Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.Z ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati J.Z-ile katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrati J. Z-ile katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. J.Z määrati katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 17.04.2019. J.Z-i kriminaalhooldus algas 17.04.2019 ja lõppeb 11.09.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 31.07.2019 erakorralise ettekande J. Z-i kohta, kuna süüdimõistetu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Rikkumisest sai ametnik teada, kui tegi päringu Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikumi KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustuse täitmise kontrollimiseks. Selgus, et J.Z pöördus 09.05.2019 SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinikusse programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule. Patsiendil esinesid alkoholi jääknähud, mistõttu suunati ta koju ja pakuti uus aeg vastuvõtule. Kuna J.Z-i kriminaalhooldus algas 17.04.2019, on ta rikkunud kohustust mitte tarvitad alkoholi. 31.05.2019 kirjutatud seletuskirjas tunnistas süüdimõistetu, et tarvitas 08.05.2019 õhtupoolikul õlut ja hommikul esinesid jääknähud. Selle õigustuseks ei ole tal midagi öelda. 06.06.2019 koostas ametnik J. Z-ile hoiatuse, millega ta pidi tutvuma 19.06.2019, kuid hooldusalune ei ole alates 06.06.2019 enam registreerimiskohustust täitma ilmunud. Registreerimiskohustust on süüdimõistetu rikkunud 19.06., 21.06., 17.07., 23.07., 24.07.2019 ja 31.07.2019. Planeeritud sotsiaalprogramm on samuti läbimata. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et J. Z hoiab teadlikult kõrvale kriminaalhoolduse teostamiselt, mistõttu tegi ettepaneku pöörata J. Z-ile mõistetud karistus täitmisele. Kohus planeeris kohtuistungi 14.08.2019. J.Z kohtuistungile ei ilmunud, kuna kohtul ei õnnestunud kohtukutset talle kätte toimetada. Telefoni teel ei ole õnnestunud süüdimõistetut kätte saada, posti teel ja e -maili teel saadetud kutsete kättesaamise kohta andmeid ei ole. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa vanemkriminaalhooldusametnik Roomet Viira. Kuivõrd ametnikul ei olnud samuti andmeid J.Z-i kohta, tegi ta ettepaneku kuulutada isik tagaotsitavaks. Tartu Maakohtu 16.08.2019 määrusega kuulutas kohus J.Z-i tagaotsitavaks ja määras, et tabamisel tuleb J.Z toimetada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja, järgides sundtoomise kohta sätestatut. J.Z tabati 25.09.2019 ja kohtuistung toimus 26.09.2019. Kohtuistungil J.Z selgitas, et katseaeg ei ole kulgenud edukalt, ta on rikkunud registreerimiskohustust ega ole alates juunikuu keskelt enam registreerima ilmunud. Vaatamata kohtuotsusega pandud keelule, on ta jätkanud alkoholi tarvitamist. Ka eile, kui ta sundtoomiseks kinni peeti, oli ta alkoholijoobes. J. Z selgitas, et saab aru, et vangistus tuleks täitmisele pöörata ja on valmis koheselt jääma ka vangistust kandma.

KOHTU SEISUKOHT

2 (3)

Alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks J.Z-i õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Seetõttu määras kohus talle ka mitmeid lisakohustusi, et tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu nende täitmisega toime tulnud. Ta on äärmiselt ükskõikselt suhtunud talle antud võimalusse karistust vabaduses kanda. Kriminaalhooldusperioodil on J.Z rikkunud kõiki talle määratud lisakohustusi- alkoholi tarvitamise keeldu, sotsiaalprogrammi läbimise kohustust ning vabatahtlikult võetud kohustust pöörduda alkoholiravi programmi. Samuti on ta rikkunud mitmeid kontrollnõudeid, sh korduvalt registreerimiskohustust. Kättesaamatu on ta olnud nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule. KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. J.Z-ile on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Talle on teada, millistel tingimustel on võimal ik karistust vabaduses kanda. Senine kriminaalhooldusperiood näitab, et karistuse kandmine vabaduses ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. J.Z puudub tahe tegeleda temal esinevate probleemidega, sh alkoholiprobleemiga, mistõttu puudub võimalus karistust vabaduses kandes ka uue kuriteo toimepanemise riske maandada. K aristuse eesmärke on süüdimõistetu osas v õimalik saavutada ilmselt vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus J.Z-i ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna J.Z ei ole olnud kättesaadav kohtule ega ilmunud ka kriminaalhooldaja juurde, s.t oli asunud teadlikult kõrvale hoidma kohtuotsuse täitmisest, tuleb karistuse täitmise tagamiseks kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.