lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-1339/29

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-1339/29
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-1339/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja29.04.20201-20-1339/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja18.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2021, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-20-1339

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 18. detsembri 2020. a määrus K.P. le mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu K.P. (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, kriminaalhooldusametnik Terje Kaldma

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 29. aprilli 2020. a otsusega tunnistati K.P. süüdi KarS § 4231 järgi ja teda karistati kahe kuu pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K.P. le 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Mõistetud vangistus jäeti täitmisele pööramata, kui K.P. ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Sealhulgas keelati K.P. l alkoholi tarvitada, kohustati teda õpinguid jätkama või otsima endale töökoha ning osalema kriminaalhooldusametniku äranägemisel sotsiaalprogrammis.
2.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 31.08.20261-26-5134/7
Kriminaalhooldusametnik esitas 26. oktoobril 2020. a maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles K.P. le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt rikkus K.P. kahel korral keeldu tarvitada alkoholi. Varasemalt on K.P. l ilmnenud probleeme registreerimiskohustuse rikkumisega, mille eest kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatas. Lisaks on tal raskusi õpingute jätkamise või selle asemel töökoha leidmise ja sotsiaalprogrammis osalemisega.
3.Maakohus andis 23. novembril 2020. a toimunud kohtuistungil K.P. le võimaluse enda käitumise parandamiseks ja lükkas asja arutamise edasi kuni 14. detsembrini 2020. a.
4.Kriminaalhooldusametnik esitas 11. detsembril 2020. a ülevaate K.P. tegevustest pärast kohtuistungit. K.P. jättis 24. novembril 2020. a toimuma pidanud registreerimisele väidetava haigestumise tõttu ilmumata, kuid arstitõendit selle kohta esitanud ei ole. Samuti jättis ta ilmumata 4. detsembril 2020. a toimuma pidanud registreerimisele ja ei teavitanud ametnikku ilmumata jätmise põhjustest. 8. detsembril 2020. a käis K.P. registreerimisel ja võttis osa sotsiaalprogrammist. 11. detsembri 2020. a seisuga K.P. jätkuvalt ei õpi ega tööta (ei ole pöördunud Töötukassasse). Ühtlasi ei osale ta programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
5.14. detsembril 2020. a toimunud kohtuistungil avaldas K.P. , et istungile eelnenud nädalavahetusel tabati ta politseipoolt juhtimisõiguseta roolist ja toimetati arestimajja.
6.Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrusega pöörati K.P. karistus täitmisele.
7.K.P. kriminaalhooldus on kulgenud väga problemaatiliselt. Ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholikeeldu. Probleeme on olnud sotsiaalprogrammis osalemise ja kohustusega jätkata õpinguid või asuda tööle. Vaatamata korduvatele kohtumistele ja selgitustele ei ole K.P. suhtumine paranenud. Tema käitumine ei paranenud ka pärast esimest kohtuistungit, kus ta lubas kohustusi edaspidiselt nõuetekohaselt täita. Sellest tulenevalt lükati asja arutamine edasi. Sellest hoolimata rikkus K.P. pärast kohtuistungit registreerimiskohustust ja ei pöördunud Töötukassasse. Lisaks tabati ta paar päeva enne istungit taaskord juhtimisõiguseta autoroolist. Seega isegi võimalik karistuse täitmisele pööramine ei motiveerinud K.P. t enda käitumist parandama. Tema vabandused kohustuste rikkumiste kohta on otsitud. Tegemist ei ole ühekordsete, juhuslike rikkumistega, mida võiks vabandada noorus või inimlik eksimine. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt püüdnud süüdimõistetuga vestelda ja talle abi pakkuda. Esialgselt on rikkumistele reageeritud üksnes hoiatustega. Kohus selgitas istungil K.P. le kohustuste täitmiste vajalikkust ja rikkumiste võimalikke tagajärgi. Vaatamata sellele K.P. temale määratud kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud. Sellest tulenevalt ei ole K.P. puhul karistuse eesmärke teisiti, kui karistuse täitmisele pööramise läbi ,võimalik saavutada.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.P. kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
9.Maakohtu järeldused on ennatlikud. Oluline ei ole mitte ainult isiku kohusetundetu suhtumine kriminaalhooldusesse, vaid võimalus mitte saata vanglasse alaealist, kelle elu- ja kasvatustingimused on puudulikud. K.P. poolt alkoholikeelu rikkumine ei ole kaasa toonud uue kuriteo toimepanemist. Ta selgitas, et pärast isa surma alkoholi enam ei tarvita. Viimasel juhtumisõiguseta juhtimisel oli K.P. kaine. K.P. l esines registreerimisekohustuse rikkumisi viimati augustis. Hiljem ei tulnud ta registreerimisele tingituna haigestumisest. Tõendamist ei ole leidnud, et ta jättis ilmumata kohusetunde puudumise tõttu. Pärast seda käis ta registreerimisel ja võttis osa sotsiaalprogrammi tundidest. Seega saaks K.P. pärast tervenemist

kriminaalhooldust jätkata. Arvestades K.P. alaealisust, saab eeldada, et ta ei ole suuteline enda huvide eest nõuetekohaselt seisma ja abi küsima. Kriminaalhoolduse ajal ei ole tegeletud K.P. vanemliku hoolitsuse puudumise ja sellest tingitud probleemidega. Vanglasse mineku korral jääks K.P. l saamata ravi ja lõpetamata sotsiaalprogramm. Mitme kuu pikkune vangistus ei ole otstarbekas. Järelejäänud katseaeg on märkimisväärselt lühike.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

10.Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult K.P. le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
11.Märkimisväärne on, et arvestades K.P. alaealisust (käesolevalt 17-aastane, saab 25. märtsil 2020. a täisealiseks), on tegemist tema teise kriminaalkaristusega. Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2020. a otsusega tunnistati K.P. süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja ta vabastati karistusest ning allutati aastaks käitumiskontrollile. Olles teadlik, et tema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus, mis peagi jõuab kohtuotsuseni, juhtis sellest hoolimata 19. jaanuaril 2020. a taaskord mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, mille eest karistati teda tingimisi vangistusega. Jättes kõrvale K.P. alaealisuse, on tegemist kroonilise õigusrikkujaga, kelle suhtes leebemad meetmed ei ole soovitud tulemust, s.o tema õiguskuulekust, taganud.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on K.P. kriminaalhooldus tervikuna aga ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusalane järelevalve tema üle algas 15. mail 2020. a. Augustikuus rikkus K.P. kolmel korral registreerimiskohustust ja sisuliselt oli K.P. asukoht ametnikule terve augustikuu teadmata. Politsei teavitas kriminaalhooldusametnikku, et K.P. l fikseeriti 30. augustil 2020. a joove, mille eest hoiatati teda kirjalikult. Sellest hoolimata fikseeris politsei K.P. l 26. septembril 2020. a ja 3. oktoobril 2020. a alkoholijoobe. K.P. l on kohtuotsusega alkoholi tarvitamine keelatud. Samuti oli K.P. kohustatud jätkama õpinguid või otsima endale töökoha. Antud kohustuste eesmärgiks oli tagada, et K.P. sisutaks enda vaba aega aktsepteeritavate tegevustega. Käesolevaks ajaks ei ole K.P. õpinguid jätkanud, kuigi kriminaalhooldusametnik aitas tal sobivaid õppimisvõimaluse otsida. Samuti ei ole K.P. Töötukassa vahendusel ega iseseisvalt endale töökohta leidnud. Viimaks oli ta kohustatud läbima kriminaalhooldusametniku äranägemisel sotsiaalprogrammi, kuid seegi nõue on K.P. l täitmata, sest ta lihtsalt ei ole motiveeritud programmis nõuetekohaselt osalema ja tema jaoks on tegemist sunniviisilise kohustusega. Kriminaalhooldusametnik on K.P. le selgitanud korduvalt kriminaalhoolduse põhimõtteid, määratud kontrollnõuete täitmise vajalikkust ja nende rikkumise tagajärgi.
13.Kriminaalhooldusametniku poolt 26. oktoobril 2020. a esitatud ettekanne määrati arutamisele
23.novembriks 2020. a. Maakohus andis K.P. le võimaluse enda käitumist parandada ja lükkas asja arutamise edasi 14. detsembriks 2020. a. Kuid isegi hirm võimaliku eesootava vanglakaristuse ees ei taganud K.P. poolt kohustustest kinnipidamist, kuna K.P. jätkas reeglite eiramist. Nimelt jättis ta ilmumata registreerimisele, põhjendades seda haigestumisega. Arstitõendit tal aga esitada ei ole. Ta ei ole jätkuvalt tegelenud kohustusega asuda tööle või otsinud endale edasi õppimise võimalusi. Samuti tabati ta nädalavahetusel, enne kohtuistungit, taaskord juhtimisõiguseta roolist. K.P. , olles teadlik, et tal on esmaspäeval istung, kus tuleb arutamisele tema karistuse võimalik täitmisele pööramine, otsustas sellest hoolimata rooli minna ja pani toime uue samaliigilise süüteo, mille eest ta käesolevat karistust kannab. Seega ei ole K.P. siiamaani aru saanud kriminaalhoolduse eesmärgist ja määratud kohustuste täitmise vajalikkusest. Tema kriminaalhooldusele allutamine ei ole mingilgi viisil tema õiguskuulekust taganud, mistõttu tuleb temale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pöörata.
14.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Ingeri Tamm

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6099/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5962/7Viru Maakohus Narva kohtumaja