Liiklussüüteod

1-21-1647

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-21-1647

Seega, juhtides mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,75 mg/l kohta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, pani Marko Oruste toime KarS § 424 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Marko Oruste süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks seitse kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvatakse karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 14.01 kuni 15.01.2021.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuulub kuus kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Marko Oruste ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Orustet osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, mida vastavalt kokkuleppele vähendatakse seoses süüdistatava raske majandusliku olukorraga, ning välja mõistetakse 438 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 150 €, kokku 588 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Marko Orustel tasuda menetluskulud 588 € ositi 12 kuu jooksul, kohustades Marko Orustet tasuma igakuiselt 10.ndaks kuupäevaks 49 €. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.