Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-2553

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-20-2553

ning lõi kannatanu pead korduvalt vastu kappi. Mõne hetke pärast lõi Andreas Kasak kannatanut uuesti kahel korral vastu lõuga. Oma tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ning hematoomid paremal alalõua all ja paremal oimupiirkonnas; Samuti selles, et tema

ajavahemikul 16.30-16.45 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx bussipeatuse juures tõmbas omavahelise tüli käigus K. T. olevatest juustest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning seejärel xxxxxxxxxxxxxxxxx tõmbas K. T. käest ja lõi teda käega vastu vasakut näopoolt, tekitades kannatanule vasaku põsesarna ja vasaku oimupiirkonna valulikkuse ning labakäe selgmisele pinnale verevalumid. Seega pani Andreas Kasak toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin, süüdistatav Andreas Kasak ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Kasak tuleb tunnistada süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda tuleb karistada 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui A. Kasak ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1590,72 eurot, millest 210 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses, 504,72 eurot on määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1590,72 eurot hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Kasak kuulub KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.