Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Peale selle süüdistatakse W.M-i selles, et tema 20.06.2019 kella 21.11 paiku LääneVirumaal Haljala vallas xxxx külas xxxx kinnistu juurdepääsu teel, juhtis B-kategooria mootorsõidukit xxxx, reg nr xxxx, olles alkoholijoobes (verest leitud etanoolisisaldus 1,66 +/0,06, k=2, lõplik tulemus 1,6 mg ühe grammi vere kohta) ning sõitis otsa seisvale sõiduautole xxxx, reg nr xxxx, põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Vastavalt Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,5 mg alkoholi või rohkem. Seega pani W.M toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Tõendid W.M ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest (kd I tl 68p-76) nähtub, et ta elab kannatanu A R lähestikku. Viimase elukohta pääsemiseks tuleb tema majast mööda sõita. Tegemist on kruusateega, mis kiirel sõitmisel tolmab, tolm muudab tema maja ümbruses väljas olemise võimatuks. A R on üks nendest, kes tema hinnangul liiga kiiret sõitu teeb ja sellega tihti tema maja ümbrust tolmutab. Ta on teele ka sildi pannud, et aeglasemalt sõidetaks aga see pole asja eriti paremaks teinud. 20.06.2019 õhtul kodus olles tahtis ta oma autot katsetada kuna sel oli mingi jahutusprobleem. Ta oleks võinud minna sõitma maanteele aga siis mõtles, et läheb hoopis R maja poole, arvas, et kui R võib tolmutada, siis võib tema ka. Ta tegi seal kaks otsa, sõitis kaks korda edasi-tagasi kõrgemate tuuridega R maja juurest mööda, jäi siis majast pisut eemal teele seisma, nägi, et R sõidab oma autoga tema auto kõrvale. Ta tuli autost välja ja kuulis, et R sõimab teda ebatsensuursete sõnadega, ta läks R auto juhipoolse ukse juurde, aken oli pooleldi avatud. R istus autos, sõimles, vehkis käega, ta ei saanud aru, kas ta žestikuleeris või mis ta tegi, ta hakkas R kätt tagasi lükkama, vastastikuse nügimise käigus akna klaas purunes. Seejärel R käivitas auto ja sõitis minema nii, et tagant kive lendas. Ta tahtis teada, kuhu R läheb ja tahtis küsida, miks ta nii käitub, ta sõitis Rle järele. Vahepeal õnnestus tal R auto kõrvale sõita ja käega peatumismärguannet anda. Mõne aja pärast sõitis ta Rle ringiga vastu ja nägi viimase autot xxxx kinnistu sissesõidu teel, kus see oli nagu hekki kinni tagurdanud. Ta sõitis ka sellele sissesõiduteele ja parkis R auto kinni. Ta tuli autost välja ja talle tundus, et R tahab tema autot rammida, ta hüppas üle autode, oli ka R auto kapotil, kuhu jäid tema jalajäljed, R auto juhiukse juurde ja tahtis kätte saada R auto süütevõtit, et asi hullemaks ei läheks. Tunnistab, et siis rähklesid ukseakna vahel, tema Rt lüüa ei tahtnud ja tahtlikult ei löönud aga pihta said seal mõlemad. Siis R rammis tema autot niipalju, et mahtus sealt läbi ja sõitis minema. Tema auto oli küll sõidukõlbulik aga ta arvas, et ei tohi seda avariipaigast liigutada, telefoni tal kaasas polnud, ta hakkas kodu poole jalutama. Ilm oli palav, tal oli janu, tal polnud muud juua kui siidrit, mille ta hiljuti xxxx tulles piirilt oli ostnud. Tal oli kaks 0,3 liitrist 7,5% siidrit, ta ei oska öelda täpselt, kui palju ta jõi, teise purgi lõpp kukkus maha. Jalutuskäik koju kestis 30-40 minutit, kodust läks rolleriga R koju uurima, kus peremees on aga vastust ta ei saanud, autot seal polnud. Hiljem kohtas politseid ja koos läksid sündmuskohale. Temalt küsiti, kas ta soovib indikaatorvahendisse puhuda aga ta ei soovinud, politsei viis ta haiglasse vereproovi võtma. Ta ütles, et kardab kanüüli ja veri võeti tal näpuotsast katsutisse. Siis öeldi, et tuleb minna uriiniproovi andma, ta andis turvapakendile allkirja, vereproov jäi lauale turvapakendi peale. Uriiniprooviga läks aega kuna tal ei tulnud uriini, üks meditsiinitöötaja tõi talle vett juua ja siis mõne aja pärast sai uriiniproovi tehtud. Uriiniproov pakiti ja proovid pandi kotti, kott suleti. Siis läks ta ennast pesema ja värskendama, kui tagasi tuli oli laual kolm turvapakendit, üks neist avatud. Ta ei saanud aru, mis seal toimub ja tegi fotosid. Esimese pildi oli teinud juba siis, kui veri oli võetud ja turvakleebist hakati tegema. W.M-i ütluste kohaselt ta ei tea kuidas kannatanu vigastused sai, oli rüselemine, rüseluse käigus ta puudutas Rt, kuid enesekaitseks, ta püüdis viimase kätt eemale lükata, ta ei

saa välistada, et tema käsi ka vastu R nägu läks. Tal endal oli ka käsi katki selle intsidendi tagajärjel aga ta ei tea kuidas see täpselt juhtus. Kannatanu A R kohtus antud ütlustest (kd I tl 31-39) nähtub, et 20.06.20 kella 21.00 paiku ta magas oma elukohas, kui elukaaslane ta äratas. Elukaaslane rääkis talle, et nende elumaja juures kruusateel keegi laseb valju muusikat ja kihutab edasi-tagasi, külg ees, tolmutab ja kahjustab teekatet. Ta tundis ära naabri W.M-i auto, kuna sõidustiil oli agressiivne otsustas ta minna asja uurima. Sel hetkel seisis W.M-i auto teel majast pisut eemal ja ta sõitis oma autoga selle kõrvale. Tal oli hirm ja ta ei julgenud selle auto juurde jalgsi minna. W.M väljus oma autost ja tuli tema auto juhiukse juurde. Ta avas pooleldi ukseklaasi ja küsis W.M-ilt , mis toimub, miks ta tolmutab. Selle peale küsis W.M korduvalt „kas on tolmune või“. Neil oli juba varem juttu olnud tolmusest kruusateest, mille ääres W.M-i maja asub, see on tee, mis viib ka tema elukohta ja mida mööda sõidavad ka tema töökoha xxxx sõidukid kuna samas asuvad selle ettevõtte põllud ja heinamaad. W.M oli pannud üles ka sildi “ära tolmuta“. Tema omalt poolt korraldas xxxx vahenditega selle tee greiderdamise ja sõites vähendas seal kiirust. Oma küsimustele ta vastust ei saanud, W.M oli ebalev ja jutt oli seosetu. Ta küsis W.M-ilt „kas te olete debiilne“. Seejärel W.M ärritus, püüdis avada tema sõiduki ust, kuna see oli lukus, siis lõhkus ära ukse klaasi, võttis kahe käega pooleldi avatud klaasist kinni, tõukas sissepoole ja tõmbas väljapoole. Seejärel hakkas W.M teda rusikatega lööma, lööke ta ei lugenud aga need olid seeriad, W.M avas läbi lõhutud akna kesklukustuse ja tõmbas ukse lahti, ta kaitses ennast ühe käega, parem käsi tal ei liigu 18. eluaastast, W.M-i löögid olid sihitud talle näkku aga pihta sai tema vasak käsi, ta ei oskagi öelda, kas nägu ka pihta sai, käele tekitasid löögid valu, ka purunenud klaas tekitas käele vigastusi. Tal õnnestus uks kinni tõmmata, misjärel ta sõitis minema. Ta jäi seisma W.M-i maja juurde, helistas häirekeskusele ja teatas juhtunust. Kui ta uuesti autoga sõitma hakkas, nägi, et W.M järgneb talle oma autoga, W.M-i sõidustiil oli väga agressiivne, sõitis tema autole kohati väga lähedale, sõitis ka kõrvale ja tegi rammimisliigutusi. Hiljem sõitis W.M talle ringiga ette ja ta tagurdas enda auto xxxx talu sissesõiduteele, ta ei välista, et tagurdades võis riivata seal olevat puud, W.M sõitis ka sellele teele ja rammis oma autoga tema auto ninasse, mille tagajärjel tema auto paiskus kuusehekki. Autode ninad jäidki kokku, W.M tuli oma autost välja, hüppas tema auto kapotile ja tuli tema autoukse juurde ja kohe lõi rusikaga läbi akna talle näkku, edasi lõi valimatult, lööke oli viis või kuus, need tabasid pähe, kätte jalga, tekitasid valu, telefon kukkus tal käest maha, kuni sinnamaani oli ta ühenduses häirekeskusega. Ta kaitses ennast vasaku käega ja ka jalaga, ta ei suutnud vastu hakata, ta proovis W.M-i autot enda auto eest ära lükata, see õnnestus, kui rakendas neljaveo režiimi, vasaku käega sai sisse lükata käigu, parem käsi tal ei tööta. Ta sõitis sealt xxxx farmi. Teel helistas ta elukaaslasele ja palus viimasel koos lapsega minna naabrite juurde kuna kartis nende pärast, helistas ka uuesti häirekeskusesse, politseiga kohtus xxxx farmis. Kuna elukaaslane helistas ja teatas, et W.M on nende kodus, siis läksid nad politseiga koju. Koju nad ei jõudnud, sest W.M sõitis neile ühe valge kaubikuga vastu istudes juhi kõrvalistmel. Tunnistaja M Li, A R elukaaslase kohtus antud ütlustest (kd I tl 41-44p) nähtub, et 20.06 kella 21.00 paiku õhtul nägi oma elukoha aknast, et nende maja ees kruusateel üks valge auto sõitis vähemalt kolm korda edasi-tagasi ja tolmutas, sõitis agressiivselt tegi kannapöördeid, autost oli kuulda ka valju muusikat, tümakat. Andre magas, ta äratas Andre üles ja viimane läks vaatama mis toimub. Valge auto seisis sel ajal nende maja lähedal u 100 meetri kaugusel keset teed, Andre sõitis oma autoga selle auto kõrvale jäädes osaliselt teepeenrale. Ta käis vahepeal last teise tuppa viimas ja kõike ei näinud. Nägi kuidas naaber (W.M ) kahe käega tiris, et Andre auto ust lahti saada aga ei saanud, siis nägi, et naaber lõi Andred, nägi löögiliigutust ja seda, et naabri käsi läks autosse, neid löögiliigutusi oli kaks või kolm. Andre istus kogu see aeg autos. Ta tahtis filmima hakata ja läks teise tuppa, kui aknale tagasi jõudis olid autod juba ära sõitnud, nägi vaid tolmupilve ja kuulis tagaajamise hääli. Ta helistas Andre isale ja rääkis juhtunust, Andre isa tuli kiiresti tema juurde. Hiljem helistas talle Andre ja karjus telefoni, et

võta laps ja mine kodust minema. Hiljem tuli naaber rolleriga nende teeotsa, ütles, et tahab peremeest näha, et peremees sõitis tal auto sodiks. Tunnistaja T K, W.M-i elukaaslase kohtus antud ütlustest (kd I tl 47p-49p) nähtub, et sel päeval tuli W.M õhtul töölt, nad pidid kell 20.00 sööma hakkama, W.M toimetas õues, sööma ei tulnud, ta ei teadnudki kuhu W.M kadus. Järgmisel päeval W.M helistas, et on kinni peetud. Nende kodu juures oleva teega on probleemiks see, et kiirel sõitmisel see tolmab. Ta ei saa süüdistada konkreetselt Rt seal kihutamises aga peale R kolimist nende naabrusesse see probleem tekkis. Seal sõitis R ja need kes R juures käisid. Tunnistaja R Ri ütlustest (kd I tl 50-51) nähtub, et W.M on tema vana tuttav, 20.06 õhtul pidid nad koos minema ülemuse juurde jaaniõhtule, ta sõitis W.M-ile õhtul järele ja võttis ta tema maja juures peale, kellaaega ta ei mäleta. W.M ütles talle, et tal oli olnud liiklusõnnetus ja tahtis sinna sündmuskohale minna, enne aga sõitis neile vastu politsei ja W.M läks politseiautosse. Tunnistaja E Ki, xxxx tegevjuhi ütlustest (kd I tl 45-47) nähtub, et A R töötab xxxx taimekasvatuse juhina. 20.06 R helistas talle, oli endast väljas, ütles, et üks mees tuli talle kallale ja rammis autot. Tunnistaja, politseiametnik S U kohtus antud ütlustest (kd I tl 58p-67) nähtub, et patrullipolitseinikuna sai väljakutse, kus kellelegi oli kallale tungitud, kannatanu sai põgenema aga kallaletungija oli talle järgi sõitnud, oli olnud ka liiklusõnnetus. Konflikt oli alguse saanud teel autoga tolmutamisest. Kannatanuga said kokku ühe lauda juures, pisut hiljem tabasid ka kallaletungija. Ta ei mäleta täpselt, kes mida rääkis aga kallaletungija W.M eitas igasugust füüsilist kontakti ja liiklusõnnetuse põhjustamist. Kannatanu oli sündmuskohal šokiseisukorras ja kartis, W.M oli üleoleva käitumisega, temalt oli tunda alkoholilõhna, ta tunnistas, et tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust, keeldus puhumast indikaatorvahendisse. Ta viis W.M-i xxxx alkoholijoobe tuvastamiseks. Algul W.M keeldus vereproovist, hiljem siiski soostus sellega, võeti ka uriiniproov. W.M keeldus allkirja kirjutamisest katsuti kleebisele. Kuna sarnaseid juhtumeid on palju, ei mäleta ta, kuidas täpselt dokumente vormistati ja kes kuhu alla kirjutas. Tunnistab, et tema täitis joobeseisundi tuvastamise saatelehe. Väidab, et ei tea proovi võtmise nõudeid, et proovid kleebiti nii nagu alati. Ta teab, et turvakleebis tuleb kleepida üle katsuti korgi, ta ei mäleta, kes seda tegi arvab, et tehti nii nagu peab. Turvakleebise panek ja katsuti pakkimine peab toimuma isiku juuresolekul, ta eeldab, et nii oligi aga täpselt ei mäleta, ta ei mäleta, kas proove tõsteti ühest ümbrikust teise. Samas tunnistab, et kui nad läksid W.M-iga uriiniproovi võtma, jäi kleebistatud katsuti kaheks kolmeks minutiks laua peale, see ei olnud veel kotis või ümbrikus, seega rikuti nõuet, et protsess vere võtmisest katsuti ümbrikusse sulgemiseni peab toimuma isiku juuresolekul. Ta ei oska öelda, miks selline asi juhtus. Vaadates EKEI-st saadetud pilti katsutist kinnitab, et katsutil on terve turvakleebis aga see on valesti paigaldatud kuna see pole pandud ümber katsuti korgi. Tavaliselt pannakse kleebis ümber korgi, ta ei oska öelda, miks sel korral teisiti tehti, võis olla meditsiinitöötaja, ebapädevus või muud kokku sattunud asjaolud. Tunnistaja D T, xxxx meditsiiniõe kohtueelsel menetlusel antud ja kohtus avaldatud ütlustest (kd II tl 41-43) nähtub, et W.M-i ja temalt vereproovi võtmise asjaolusid ta ei mäleta. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid. - Kannatanu A Rst kohtueelsel menetlusel 21.06.2019 politseijaoskonnas tehtud fotod (kd II tl 26-31) - nähtuvad kannatanu vasakul käel ja vasakul näopoolel olevad vigastused.

- Sündmuskoha vaatlusprotokoll 21.06.2019 koos fotodega (kd II tl 4-25). Vaadeldud on sündmuskohti xxxx kinnistu (A R elukoha) lähedal ja xxxx kinnistu sissesõidu teel, samuti on vaadeldud kannatanu sõidukit xxxx reg.nr.xxxx xxxx külas, kuhu kannatanu sellega põgenes. Esimeses sündmuskohas on fikseeritud teepeenral olevad sõidukijäljed, mahatallatud rohi ja klaasikillud. xxxx kinnistu sissesõiduteel on fikseeritud suunaga maja poole seisev süüdistatava auto xxxx reg. nr. xxxx, mille esiosa on kahjustatud, sissesõidu teel paremal sõiduki rehvi jäljed. Sõidukit xxxx reg.nr. xxxx vaatlusel on tuvastatud vigastused tagumisel vasakpoolsel nurgal ja esimesel parempoolsel nurgal ja kängururaual, juhiukse aknaklaas on purunenud, salongis maas ja juhi istme peal klaasikillud. Sõiduki tolmusel kapotil tuvastati jalatsijäljed. - Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokoll 20.06.2019 koos skeemiga (kd II tl 32-33) – nähtub sõiduki xxxx reg.nr. xxxx asukoht sündmuskohal ja sõidukite rehvijäljed sündmuskohal. - Kahtlustatava kinnipidamise protokoll 21.06.2019 koos fototabeliga (kd II tl 57-59; 82-89) – W.M peeti kahtlustatavana kinni 20.06.2019 kl 21.50 ja vabastati 21.06.2019 kl 16.00. Protokollist ja fotodelt nähtub parema käe randme sisekülje vigastus ja kriimustus vasakul rinnal. Fotografeeritud on ka W.M-i jalatsite tallamustrit. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll 20.06.2019 (kd II tl 56) - nähtub, et W.M keeldus puhumast joobeseisundi tuvastamiseks indikaatorvahendisse, fikseeritud on isiku suust tulev alkoholilõhn ja agressiivne käitumine. - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (kd II tl 46) – nähtub, et 20.06.2019 (kellaaeg on ülekirjutamisega parandatud, raskesti loetav, võimalik, et 23.30) on xxxx D T poolt W.M-i alkoholijoobe tuvastamiseks võetud vere ja uriini proov, turvakleebiste numbrid V14540 ja V14542. EKEI-s tehtud uuringuga tuvastatud etanoolisisaldus veres 1,66+/-0,06 mg/l. - Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisiakt nr xxxx, 18.11.2019 (kd II tl 49-53) – nähtub, et arvutuslikult võis W.M-i alkoholisisaldus väljahingatavas õhus liiklusõnnetuse hetkel 20.06.2019 kl 21.11 olla enne 0,33 mahuga ~4,5-5,5 vw% kangusega siidri manustamist vähemalt 0,76-1,08 mg/L vahemikus; et pole võimalik, et W.M-ilt võetud vereproovist määratud etanooli kontsentratsioon 1,66 mg/g oli tekkinud W.M-i ütlustes fikseeritud pooleteist 0,33 l purgitäiest 4,5-5,5 vw% kangusega siidri tarbimisest ajavahemikul kell 21.1123.00. - xxxx kirjast menetlejale (kd II tl 62-63) D T pädevuse kohta vereproovide võtmiseks nähtub, et xxxx lähtub VV 28.05.2009 määrusest nr 83 „Vere ja bioloogiliste vedelike proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“. Lisatakse, et D T on lõpetanud õe eriala ning omab tervishoiutöötaja koodi. - xxxx diplomist (kd II tl 44) nähtub, et D T on täitnud rakenduskõrgharidusõppe õppekava Õde. - Asitõendi vaatlusprotokoll 05.02.2020 stenogrammiga ja plaadiga (kd II tl 34-39) – nähtub, et 20.06.2019 ajavahemikul 21.07.34 kuni 21.43.08 helistas A R häirekeskusele neljal korral. Esimese kõne salvestisest nähtub, et see on tehtud peale autoukse klaasi lõhkumist. Valik A R poolt häirekeskusele esimeses kõnes räägitust: „üks hull ajab mind taga, lõhkus mul klaasi ära praegu“, „karjub, tuleb kallale, ta hakkab nüüd rammima mind“, keerab ümber ja hakkab jälitama mind“, „mul on kodus naine ja väike aastane tütar, ... ma käsin neil uksed lukku panna“, nüüd ta lõikas mul tee ära,....nüüd sõitis mulle ette sisse“, nüüd ta tuleb ja annab mulle

tappa lihtsalt“, /taustal kostuvad tumedad mütsud ja meesterahva kisa „kao ära, kao ära“, kõne katkeb/. Ülejäänud kõnedes räägib A R oma põgenemisest sündmuskohalt, oma asukohast, murest pere pärast ja kohtumisest politseiga. - Süüdistatava poolt 20.06.2019 xxxx EMO-s tehtud fotodest ja videost (salvestis kd II tl 71) nähtub, et vereproovi sisaldava katsuti turvakleebis ei katnud katsuti korki, et katsuti oli laual koos kolme erineva turvaümbrikuga kell 23.11-23.27, et meditsiinitöötaja võtab katsuti vereprooviga välja ühest turvaümbrikust ja asetab teise turvaümbrikku. Kohtu põhjendused

eest ja samal ajal auto neljaveo režiimi rakendades õnnestus tal W.M-i auto eest ära lükata ja sündmuskohalt lahkuda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb W.M-ilt välja mõista menetluskuluna sundraha summas 876.00 eurot riigituludesse. Kuna kohus mõistis W.M-i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi õigeks, siis tuleb osa menetluskulusid jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõistab kohus W.M-ilt välja menetluskuluna pool kaitsjatasust summas 96.00 eurot riigituludesse vandeadvokaat Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses, ülejäänud 96.00 eurot kaitsjatasu jääb riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb jätta riigi kanda ka liikluskuriteo menetlemisega seotud kohtutoksikoloogiaekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 95.00 eurot ja joobeseisundi tuvastamisel uuringuakti koostamisega tekkinud kulu summas 119.00 eurot. W.M-i valitud kaitsja Indrek Kukk on esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 9057.60 eurot (sealhulgas käibemaks) 53 tunni ulatuses õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 140 eurot. Otsustamaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest. Riigikohus on leidnud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja tunnihinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust ning asja mahtu ja keerukust. Valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust hinnates tuleb üldise juhisena lähtuda advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p 9-10). Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks. Kaitsja tasumäärad riigi õigusabi osutamisel väärteomenetluses on reeglina 27 eurot iga poole tunni kohta. Käesolevas asjas on kaitsja hinnanud oma tunnitasuks 140 eurot, s.o enam kui riigi õigusabi korras määratav tasu advokaadile ja mis ületab ka valitud advokaadi mõistlikku keskmist tunnitasu. Ülaltoodud Riigikohtu seisukohti ja käesoleva kriminaalasja vähest mahtu ja keerukust arvestades ei pea kohus põhjendatuks mõistlikku keskmist tunnitasu oluliselt ületava tunnihinna rakendamist. Kohtu hinnangul saab põhjendatud tunnihinnaks käesolevas kriminaalasjas lugeda 125 eurot, mõistliku suurusega kaitsjatasuks seega 8070 eurot. Arvestades osalist õigeksmõistmist, tuleb pool sellest summast Eesti Vabariigilt õigeksmõistetu kasuks välja mõista, ülejäänud pool jääb W.M-i kanda. Arvestades osalist õigeksmõistmist rahuldab kohus ka W.M-i taotluse Advokaadibüroole Sirk ja Saareväli makstud kaitsjatasu hüvitamiseks osaliselt ja KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel mõistab välja riigieelarvest W.M-i kasuks pool kaitsjatasu - 300 eurot. Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.