Liiklussüüteod

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 23.03.2021. Süüdistus M.G-d süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 28.09.2019 kella 18.40 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kanepi-Leevaku mnt 34. kilomeetril mootorsõidukit Audi 100 registreerimisnumbriga xxxxxx, olles joobeseisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,76 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M.G , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS §-s 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata M.G eelvangistuses viibitud aeg 28.09.-29.09.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja M.G-le kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M.G ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtlikult kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p-le 1 tuleb M.G-le kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtu järeldused Süüdistatav M.G kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav M.G tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

3 (4)

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 221,52 eurot (189,12 eurot kohtueelses menetluses ja 32,40 eurot kohtumenetluses). Vastavalt poolte kokkuleppele jätab kohus kaitsja kohtumenetluses osalemise tasu 32,40 eurot riigi kanda ja määrab süüdistatavalt väljamõistetavate kulude (kokku 1065,12 eurot) tasumise KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.