Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

CC d süüdistatakse selles, et tema 15.12.2019 kella 12 paiku x x x x x juures müüs kirjaliku müügilepinguga 800 euro eest AA-le sõiduauto x, registreerimismärgiga x, milline sõiduk kuulub tegelikult B OÜ-le. CC kinnitas, et temal on liisingufirma ees kõik kohustused täidetud ja B OÜ on väljastanud loa sõiduki omanikuvahetuseks. Tegelikult oli CC sõiduki eest tasumata liisingu jääk 2004,87 eurot. CC lubas sõidukit müües, et 16.12.2019 kirjutab ta sõiduki Maanteeameti teenindusbüroos oma nimele ja saadab koheselt posti teel sõiduki uue registreerimistunnistuse AA-le. CC ei ole oma lubadusi täitnud ja AA ei saa ostetud sõidukit kasutada ega käsutada. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgil, tekitas CC AA-le varalise kahju summas 800 eurot, millega pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-21-990 Süüdistatav ja kaitsja kohtule KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Süüdistusakt toimetati Avaliku e-toimiku vahendusel kaitsjale kätte 11.02.2021 ning süüdistatavale 24.02.2021.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T. tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on KarS § 44 lg 1 kohaselt karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tuleb karistuse määra üle otsustades võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et kahju selle koosseisu mõttes on väike, nõustub kohus prokuröriga ettepanekuga, et T. le on võimalik mõista karistus miinimumilähedases määras, sest see on kooskõlas ebaõiguse suuruse ehk süüga. Seega leiab kohus, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus miinimumilähedases määras on põhjendatud. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav T. d 50 miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega (päevamäär 10 eurot), s.o summas 500 eurot. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Tõendist isiku maksustava tulu kohta 2019. aastal nähtub, et süüdistava päevasissetulek jääb alla miinimumpäevamäära (T. keskmise päevasissetuleku suurus 2019. aastal oli 1,5 eurot). Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot ning kohus nõustub kohaldatava karistuse määraga 50 päevamäära, s.o 500 eurot. Seega kohus nõustus prokuröri karistusmääraga. Erinevalt prokuröri tehtud ettepanekust peab kohus siiski põhjendatuks T. le mõistetud karistuse täies ulatuses tingimuslikult täitmata pööramata jätmist KarS § 73 lg 1, 3 alusel juhul, kui T. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus tõlgendab seadust selliselt, et seda on võimalik kohtul ise otsustada, sest see pole karistusemäär, vaid karistusest vabastamise otsustus. Seejuures arvestab kohus T. varasemat kriminaalkorras karistamatust, T. keskmise sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu. Seejuures kohaldub T. le ka katseaeg, mis kohustab teda 1 aasta jooksul hoiduma uute tahtlike kuritegude

1-21-990 toimepanemisest. Uute tahtlike kuritegude toimepanemisele katseaja jooksul järgneb käesolevas asjas mõistetud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel T. lt välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 104 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest pooles ulatuses summas 438 eurot, kokku 542 eurot, millest tuleb maha arvestada T. poolt menetluskulude katteks tasutud 50 eurot. Seega lõplikuks tasumisele kuuluvaks menetluskulude summaks on 492 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.