Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vladimir Šiško on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.09.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6450 KarS § 145 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et Vladimir Šiškole mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati Vladimir Šiškot käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kuna Vladimir Šiško rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, pöörati Tartu Maakohtu 24.07.2020. a kohtumäärusega Vladimir Šiškole mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistust täitmisele. Süüdimõistetu karistusaeg algas 07.09.2020 ja lõppeb 07.09.2021. Tartu Vangla esitas 31.12.2020 kohtule materjalid Vladimir Šiško tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Vladimir Šiško tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 12.01.2021. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Vladimir Šiško tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vladimir Šiško selgitas kohtuistungil, et kui ta süüdi mõisteti ja katseaeg määrati, siis ei saanud ta oma probleemidest aru. Alles vangistuses on ta mõistnud, et tal on alkoholiprobleem ja ta peab end ravima. Vabaduses asub ta elama oma naise juurde Luua külla. Kinnipeetav selgitas, et nende korteri uks käib kindlasti lukku, sest naine oli talle nii kirja kui telefoni teel teada andnud, et ta on uue luku muretsenud. Kaitsja leidis, et kõik tingimused Vladimir Šiško vabastamiseks on täidetud. Kriminaalhooldaja esitatud materjalides on märgitud, et elukohaks oleva korteri uks ei sulgu turvalisel, kuid süüdimõistetu poolt avaldatu kohaselt on see puudus likvideeritud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vladimir Šiško temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuv korter. Elukoht on varustatud elektrienergiaga ning asub GSM levialas. Vladimir Šiško elukaaslane on andnud nõusoleku elektroonilise valve

2 (3)

seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku elektroonilise valve kohaldamiseks.

hinnangul

on

elukoht

sobiv

Samas nähtub ametniku koostatud ülevaatest, et korteri välisuks ei ole turvaliselt suletav ega lukustatav ning korralikult ei sulgu ka korrusmaja välisuks. Korteri üldine seisukord on väga halb – korteris puudub pesemisvõimalus, aknad on vanad ja vahetamata ning korter vajaks remonti. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud eeldused selleks, et elektroonilise järelevalve seadmeid kõnealusesse elukohta reaalselt paigaldada. Elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus (Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 3). Kohtuistungil väitis Vladimir Šiško, et praeguseks on tema naine korteri uksele luku hankinud ja seega on uks lukustatav. Kohus juhib tähelepanu, et ülalnimetatud korra § 2 p 11 kohaselt on arvamuse andmine süüdimõistetu elukohas elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta kriminaalhooldusametniku pädevuses. Seega peab kohus lähtuma kriminaalhooldusametniku arvamusest. 16.11.2020 läbiviidud kodukülastuse käigus tuvastas ametnik, et korteri uks ei ole turvaliselt suletav ega lukustatav. Süüdimõistetu paljasõnalised väited ei ole piisavad, kinnitamaks vastupidist. Kuna formaalsed eeldused Vladimir Šiško ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega ei ole täidetud, ei ole süüdimõistetu vabastamine võimalik. Menetluskulud Vladimir Šiško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.01.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,14 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,14 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Vladimir Šiškolt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.