Liiklussüüteod

Lk 1 / 4

1-21-1088

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada Lk 2 / 4

1-21-1088 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.E-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles isikuks, keda on Pärnu Maakohtu poolt 22.03.2019 karistatud § 4231 järgi (s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt), pani toime uued süstemaatilised mootorsõiduki juhtimised, kui juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata: - 18.07.2019 kella 01.00 ajal Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Tallinn-Paldiski mnt 39. km-l sõiduautot Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx, olles tarvitanud alkoholi (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,47 mg/l); - 26.07.2019 kella 12.02 ajal Tallinnas Sõle tn 16 juures sõiduautot Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx; - 18.04.2020 kella 18.50 ajal Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Palatu külas Kalli-TõstamaaVärati mnt 4. km-l sõiduautot BMW 520I registreerimismärgiga xxxxxx, olles tarvitanud alkoholi (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,61 mg/l); - 17.10.2020 kella 07.45 ajal Rapla linnas Tallinna mnt 2 juures mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxx, olles tarvitanud alkoholi (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,53 mg/l). Olles juhtimisõiguseta isikuna eelnevalt karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest ning rikkudes taas süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 sätet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt

kõrvaldatud, pani S.E toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Lisaks rikkus ta korduvalt LS § 69 lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 mg või rohkem. Peale selle süüdistatakse S.E-d KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Täpsemalt tema, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja karistatud selle eest Pärnu Maakohtu 22.03.2019 otsusega KarS § 215 lg 1 järgi, võttis 17.10.2020 kella 01.30 kuni 06.30 vahelisel ajal, omavoliliselt kasutamiseks Rapla maakonnas Märjamaa vallas Valgu külas maja nr 9 juurde pargitud ER kuuluva mootorsõiduki Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxx ning sõitis sellega Valgu külast Rapla linna, kus tema juhitud mootorsõiduk politsei poolt kella 07.45 ajal kinni peeti. Sellise tegevusega pani S.E toime asja omavolilise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt S.E ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku S.E süüdi tunnistada ja karistada KarS § 4231 järgi vangistusega 1 aasta ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 26.-27.07.2019, 18.-20.04.2020 ja 17.-18.10.2020 seitse päeva kantuks ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Asendada vangistus KarS § 69 lg 1 kohaselt 353 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Lk 3 / 4

1-21-1088 Kuni üldkasuliku töö lõpuni on S.E kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata S.E lisakohustuseks kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi läbimine. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu õigusabi eest 317, 40 eurot, mida KrMS § 180 lg 3 alusel S.E töötust ja sissetulekute vähesust arvestades vähendada 200 euroni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kogusummas 263 eurot- jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel), mida KrMS § 180 lg 3 alusel S.E töötust ja sissetulekute vähesust arvestades vähendada poole võrra, s.o. 438 euroni. Kaitsja tasu sõidule kulunud aja eest ja sõidukulud kogusummas 44.88 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude - kokku 638 euro - tasumist ositi 12 kuu jooksul igakuise maksena summas 53.2 eurot iga kuu 15. päevaks, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.