Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

I ASJAOLUD

J.B 13.07.2020 antud vereproovi vastuse – XXX. Kordusproovi näitaja mittelangemise kohta andis J. B 13.08.2020 järgmise seletuse: „Tähistasin natuke jaanipäeva ja olid mõned sõprade sünnipäevad. Oma arvates hoidsin küll tagasi ja väga ei liialdanud alkoholiga.“ Ametnik reageeris CDT näidu muutumatuna püsimisele kirjaliku hoiatusega 13.08.2020. 17.09.2020 esitas J. B kriminaalhooldusametnikule 12.09.2020 antud vereproovi vastuse – XXX. 14.12.2020 esitas J. B kriminaalhooldusametnikule 26.11.2020 antud vereproovi tulemuse XXX. Katseajal isik registreerimiskohustust rikkunud ei ole. Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 14 registreerimist. Kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ning kuue kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT peab olema väiksem kui XXX. J. B-l on verenäitaja korduvalt tõusnud ning kuue kuu möödumisel ei ole näit langenud normi piiresse – järelikult ei ole käitumiskontroll olnud piisav meede J. B käitumise muutmiseks. Isik jätkab alkoholi tarvitamist ega mõista kohtu poolt määratud kohustuse täitmise vajalikkust. Seniste rikkumiste õigustamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Sellest tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata J.B kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

II KOHTU PÕHJENDUSED

käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

alkoholiga väga ei liialdanud (tl 68). Ametnik on rikkumisele reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille J. B on allkirjastanud 13.08.2020 (tl 63). J.B poolt 14.12.2020 kriminaalhooldusametnikule esitatud 26.11.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT – XXX. Synlab 12.09.2020 esitatud vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 70) oli J.B CDT näit XXX. Synlab 26.11.2020 esitatud vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 71) oli J. B CDT näit XXX. J. B on rikkumise kohta oma 14.12.2020 antud kirjalikus seletuses tunnistanud, et käis novembris XXX juubelitel ja tarvitas alkoholi (tl 72). Kohus kuulanud ära süüdimõistetu J.B ja kriminaalhooldusametniku, leiab, et antud hetkel karistuse täitmisele pööramine ei ole piisavalt põhjendatud. Ettekandest nähtuvalt on J.B registreerimiskohustust täitnud katseajal vastavalt nõuetele. Samuti on positiivne, et J.B on läbinud ajavahemikul 17.09.-05.11.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 02.03.2020 läbinud esmase hindamise teenuse programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. J.B puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes käesolevalt efektiivsemad kui reaalne vangistus. Arvestades J. B poolt toimepandud kuriteo ja erakorralisest ettekandest nähtuvaid asjaolusid, on ilmne, et kohtu poolt määratud kohustuste korrektseks täitmiseks ja uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on äärmiselt oluline, et J.B lõpetaks täielikult alkoholi tarvitamise. Lisakohustuse määramine annab võimaluse hinnata, kas J. B suudab täita talle määratud kohustusi ja kanda karistust vabaduses. Tulenevalt eeltoodust, jätab kohus kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekande J.B-le Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu seisukohti arvestades on põhjendatud süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.