et tuleb vähendada Andrei Grigorjevilt välja mõistetavat ekspertiisi tegemisega seotud kulu KrMS § 180 lg 3 alusel. Arvestades isiku perekondlikku ja varalist seisu leiab kohus, et täies ulatuses (kogusummas 3669,20 eurot) ekspertiisi tegemisega seotud kulu väljamõistmine isikult on ebaproportsionaalne. Kohus määrab Andrei Grigorjevi poolt välja mõistetavaks ekspertiisi tegemisega seotud kuluks 1500 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubab kohus Andrei Grigorjevil, Nadežda Grigorjeval ja Grigori Pankovil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades, et kohus mõistab Tatjana Grigorjeva õigeks, jäävad tema menetluskulud, s.o ekspertiisi tegemisega seotud kulud kokku summas 7,1 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 372,60 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses summas 2884,80 eurot riigi kanda.

KONFISKEERIMINE

Tulenevalt KarS § 831 lg-st 1 konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu, võib kohus KarS § 84 alusel välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist (RKKKo 3-1-1-4-11, p-d 8 jj). Prokurör taotles kohtuvaidlustes KarS § 831 lg 1 ja § 84 sätetest tulenevalt mõista Andrei Grigorjevilt ja Nadežda Grigorjevalt konfiskeerimise asendamise korras välja 7100 eurot, kuna ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuidas kanepi müügist saadud ning Andrei Grigorjevile ja Nadežda Grigorjevale jäänud raha nende vahel jagati. 55 / 59

Grigori Pankovilt taotleb prokurör KarS § 831 lg 1 ja § 84 sätetest tulenevalt mõista konfiskeerimise asendamise korras välja 42610 eurot. Nimetatud summad tulenevalt juba eelnevalt kohtu poolt tõendina analüüsitud Nadežda Grigorjeva elukohas läbiotsimise käigus ära võetud märkmikus tehtud omakäelistest märkmetest. Süüdistuse kohaselt võib märkmikusse kantud käsikirjalistest märkmetest tuletada, et kokku on kanepi müügiga seotud kandeid 42610 (9600+3800+6600+5550+4260+3170+7770+1800) euro eest. Kuna tegemist on süüdistuse versiooni kohaselt 3/4 kanepi müügist saadud rahast ehk märkmiku kanded kajastavad Grigori Pankonvile üle antud raha, siis Nadežda Grigorjeva ja Andrei Grigorjevi (s.o 1/4) kanepi müügist nende märkmete järgi oli 7101,66 eurot, kui jagada tulu pooleks (arvutuskäik 42610/3=14203,33 eurot). Kogu kanepimüügi käive oli seejuures süüdistuse versiooni kohaselt vähemalt 56813,33 eurot. KarS § 84 sõnastusest tulenevalt saab asenduskonfiskeerimise korras välja mõista üksnes summa, mis vastab kriminaaltuluna konfiskeeritava vara väärtusele. Konfiskeerimise, nagu ka konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritav vara peab pärinema süüteost ja nimetatut peab tõendama prokuratuur. (RKKKo nr 3-1-1-73-10 p 9.2, 3-1-1-52-15 p 32). Konfiskeerimiseks tuleb kohtulikul arutamisel tuvastada, et süüdlane sai kuriteo toimepanemise tulemusena kindlaksmääratud ulatuses vara. Nagu kohus eelnevalt sedastas, ei ole käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimuse käigus tuvastatud, kui palju sai Grigori Pankov süüteo toimepanemise tulemusel vara. Tulenevalt prokuröri poolt koostatud Nadežda Grigorjeva elukohas läbiotsimise käigus ära võetud märkmikus tehtud omakäeliste märkete analüüsist sai Grigori Pankov kanepi müügi eest 42610 eurot (märkmikus oli prokuröri hinnangul kanepi müügiga seotud kandeid 42610 euro ulatuses). Kohus analüüsis nimetatud märkmiku kandeid kanepi müügiga saadud raha kontekstis eelnevalt- kohtu hinnangul ei saa märkmikusse tehtud kannete alusel välja arvutada, kui mitu doosi ja mitmele kliendile Nadežda Grigorjeva kanepit edastas. Kohtu hinnangul on prokuröri eeldused kanepi müügiga saadud raha jagunemise kohta vastavalt 3/4 G. Pankovi ja 1/4 A. Grigorjevi ja N. Grigorjeva vahel oletuslikud ega leidnud kohtuliku uurimise tulemusel kinnitust. Kohtu hinnangul ei ole kohtus uuritud tõendite põhjal võimalik tuvasta, kas ja mis ulatuses Grigori Pankov üldse kuriteoga vara teenis. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asenduskonfiskeerimise korras Grigori Pankovilt raha välja mõista ja 12.09.2019 Grigori Pankovi kasutuses olnud sõidukist Fiat Ducato reg.nr XXX läbiotsimisel ära võetud Grigori Pankovile kuuluv sularaha summas 120 eurot tuleb Grigori Pankovile tagastada. Puutuvalt prokuröri taotlusesse tulenevalt mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Andrei Grigorjevilt ja Nadežda Grigorjevalt konfiskeerimise asendamise korras välja 7100 eurot, kuna ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuidas kanepi müügist saadud ning Andrei Grigorjevile ja Nadežda Grigorjevale jäänud raha nende vahel jagati, samuti prokuröri taotlust konfiskeerida Andrei Grigorjevilt ja Nadežda Grigorjevalt läbiotsimisel ära võetud ja arestitud sularaha, märgib kohus järgmist. Kohtuliku uurimise tulemusel ei leidnud kinnitust prokuröri süüdistusversioon, justkui Nadežda Grigorjeva elukohas läbiotsimise käigus ära võetud märkmikus tehtud omakäelised märkmed tõendaksid Andrei Grigorjevi ja Nadežda Grigorjeva poolt müüdud kanepi käivet summas vähemalt 56813,33 eurot. Küll aga pidas kohus tõendatuks, et ajavahemikus jaanuar 2019 kuni suvi 2019 andis Andrei Grigorjev edasi kanepit A. R.i kaudu K. M.le vähemalt üks doos kaks korda nädalas igakuiselt, doosi hind on 10 eurot. Seega on eluliselt usutav, et Andrei Grigorjev teenis A. R.i kaudu K. M.le edastamise eest raha. Samas ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud, 56 / 59

millises ulatuses Andrei Grigorjev nimetatu eest raha teenis. 06.09.2019 Andrei Grigorjevi elukoha läbiotsimisel võeti ära sularaha summas 570 eurot, mis Viru Maakohtu 04.12.2019 määrusega nr 1-19-9398 arestiti KarS § 831, § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Viru Maakohtu 04.12.2019 määrusega nr 1-19-9396 arestiti Nadežda Grigorjeva elukohast leitud sularaha 1200 eurot. Kohus leiab, et kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud, milline osa sellest Andrei Grigorjevi ja Nadežda Grigorjeva juurest leitud sularahast on saadud narkootikumide müügiga. Süüteoga saadud vara konfiskeerimisel peab kohus põhjendama konfiskeeritava vara pärinemist arutatava kriminaalasja esemeks olevast süüteost. Sellist seotust ei ole võimalik tõendada üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul legaalse sissetuleku puudumine (RKKKo 3-1-1-73-10 p 9.2). Seega on kohus seisukohal, et Andrei Grigorjevi juurest leitud sularaha ei saa pidada narkootikumide müügiga saadud rahaks üksnes seetõttu, et tal puudub legaalne sissetulek 3 aastat ja tema ülalpidamisel on kaks last ning on teada, et ta pidi mingis kindlaksmääramata ulatuses teenima raha narkootikumide müügiga. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist, mis ulatuses Andrei Grigorjev ja Nadežda Grigorjeva kanepi müümisega raha teenisid, ega see, kuidas raha Andrei Grigorjevi ja Nadežda Grigorjeva vahel jaotati, ei pea kohus võimalikuks Andrei Grigorjevi ja Nadežda Grigorjeva elukohtades leitud ja ära võetud sularaha konfiskeerimist ega konfiskeerimise asendamise korras kummaltki 7100 euro välja mõistmist. Eelpool öeldust tulenevalt tuleb Viru Maakohtu 04.12.2019 määrusega nr 1-19-9398 Andrei Grigorjevi elukohast leitud sularaha summas 570 aresti alt vabastada ning tagastada see Andrei Grigorjevale. Viru Maakohtu 04.12.2019 määrusega nr 1-19-9396 Nadežda Grigorjeva elukohast leitud sularaha kokku summas 1200 eurot tuleb aresti alt vabastada ning tagasta see Nadežda Grigorjevale.

ASITÕENDID

Kriminaalasjas asitõenditeks tunnistatud esemete kohta tuleb otsustada järgnevalt. 06.09.2019 Nadežda Grigorjeva elukohas, xxx toimunud läbiotsimise käigus ära võetud märkmik, mis asub kriminaalasja materjali juures, jätta kriminaalasja materjali juurde. 14 tk DVD-plaati, 4 tk CD-plaati ja 2 tk välist andmekandjat (mälupulka), mis asuvad kriminaalasja materjali juures, jätta kriminaalasja materjali juurde. 06.09.2019 aadressil Ristika tn 12-1, Kohtla-Järve läbiotsimisel ära võetud esemed (pakend nr 20ATH01225)- Pakend nr 1 turvakleebisega A18 0089683 – rebitud kilekott ainega; - Pakend nr 2 turvakleebisega A18 0089682 – kaks kilekotti ainega; - Pakend nr 3 turvakleebisega A18 0089684 – kilekott ainega ja toidukarp; - Pakend nr 4 turvakleebisega A18 0089685 – digitaalne kaal; - Pakend nr 6 turvakleebisega A18 0089687 – digitaalne kaal; - Pakend nr 9 turvakleebisega A18 0089690 – kummikindad; - Pakend nr 10 turvakleebisega A18 0089691 – digitaalne kaal mustas plastkarbis; - Pakend nr 12 turvakleebisega A18 0089693 – üks tühi kilekott ja kolm ainega; - Pakend nr 13 turvakleebisega A18 0089694 – kilekott pulbri jääkidega; - Pakend nr 14 turvakleebisega A18 0089695 – purk kilekottiga, mille sees on pulber; - Pakend nr 15 turvakleebisega A18 0089696 – kaks kilekotti ainega; - Pakend nr 19 turvakleebisega A18 0089700 - väike kilekott ainegahävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 57 / 59

06.09.2019 aadressil xxx läbiotsimisel ära võetud esemed (pakend nr 20ATH01225)- Pakend turvakleebisega A180089669 – 7 soonsulguriga kilekotti ainega; - Pakend turvakleebisega А180089670 – 36 soonsulguriga kilekotti ainega; - Pakend turvakleebisega А180089673 – digitaalne kaal Digital Scale professional mini R-105 ID52hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Narkootilised ained, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI-sse. 06.09.2019 A. Grigorjevi ja T. Grigorjeva elukohas aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed (pakend nr 20ATH01225)- Pakend nr 7 turvakleebisega A18 0070303- soonsulguriga kilekotid; - Pakend nr 16 turvakleebisega A18 0070304- tühjad kilekotid; - Pakend nr 20 turvakleebisega A18 0070305- kaks pappkarpi kilekottidega; - Pakend nr 5 turvakleebisega A18 0089686- 9 soonsulguriga kilekottihävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. - Pakend nr 27- märkmik; - Pakend nr 28- vihik; - Pakend nr 8 turvakleebisega A15 009545- mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiga); - Pakend nr 18 turvakleebisega A15 009542- SIM-kaart ja selle alus; - Pakend nr 21 turvakleebisega A15 009544- telefon Nokia (SIM-kaardita); - Pakend nr 22 turvakleebisega A15 009538- SD-mälukaart ja mälupulktagastada kohtuotsuse jõustumisel Andrei Grigorjevile. 06.09.2019 Nadežda Grigorjeva elukohas aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed: - Pakend turvakleebisega А18 0089671 – 24 soonsulguriga kilekotti; - Pakend turvakleebisega А18 0089672 – 64 soonsulguriga kilekottihävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 06.09.2019 Nadežda Grigorjeva elukohas aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud pakend turvakleebisega A15 009543 – mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiga)- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Nadežda Grigorjevale. 12.09.2020 sõiduki Fiat Ducato reg.nr XXX läbiotsimise käigus ära võetud esemed Pakend nr F3 turvakleebisega A18 0070300 – mobiiltelefon Nokia (SIM-kaardiga)tagastada kohtuotsuse jõustumisel Grigori Pankovile. 12.09.2020 Grigori Pankovi elukohas aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed- pakend nr 2T turvakleebisega A18 0063979 – soonsulguriga kilekotid- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Grigori Pankovile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik Rita Lepik Rahvakohtunik 58 / 59

Tiina Kasema Rahvakohtunik

59 / 59

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.