Liiklussüüteod

1-20-3031 viitenumber 99921700005615. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Süüdistatav Ryszard Szpot on antud kohtu alla selles, et tema: - 25.12.2018.a kella 16.00 ajal juhtis tahtlikult xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxx kilomeetril sõiduautot Suzuki Baleno registreerimismärgiga xxxxx xxxx suunaga xxxxx poole, 3 / 20

1-20-3031 olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1815T kohaselt tuvastati veres etanoolisisaldus 1,57+/-0,06 mg/g, lõplik tulemus 1,51 mg/g). Ta kaldus sõiduautoga vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku xxxxxxxxx poole liikunud sõiduautoga Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx xxxx, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimisõigust omav K.J. Kokkupõrke tagajärjel sai surma mootorsõidukis Suzuki Baleno kaasreisijana sõitnud J.S. K.J ja S.S said kergemaid tervisekahjustusi. Liiklusõnnetus toimus pilvisel ajal, vihmasajus, püsikattega teel. Sõidutee oli korras, kuid libe. Suurim lubatud kiirus 70 km/h. Liiklusõnnetuse põhjustas Ryszard Szpot, kes rikkus liiklusseaduse järgmisi nõudeid: LS § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; LS § 69 lg 2 p 1/ Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; LS § 50 lg 3/ Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. LS § 46 lg 3/ Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet; LS § 45 lg 7/ Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti; LS § 45 lg 1/ Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides; LS § 16 lg 1/ Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete tahtliku rikkumisega, so alkoholijoobes juhtimisega, millega ettevaatamatusest põhjustas inimese surma, pani Ryszard Szpot toime KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör nõudis: R. Szpoti karistamist KarS § 422 lg 2 p 1 järgi 4 aasta ja 6kuulise vangistusega, sellest KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel määrata 6 kuud vangistust koheselt kandmisele ning ülejäänud osa 4 aastat jätta tingimisi kohaldamata 4 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul. Lisakaristusena nõudis prokurör, et KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R. Szpotilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I. Süüdistus KarS § 422 lg 2 p 1 järgi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu on mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm ja kui see on toime pandud joobeseisundis. Käesoleva kriminaalasja aluseks oleva ja süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine R. Szpoti poolt on tõendeid kogumis hinnates ja nendest kohtul tekkinud siseveendumusele tuginedes leidnud kinnitust.

4 / 20

1-20-3031 Kohtul tuleb süüdistusaktile tuginedes tuvastada, kas: 1) süüdistatav, liikudes sõiduautoga Suzuki Baleno xxxxx xxxxxxxxxxxx maantee xx. kilomeetril suunaga xxxxx poole ja rikkudes LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1; LS § 69 lg 2 p 1; LS § 50 lg 3; LS § 46 lg 3; LS § 45 lg 7; LS § 45 lg 1; LS § 16 lg 1 nõudeid, kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku xxxxxxx poole liikunud sõiduautoga Škoda Octavia, (tegu); 2) eelkirjeldatud liiklusnõuete rikkumise ja kokkupõrke tagajärjel sai surma R. Szpoti sõidukis kaasreisijana sõitnud J.S (tagajärg ning teo põhjuslik seos tagajärjega); 3) R. Szpot oli teo toimepanemise ajal joobeseisundis; 4) süüdistatav realiseeris objektiivse koosseisu tunnused vähemalt kaudse tahtlusega ning tagajärje – teise inimese surma – osas vähemalt kergemeelsusega; 5) puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtule on uurimiseks esitatud järgmised tõendid: 1) 27.04.2020. a ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 29-35), milles seostatakse olustikuga tunnistaja A.Ki ütlusi – kohus arvestab tõendit sündmuskohta puudutavate andmete osas (fotod); 2) 25.12.2018. a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos DVD-plaadile talletatud sündmuskoha fotodega (tl 36-42); 3) 26.12.2018. a sõiduki Suzuki Baleno, registreerimismärgiga xxxxxx, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 43-55); 4) 26.12.2018. a sõiduki Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxx, vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 56-63); 5) 05.03.2019. a surnu ekspertiisiakt nr 18E-LäS0040/189 koos fototabeliga (tl 64-80); 6) 16.09.2019. a liiklusekspertiisiakt nr 19E-LL0017 koos DVD-ga, millel animatsioon nr 19ELL0017 (tl 81-88); 7) 25.12.2018. a joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt K.J kohta (tl 89), mille kohaselt verest etanooli ei leitud; 8) 27.03.2019. a ekspertiisiakt nr 19E-PÕI0054 (tl 90-95) K.J esinenud tervisekahjustuste kohta; 9) 27.03.2019. a ekspertiisiakt nr 19E-PÕI0055 (tl 96-100) S.S esinenud vigastuste kohta; 10) 25.12.2018. a joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt (tl 101), mille kohaselt oli R. Szpoti veres etanoolisisaldus 1,57+-0,06 k=2; 11) 25.12.2018. a kiirabikaart 90007141X91320181225165503 (tl 102), R. Szpoti kohta; 12) andmed liiklusõnnetuses osaleja – R. Szpoti – kohta (tl 103-106), millele on kantud R. Szpoti arvamus liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta; 13) tunnistaja K.J ütlused (20.01.2021. a kohtuistungi protokoll lk 2-7); 14) tunnistaja S.S ütlused (20.01.2021. a kohtuistungi protokoll lk 7-9); 15) tunnistaja R.T ütlused (20.01.2021. a kohtuistungi protokoll lk 10-13); 16) tunnistaja A.K ütlused (20.01.2021. a kohtuistungi protokoll lk 13-15); 17) ekspert L.T ütlused (20.01.2021. a kohtuistungi protokoll lk 18-21); 18) süüdistatav R. Szpoti ütlused (20.01.2021. a kohtuistungi protokoll lk 22-24); 19) süüdistatav R. Szpoti 04.02.2019. a joonistatud skeem avarii toimumise kohta (tl 116). Käesoleva süüdistuse põhikese lasub sellel, et R. Szpoti versioon juhtunust erineb kardinaalselt süüdistuse versioonist ning kohtul tuleb tõendeid kogumis hinnata, kumb versioon realiseerus.

1-20-3031

Kuivõrd süüdistatava versiooni kohaselt on sisuliselt Škodaga Rakvere suunas sõitnud tunnistajad K. J ja S. S ühest leerist, siis kohus jätab hetkeks kõrvale nende ütlused selle versiooni analüüsimisel. Avarii toimus 25.12.2018. a ja 04.02.2019. a on R. Szpot joonistanud skeemi, milles kajastab ta enda versiooni liiklusõnnetuse toimumise asjaolude ja põhjuste kohta. Skeemi kohaselt liikus tema oma sõidukiga suunaga hoopis xxxx poole (s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maanteel suunaga xxxxxxx poole), kui paremalt poolt, kaupluse xxxxxx teeotsast, sõitis talle külje pealt sisse tundmatu sõiduk, mistõttu tegi ta pirueti (tl 155). Kohtuistungil on süüdistatav andnud järgmised ütlused kaitsja küsimustele (tl 154): „Sõitsin väga rahulikult ja aeglaselt. Enne xxxxxxxxt ei ületanud 60 km/h kiirust ning ristteel tundsin väga tugevat kokkupõrget või häält ja olin ehmunud ega teadnud, milles on asi. Hakkasin karjuma ja samal ajal keerama rooli vasakule. Seetõttu tegin 360-kraadise pöörde ja hoides roolist kinni, hakkasin sõitma otse ja rohkem ei mäleta.“ Kaitsja küsimusele, kuhu poole ta otse sõitma hakkas, vastas süüdistatav, et xxxxx poole. Süüdistatav oli politseiametniku ütlustest saanud aru, et tema autoga toimus samal päeval samal teelõigul kaks kokkupõrget. Kohus märgib, et süüdistataval seega puudub mälupilt kokkupõrkest K. J poolt juhitud Škodaga, sest selle avarii toimumise asjaolusid ta väidetavalt ei mäleta. Prokuröri küsimustele (tl 155), millega koos näidati süüdistatavale ka tema poolt kohtueelses menetluses joonistatud skeemi, vastas süüdistatav järgmiselt: „Joonistasin omamoodi. Siit on näha, et sõitsin X poole ja siit tuleb teine auto, kes sõitis mulle sisse ja ma hakkasin keerlema. Kus oli Škoda, millega te kokku põrkasite lõpuks? Ma enne ütlesin, et sõitsin selles kohas, hoidsin kõvasti roolist kinni ja kaotasin kontrolli ning olin šokis. Te ütlesite, et sõitsite edasi X suunas. Jah, X suunas. Nagu te kuulsite, siis Škoda tuli X poolt. Jah. Kuidas on võimalik, et kui teie jätkasite sõitu X suunas, põrkasite kokku sõiduautoga, mis tuli X poolt? See juhtus väga kiiresti. Pärast sõitsin hästi aeglaselt ja Škoda jõudis mulle järele. Aga ekspert näitas enne simulatsiooni ja tunnistajate jutu järgi sõitsite te Škodale vastu. Ei. Kas te olete endas kindel? 100%, ma sõitsin X poole.“ Kohus leiab, et kuivõrd süüdistav ühelt poolt on vastanud, et ta rohkem ei mäleta, kuid seejärel asub täiendama oma versiooni, on see vastuolu ja kunstlik versiooni sobitamine tehioludega, mitte tema mälupilt tegelikkusest. Järgnevalt juhib kohus tähelepanu laiendatult fotole nr 9 (tl 34), millelt on näha ristmik, kus seisis tunnistaja R. T ütluste järgi tema juhitud auto ja selle ees K. J juhitud auto, kes jõudis vasakpöörde ära teha enne R. T. See foto käsitleb ka kohta, mis on toodud süüdistatava joonisel – nimelt on fotol vasakpoolne hoone xxxxxxx kauplus, mille kõrvalt läheb tee (valge auto pildil) peateele. Poe ja süüdistatava poolt viidatud väidetava tee kohta on fotod nr 5-7 (tl 32, 33; tunnistaja A. K istungil antud ütlused fotode kohta tl 146-147). Vaidlus puudub selles, et süüdistatava ja K. J auto põrkus kokku enne silda suunaga X poole (foto nr 3 tl 31 ja foto nr 8 tl 42). Tunnistaja R. T ütluste kohaselt ei näinud ta kokkupõrget seetõttu, et kui Škoda oli vasakule keeranud, jäi tema ristmikule ootama ja vaatas paremale, et läbi lasta paremalt tulnud auto.

6 / 20

1-20-3031 Kui analüüsida süüdistatava ütlusi selle kohta, et talle oli sisse sõitnud kõrvalt teelt tulnud auto, mille peale tema auto tiirles, seejärel enda sõnutsi hakkas ta aeglaselt ja rahulikult sõitma. Samas kui vaidlus puudub selles, et kokkupõrge K. J toimus juba enne silda, siis ajaliselt pidi süüdistatava poolt viidatud esimene kokkupõrge (teadmata autoga) leidma aset siis, kui R. T ja K. J autoga ristmikul ootasid ja vaatasid vasakule ning paremale enne pööret. Kui siin võib jääda suhteline ajaline vahe süüdistatava poolt väidetud esimese kokkupõrke kohta xxxxxxx kaupluse juures ning K. J ja R. T ütluste vahele (nt kui väidetav esimene kokkupõrge toimus enne viimaste ristmikule jõudmist), siis pidi olema xxxxxxx kaupluse juures teine avariiline auto vähemalt n.-ö silma hakkama. Jääb vastamata küsimus, miks pärast väidetavat avariid süüdistatav siis sündmuskohalt lahkus ja kas seda on võimalik selgitada tema poolt väidetava šokiga, mis siiski lubas justkui kindlalt mäletada, et tema järgi sõitis nn teise avarii põhjustanud Škoda. Kaitsja pool ei ole avaldanud, kasvõi millist marki auto põhjustas nn esimese avarii, mis saanuks tõendada tema väidetavat süüdistuse versioonist lahknevat sõidusuunda. Ei ole usutav, et kui peateel sõitjale sõidetakse küljelt sisse, siis jätkatakse sõitmist, seda veel siis kui sõidetakse tugevalt tema auto külge sisse, kus istub kaasreisija. Avarii järgselt võidakse olla küll šokis, kuid eelkirjeldatud reaktsioon avariile on siiski eluliselt arusaamatu. Ja et see šokk on just selline, mis avaldub just rahulikus ja aeglases sõidu jätkamises, nagu süüdistatav märkis. Süüdistatava väidetava liikumissuuna sellise tõendite kogumi kõrval kummutavad aga lõplikult kohtuistungil eksperdi antud ütlused kaitsja küsimustele (tl 151): „Kas Suzuki vigastusi arvestades saab väita, et ta on kokku põrganud ainult Škodaga?- Vigastused, mis autol on, ei viita mingilgi moel mingile kolmandale kontaktile ehk mingile kolmandale autole.“. Ekspert on andnud auto kahjustustele tuginedes absoluutselt kategoorilise eituse, et see versioon ei ole võimalik. Süüdistatava poolt väideti aga, et xxxxxxx kaupluse juurest sõitnud autoga toimunud kokkupõrge oli küllaltki tugev, mida võib järeldada sellest, et tema väidete järgi pani see auto tiirlema lausa 360 kraadi ja tal oli raske juhitavust tagasi saada. Järelikult selline süüdistatava aktiivse kaitse väide ei ole mitte üksnes paljasõnaline, vaid ka täiesti vastuolus objektiivsete tehniliste andmetega, lisaks sellele ei toeta seda versiooni ka muu tõendite kogum, mis kohtu arvates ka ilma sellise eksperdi ütlusteta selle kummutaks. Maakohus juhib tähelepanu, et süüdistatav on enda kaitseks esitanud väidete kogumina kaitseversiooni, millest pidi saama järeldada tema teistsugust liikumissuunda. Sisult on väidetav esimene kokkupõrge selle kaitseversiooni kõige olulisem nurgakivi, kuivõrd selle alusel on joonistatud süüdistatava poolt ca 2 kuud hiljem pärast avariid ka vastav joonis, s.o loodud näitlikustav tõend väidetava tegelikkuse kohta. Kohus leiab, et sellise põhimõtteliselt reaalsusega diametraalse vastuolu tõttu, ei saa võtta seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse aluseks süüdistatavast tõendiallika ütlusi teel toimunud asjaolude kohta, sest need on ebausaldusväärsed ja ei teeni tõe tuvastamise eesmärki. Arvestades igasuguste vastuolude ja eeskätt oluliste vastuolude puudumist süüstavates tõendites ja nende kogumis, tuleb pidada sellist versiooni ebausaldusväärseks ja tõenditega ümber lükatuks. Lisaks kinnitab see sama süüstav tõendite kogum üheselt ka seda, et tunnistajad K. J ja S. S andsid kohtuistungil tõeseid ütlusi ja mitte valeütlusi.

7 / 20

1-20-3031 Eeltoodu tõttu on olnud õige uurimisversioon, et süüdistatava mootorsõiduk tuli X poolt ja sattus vastassuunavööndisse külglibisedes. Seda kinnitavad nii K. J kui S. S oma ütlustes. Samuti on seda loogiliselt seletanud ja põhjendanud ka õnnetuses mitte osalenud ekspert kohtuistungil ja lisaks asjatundja ütluste kvaliteediga tunnistaja R. T. Tunnistaja R. T, kes küll avarii hetke pealt ei näinud, sest ta oli ristmikul ning tema pilk oli suunatud paremalt läheneva sõiduki läbilaskmisele, ütluste kohaselt: „Jõudsin vaadata auto asetusi sündmuskohal. Suzuki esirattad olid pööratud paremale, mis minu jaoks näitab seda, et sõiduk läks külglibisemisse vasakule poole kurvis. Kuna kokkupõrge toimus Suzuki kõrvalistuja poole, siis minu jaoks ei ole võimalik, et paremalt tulev auto saab vasakule teeäärde ja sealt kokkupõrge.“ Oluline on seejuures välja tuua, et tunnistaja R. T töötab xxxxx- ja xxxxxxxxxx lukksepa erialal, s.t remondib xxxx avariilisi sõidukeid ning omab seetõttu teadmisi avariide asjaoludest, videotest ja sõidukite käitumisest. Oma teooriat, kuidas sai Suzuki (kohtu märkus: R. Szpoti juhitud sõiduk) liikuda küljega, selgitab R. T järgmiselt: „Suzuki võttis vasakule kurvi, tagaots kaotas haakumise ehk pidamise. Kuna sõiduk on esisilla veoga, siis libisemise korral vabastab tavaliselt juht gaasipedaali ning seetõttu teeb auto suure tõenäosusega täieliku pirueti.“ Tunnistaja R. T ütlustega haakuvad ka ekspert L. T kohtuistungil antud ütlused: „Kui te mõtlete seda, kas sõidukid liikusid samas suunas, siis tehniliselt on täiesti välistatud nende sõidukite liikumine samas suunas.“ Sellega ekspert välistas selle, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukid sõitsid mõlemad samas sõidusuunas, suunaga xxxxxxx poole. Ka ükski teine tõendiallikas ei räägi sellest, et R. Szpoti juhitud sõiduk oleks liikunud suunaga xxxxxx poole. Liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht, tunnistaja K. J, kes liikus Xxxxxxxxxx maanteel suunaga xxxxxxxe poole, on andnud ütlused, mille kohaselt: „Vastassuunavööndis oli liiklust rohkem, kui meie vööndis. Esimese vastutuleva auto tuled veidi pimestasid ja kohe, kui tulede vihk oli ära läinud, oli näha selle auto tagant tulevat autot, mis sõitis vänderdades. Oli näha, et see auto ei sõida sirgelt. See ehmatas ja ma pidurdasin ning edasi juba vastutulev auto oli parempoolse küljega meie sõidureas. Autol tõmbas külje ette ja siis käis pauk. /.../ Mina sõitsin otse ja vastutulev sõiduk hakkas siksaki sõitma ning ühel hetkel auto tagumine osa tõmbas ette niimoodi, et nende kõrvalistuja poolne külg liikus meie suunas. Kui meie ei oleks seal parasjagu sõitnud, oleks see sõiduk lihtsalt üle vastassuunavööndi kraavi sõitnud.“ Sama kinnitavad ka tunnistaja S. S ütlused, kes viibis K. J juhitud sõidukis kõrvalistmel: „Sõitsime ja mingil hetkel vastutulevad sõidukid kergelt pimestasid, oli näha kuidas üks hõbedane sõiduauto kergelt vingerdas, tagumine osa liikus kergelt välja, oli näha, et vibab. Mingi hetk tuli teise sõiduki tagant, keeras parema külje ette meie sõidurajale ja toimus kokkupõrge. /.../ Sõitsime silla poole, vastutulev auto vänderdas, keeras parema külje ette. Meie pidurdasime, vastutulev sõiduk oli meie sõidurajal parema küljega, toimus kokkupõrge. /.../ Ta oli sillakurvis kurvi peal, ma täpselt ei mäleta. Oli kurvist väljumas, kõik toimus liikumises ning mingi hetk keeras meie sõidusuunda.“ Eelkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates ei ole R. Szpoti versioon sellest, et ta liikus Xxxxxxxxxxxxxxx maanteel suunaga xxxxxxxxxx poole, tõendamist leidnud. Kõik uuritud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et R. Szpoti juhitud sõiduk liikus xxxxxxxxx ja X suunas. Lisaks on eeltooduga ümber lükatud R. Szpoti vastuväide, et kui ta oleks tulnud Xlt, siis oleks tal olnud xxxxx poest sisseostud autos. Süüdistatav püstitab enda hüpoteesidest hüpoteeside 8 / 20

1-20-3031 jada, milles üks hüpotees tuleneb teisest. Hüpotees, et liiguti esmalt tema poolt just xxxxxx poodi, on täiesti paljasõnaline aktiivse kaitse väide. Võistlev menetlus ei ole võistlus hüpoteeside väljamõtlemises ja nende rohkuses, vaid selliste hüpoteeside püstitamises, mida suudetakse tõendada, arvestades tõendamisreegleid vastavalt tõendamiskoormisele. Sellise väite esitamisest ei teki kahtlust süüdistusversiooni paikapidavusest. Prokuratuur ei pea nt tõendama, et tuldi X poolt, nt et xxxxx poodi jõudmisel polnud piisavalt raha kaasas või et käidi kuskil mujal külas, kohvikus või jalutamas metsarajal vms. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et juhtudel, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.1 Täiendavalt ei ole oluline enam tuvastada, mis on tinginud süüdistatava sellised ütlused ja nende juurde kindlaksjäämise. Märkimist väärib ka see, et R. Szpot oli õnnetusele eelnenud päeval tarbinud viina ning ka õnnetuse toimumise päeva hommikul – R. Szpotil veres tuvastatud joove liiklusõnnetuse toimumise järgselt oli 1,51 mg/g. Täpsemalt õnnetuse päeva kohta andis süüdistatav ütlusi, et tarbis kell 12:00 150 grammi viina, samas märkis, et politseile ütles siiski, et tegi seda hommikul. Süüdistatav on veel püsitanud ühe aktiivse kaitse väite, nagu oleks üks politseinik talle öelnud, et „leiame ta üles“ (mõeldud: kolmanda sõiduki, mis ka avarii põhjustas). Ükski tunnistaja ega muu tõendiallikas ei viita sellele, et R. Szpoti sõiduk oleks veel mõne sõidukiga kokku põrganud. Kogutud ja uuritud tõendite valguses on arusaamatu, miks ja kas keegi üldse süüdistatavale nõnda ütles. Ükski sündmust pealt näinud tunnistaja seda ei kinnita. Kui keegi teadmata politseinik R. Szpotile midagi sellist üldse ütles ning kui ütleski, siis kas R. Szpot politseiniku mõtet ka õigesti tabas – nimelt võis politseiniku ja R. Szpoti suhtlust takistada keelebarjäär, kuna R. Szpot ise valdab vene keelt vähesel määral ning teada ei ole ka temaga suhelnud politseiniku vene keele oskus. Tegemist saab olla süüdistatava poolt järjekordse hüpoteesi välja mõtlemisega või on see seletatav alkoholijoobe seisundiga, õnnetuse tagajärgedega – sh šokist veel mittetoibumisega ja arusaamispuudulikkusega seetõttu vms. Igal juhul on selline väide paljasõnaline aktiivse kaitse väide, mille jätab kohus seetõttu tähelepanuta.

RKKKo 18.12.2007. a asjas nr 3-1-1-85-07, p 9.1.

9 / 20

1-20-3031 Kohus leiab, et selline kaitseversioon võib olla ühelt poolt ajendanud asjaolust, et ilmastikuolude tõttu ja ilmselt antud tiheda liiklusega teel puuduvad jäljed liikumistrajektooride kohta enne kokkupõrget ja selles on nähtud kõrvaldamatut puudujääki tõendite kogumis. Liikumistrajektoor on tuvastatud aga n.-ö tagurpidi, lähtudes tõenditest, mis olid olemas, ehk avariilistest sõidukitest sündmuskohal, nende paiknemisest ja kahjustustest (vt ekspertiisiakti lähteandmed tl 82-83) – milles ometigi ei ole ju poolte vahel mingit vaidlust (v.a. osaliselt kahjustuse osas, kuid ka kolmanda sõidukiga kokkupõrke hüpotees on tõenditega ümber lükatud). Liiklusekspertiis ja eksperdi ütlused kinnitavad usaldusväärselt, et ka selliste lähteandmetega on võimalik rekonstrueerida sündmustikku. Eksperdi seisukoht haakub ka kõikide muude tõenditega, v.a. süüdistatava ütlustega. Seega ei ole põhjust kahelda eksperdi arvamuses. Ekspertiisiaktis (tl 82-86) kajastatud uurimise käik ja järeldusteni jõudmine on usaldusväärselt jälgitav. Lähteandmete analüüsil on kasutatud PC-Crash arvutiprogrammi ja sellega on sündmus rekonstrueeritud. Tegemist on paljudes liiklusasjades kasutatud lähemisega ekspertiisi koostamisel ja see on kohtumenetlustest üldteada. Seega asjaolu, et teeolude tõttu ei saanud liikluseskpertiis objektiivselt näidata süüdistatava sõiduki pikemat liikumise trajektoori, ei tähenda seda, et see ei oleks tõendatud teiste tõenditega kogumis. Seda enam, kui süüdistatav ei ole esitanud üknes ühte vastuväidet, vaid vastuväidete kogumi enda väidetava liikumissuuna kohta, mis peaks kinnitama ka väidetava kolmanda auto olemasolu, kes liiklusõnnetuse põhjustas. Sellist asjaolu ei pea võistlevas menetluses süüdistaja tõendama. Seega on ümber lükatud R. Szpoti versioon juhtunust ning järgnevalt annab kohus tõendeid kogumis hinnates hinnangu süüdistuse versioonile.

10 / 20

1-20-3031 R. Szpoti joobeseisundi tuvastamisega LS § 69 lg 2 p 1 järgi on mh tõendamist leidnud süüdistusaktis välja toodud LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõuete rikkumine, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Vt nt RKKKo 24.11.2011. a asjas nr 3-1-1-95-11 p 9; 14.02.2011, a asjas nr 3-1-1-106-10 p 11.

11 / 20

1-20-3031 võib olla talvel libe isegi siis, kui teehooldus on tehtud õigusaktiga ettenähtud ajavahemiku järel. Ei saa välistada, et joobes juhil võib olla lihtsam sõita, kui tee on hästi ja vahetult hooldatud, kuid õiguskorra eesmärgiks ei ole luua laitmatuid teeolusid selleks, et joobeseisundis juhil oleks turvalisem enda poolt soovitud sihtkohta sõita. See ei ole liiklusnormide kaitse eesmärgiks. Samuti on see aktiivse kaitse väide, et teehooldus oli nõuetekohaselt tegemata ja seda olukorras, kus kokkupõrkes mitte osalenud kained juhid mootorsõiduki juhtimisega toime tulid. Seega on tõendatud just vastupidine.

12 / 20

1-20-3031 Juht sõitis sujuvalt, kindlalt ning ei teinud ebavajalikke liigutusi“ (20.01.2021 istungiprotokoll lk 11). K.J juhitud sõiduki Škoda Octavia vaatlusprotokolli (tl 56-63) kantud andmete kohaselt jäi sõiduki rehvimustrite sügavus vahemikku 7,4-7,87mm. Talverehvi mustri minimaalseks sügavuseks on 3mm3, seega vastas K.J sõiduki rehvimuster nõuetele. K.J verest etanooli ei leitud (tl 89). Eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumina arvesse võttes, mille kohaselt vastasid nii K.J sõiduki rehvid nõuetele ning olid sobilikud vastavates ilmastikutingimustes sõitmiseks, tema juhtimisvõtted olid pigem ettevaatlikud ning ka oma sõiduki täieliku pidurdamise korral ei oleks kokkupõrke vältimine olnud tema võimuses, ei saa mingil viisil jaatada K.J käitumise ja liiklusõnnetuse toimumise vahelist põhjuslikku seost. K. Jänes ei oleks saanud kokkupõrget vältida isegi juhul, kui ta oleks varem pidurdanud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminstri 13.06.2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1 „Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a Liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ Kood 503, nõue 1) c) mustri jääksügavus peab olema vähemalt koodi 501 nõudes 3 kehtestatud ajavahemikul M1, N1, O2, L6e ja L7e kategooria sõiduki talverehvil ≥ 3,0 mm. Vastavalt viidatud MKM määruse § 3 p-le 89 kuulub sõiduauto M1 kategooriasse.

13 / 20

1-20-3031 Ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse ja sõiduvõtete valikul oleks kaine juht suure tõenäosusega suutnud vältida liiklusohte ja kokkupõrget. Antud juhul on selge, et kui K. J ei oleks ka kõige parema võimekuse juures suutnud kokkupõrget vältida, siis probleem oli süüdistatava ebaõigetes hinnangutes teeoludele ja enda võimekusele adekvaatseteks sõiduvõteteks. Seetõttu saab süüdistatavale esitatud süüdistuse järgi ette heita, et 1) ta ei kohandanud oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, s.o LS § 50 lg 3 rikkumine; 2) ta ei hoidnud ohutut külgvahet, s.o LS § 46 lg 3 rikkumine; 3) ta ei sõitnud asulavälisel teel sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, s.o LS § 45 lg 7 rikkumine; 4) ta ei sõitnud teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõiduraja piirides, s.o LS § 45 lg 1 rikkumine; 5) eeltoodud käitumine põhjustas liiklusõnnetuse fataalse tagajärjega. Juba üldse alkoholi joobes juhtima asumine ei ole kooskõlas ka LS § 16 lg-ga 1, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega on kohus seisukohal, et eeskätt süüdistatava alkoholijoobeseisund viis süüdistuses toodud liiklusnõuete rikkumiseni, mille tagajärel toimus liiklusõnnetus ja saabus kannatanu surm. Tartu Ringkonnakohus on oma 08.05.2020. a otsuse nr 1-19-1175 p-s 63 välja toonud näiteks seisukoha, mille kohaselt KarS § 422 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu jaoks pole tähendust sellel, kas isik rikkus peale joobes olemise muidki liiklusnõudeid, sest sätte tekstist tulenevalt on tähtis üksnes see, kas juht on joobeseisundis. Eeltoodu ei täheda seda, et juba KarS § 422 lg 1 priviligeeritud koosseisu ja põhjusliku seose analüüsimisel ei tuleks vältimatult analüüsida ka teisi LS sätteid, mis näitavad, kas õigusvastased või õigustatud teod viisid raske tagajärjeni. Seega ei ole võimalik osategusid (ühe teoga paneb toime mitu tegu, millest osa on väärteod) n.ö ära mõelda või lahutada objektiivsest lõpptulemusest (kui tegelikkusest) ilma seda tegelikkust niiviisi kunstlikult muutmata. Käesolevas asjas on peamine siiski see, et alkoholijoobes süüdistatavale etteheidetud tegevused on tõendatud ja nende tegevuste tagajärjel saabus kannatanu surm.

14 / 20

1-20-3031 võimalikuks. Enamus tahtlikest kuritegudest kohtupraktikas on toime pandud kavatsetusega ja sellele viitavad antud juhtumil sisuliselt ka R. Szpoti enda ütlused. Nimelt andis R. Szpot kohtus liiklusõnnetuse toimumise päeva kohta ütlused, mille kohaselt 25.12.2018. a alates kell 9 hommikul „Kui üles tõusin, hakkas köögis abikaasa söögiga tegelema. Enne kella 10 sõitsin xxxxxx kauplusesse ja ostsin 0,7 liitrit alkoholi. Kui koju tagasi jõudsin, oli toit laual ja hakkasime sööma ning alkoholi jooma. Kui palju te sel päeval alkoholi tarbisite? 24.12 tarvitasin ka alkoholi. 25.12 jõin kella 12 ajal umbes 150 g ja läksin magama. J, äratas mind ja ta palus, et sõidaksin kauplusesse. Mis kell ta palus? Umbes poole nelja ajal. Ta palus korduvalt. Ma keeldusin, aga ta tuli ja heitis minu kõrvale voodisse ja hakkas uuesti paluma. Ma ei pidanud vastu, läksin rõdule, vaatasin, et tee on kuiv, ei ole vihma ega lund. Kuidas te hindasite oma terviseseisundit enne sõidu alustamist? Tundsin end hästi, pea ei valutanud ja pohmelli ei tundnud. Mul ei olnud jõudu keelduda ja nõustusin.“ (20.01.2020 istungiprotokoll lk 22). Prokuröri küsimusele, kui palju te 24.12 alkoholi tarvitasite, vastas R. Szpot „1,5 l jõime J. koos ära.“ Ja järgmine päev oli 150 g? „Umbes nii palju, võib-olla vähemgi.“ (sama istungiprotokoll lk 23). Kohtu täpsustavale küsimusele, mida ta jõi, vastas R. Szpot „Laua viina“ (sama istungiprotokoll lk 24). Seega, R. Szpot, teades, et oli liiklusõnnetusele eelneval päeval tarbinud koos J. S kahepeale 1,5 l viina ning liiklusõnnetuse toimumise päeval veel umbes 150g viina, tegi ise teadliku otsuse istuda autorooli. Seejuures R. Szpot tegi kaalutletud otsuse, minnes rõdule ning hinnates ilmastikuolusid ja sama päeva varasemat kogemust - väidetavalt olles juba sama päeva hommikul xxxxxxx poest toonud 0,7 pudeli alkoholi. Kogu järgnev – sõidukiga juhitavuse kaotamine ning liiklusõnnetuse põhjustamine – on alkoholijoobes isiku poolt sõiduki juhtimise puhul piisavalt suure tõenäosusega ette ennustatav. Vaatamata sellele, ei ole eluliselt usutav, et ta ei saanud aru, et ta polnud joobeseisundis. Seega R. Szpot seadis eesmärgiks alkoholijoobes autojuhtimisele asumise, kuna on väga naiivne eeldada, et pärast eelmisel päeval ca 0,7 l viina tarbimist ühe inimese kohta ning samal päeval täiendavalt viina tarbimist saab isik olla juhtimisvõimeline ja kaine. Seejuures joobeseisundis juhtides ning seega liiklusõnnetuse põhjustamist pidi R. Szpot pidama vähemalt võimalikuks. Viimane tähendab, et objektiivse koosseisu tunnused (v.a surma põhjustamine) realiseeris R. Szpot raskeima tahtluse vormiga – kavatsetusega. Juhtimise mittetoimetulemisega teised süüdistuses kirjas olevad teod on tingitud joobeseisundist ja olemuselt mittetahtlikud. Tagajärje osas eeldab teo subjektiivne koosseis tahtlust vähemalt kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. KarS § 19 järgi isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Kergemeelsust iseloomustab intellektuaalse elemendi seisukohast see, et isik nägi ette ehk pidas võimalikuks oma süüteokoosseisule vastava asjaolu teostumist, voluntatiivse elemendi

15 / 20

1-20-3031 seisukohast aga lootis, et koosseisupärane asjaolu siiski mingil põhjusel tegelikkuses ei realiseeru ehk lootmine selle vältimisele.4 R. Szpot, hinnates enda enesetunde ja ilmastikuolud heaks, hoolimata asjalust, et ta teadis, et oli nii eelneval kui ka samal päeval viina joonud, pidi vähemalt võimalikuks pidama võimalust, et juhul, kui ta liiklusõnnetuse põhjustab, võivad sellega kaasneda ka fataalsed tagajärjed. R. Szpot tegi väga kaalutletud otsuse enda olukorras sõitma minemiseks ja pidi seega ka tagajärgesid vähemalt võimalikuks pidama. Teisalt näitab R. Szpoti poolt sõitmamineku kaalumine seda, et ta jäi lootma, et sellised tagajärjed ei realiseeru või need on välditavad. Seega näitab R.Szpoti poolt sõitmamineku kaalumine, enda enesetunde ja ilmastikuolude hindamine enne seda selgelt, et koosseisuliste tunnuste osas realiseeris R. Szpot subjektiivsest küljest koosseisu kavatsetusega ning tagajärje osas kergemeelsusega.

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2015, lk 65. RKKKo-d nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1

16 / 20

1-20-3031 Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks.

17 / 20

1-20-3031 KarS § 3 lg 5 järgi on välistatud kuriteo ja väärteo omavaheline ideaalkogum. Kuriteo ja väärteo reaalkogumit tuleb aga menetleda eraldi.6 Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegu siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Sellises olukorras tuleb lahendada küsimus, millised etteheidetud väärteod on hõlmatud (neelduvad) võimaliku kuriteoga.7 Süüdistatavale etteheidetud tegevus liikluses tõi kaasa üheaegselt nii J. S surma ning sisuliselt sama teoga pandi toime ka K.J ja S. S suhtes väärteorikkumine Liiklusseadus § 223 lg 1 järgi. Maakohus leiab, et eeltoodut ei saa kunstlikult teost ära unustada, vaid seda saab võtta süü juures arvesse. Teoreetiline näide. Joobes juht võib põhjustada liiklusõnnetuses nt ühe inimese surma. Lisaks on teoreetiliselt võimalik, et selle sõiduga põhjustab ta nt 25 inimesele (õnnetus tihedas linnaliikluses, bussiga vms) kuni 4 kuud kestvaid tervisekahjustusi (luumurrud, verevalumid, kergemad unehäired jne) ja ka pikemalt kestvaid kergemaid tervisekahjustusi, mida aga ei loeta kokkuvõttes siiski raskeks tervisekahjustuseks KarS § 422 mõistes. Siis ei saa olla seaduse mõte see, et need tuleks süü ja seeläbi karistuse mõistmise juures unustada KarS § 3 lg 5 alusel (s.t. justkui unustada üldse, sest ka väärteokorras ei saa nende osategude eest enam karistada). Ka siis tekiks omakorda vastuolu teoühtsusega, sest vaid osaliselt teatud osategude analüüsimine ei saa näidata objektiivset tervikpilti - tegu kui tervikut ja sellest tulenevat tegelikku süüd ning vältimatut karistusõiguslikku etteheidet. Seega see väärtegu on hõlmatud KarS § 422 lg 2 p-s 1 kirjeldatud teoga. Kui tegemist on erinevate osategude teoühtsusega, ei saa seda unustada ka karistuõiguslikku etteheite tegemisel. Seega süüdistatavale inkrimineeritud ja tõendatud teo järgi sai kokkuvõttes füüsiliselt kannatada kolm isikut (kui süüdistatav välja jätta, kes sai kergeid pidmisi vigastusi tl 102 kiirabikaardi järgi).

RKKKo 8. november 2017 asjas nr 4-16-6037/46, p 24; RKKKm 21. oktoober 2019, asjas nr 4-19-1178 p-d 1011

mutatis mutandis RKKKo 19. juuni 2015 asjas nr 3-1-1-56-15, p 9

18 / 20

1-20-3031 ise karistanud, nähes oma teo tagajärgi. Kohus leib, et antud juhtumil on võimalik seetõttu seda elukaaslase kaotuse asjaolu karistuse kohaldamisel siiski arvestada KarS § 57 lg 2 alusel. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et R. Szpotile on kohane mõista karistuseks KarS § 422 lg 2 p 1 alusel neli aastat ja kuus kuud vangistust. Seejuures seaduse kohaselt KarS § 422 lg 3 p 1 järgi ei jäeta obligatoorselt mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et eripreventiivses mõttes, kuivõrd R. Szpoti ei ole varem karistatud, piisab talle ühe kuu pikkusest šokivangistusest piisava katseajaga. Kohus ei ole veendunud, et süüdistatav oleks võimeline süüdimõistvast kohtuotsusest vajalike järeldusi tegema ja oma suhtumist muutma piisavalt, kui šokivangistus jääks kohaldamata. Kohus leiab, et juhtimisõiguse puhul tuleb arvestada süü järgi seda, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine võib eraldivõetuna olla nii väärtegu kui kuritegu. Antud juhul oli süüdimõistetu kriminaalses joobes ja ainuüksi KarS § 424 järgi kuulunuks kohaldamisele juhtimisõiguse äravõtmine minimaalselt kolmeks kuuks. Käesolevas asjas on põhjustatud liikluskuriteoga kannatanu surm ja lisaks on kergemaid tervisekahjustusi saanud K. J ja S. S. Maakohus leiab, et kooskõlas süü ja üldpreventsiooniga, tuleb mõista lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. III. Menetluskulud Käesoleva kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud on järgmised: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1460 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kaitsja tasu kokku 845,70 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 222 eurot; 4) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel R. Szpoti joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot; 5) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel K.J joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot ja K.J kohtuartsliku ekspertiisi kulu 84 eurot; 6) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel S. S kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot; 7) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot; 8) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel alkoholi ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramise kulu 28 eurot. Kokku on kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud summas 3208,70 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd R. Szpot mõisteti käesoleva otsusega KarS § 422 lg 2 p 1 järgi süüdi, tuleb eelnevalt nimetatud menetluskulud välja mõista R. Szpotilt. Kohus võimaldab R. Szpotil menetluskulude tasumise KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul, mille kohaselt tuleb R. Szpotil alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks tasuda vähemalt 267 eurot, seejuures viimasel kuul kuulub tasumisele 271,70 eurot. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 19 / 20

1-20-3031

R. Szpoti enda valitud kaitsja V. Makarovi kulud tuleb jätta R. Szpoti enda kanda. IV. Tõkend, tsiviilhagi, asitõendid Tõkendit ei ole kohaldatud, tsiviilhagi ei ole esitatud ning konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditena tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § § 126 lg 3 p 1 alusel kaks DVD plaati liiklusõnnetuse animatsiooni ning sündmuskoha vaatlusega. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule xx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx sõiduk Škoda Octavia, registreerimisnumbriga xxxxxxx, ning omanikule Ryszard Szpotile sõiduk Suzuki Baleno, registreerimisnumbriga xxxxxxxx, mis asuvad asuvad aadressil xxxxxxxxxxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Indrek Nummert

Rahvakohtunikud Annika Kull ja Heli Koit

20 / 20

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.