lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-7030/28

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-7030/28
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg
01.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-7030/23Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus08.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu

Kriminaalasja number

1-20-7030 (kirjalik menetlus) Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 8. märtsi 2021 otsus ja 22. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav E.E Miguel XXX), määruskaebus

E.E

(isikukood

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 8. märtsi 2021 otsus ja 22. märtsi 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 08.03.2021 otsusega karistati E.E Miguel E.E KarS § 424 lg 1 järgi 7 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti J. M. E.E-le lõplikuks karistuseks 4 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui J. M. E.E ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega mõisteti J. M. E.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamise tasu 14 eurot, määratud kaitsja tasu 569,28 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1459,28 eurot, mis tuleb J. M. E.E-l tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 121,61 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 121,57 eurot.
2.17.03.2021 registreeriti maakohtus J. M. E.E määruskaebus, milles süüdistatav palub menetluskulude tasumise korraldus tühistada, sest ta ei ole võimeline seda summat maksma. J. M. E.E sissetulekuks kuus on pension 461 eurot ja sotsiaaltoetus 34 eurot. Väljaminekuteks on üür 140 eurot, elekter 25 eurot, internet 20 eurot, telefon 5 eurot ning inkasso 40 eurot. Samuti võtab kohtutäitur igakuiselt pensionist lubatud 20%, mis tähendab, et igakuiselt jääb süüdistatavale kasutada umbes 186 eurot. Seetõttu palub J. M. E.E jätta väljamõistetud summast nii palju kui võimalik riigi kanda.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 31.08.20261-26-5134/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6099/4

J. M. E.E esitas määruskaebuse lisa, mille kohaselt palub maksmise lõpp hajutada kahe või enama aasta peale ning mitte maksegraafiku järgi.

3.Tartu Maakohtu 22.03.2021 määrusega edastati J. M. E.E määruskaebus koos täiendusega Tartu Ringkonnakohtule.
3.1.Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuli teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 08.03.2021. J. M. E.E esitas 17.03.2021 Tartu Maakohtule määruskaebuse, milles vaidlustab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Kuna maakohus kuulutas otsuse resolutiivosa 08.03.2021, saabus apellatsiooni esitamise soovist teatamise 7-päevane tähtaeg 15.03.2021. Arvestades, et ükski kohtumenetluse pool ei teatanud selle aja jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, tuleks KrMS § 315 lg 7 järgi märkida kohtuotsuses vaid KrMS §-des 311 ja 313 sätestatu. Maakohtu hinnangul pole eelnev aga põhjendatud. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-44-15 (p-d 8 ja 9) selgitanud, et juhul, kui kohus on koostanud resolutiivotsuse ja kohtumenetluse pool soovib seda kohtuotsust vaidlustada vaid menetluskulude osas, peab ta samuti kohustuslikus korras 7 päeva jooksul esitama apellatsiooniteate. Määruskaebus, milles vaidlustatakse üksnes menetluskulude hüvitamise otsustust, on käsitatav ka apellatsiooniteatise esitamisena ja seega tuleb maakohtul KrMS § 315 lg 8 alusel oma otsusele lisada põhjendused.
3.2.Kuigi J. M. E.E esitas määruskaebuse pärast 7-päevase tähtaja möödumist, möönab maakohus, et otsuse resolutiivosa kuulutamisel ei selgitatud üheselt mõistetavalt apellatsiooniteate esitamise kohustust ka juhul, kui kohtumenetluse pool soovib maakohtu otsuse vaidlustada üksnes menetluskulude osas määruskaebemenetluses. Pidades silmas, et J. M. E.E-l pole õigusalaseid eriteadmisi, ei saa temalt oodata Riigikohtu praktika tundmist ja seaduse süstemaatilise tõlgendamise teel apellatsiooniteate esitamise vajaduse mõistmist. Maakohtu hinnangul võis J. M. E.E viibida apellatsiooniõiguse selgitamise puudulikkuse tõttu eksimuses, mis on mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks. Seetõttu luges maakohus J. M. E.E 17.03.2021 määruskaebuse koos 18.03.2021 täiendusega tähtaegseks. Tutvunud J. M. E.E määruskaebuse ja selle täiendusega, leidis maakohus, et nendes dokumentides esitatud taotlused on põhjendamatud. Seetõttu tuleb määruskaebus edastada Tartu Ringkonnakohtule. Võimaldamaks kõrgema astme kohtul kontrollida menetluskulude otsustuse seaduslikkust, esitas maakohus alljärgnevalt vastavad põhjendused.
4.Kuna J. M. E.E tunnistati süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu, on sundraha suurus 876 eurot (1,5 x 584 = 876). Nähtuvalt kriminaaltoimikusse lisatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjalt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu maksumus 14 eurot. Samuti on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel osalemise ja kriminaaltoimikuga tutvumise eest kokku 228,48 eurot (131,28 + 97,20 = 228,48). Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 340,80 eurot, mille maakohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 569,28 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 1459,28 eurot.
4.1.Kaitsja palus kohtuistungil kaaluda võimalust jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja määrata süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Riigikohus on asjas nr 1-16-9323 (p 24) selgitanud, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist.

Süüdistataval on võimalik tõendada töökoha või vara puudumist näiteks töötuna arvel oleku ja erinevate vara registrite väljavõtetega. KrMS § 233 lg 1 järgi lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Praegusel juhul on J. M. E.E varalise seisundit puudutavate tõenditena kriminaaltoimikus üksnes tõend tema maksustatava tulu kohta ning teatis tema keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta. Maksustatava tulu tõendist nähtuvalt oli J. M. E.E 2018 deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 3071 eurot ning keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli 2018 J. M. E.E päevasissetuleku suurus 7,67 eurot. Tal pole ülalpeetavaid ega võlgu. Hilisema aja kohta pole kriminaaltoimikus ühtki J. M. E.E vara või sissetulekuid puudutavat tõendit. Kohtuistungil ütles J. M. E.E, et on töövõimetuspensionär ja tema igakuine sissetulek on umbes 500 eurot. Igakuised väljaminekud on internet, telefon, üür, elekter ja söök ning sellest ei jää midagi oluliselt üle.

4.2.Maakohtu hinnangul tuleb kriminaalmenetluse kulud välja mõista J. M. E.E-lt. Kuigi süüdistatav on töövõimetuspensionär ja tema igakuine sissetulek pole kuigi suur, pole kriminaaltoimikus tõendeid tema muu vara kohta. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ja J. M. E.E varatus pole tõendatud, polnud maakohtul ainuüksi sissetulekuid arvestades alust jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samuti selgitas J. M. E.E kohtuistungil, et tema igakuised väljaminekud on internet, telefon, üür, elekter ja söök. Kuna süüdistataval on võimalik nende väljaminekute suurust vähemalt osaliselt oma käitumisega kontrollida ja mõjutada, ei õigusta ka viimati märgitu menetluskulude riigi kanda jätmist. Võimaldamaks J. M. E.E-l oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ja seda täiendav määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohtu 22.03.2021 määrus menetluskulude täiendavate põhjenduste osas jõustunud ning määruse resolutsioonis märgitakse, et KrMS § 385 p 3 kohaselt ei saa kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse peale määruskaebust esitada. Määruskaebuse alluvuse järgi edastamine on üksnes üks osa määrusest, kuid menetluskulude põhjenduste osas on määrus siiski kaevatav.
6.KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus ja määrus seadusega kooskõlas ning määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus on täiendavas määruses põhjalikult selgitanud menetluskulude väljamõistmist. Nii on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistataval tuleb esitada nõuetekohased tõendid oma majandusliku seisundi tõendamiseks. Ka on maakohus välja toonud, et käesoleval ajal on kriminaalasja toimikus üksnes maksustatava tulu tõend aastast 2018. Kohtul puudub igasugune info selle kohta, kas süüdistataval on muud vara, mille alusel menetluskulusid tasuda. Samuti puuduvad tõendid väidetavate võlgade osas, mis on määruskaebuses välja toodud. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et käesoleval ajal on võimalik üksnes KrMS § 180 lg 3 alusel määrata nõuete tasumine ositi 12 kuu jooksul, mis võimaldab süüdistataval oma kulusid planeerida. Täiendavalt menetluskulude riigi kanda jätmine võimalik ei ole. Samuti ei näe kohus võimalust anda süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulusid määramata aja

jooksul. Kindlaks kuupäevaks menetluskulude tasumine distsiplineerib süüdistatavat kulusid hüvitamata. Määruskaebus jääb edutuks.

8.Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 8. märtsi 2021 otsuse ja 22. märtsi 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5962/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3898/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja