lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-121/45

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-121/45
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-21-121/41Viru Maakohus Narva kohtumaja03.02.20211-21-121/62Viru Maakohus Narva kohtumaja07.08.20211-21-121/70Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.09.20211-21-121/105Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja13.03.20231-21-121/115Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium24.04.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

1. aprill 2021

Kohtuasja number

1-21-121

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

kriminaalasi lühimenetluses Kirill Šarajevi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 – § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 3. veebruari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kirill Šarajev (isikukood 37808212213), määruskaebus Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 3. veebruari 2021 otsus Kirill Šarajevilt välja mõistetud ekspertiisikulu, kaitsjatasu ja lõpliku menetluskulude summa osas ning riigi kanda jäetud ekspertiisikulu ja kaitsekulude osas.
2.Tühistatud osas saata kriminaalasi Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Viru Maakohtu 3. veebruari 2021 resolutiivotsusega tunnistati Kirill Šarajev süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 8 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 5 aasta 4 kuu pikkuse vangistuseni. Karistusaja hulka arvati K. Šarajevi eelvangistus ning ärakandmata karistuseks loeti 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 21. juuli 2020. Menetluskuludena mõisteti K. Šarajevilt riigi kasuks välja sundraha 1460 eurot, osa kaitsjatasust, s.o 2100 eurot ja osa ekspertiisikulust, s.o 3199 eurot. Osa kaitsekuludest, s.o 306,36 eurot ning osa ekspertiisikulust, s.o 469 eurot jäeti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et K. Šarajevil tuleb tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud kokku 6759 eurot ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
2.9. veebruaril 2021 teatas K. Šarajev maakohtule, et ta soovib vaidlustada temalt välja mõistetud menetluskulusid.
3.Maakohus koostas menetluskulude kohta kohtuotsuse põhjendava osa, milles argumenteeris menetluskulude otsustust kokkuvõtlikult järgmiselt.
4.Menetluskuludeks on kriminaalasjas sundraha, mis on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1460 eurot, ekspertiisikulu 3584 eurot ja kaitsjatasu 2406,36 eurot. Ekslikult on kohtuotsuse resolutiivosas märgitud ekspertiisikuluks 3668 eurot, millest 3199 eurot tuleb välja mõista K. Šarajevilt ja 469 eurot jääb riigi kanda. Tegelikult on ekspertiisikulu 84 euro võrra väiksem ja selle võrra peaks olema väiksem ka K. Šarajevilt välja mõistetav ekspertiisikulu. Selle vea kohus parandab ja loeb õigeks, et K. Šarajevilt tuleb välja mõista ekspertiisikulu 3115 eurot. Kokku on K. Šarajevilt välja mõistetud menetluskulud 6675 eurot.
5.Kaitsjatasu koosneb kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasust. Kuigi kohtumenetluses lahendas kohus kaitsjatasutaotlused pealdisena, peab kohus vajalikuks tuua välja järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamiseks 6 tundi ning elektroonilise valve taotluse lahendamise menetluses taotlusega tutvumiseks 15 minutit. Kaitsja taotleb tasu arvestust ka kohtuistungi ajakulu eest: elektroonilise valve taotluse kohtuistungi ajakulu 20 minutit, kohtuistungi ajakulu 75 minutit ning kohtuotsuse kuulutamise ajakulu 30 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist pole kuigi mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, ent tegemist on mitmes kuriteoepisoodis süüdistuse esitamisega. Lisaks tõusetus menetluse käigus mitmeid materiaal- ja menetlusõiguslikke küsimusi, millede tõusetumist oli kaitsjal võimalik toimikuga tutvumise pinnalt ette näha. Süüdistuse maht ja tõusetunud õiguslikud küsimused eeldasid kaitsjalt täiendavat ettevalmistusaega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Kaitsja osales elektroonilise valve osas tehtud määruse kuulutamisel ja kohtuotsuse kuulutamisel, millede kestus oli vähem kui 30 minutit. Kuna tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, toob istungiaja väiksem kellaajamääratlus kaasa kõnealuse kulu põhjendatuks lugemise taotletud ulatuses.
6.Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Praeguses kriminaalasjas on teostatud ekspertiisid ja valminud järgmised ekspertiisiaktid: nr 19E-IDI0056 (kulu 179 eurot); nr 19E-IDI0057 (kulu 189 eurot); nr 20E-GE0837 (kulu 1368 eurot); nr 20EIDI0059 (kulu 84 eurot); nr 10/30 (kulu 1140 eurot); nr 20E-GE0641 (kulu 456 eurot); nr 20EAN0724 (kulu 168 eurot). Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras.
7.Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistetu. Vaid erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata, näiteks kui määratud ekspertiis ei ole teostatud tõendamisvajadusest lähtudes. Kuna praeguses kriminaalasjas on menetlus kohtueelses menetluses osaliselt lõpetatud, on põhjendatud osa kaitsekuludest ja ekspertiisikuludest jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb K. Šarajevilt välja mõista.
8.K. Šarajev jätkas kuritegelikku käitumist juba alustatud kriminaalmenetluse ajal. Süüks arvatavad eriliigilised kuriteod on ta toime pannud küllaltki pika ajavahemiku jooksul. Ta 2(4)

tegeles narkootiliste ainete müümisega, mistõttu pidas kohus põhjendatuks konfiskeerida ka temalt leitud sularaha. Neist asjaoludest nähtub, et K. Šarajevi tegevus kuritegude toimepanemisel ei näidanud taandumise märke ning toime pandud kuriteod muutusid aja jooksul raskemaks. Kaitsja ja süüdistatav ei taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ega toonud välja ühtegi aspekti, mis võiks tingida KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvalekaldumise. Ka kohus ei ole ühtegi sellist asjaolu tuvastanud. K. Šarajevi varaline seisund on küll kasin, kuid samas puuduvad tal kolmandate isikute ees ülalpidamiskohustused. K. Šarajevi näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja noore inimesega, kes suudab riiginõudeid täita. Seega puudub objektiivne alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ka K. Šarajevi kasina varandusliku seisundi tõttu.

9.Pidades silmas K. Šarajevilt väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, on põhjendatud menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg 3 alusel ajatada. Seejuures arvestab kohus ka asjaolu, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla K. Šarajevile kindlustatud, ei saa vanglas viibimise ajal tulu teenimist siiski a priori välistada.
10.Maakohtu otsuse peale esitas K. Šarajev kaebuse, mida palub vaadata kohtuotsusest eraldi. Ta leiab, et temalt välja mõistetud menetluskulud on liiga suured ning palub jätta need osaliselt riigi kanda. Samuti palub ta kontrollida temalt välja mõistetud ekspertiisikulu ja seda, ega menetluskulude sekka ei sattunud ekspertiisikulusid nende paragrahvide kohta, mis langesid uurimise käigus ära. Ta lubab esimesel võimalusel tööle minna ja menetluskulud ära tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ja § 191 lg-st 1 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks kohustatud isik vaidlustada kohtuotsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kas apellatsiooni- või määruskaebemenetluses. Lähtudes K. Šarajevi kaebuse sisust, tuleb järeldada, et tema soovib vaidlustada temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid määruskaebemenetluses.
12.K. Šarajevi määruskaebusest võib aru saada, et ta soovib vaidlustada temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Maakohus on mõistnud temalt menetluskuluna esmalt välja sundraha ning on sellist otsustus ka piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud. Selles osas ei saa maakohtule ühtegi etteheidet teha. Lisaks on maakohus mõistnud K. Šarajevilt menetluskuludena välja osa kaitsjatasust ja osa ekspertiisikulust ning on jätnud osa kaitsekuludest ja osa ekspertiisikulust riigi kanda. Selle otsustuse põhjendamisel on kohus viidanud, et osa kaitsekuludest ja osa ekspertiisikuludest tuleb jätta riigi kanda, kuna osaliselt on kriminaalasja menetlus K. Šarajevi suhtes kohtueelses menetluses lõpetatud. Kohus ei ole aga mingilgi viisil põhjendanud, kuidas on K. Šarajevilt välja mõistetud ja riigi kanda jäetud kaitsjatasu/kaitsekulude ning ekspertiisikulu osad kujunenud just selliseks, nagu nähtub kohtuotsuse resolutsioonist. Kohus on küll loetlenud kriminaalasjas teostatud ekspertiisid ja toonud välja nendega seonduvad kulud, kuid ei ole põhjendanud, milliste ekspertiisidega konkreetselt seonduvad kulud tuleb jätta tervikuna või osaliselt riigi kanda ning millised välja mõista K. Šarajevilt. Samamoodi ei ole kohus põhjendanud, milliste kaitsjatasutaotlustega seonduvad tasud või kulud tuleb jätta osaliselt või tervikuna riigi kanda ning millised välja mõista K. Šarajevilt. Seetõttu ei ole maakohtu otsustuse kujunemine kaitsjatasu/kaitsekulude ja ekspertiisikulu osas jälgitav ning sellest tulenevalt ei ole arusaadav ka K. Šarajevilt välja mõistetud menetluskulude lõppsumma kujunemine. Pelgalt kulude osaline loetlemine ja viide, et kaitsekulud ning ekspertiisikulu tuleb jätta menetluse lõpetamise tõttu osaliselt riigi kanda, ei ole põhjendus riigi kanda jäetud ja välja mõistetud kaitsjatasu/kaitsekulude ning ekspertiisikulu suuruse kohta. Kuna selle kohta puudub kohtuotsuses igasugune põhjendus – ja et kohtuotsus puudutabki vaid menetluskulusid, mitte 3(4)

aga nt süüküsimust või midagi muud –, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

13.KrMS § 338 p 3 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kohtuotsus KrMS § 341 lg 2 kohaselt tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks (KrMS § 341 lg 4).
14.Praegusel juhul on ringkonnakohus tuvastanud kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise kaitsjatasu/kaitsekulude, ekspertiisikulu ja K. Šarajevilt välja mõistetud menetluskulude lõpliku summa osas. Tegemist ei ole rikkumisega, mis eeldaks kriminaalasja saatmist teisele kohtukoosseisule. Selle rikkumise saab maakohus samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemisega kõrvaldada.
15.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 2 p-st 2, § 341 lg-test 3 ja 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. veebruari 2021 otsuse K. Šarajevilt välja mõistetud ekspertiisikulu, kaitsjatasu ja menetluskulude lõpliku summa osas ning riigi kanda jäetud ekspertiisikulu ja kaitsekulude osas. Tühistatud osas saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja