Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaupo Veiermann on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.01.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-149 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 19.09.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6291 Kaupo Veiermannile mõistetud ja ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 2 päeva vangistust võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Kaupo Veiermanni kinnipidamise aeg 17.11.2019.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.10.2021.a. Tartu vangla edastas kohtule materjalid Kaupo Veiermanni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Kaupo Veiermanni tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Kaupo Veiermanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna tema puhul on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Kaupo Veiermann avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, millised järeldused ta on karistusest teinud. Kinnipeetav tunnistas, et tema suhtes on kohaldatud julgeolekuabinõusid ning tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ta on vabaduses valmis alluma psühhiaatrilisele ravile. Kaitsja leidis, et Kaupo Veiermanni vabastamiseks on alused olemas, karistus on eesmärgi täitnud. Kaupo Veiermanni süütegu ei ole olnud raske. Kantud on 1 aasta ja 4 kuud karistusest. Isikul on tahe muutuda ja ennast teistmoodi ühiskonnas näidata. Lähedasi tal ei ole, kuid vald on nõus teda aitama. Kaitsja leiab, et kontrollnõuete kehtestamine ja allumine psühhiaatrilisele ravile annavad garantiid, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kaupo Veiermann temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaupo Veiermanni on olnud kuritegelikult aktiivne juba enam kui kümme aastat. Teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude eest. Süüdimõistetu suhtumine

2 (4)

õiguskorda on hoolimatu ja seda ei ole muutnud senini mõistetud karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vangistuste kandmised. Oluline on, et eelmise karistuse kandmiselt vabastati Kaupo Veiermann Tartu Maakohtu 02.05.2019.a määrusega kriminaalasjas nr 1-176291 tingimisi enne tähtaega. Viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime katseajal. Seega käesolevat liitkaristust kannab kinnipeetav isikuvastaste kuritegude, s.o kehaliste väärkohtlemiste ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on seatud ohtu kannatanu elu. Peamiselt on Kaupo Veiermanni õigusvastast käitumist soodustanud alkoholi tarvitamine. Alkoholi mõju enda käitumisele süüdimõistetu tunnistab. Samas näeb oma negatiivses käitumises süüd tihti teistel, mitte endal. Süüdimõistetu käitumine ei ole korrektne olnud ka karistuse kandmise ajal. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) allumatuse eest. Süüdimõistetu toimunus endal süüd ei näe. Varasemalt on vangla 21.10.2020 käskkirjaga 2-20/1-2/383 kohaldatud Kaupo Veiermanni suhtes julgeolekuabinõusid tema ebastabiilse käitumise tõttu, kuna süüdimõistetu esitas pöördumise, milles avaldas suitsiidimõtteid. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati alates 30.11.2020. Positiivsena saab märkida, et süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal osalenud erinevates kuriteoriske maandavates tegevustes. Negatiivne on seejuures asjaolu, et soovitud tulemusi ei ole läbitud sotsiaalprogrammid ja vestlused andnud. Kohtuistungil avaldas Kaupo Veiermann, et ta on karistusest teinud mitmeid järeldusi ja sotsiaalprogrammid on talle andnud oskuseid edaspidi paremini toime tulla. Vastupidiselt kohtuistungil avaldatule selgub vangla iseloomustusest kinnipeetava kohta, et süüdimõistetu motivatsioon muutuda on üsna väike. Viha ja kriitika töövihiku alusel 26.02.2021, 04.03.2021 ja 11.03.2021 peetud vestluste tagasisidena on muuhulgas märgitud, et isik on ülimalt veendunud, et kuna tal ei ole kedagi kelle pärast muutuda, siis ei näe ta sellel ka mõtet. On veendunud, et ta ongi teistest erinev ja teised peaksid kohanema temaga mitte vastupidi. Minapildi korrigeerimine vajab tõsist tööd, et isik saaks üldse hakata mõne muu probleemiga tegelema. Võttes arvesse, et isikul on väga kõrge tunnustamisevajadus ja tema käitumine sõltub palju teiste mõjutustest ja käitumisest, siis peaks isik suhtlema inimestega, kes enda käitumisega näitaksid head eeskuju. Seega ei ole usutav, et vaid mõned nädalad pärast nimetatud vestluseid on Kaupo Veiermannini ikkagi jõudnud teadmine muutuste vajalikkusest. Seda ei ole juhtunud eelmiste karistuste kandmise ajal ega ka praeguseks ära kantud karistuse ajal. Kaupo Veiermannil puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik, peamiselt on ta saanud tuge kohalikult omavalitsuselt. Talle on võimaldatud igakülgset abi, kuid sellele vaatamata ei ole tema käitumises midagi muutunud. Sel korral ei erineks Kaupo Veiermanni vabanemisjärgsed elutingimused varasematest. Kõike eeltoodut kogumis hinnates, asub kohus seisukohale, et Kaupo Veiermanni vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kohtu arvates ei ole täidetud peamine sisuline eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, milleks on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades Kaupo Veiermanni varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei saa väita, et see eeldus oleks täidetud. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav oleks oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Menetluskulud Kaupo Veiermanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 22.03.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marko

3 (4)

Paabumets. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Kaupo Veiermannilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.