Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata Priit Kasele käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala aja jooksul pärast antud määruse jõustumist;  olles andnud kohtuistungil selleks nõusoleku, alluma sõltuvusravile;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed. Määrata Priit Kase katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Priit Kase suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Priit Kask karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 14.02.2018. a otsusega on Priit Kask süüdi tunnistatud KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et Priit Kasele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Priit Kask ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 29.01.2020 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Priit Kasele Tartu Maakohtu 14.02.2018. a otsusega kriminaalasjas 1-18-697 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuud vangistust. 21.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Priit Kase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Priit Kase tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Priit Kask vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Priit Kask kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Priit Kask temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 10 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx, kus elab isiku õde. Korter on heas seisukorras ning kõik eluks vajalik on olemas. Seega on süüdimõistetul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Priit Kasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on olnud hõivatud vangla tööhõives. Kinnipeetavaga on vesteldud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" teemadel 14.08.2020. Isik on motiveeritud loobuma, kuid leiab, et peab ise selleks vajalikud sammud tegema. Probleeme ametnike või kaaskinnipeetavatega samuti materjalidest ei nähtu. Isiku käitumine vangistuse jooksul kinnitab igati tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest. Kuigi materjalidest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökohta, võib loota, et isik Töötukassa abiga selle siiski leiab. Kinnipeetav on enne vangistust olnud nii ametlikult tööl kui teinud juhutöid. Ka vangistuse jooksul on kinnipeetav kohusetundlikult täitnud töökohustust. Kohtuistungil kinnitas Priit Kask, et vabaduses kavatseb sissetulekut hankida tööl käimisena ning suusõnaline leping olevat ka olemas. Usub, et kuna on terve elu tööl käinud, ei teki töö leidmisega probleeme. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt

võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Samuti saab süüdimõistetule tuge ja motivatsiooni pakkuda õde, kelle juurde ta asub ka elama. Kuivõrd isiku tutvusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kinnipeetavale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud ja alkoholi või narkootikume tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed. Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava tarvitamise sagedus on väidetavalt olnud erinev: esinenud ka 4-5 kuulisi joomatsükleid, viibinud xxx. Priit Kask on materjalidest nähtuvalt püüdnud ka korduvalt probleemiga tegeleda, nt teinud mitmel korral xxx, käinud xxx juures, kuid pikemaajalisi tulemusi ei ole see andnud. Alkoholi tarvitas peamiselt siis, kui oli töötu. Samuti toetasid tarvitamiskäitumise jätkamist isikud, kellega igapäevaselt lävis. Antud õigusrikkumine sai samuti alguse alkoholi tarvitamisest ning tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele alkoholikeelu rikkumise tõttu. Kohtuistungil kinnitas Priit Kask siiski soovi vabaneda alkoholi tarvitamisest ning märkis, et mõistab, et ainuke pääsetee on karske eluviis. Samuti märkis ta, et on valmis alluma ka ravile, mida on kohtu hinnangul põhjendatud isikule kohaldada. Kohtule nähtub kokkuvõtvalt kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil ilmneb tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.