M.I ’i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 ja Dmitri Rimm’i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 1, 3 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava Dmirti Rimm’i kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Dmitri Rimm, isikukood: 38512060231; asukoht: viibib vahistatuna Tallinna vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; XXX; töökoht: X; Tõkend: KrMS § 217 alusel peeti kinni 30.10.2020, kohaldatud tõkendit vahistamine kuni 30.10.2020; kaks kehtivat kriminaalkaristust, neist viimati: Harju Maakohtu 5.04.2016 otsusega nr 1-15-6959 mõisteti Dmitri Rimm süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati kahe aasta pikkuse vangistusega, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-7590 mõistetud vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 7 aastat. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.01.2019 määrusega vabastati Dmitri Rimm tingimisi enne tähtaega temale mõistetud 7 aasta pikkuse vangistuse kandmiselt katseajaga kuni 21.06.2022, vangistusregistri andmetel vabanes Dmitri Rimm määruse jõustumisel, s.o 25.03.2019. Kohtu alla antud 07.10.2020, tõkend vahistamine jäeti muutmata.
Jätta süüdistatava Dmitri Rimm’i kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Varem röövikatse toime pannud Dmitri Rimm’i süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimesele vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamises, mis seisneb alljärgnevas: M.I saabus 10.06.2020.a kella 16:00 paiku Harjumaal XXX asuvale ehitusobjektile ning hakkas ebaviisakalt ja üleolevalt ehitusobjekti töödejuhataja YY-ga rääkima ning nõudis enda töötasu maksmist. Seda kuuldes tuli M.I ja YY juurde viimase vend BB, kes samuti töötas ehitusobjektil töödejuhatajana, ning selgitas M.I-le , et nende emale kuuluval ettevõttel Q OÜ-l on ajutised makseraskused, ent lähipäevil peaks tööde tellijalt raha laekuma, misjärel nad maksavad M.I-le töötasu ära. Pärast seda lahkus M.I ehitusobjektilt, kuid tuli kaks tundi tagasi koos varem Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2015.a otsusega nr 1-14-7590 relvastatud grupiviisilise röövimiskatse eest kriminaalkorras karistatud Dmitri Rimm ́iga ehitusobjektile tagasi. M.I oli kaasa võtnud lihvitud puidust kaika ning kohale jõudes ründas ta BB nähes koheselt viimast, lüües kannatanut puidust kaikaga vastu vasakut jalga. Samal ajal ründas Dmitri Rimm kannatanu BB lüües teda ühel korral vasaku käe rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus BB seljaga vastu piirdeaeda. Seejärel lõi D.Rimm ühel korral kükakil olevat kannatanut vasaku käe rusikaga näkku. Seejärel sekkus peksmise lõpetamiseks kannatanu BB vend YY, kes üritas takistada nii M.I-d kui ka Dmitri Rimmi kannatanu BB ründamast, kuid vaatamata sellele jätkas M.I kannatanu BB ründamist: ta vehkis paremas käes oleva puidust kaikaga ning lõi BB ühel korral vasaku käe rusikaga näkku, mille tulemusena taganes BB Dmitri Rimmi suunas, kes lõi ka ise BB vasaku käe rusikaga näkku, mille tagajärjel paiskus BB vastu piirdeaeda. D.Rimm üritas veel kord kannatanut lüüa, ent YY sekkus ja tõukas D.Rimmi kannatanust eemale. Samal ajal ründas kannatanut BB uuesti M.I, kes lõi korduvalt BB puidust kaikaga pea piirkonda. Seda nähes üritas YY sekkuda ja tõkestada M.I rünnet, ent Dmitri Rimm, kasutades olukorda, et YY oli seljaga BB poole, ründas uuesti BB ja hakkas viimast kordamööda nii rusikate kui ka jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse peksma, sh vähemalt ühel korral jalaga lüües ja vähemalt seitsmel korral rusikaga lüües. Samal ajal üritas YY M.I-d kinni hoida, mille käigus nad mõlemad rüselesid, ent seda nähes üritas tema vend BB M.I-d takistada, kuid M.I kasutas tema suhtes maadlusvõtet, mille tulemusena kukkus BB seljaga vastu maad, misjärel koheselt M.I lõi maas lamavat BB ühel korral puidust kaikaga vastu keha. Peksmise käigus hüüdis M.I korduvalt BB-le, viidates enda kriminaalsele minevikule, sh asjaolule, et teda on tapmise ja narkokuriteo toimepanemise eest korduvalt karistatud pikaajaliste reaalsete vangistustega, ja sellest tulenevale enda nö kriminaalsele autoriteedile, et mina olen Ljohha Moroz, lööge läbi kes ma olen /.../ ärge vaadake et mul on praegu ehitusriided seljas,
linnas tunnevad mind kõik /.../ minuga niimoodi ei tehta /.../ minuga ei tohi niimoodi käituda ja rääkida. Seejärel sõitsid M.I ja D.Rimm ehitusobjektilt sõiduautoga minema, võttes seejuures kaasa puidust kaika, mille M.I oli kaasa toonud ja millega ta sündmuskohal kannatanut peksis. Seejärel pöördus BB erakorralise meditsiiniosakonda, kus tal diagnoositi samal päeval peksmise tulemusena saadud tervisekahjustused: vasaku rangluu ja vasaku õla liigeste vigastus luksatsiooniga, akromioklavikulaarse liigese vigastus, nahaalused hematoomid otsmikul parema kulmu kohal, nahaalune hematoom umbes 5 cm diameetris pealaes, kriimustused vasaku silma all ja nahaalune verevalum vasakul reiel, milliste tervisekahjustuste paranemine kestab vähemalt neli nädalat. Teisele inimesele vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamisega pani Dmitri Rimm, kes on varem süüdi mõistetud röövikatses, pani toime KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Harju Maakohtu 23.11.2020. a otsusega lühimenetluses tunnistati Dmitri Rimm süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.04.2016.a otsusega nr 1-15-6959 mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse osa võrra, s.o 3 aastat, 2 kuud ja 29 päeva võrra, mõistes Dmitri Rimm’ile lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistusaja alguseks 30.06.2020.
ESITATUD APELLATSIOON
3.Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab kohtuotsuse üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja märgib, et KarS § 74 lg 5 kohaselt kui katseajal uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Maakohus jättis nimetatud normi kohaldamata, kuigi kaitsja palus Dmitri Rimmi suhtes nimetatud sätte kohaldada. Kuigi KarS § 76 lg 8 sõnastusest ei nähtu, et D. Rimmi puhul saaks uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist, siiski kohtupraktikas on seda kokkuleppemenetluses jõustunud kohtuotsustes korduvalt kohaldatud. Dmitri Rimmo iseloomustuvad andmed võimaldavad käesoleval juhul määrata karistust, mille puhul on võimalik jätta karistus osaliselt täitmisele pööramata. Formaalsed eeldused on selleks olemas, kuna kohus kontrollis elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Dmitri Rimm on isik, kes varasemalt on mitmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures enamikel juhtudel esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohus vabastas teda ennetähtaegselt ning allutas kriminaalhooldusele alates 25.03.2019.a. Koheselt peale vabanemist asus Dmitri Rimm täitma Viru Maakohtu 28.01.2019.a määrusega pandud kohustusi ehk asus tööle. Kriminaalhooldaja on vastanud nõudekirjale, milles üheselt nähtub, et Dmitri Rimm kriminaalhooldus on kulgenud rahuldavalt. On tuvastatutud ainult üks rikkumine, milles on temale tehtud hoiatus. Käesolevas asjas vahi all viibimise ajal oli esitatud ka erakorraline ettekanne vangistuse täitmisele pööramiseks. See taotlus jäi rahuldamata, kuna Dmitri Rimm ei ole käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Peale pikalt vangistuses viibimist ametlikult tööle asumine igati näitab, et tema on asunud paranemise teele. Seega Dmitri Rimm on resotsialiseerumise teel. Vanglasse uuesti saatmine peaaegu neljaks aastaks aga sulgeks selle tee.
Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 23.11.2020.a otsus Dmitri Rimmile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega KarS § 74 lg 1, 2 ja 5 alusel jätta mõistetav karistus osaliselt täimisele pööramata ning määrata, et mõistetavast karistusest osa kuulub koheselt ärakandmisele ning ülejäänud osa jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Dmitri Rimm ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning allub elektroonilisele valvele pikkusega 12 kuud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5.Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas, kusjuures kaitsja vaidlustab ainult maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastamata jätmist. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Väärib märkimist, et esitatud apellatsioonis kaitsja möönab ka ise, et tema taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on ainuõigesti sedastanud, et Dmitri Rimm on isikuks, kes on karistusest ennetähtaegselt vabastatud - Viru Maakohtu 28.01.2019 määrusega vabastati Dmitri Rimm tingimisi enne tähtaega temale mõistetud 7 aasta pikkuse vangistuse kandmiselt katseajaga kuni 21.06.2022, vangistusregistri andmetel vabanes Dmitri Rimm määruse jõustumisel, s.o 25.03.2019. Seega on Dmitri Rimm isikuks, kes viibis uue kuriteo toimepanemise ajal katseajal. Seadusandja on üheselt reguleerinud olukorra kui ennetähtaegselt vabastatud isiku poolt katseajal pannakse toime uus tahtlik kuritegu, mille eest teda karistatakse vangistusega. KarS § 76 lg 8 kohaselt tuleb kandmata jäänud karistuse osa täide viia ning KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista liitkaristus, seega puudusid antud juhul maakohtul otsustusalternatiivid. Kaitsja viited jõustunud maakohtu lahenditele ning KarS § 74 lg 1, 2 ja 5 sätestatud võimalustele ei ole asjakohased, kuna D. Rimmi puhul KarS § 76 lg 8 näol on tegemist erinormiga, millest tuleb karistuse mõistmisel alternatiivitult lähtuda.
6.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.