X.H süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Rainer Amur
Süüdistatav
X.H, isikukood XXX
Kaitsja
määratud kaitsja vandeadvokaat Kadi Sitska, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud
Kohtuistungi toimumise aeg
27.01.2021
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
1.Süüdi tunnistada X.H kuriteos KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
2.KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus, vangistus 10 kuud, tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui X.H ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 27.01.2021.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta X.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
5.Välja mõista X.H-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetluse kulu sundraha 876 eurot.
6.Sundraha tuleb tasuda ositi igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul, igakuise maksega 73 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohustuslik on märkida
maksekorraldusele viitenumber 99921700003772. Selgituseks märkida: „sundraha, X.H , kr asi 1-21-237“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 sätestatud menetluskulud: määratud kaitsja tasu 114 eurot ja ekspertiisitasu 271 eurot. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg lõikele 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
ASJAOLUD
1.X.H-d süüdistatakse selles, et ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx otsa jalakäijale XX
tagurdas
mootorsõidukiga
X.H pidi olema tähelepanelik teel seisva jalakäija suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; pidi tagurdades andma jalakäijale teed; ei tohtinud tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat ning pidi vajadusel kasutama teise isiku abi; oli kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; pidi kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et ta oskaks arvestada oma sõidukogemust (algaja juht), ilmastikutingimusi (pime aeg) ning muid liiklusolusid (jalakäijate võimalik liikumine juurdesõiduteel), et ta suudaks oma sõiduki peatada sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama, olukorras kus nähtavus on halb. X.H alustas mootorsõiduki tagurdamist juurdesõiduteel ning ei olnud piisavalt tähelepanelik ega ettevaatlik jalakäija suhtes, kes seisis tema sõiduki taga ning tagurdas jalakäijale XXle, kes oli just väljunud X.H sõidukist, otsa. X.H-l oli enne tagurdamist kohustus veenduda, et see on ohutu s.t et tema sõiduki taga ei ole jalakäijaid ning kuna tagurdamine on piiratud nähtavuse tõttu väga ohtlik manööver, pidi ta vajadusel kasutama ka teiste isikute abi, kuid seda ta ei teinud kuigi võimalust oli, sest sündmuskohal asus veel YY. X.H , teades et tema auto ümber on jalakäijad, pidi tagurdamisel oma sõiduki kiiruse kohandama selliseks, et ta suudaks sõiduki peatada takistuse ees, mis pidi olema talle ette aimatav nagu võimalike jalakäijate liikumine tema sõiduki läheduses, kuid seda ta ei teinud. X.H ei arvestanud ka oma sõidukogemust (algaja juht), ilmastikutingimusi (pime aeg) ning muid liiklusolusid (jalakäijate võimalik liikumine juurdesõiduteel). Seega X.H tagurdas hooletusest jalakäijale XXle otsa, millega põhjustas XX surma. X.H rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel liikleva vähekaitstud liikleja (jalakäija) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/; § 35 lg 2 p 1 /juht peab andma teed jalakäijale tagurdades/; § 49 lg 1 /tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi/; § 50 lg 3 p 1, 2 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse 2(4)
olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. X.H pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm.
KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
2.Kooskõlas süüdistatava X.H , tema kaitsja ja prokuröri vahel 12.01.2021 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus X.H süüdimõistmist KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 10 kuud, mis jäetakse KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata kui kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse X.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse X.H-lt välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulu sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse ekspertiisitasu 271 ja kaitsjatasu 114 eurot riigi kanda. Sundraha määratakse tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Kohtuistungil kinnitas X.H , et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, sh lisakaristusega. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma vaba tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. X.H avaldas kohtuistungil eraldi sügavat kahetsust. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista X.H süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus, sh lisakaristus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
5.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulu, s.o sundraha. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt karistuskokkuleppes esitatule ja taotlusele määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) 3(4)
Rajar Miller kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.