Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. märts 2021, Valga kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-6729
Kohtunik
Annemarie Gerassimov
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kaie Kaseorg Alla Korkin
Prokurör
Evelin Merilaine ( arvamus esitatud kirjalikult )
kriminaalasi
Tartu Vangla materjalid Aleksei Martšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung
Aleksei Martšuk, isikukood: 37807140295, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: puudub. Karistusaja kestus: 11.05.2018 - 11.05.2022. Ei soovi kaugkohtuistung 03.03.2021
Jätta Aleksei Martšuk temale Harju Maakohtu 03.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 118-6729 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Aleksei Martšuk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6729 KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat vangistust alates Kinnipeetava karistusaeg algas 11.05.2018 ja lõpeb 11.05.2022.
06.01.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Martšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
Kinnipeetav avaldas, et võimalusel soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksei Martšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksei Martšukio tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Martšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksei Martšuk kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksei Martšuk temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 9 kuud, so üle 2/3. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt soovib isik peale vabanemist koheselt asuda statsionaarsele sõltuvusravile. Kinnipeetav on registreeritud X ravijärjekorda. Teenust osutatakse xxx ja xxx osakonnas vastavalt vabade kohtade olemasolule. Sotsiaaltöötaja M. J. on 04.12.2020 kinnitanud ametnikule telefoni teel, et kinnipeetav on lisatud ravijärjekorda. Peale rehabilitatsiooni läheks isik elama ema juurde xxx. 03.12.2020 on teostatud kodukülastus antud aadressile ning viidud läbi ka intervjuu isiku ema. Korteri näol on tegemist 1-toalise heas seisukorras üürikorteriga. Ametnik helistas 03.12.2020 korteriomanikule ning korteriomanik sõnas telefonis, et kinnipeetaval ei ole luba antud korterisse vabanedes elama asuda. Kohtuistungil märkis Aleksei Martšuk, et tal on vabanemisel võimalik elada siiski ema üüritavas korteris aadressil xxx või kui ei saa, üürib ta korteri. Kohtu käsutuses olevate materjalide pinnalt paraku ei ilmne, et isikul oleks võimalik aadressil xxx elada vabanemisel, kuna korteriomanik seda ei luba. Viidatud isikliku üürikorteri lahenduse
näol ei ole tegemist kindla kontrollitud elukohaga, kuna teadmata on isiku vabanemisjärgne aadress ning selle sobivust ei ole eelnevalt kontrollitud. X on samuti isik vaid järjekorras ning tegemist ei ole kindla kontrollitud elukohaga käesoleval ajal. Seega puudub isikul vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti on kohtu hinnangul Aleksei Martšuki puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Aleksei Martšukki on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja käeolevalt viibib ta vangistusasutuses seitsmendat korda. Seega ei saa loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks isiku seadusekuulekusele mõju avaldada. Samuti on alarmeeriv, et isiku kuriteod on muutunud ajas raskemaks. Käesoleval ajal kannab ta karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjeks oli kannatanu surm. Eelnimetatud kuriteo pani ta toime narkojoobes. Aleksei Martšuki suhtlusringkond koosneb kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavatest isikutest ning ta on tunnistanud, et oli nende isikute poolt mõjutatav. Kuigi isikul on teatud toetavad lähedased, olid nad kinnipeetaval ka varasemalt. Uusi asjaolusid antud teemas ei ilmne ning kui varasemalt ei suutnud lähedased isiku seadusekuulekusele piisavat mõju avaldada, ei pruugi see seda suuta ka hetkel. Vabanemisel puudub Aleksei Martšukil kindel töökoht ja tal puudub iseseisev majandusliku toimetuleku oskus. Tal on võlgnevused. Varasemalt üüris ema talle korterit ning ema ja sugulased ongi teda majanduslikult toetanud. Isiku edukat toimetulekut on pärssinud raske narkosõltuvus ning see on kaasa toonud ka arvukalt kuritegusid. On äärmiselt kiiduväärne, et Aleksei Martšuk on avaldanud, et soovib narkosõltuvusest vabaneda ja vältida tuttavate mõju. Olles X ravijärjekorras on kinnipeetaval kas järgmise ennetähtaegse vabastamise otsustamise ajal, kui tal on elukoht olemas või ka tähtaegse vabanemise järel võimalik teostada plaan ravile minna ning loodetavasti see ka edukalt lõpetada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksei Martšuk tuleb jätta temale Harju Maakohtu 03.10.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6729 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.