Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-72 tunnistati Sergey Tolkachev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati vangistusega 7 (seitse) aastat alates 12.07.2017. Kohtuotsus on jõustunud. Sergei Tolkachev pani esimese astme kuriteo toime. Käesolevaks ajaks on Sergey Tolkachev temale mõistetud karistusajast, 7 aastat vangistust, ära kandnud 3 aastat 6 kuud ja 20 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et Sergey Tolkachevi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib S. Tolkachev elama asuda aadressile Rahu 38a-136x, Narvax. Tegemist on neljatoalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava ema Aleksandra A KorsunovaK . Korteris elavad kinnipeetava ema, õde Zarina Z Korsunova K ja õe kaks alaealist last. Pere on nõus Sergey Tolkachevi elama asumisega antud aadressile. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Positiivne on see, et S. Tolkachevil on lähisuhtevõrgustik. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane Julia J SuhhovaS , poeg, tütar, ema, kaks õde ja kolm venda. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sergey Tolkachevi käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas, kuna tema suhtes kehtivad 3 distsiplinaarkaristust kartseri näol tööst keeldumise eest. On tuvastatud, et S. Tolkachevil on algharidust. Mingit eriala ei oma. Riigikeelt ei valda. Ta ei ole motiveeritud õppima ega töötama ning ennast täiendama. Majanduslik toimetulekuoskus puudub. Ta ei ole kunagi ametlikult töötanud. Elas juhutöödest saadavast rahast ja abikaasa töötasust. S. Tolkachev on korduvalt keeldunud vangla majandustöid tegemast. Vabanemisjärgne töökoht puudub. 04.01.2021 seisuga on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 13730,42 eurot, ta ei ole motiveeritud võlgnevusi tasuma. Ta ei täida ülalpidamiskohustusi. Arvestades ülaltoodut, samuti seda, et Sergey Tolkachev pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et isik keeldub uute narkokuritegude toimepanemisest lisaraha saamiseks. Sergey Tolkachevi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab S. Tolkachev üht kehtivat kriminaalkaristus. Üks karistus on arhiveeritud. Mõlemad kuriteod on seotud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, grupis. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine. Viru Maakohtu 05.01.2018 otsusest on Sergey Tolkachev tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistatud vangistusega 7 aastat. S. Tolkachev pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis. Seega pani ta toime esimese raskusastme kuriteo majandusliku kasu saamiseks, seades sellega ohtu isikute ja rahvatervise. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. S. Tolkachevi käitumine vanglas näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist.

Süüdimõistetu kannab vanglakaristust teist korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Tolkachev impulsiivne, probleemide lahendamise oskus on kesine. Ta ei arvesta teiste arvamustega. Ta ei õpi eelnevalt tehtud vigadest, ei mõtle enda tegude tagajärgedele. S. Tolkachevi käitumine näitab, et ta ei väärtust ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Sergey Tolkachevile mõjuvad negatiivselt ning võivad soodustada uute kuritegude toimepanemist ka seda, et tema tarvitab narkootikume ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Tema vend on kriminaalkorras karistatud. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Sergey Tolkachevi tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks S. Tolkachevi ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos S. Tolkachevi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu S. Tolkachev tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Politsei-ja Piirivalveameti 14.02.2019 otsusega nr 15.3-3.4/95-1 on tunnistatud Sergey Tolkachevi tähtajaline elamisluba kehtetuks alates 14.02.2019, tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks kinnipidamisasutusest vabanemisel ning kohaldatud sissesõidukeeld viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Sergey Tolkachev soovib väljasaatmist Venemaale Sankt-Peterburi, kus elab tema elukaaslane lastega. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 76-1 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. KrMS § 426 lg 4 näeb ette, et täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne (10) aasta möödudes. KrMS § 426 lg 3 võimaldab otstarbekuse kaalutlustel loobuda enne tähtaega vabastatava süüdimõistetu suhtes ennetähtaegse vabastamisega seotud lisapiirangutest, kuid see säte ei anna aga iseseisvat alust väljasaatmisele kuuluvat süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada (Tartu Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 1-08-5541, p 6.2). Teisisõnu ei mõjuta KrMS § 426 lg 3 vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste (välja arvatud elukoha-nõue) olemasolule antavat hinnangut, s.t sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada (Tartu Ringkonnakohtu

Antud juhul kohus ei jaata süüdlase S. Tolkachevi puhul ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste täidetust, seega KrMS § 426 lg 3 kohaldamisele ei kuulu. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Sergey Tolkachevi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.