Liiklussüüteod

alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele. E.Y katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 3.12.2020 ja käitumiskontrolli kohaldamise algust alates kohtuotsuse jõustumisest , s.o alates 19.12.2020. KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Katseaja kestus on 3.12.2020 – 3.12.2022.

Nimetatud maakohtu otsus jõustus 19.12.2020. Kuna E.Y 3.12.2020 toimunud kohtuistungil ei soovinud 5.11.2020 kaitsja juuresolekul prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppest loobuda, siis olid kohtul seaduslikud volitused teha kohtuotsus kokkuleppes märgitud tingimustel. E.Y oli kohtuistungi toimumise ajaks ilmselgelt teadlik sellest, et ta on leidnud endale töökoha (töölepingu nr 481 kohaselt alustas E.Y tööd 2.12.2020, samal kuupäeval on sõlmitud ka tööleping) ning samuti oli E.Y teadlik J. K. haigusest (kohtule on teada, et J. K. pahaloomuline kasvaja oktoobri lõpus 2020 ja kiiritusravi toimus novembris 2020 ning J. K. alates 25.11.2020 Räpina Haigla õendushooldusel). Samuti on üldteada aastaaegade vaheldumine ning kütteperioodi saabumine. Ka olid E.Y-l olemas enne kohtuotsuse tegemist hoolt vajavad koduloomad. Järelikult ei saanud avalduses nimetatud asjaolud (J. K. , töö leidmine, kütteperiood ja loomade olemasolu) tulla E.Y-le üllatusena. Vaatamata sellele oleks E.Y-l olnud õigus sõlmitud kokkuleppest hiljemalt 3.12.2020 kohtuistungi lõpus, enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, loobuda (kui sõlmitud kokkulepe ei oleks enam mingil põhjusel sobinud). Seda aga E.Y 3.12.2020 kohtuistungil ei teinud. 3.12.2020 kohtuistungi protokolli kohaselt ka kohtuistungil E.Y käesolevas avalduses nimetatud asjaoludest kohut teavitas. Kohus selgitas seejärel E.Y-le kokkuleppest loobumise võimalust (st võimalust prokuratuurile toimik tagasi saata, kui süüdistatav ei ole kokku lepitud karistusega nõus). E.Y aga kohtu poolse selgituse ärakuulamisel kinnitas kohtule tahet jääda sõlmitud kokkuleppe juurde. Samuti ei esitanud E.Y Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonikaebust maakohtu otsuse ümbervaatamiseks. Riigikohus on küll asunud seisukohale, et koheselt ära kandmisele kuuluvat karistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga (RKKKm 1 -20-2476, p 17), kuid seda saab teha KarS § 69 lg 1 alusel ainult karistuse mõistmisel, mitte tagantjärele pärast kohtuotsuse kuulutamist.

ja hooldus tagatud). On selge, et karistuse mõistmisel saab süüdimõistetu igapäevane elu rohkemal või vähemal määral (töölkäimine, majapidamise, lähedaste eest hoolitsemine jms) olema häiritud. Sellele asjaolule aga oleks E.Y pidanud mõtlema enne kuriteo (s.o sõiduki juhtimist joobeseisundis) toimepanemist. Mõjuv põhjus tähendab sellise ootamatu asjaolu esinemist, mille tõttu võivad kaasneda rasked tagajärjed kas süüdimõistetule või tema perekonnaliikmele. Käesolevas avalduses selliseid asjaolusid kohus ei tuvasta. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, siis majapidamise (sh loomade) eest hoolitsemise küsimuses saab süüdimõistetu pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning J. K. surmaga seonduvad asjaajamised on ajutise eestkostja korraldada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.