H.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
Kinnipeetav
H.B
XXX ;
asukoht: Tartu vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise 03.01.2018 - 01.05.2021
algus
vangla, ja
lõpp:
Ei soovinud Kaitsja Kohtuistungi toimumise vorm ja aeg Kaugkohtuistung 12.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta H.B suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
2.Määrus saata süüdimõistetule, prokuratuurile ja Tartu vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 20.09.2017 otsusega H.B tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta ja 8 kuu võrra ja mõisteti H.B-le karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.02.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse
kandmise aja algust arvestati alates H.B poolt karistuse kandmisele asumisest. Kohtuotsus jõustus 25.11.2017 Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Tema karistusaja algus on 3.01.2018 ja lõpp 1.05.2021.
2.09.02.2021 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid H.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
3.Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist.
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.H.B s istungil, selgitaet karistusjärgne käitumiskontroll pole vajalik. Soovib Tartusse tööle saada vabanemisel. Kõik programmid on läbitud ning oskab viha kontrolli all hoida. Käesolevalt on avavanglas. xxx elukoht kuulub sõbrale ning seal elavad kinnipeetava naine ja lapsed.
5.Prokuröri hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Prokurör palub taotlus rahuldada.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära H.B ja prokuröri, leiab, et H.B suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
7.KrMS § 426 1 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
8.KarS § 871 lg-s 2 on sätestatud juhud, millal kohus peab kohaldama isikule karistusjärgset käitumiskontrolli, ning lg -s 1 juhud, millal kohus võib kohaldada isikule
lg 2 eeldused karistusjärgset skontrolli. käitumi H.B puhul ei ole KarS § 87 täidetud, mis tähendab, et tema puhul on kohtul kaalutlusruum, kas käitumiskontrolli kohaldada või mitte.
9.KarS § 87 1 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega KarS 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või
22.peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Samuti on vajalik, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
10.H.B kannab Tartu Maakohtu 20.09.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 117-3799 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust. Isikule mõisteti karistuseks 5
aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 1 aasta ja 8 kuu võrra ja mõisteti H.B-le karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust
11.Seega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 alt 1 sätestatud tingimus – teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega karistusseadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Karistuse kannab ta ka lõpuni. Sellega on täidetud ka 871 lg 1 p 2 tingimus.
12.Lisaks eelöeldule on KarS § 871 lg 1 p-st 3 tulenevalt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise oluliseks eelduseks oht, et isik võib vabanemise järgselt toime panna uusi kuritegusid. Viimase hindamisel peab kohus arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua.
13.Kohtu hinnangul ei ole KarS § 871 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolusid arvestades H.B puhul uute kuritegude toimepanemise oht sedavõrd kõrge, et õigustaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
14.Karistusjärgne käitumiskontroll seisneb KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõuete rakendamises. Sealjuures on § 75 lg 1 p 1 kohaselt esmaseks nõudeks kohtu määratud alalises elukohas elamine. Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt oleks selliseks elukohaks, kus kohus saaks kohustada isikut elama xxx. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on tegemist kahetoalise mugavustega üürikorteriga. Elutingimused on head. Abikaasa on nõus, et kinnipeetav tuleb pere juurde tagasi. Korteri said nad tuttava kaudu, üürilepingut pole sõlmitud. Pere peab maksma kommunaalkulud, eraldi üüri ei ole. Seega on isikul elukoht olemas koos perega, kuhu ta on hea meelega valmis ka elama asuma.
15.Ka suhted lähedastega on materjalidest nähtuvalt head. Kinnipeetav on abielus G. L.iga, ühiseid lapsi on 3, peres kasvavad ka abikaasa tütred varasemast kooselust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt kinnipeetava abikaasa hindab omavahelisi suhteid heaks, on käidud vanglas kokkusaamistel. Avavanglas viibimise perioodil on H.B käinud kodus lühiajalistel väljasõitudel ja suhelnud perega, sh ka ema ja vennaga, kellega varem suheldi vähem. Abikaasa näeb, et kinnipeetava käitumine ja suhtumine on muutunud, ta on valmis laste pärast pingutama ja alkoholist loobuma.
16.Isiku käitumist vangistuse jooksul tuleb samuti pidada heaks. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei olnud materjalidest nähtuvalt ohtliku üleastumisega – tal oli vanglasse töökohalt OÜ X naastes taskus pakk sigarette. Karistati teda noomitusega. Vaadates H.B käitumist tervikuna vangistuse jooksul , ei hakka silma allumatust arvukate distsiplinaarkaristuste näol. Vastupidi – pigem on isiku käitumine olnud korrektne. Rehabiliteerivates tegevustes osalemisega ei ole H.B-l probleeme olnud ning tagasiside programmides osaluse kohta on positiivne kajastades tema valmisolekut muutusteks. Ka majandusabitöödel on isik probleemideta osalenud. Kinnipeetav on gi 21.05.2020 üle viidud avavanglasse, kus viibides liigub järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses töötamisega kondiitritööstuses OÜ X, määratud kaupluste külastamisega ning on käinud kodukülastusel kahel korral kohtumas perega. Kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole täheldatud ja üldist käitumist on ka vangistusasutus pidanud õiguskuulekaks.
17.H.B-l on üks keht iv kriminaalkaristus, mida ta on käesolevalt kandmas. Tegemist on raske kuriteoga, mille toimepanemist soodustasid isiku tutvusringkond ja alkoholi kuritarvi tamine. Samas on kinnipeetav nii enda kui elukaaslase kinnitusel mõistnud vajadust pere nimel enda käitumist paremini ohjeldada ning vangistusasutuses läbitud programmid on selles osas ka abiks olnud. Kuriteokaaslased olid kinnipeetava ütluste kohaselt juhtuttavad, kellega edaspidi ei suhtle ning ka alkoholi kavatseb ta selja taha jätta. Kuigi vabanemisel esialgu asuks elama X, on lähitulevikus plaan keskkonda vahetada ja elama asuda X Kohtu hinnangul on isiku puhul põhjendatud loota, et määratud karistused ning läbitud programmid on avaldanud isiku seadusekuulekusele ja alkoholi tarvitamisest hoidumise oskustele piisavat positiivset mõju ning isiku reeglitekohane käitumine jätkub ka vabaduses.
18.Karistusjärgse käitumiskontrolli puhul allutatakse süüdimõistetu järelevalvele ja temaga tehakse tööd kriminaalse käitumise muutmiseks. Kontrolliga saavutatavad eesmärgid on muu hulgas nt kindel elukoht, legaalne töökoht ja sissetulek, stabiilne elukorraldus. Need on H.B puhul juba täidetud. Seadusandja mõte selle meetme taga on uute võimalike kuritegude ärahoidmine. Juhindudes eelöeldust ja ka KarS § 87 1 lg 1 p-st 3, on loogiline ja põhjendatud järeldada, et karistusjärgne käitumiskontroll oleks õigustatud juhul, kui on mingigi tõsiseltvõetav põhjus eeldada, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uute kuritegude oht väiksem kui käitumiskontrolli kohaldamata jätmisel. Kuivõrd isik on minevikus pannud toime kuriteo, on tõenäosus, et ta võib seda teha ka tulevikus teatud statistilisel määral suurem kui võrdlusena varasemalt karistamata isiku puhul. Üksnes varasem karistatus aga ei ole määrav ega piisav lugemaks ohtu sedavõrd suureks, et oleks põhjendatud peale isikule juba määratud vangistuse terves ulatuses ärakandmist, täiendavate kohustuste/piirangute kehtestamist. Kohus on seisukohal, et arvestades H.B kuritegeliku ohtlikkuse iseloomu ja tema isiksust, samuti käitumist vangistusasutuses ning vabanemisjärgseid elutingimus i, pole mingit põhjust arvata, et käitumiskontroll suurendaks tema õiguskuulekust või aitaks teda. Isiku käitumine on olnud korrektne, vangla hinnangul õiguskuulekas ning edasised vabanemisjärgsed elutingimused seadusekuulekust toetavad, mistõttu tuleb tõdeda, et karistus on t äitnud oma eesmärgi - isik on võimalikul määral suunatud õiguskuulekale teele. Karistusjärgne käitumiskontroll oleks H.B i puhul põhjendamatu ega annaks tema seadusekuulekal teel püsimisele lisatuge.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H.B käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
suhtes karistusjärgse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.