Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kinnipidamise aeg 2 päeva ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Aivar Kauri eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Aivar Kauri karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 10.10.2019. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.04.2022. Tartu Vangla esitas kohtule 05.01.2021 materjalid Aivar Kauri ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Aivar Kauri tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 12.01.2021. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aivar Kauri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aivar Kaur selgitas kohtuistungil, et vabanemise korral on tal olemas elukohtxxxxxxxxxxxxxxxx kaudu ja hilisemalt plaanib ta elama jääda Tartusse. Ta selgitas, millega ta on vangistuses tegelenud ja kinnitas oma arusaamist ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatest kohustustest. Põhjuseid, miks kohus võiks teda enne tähtaega vabastada, Aivar Kaur välja tuua ei osanud ning avaldas arvamust, et küllap soovivad kõik kinnipeetavad varem vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aivar Kaur temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aivar Kaur kannab karistust avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked. Aivar Kaur kasutas füüsilist vägivalda kolme inimese suhtes, sealhulgas korduvalt oma elukaaslase suhtes. Lisaks rikkus ta kortermajas tekkinud olmeprobleemi tõttu avalikus kohas käitumise üldnõudeid, karjudes lubadusi panna majale pomm ja ähvardades, kirves käes, oma naabreid ära tappa. Kuriteod on pandud toime perioodil juuni 2018 kuni oktoober 2019. Seega esines Aivar Kauril pika aja vältel raskusi seaduskuuleka käitumisega, mis näitab isiku suhtumist õiguskorda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Sellisest suhtumisest tuleneb ka uute kuritegude toimepanemise risk. Aivar Kauri käitumine karistuse kandmisel on olnud rahuldav. Ta on osalenud vangla tööhõives, omandab kutseharidust ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on osalenud ka pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamisele suunatud programmis. Viimati nimetatud programm katkestati, sest Aivar Kaur ei võtnud tundidest osa. Süüdimõistetu on ise avaldanud soovi programmi uuesti läbida. Kuna Aivar Kauril on esinenud probleeme oma individuaalse

2 (3)

täitmiskava täitmisega, siis ei saa pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-0914104, p 21). Vabanemise korral ei plaani Aivar Kaur naasta oma vanasse elukohta, kus pani toime ka kuriteod, vaid soovib minna Tartusse. Talle on tagatud elukoht rehabilitatsioonikeskus MTÜ Valge Eesti poolt, mis pakub ka mitmeid teenuseid, sh psühholoogi ja tugiisiku abi. Kohus nõustub, et taoline tugi võiks äsja vangistusest vabanenud isikule üldjuhul mõjuda positiivselt ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Samas on Aivar Kaur varasemalt viibinud MTÜ-s Lootuse Küla, kust lahkus omal soovil vähem kui kuu aja möödumisel. Seega tuleb arvestada võimalusega, et Aivar Kaur võib rehabilitatsioonikeskuse osas oma meelt muuta ning seetõttu ei saa keskuse võimalikku positiivset mõju üle hinnata. Vabanemisjärgsete elutingimuste puhul on oluline seegi, et süüdimõistetul ei ole toetavat tugivõrgustikku lähedaste näol, kes võiksid aidata tal püsida õiguskuulekal teel. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Aivar Kauril hea läbisaamine küll vendadega, kuid suhted emaga on pigem halvad, isaga ei suhtle. Nii tema pereliikmete seas kui tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et Aivar Kauri ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Arvestades süüdimõistetu toimepandud kuritegude asjaolusid, tema käitumist vangistuses ja vabanemisjärgseid elutingimusi, esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Aivar Kauri puhul on karistuse eesmärkide saavutamiseks tulemuslikum vangistuse edasi kandmine. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.