D K süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin
Süüdistatav
DK ik XXX; XXX; viibimiskoht XXX; elukoht XXX; XXX; emakeel XXX; XXX eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud
Seaduslik esindaja
OH
Kaitsja
Oleg Gorškaljov
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 308, 3101, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada D K süüdi KarS § 120 lg-s 1 ja § 121 lg 2 p-s 3 sätestatud kuritegude toimepanemises. Allutada D K KarS § 87 lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel 1 (üheks) aastaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on D K kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 pdes 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama alalises elukohas, mis kohtuotsuse tegemise aja seisuga on teadaolevalt aadressil XXX;
1-21-1300 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks; 10) kriminaalhooldusametniku eelneva loata mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased); 11) osalema sotsiaalprogrammis. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 87 lg 5 ls 2 alusel ei kohaldata käitumiskontrolli kinnises lasteasutuses viibimise ajal. Lähenemiskeeld: KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada D K kannatanu G S (ik XXX) isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, keelates D K: - läheneda G S avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes G S viibimiskohtades lähemale kui 20 (kakskümmend) meetrit ning suhelda G S nendes kohtades; - viibida kannatanu G S elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses lähemal kui 20 meetrit; - võtta kannatanu G S ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. G S juhuslikul kohtumisel on D K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda G S vähemalt 20 meetri kaugusele. Lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: - toimikus asuv elektrooniline andmekandja jätta toimikusse. Menetluskulud: Vabastada D K KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumisest ja jätta menetluse käigus tekkinud õigusabi kulud kogusummas 594,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1-21-1300
1.1.D K süüdistatakse selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja kehalise väärkohtlemise, mille toimepanemises ta mõisteti süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.11.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-8167, 01.12.2020 kella 14.10 paiku Narva linnas Joala ja Vaksali tänavate vahel asuval raudteesillal lõi alaealist G S kahel korral rusikaga pea piirkonda ning seejärel jalaga vastu huult. Sellise tegevusega tekitas D K kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – pealaenaha pindmine vigastuse. Sel moel pani D K toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.2.D K süüdistatakse ka selles, et ta 01.12.2020 kella 14.50 paiku saatis G S suhtluskanali Telegram kaudu häälsõnumi, milles ähvardas G S tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes: „Pea meeles, piider, ma saan sinuga õues kokku, raisk, ma murran su täielikult“. G S oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna D K oli 40 minutit enne ähvardava sisuga häälsõnumi saatmist kasutanud G S suhtes Narva linnas asuval raudteesillal füüsilist vägivalda. Sel moel pani D K toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Kooskõlas D. K, tema kaitsja O. Gorškaljov, seadusliku esindaja O. H ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus: - D K süüdi tunnistamist KarS § 120 lg-s 1 ja § 121 lg 2 p-s 3 sätestatud kuritegude toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel kohaldada D. K suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 87 lg-te 4 ja 5 alusel allutada D. K käitumiskontrollile 1 aastaks. Käitumiskontrolli ajal kohustub D. K järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatule. Samuti määärata, et käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest ja KarS § 87 lg 5 ls 2 alusel ei kohaldata käitumiskontrolli kinnises lasteasutuses viibimise ajal. Samuti lepiti kokkuleppes kokku, et D. K kohaldatakse alaealise kannatanu G. S õiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat. Selle ajal ei või G. S avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes G. S viibimiskohtades läheneda talle lähemale kui 20 (kakskümmend) meetrit ning suhelda G. S nendes kohtades. Samuti ei või ta viibida kannatanu G. S elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses lähemal kui 20 (kakskümmend) meetri ja võtta kannatanu G. S ühendust erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. G. S juhuslikul kohtumisel peab D. K kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma G. S vähemalt 20 meetri kaugusele. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et alaealine D. K vabastatakse KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes menetluse käigus tekkinud õigusabikulud riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 alusel jääb sundraha määramata.
3.Kohtuistungil avaldas D. K, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Käitumiskontrolli aeg ja tingimused on arusaadavad samuti õppekohustuse täitmise tingimused. Samuti on talle arusaadav ka lähenemiskeelu olemus, selle tingimused ja selle rikkumisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed.
4.Prokurör, kaitsja ja eestkostja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1-21-1300
5.Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada D. K süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning kohaldada tema suhtes kokkuleppekohaseid mõjutusvahendeid. Kohaldatavad mõjutusvahendid arvestavad alaealise D. K isikut ja toimepandud tegude tehiolusid, aitavad kaasa D. K edaspidisele õiguskuulekusele ning tagavad asjakohaselt ka kannatanu õiguste kaitset. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.