lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-11115/103

Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-11115/103
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1071
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-11115/36Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.05.20181-17-11115/72Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.10.20191-17-11115/95Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus26.01.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 15. veebruar 2021 1-17-11115 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Toomas Villemson (isikukood 36905226510) karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2021. a määrus Süüdimõistetu Toomas Villemson Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi

RESOLUTSIOON

Jätta Toomas Villemsoni määruskaebus Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2021. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 28. veebruari 2018 otsusega tunnistati Toomas Villemson süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest talle mõisteti vangistuseks 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti T. Villemsoni karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17. oktoober 2017. T. Villemsoni karistusaja lõpp saabub 17. aprillil 2021.
2.Tartu Vangla taotles maakohtult T. Villemsonile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
3.Maakohtu 26. jaanuari 2021. a määrusega kohaldati T. Villemsoni suhtes pärast Tartu Maakohtu 28. veebruari 2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmist karistusjärgset käitumiskontrolli elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all tähtajaga 1 aasta. Ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
4.Kohus märkis, et T. Villemsoni isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahendist nähtuvalt on T. Villemsoni kriminaalkorras karistatud muuhulgas KarS § 141 lg 1 järgi 3-aastase vangistusega. Järelikult esineb T. Villemsoni puhul KarS § 871 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alus.
5.T. Villemsoni on karistatud muuhulgas tahtliku esimese astme seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu vangistuse ajal selle kuriteo toimepanemist kordagi tunnistanud. Ka istungil väitis süüdimõistetu, et ta on süüdi lavastatud. Sellise süüdimõistetu suhtumise valguses esineb suur oht, et T. Villemson võib sarnaseid kuritegusid toime panna vabaduses viibides ka edaspidi. Vangla iseloomustuse kohaselt on T. Villemsoni poolt uue vägivalla- ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemise tõenäosus märkimisväärselt suur. Vangla iseloomustuses on märgitud, et T. Villemsoni on karistatud kokku 23 korral ja reaalset vangistust kannab 15. korda. Karistusregistri teatisest tulenevalt on käesolevaks ajaks varasemad karistused kustunud. Samas olid mitmed neist kehtivad veel kuritegude toimepanemise ja Tartu Maakohtu 28. veebruari 2018 otsuse tegemise ajal. Seega tuleb nentida, et T. Villemsonile on omane õigusvastaselt käituda. Kohtu arvates muudab see märkimisväärselt suureks ohu, et T. Villemson ka edaspidi jätkab taolist käitumist.
6.Tartu Vangla kinnitusel on T. Villemsonil diagnoositud sõltuvus alkoholist. Alkoholivastane ravi seni tulemusi andnud ei ole. Vabaduses alkoholitarvitamist ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. T. Villemsoni iseloomustab negatiivselt distsiplinaarsüüteo toimepanemine avavanglas viibimise ajal, mil ta ründas kaaskinnipeetavat, rebides lõhki tema särgi. Vajakajäämised enda emotsioonide kontrollimisel ning kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise riski veelgi.
7.Positiivselt iseloomustab T. Villemsoni vangistuses mitmete sotsiaalprogrammide läbimine. Samas vaatamata läbitud programmidele on vangla iseloomustuses märgitud, et kinnipeetav ei tunnista toimepandud kuritegu (vägistamist). Samas võttis T. Villemson sotsiaalprogrammidest osa avatud meelega ning suutis analüüsida ka võimaliku kannatanu positsiooni kuriteo toimepanemise ajal. T. Villemsonil on kindel soov loobuda alkoholi tarvitamisest ning oma käitumist kontrolli all hoides minna tööle ja tagada endale stabiilne toimetulek. Sellised süüdimõistetu eesmärgid on kindlasti kiiduväärt ja iseloomustavad teda positiivselt. Suur osa elust on T. Villemson kuritegusid toime pannud (mh vangistuses), mis teeb kaheldavaks tema võime neid eesmärke ka tegelikult täita.
8.Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks on süüdimõistetu resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. Arvestades suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu, on T. Villemsoni suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ja vajalik. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik abistada ja nõustada süüdimõistetut ning osutada sotsiaalset kohanemist soodustatavat abi. Süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku koostöös on võimalik vähendada uute kuritegude toimepanemise riski märgatavalt.
9.Süüdimõistetu karistusjärgse käitumiskontrollile allutamise hädavajalik eeltingimus on kindla elukoha olemasolu. Kohtu arvates on usaldusväärselt tõendamist leidnud süüdimõistetul elukoha olemasolu.
10.Süüdimõistetu käesolevas menetluses esitatud väide elukoha puudumisest on ümber lükatud vangla iseloomustuses tooduga. Tartu Vangla kinnitusel on T. Villemsonil võimalik asuda elama aadressile XXX linn, kus ta elas ka enne vangistust. Peale selle ei ole väide elukoha puudumisest ka eluliselt usutav. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on T. Villemson samas kohas elanud mitukümmend aastat. Isiklikus toimikus olevatest T. Villemsoni tingimisi enne tähtaega vabastamise asjades tehtud Tartu Maakohtu 9. septembri 2019 ja 30. novembri 2020 määruste sisust tuleneb, et T. Villemson on alati soovinud ennetähtaegselt 2(3)

vabaneda just samale aadressile. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis käesoleval ajal teeks T. Villemsoni naasmise oma endisesse elukohta võimatuks. Süüdimõistetu väide elukoha puudumisest on ilmselgelt otsitud ettekääne vältimaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

11.Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks otstarbekas talle käitumiskontrolli ajaks määrata vangla iseloomustuses taotletud lisakohustusi. Kuna peamine riskitegur süüdimõistetu puhul on tema kalduvus alkoholiga liialda, on asjakohane kohustus alkoholi mitte tarvitada. Kuriteoohvri kaitseks on asjakohane keelata T. Villemsonil viibida kannatanu elukohas ning suhelda kannatanuga vahetult ja igasuguste sidepidamisvahendite kaudu.
12.Arvestades asjaolu, et T. Villemsonil on käesoleval ajal üks kehtiv karistus, määras kohus T. Villemsoni karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 aasta.

MÄÄRUSKAEBUS

13.Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta T. Villemsoni suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
14.T. Villemson kinnitab, et tal ei ole võimalik õe juurde minna. Õde ei taha T. Villemsoni enda juurde seoses vägistamise toimepanemisega ega ole nõus teda toitma. Korter ei kuulu T. Villemsonile. Õigust tal sinna elama minna ei ole.
15.T. Villemsonil on Soomes Vantaas elu- ja töökoht liinialuste võsast puhastajana ja ehitustöödel. Vabanemise päeval tullakse T. Villemsonile vanglasse vastu ja ta viiakse kohe Soome. Ta soovib alustada uut elu puhtalt lehelt. Tervisega ei ole T. Villemsonil selliseid probleeme, et ta ei saaks teha füüsilist tööd.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16.Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et T. Villemsoni määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
17.Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus T. Villemsonile karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtus ei uskunud T. Villemsoni väiteid elukoha puudumisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus T. Villemsonile karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldades ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium on veendunud, et T. Villemsonile on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval