Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

2 (19)

1-20-8874

3 (19)

1-20-8874 täitmiseks ja jõustumisel kinnipidamiskohta, Viru kriminaalhooldusosakonda ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Vangla

III

üksuse

noorte

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 381 lõikele 31, 32 või 33 tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 08. jaanuar 2021.a Paide Tallinna tn 18 kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Mairo Karpender: - Episood I: 16.09.2020 kella 19:55 ajal xxxx xxxxx xxxxxxxx xx xxxx AS xxxxx xxxxxx kaupluse müügisaalis võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupu järgnevalt: 20 pakki Marlboro Red sigarette summas 95 €, kilekott 2 tk 0,38 €, Captain Morgan rumm 2 pdl 53,30 €; Viru Valge viin 1 l 2 pdl 35,98 €; Zeljonaja mark viin 1 pdl 21,69 €; Ibis XO brändi 0,5 l 4 pdl 57,96 €; Sprite 2 l pdl 1,95 €; Coca-Cola 1,5 l 2 pdl 3,10 €; Saaremaa viin 0,7 l 1 pdl 10,79 €; Somersby siider 0,5 l 2 pdl 2,90 €; Snickers 50 g 2 tk 0,98 €; Mars 1 tk 0,69 €; Cuba Libre 0,33 l 1 pdl 1,29; LD Red sigarett 1 pk 4,10. Mairo Karpender asetas kaubad kassalindile ja peale kaupade skaneerimist müüja SK poolt asetas kaubad kahte kilekotti. Mairo Karpender pidi tasuma valitud kaupade eest summas 290,11 €. Mairo Karpender kaupade eest ei tasunud. Ta võttis kilekotid enda kätte ja suundus kaupluse väljapääsu suunas, jättes tasumata kaupade eest summas 290,11 €. Mairo Karpenderi väljudes kauplusest, takistas teda väljapääsu juures xxxx AS töötaja EP. EP seisis ukse ees ja palus appi kaupluses viibivaid isikuid. Mairo Karpender soovis uksel seisvat EPit kauba kottidega rünnata ja eest ära lükata. Mairo Karpenderi väljumist kauplusest asus takistama müügisaalis viibiv XX. XX tõmbas koos EPiga Mairo Karpenderi poe ukse juurest kauplusesse tagasi. EP sai Mairo Karpenderi käes

4 (19)

1-20-8874 olevad kilekotid koos kaubaga enda valdusesse, mis kukkusid Mairo Karpenderi käest kaupluse põrandale maha. Mairo Karpender lõi rusikaga vastu XXi suu ja vasaku kulmu piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Mairo Karpender põhjustas XXile valu ja tervisekahjustuse näo piirkonnas. Mairo Karpender lõhkus rüseluse käigus kaupluse sisemise ukse klaasi, tekitades Xxxx AS-ile varalist kahju, väärtuses 65,05 eurot. Samuti purunes kotis olev 1 pdl Captain Morgan rummi väärtuses 26,65 € ja 1 pdl viina „Viru Valge“ väärtuses 17,99 €. Xxxx AS-ile tekitatud varalist kahju 109,69 €. Kaup summas 245,47 € tagastatud kauplusesse. Võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga pani Mairo Karpender toime KarS § 200 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - Episood II: olles 28.07.2020 toime pannud varguse KarS § 218 lg 1 järgi, mille eest on teda karistatud Paide politseijaoskonna poolt rahatrahviga 120 eurot, samuti 01.09.2020 toime pannud varguse KarS § 218 lg 1 järgi, mille eest on teda karistatud Paide politseijaoskonna poolt rahatrahviga 480 eurot, uuesti 14.09.2020 kella 20:52 ajal xxxxx xxxxx xxxxxxx x xxxxx Xxxx xxxx kaupluse müügisaali kaubaletilt võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 3 pdl viina 0,5 l Hilbny Dar Classic maksumusega kokku 29,97 €. Mairo Karpender möödus kaupluse kassadest ja kõndis käes olevate kaupadega, nende eest tasumata, kauplusest välja. Mairo Karpender tekitas W AS-ile kahju 29,97 €. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Mairo Karpender toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I. Süüdistus KarS § 200 lg 1 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi Röövimine kui liitkoosseis koosneb vähemalt kahest eraldi võetuna karistatavast teost, näiteks vargus (§ 199) ja vägivald (§ 121) annavad kokku röövimise (§ 200) (J. Sootak. Karistusõiguse üldosa terminitest ehk Elu seaduse fassaadi taga. Õiguskeel 2/2016, lk 9). Käesolevas asjas süüdistatav tunnistab, et soovis süüdistuses kirjeldatud võõraid vallasasju endale ära võtta. Seega on ta täielikult omaks võtnud süüdistuse järgi etteheidetu, et ta võttis kilekotid enda kätte ja suundus kaupluse väljapääsu suunas, jättes tasumata kaupade eest summas 290,11 €. Maakohtul on asjas põhilised õiguslikud küsimused alljärgmised: a) kas poetöötaja ründamine kaubakottidega vastab vägivallateole (KarS § 120) vähemalt kaudse tahtlusega, mis oli võõraste asjade valduse ülemineku vahendiks Karistusseadustiku § 200 lg 1 järgi on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Röövimise objektiivne koosseis koosneb seega tunnustest nagu võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ja vägivald kui valduse ülemineku vahend. Röövimise koosseis on realiseeritud, kui on tuvastatud tahtlus objektiivsete asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Samas tuleb tähele panna, et röövimine on olemuselt kärbitud tagajärjedelikt, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuseks (RKKKo 02.03.2005, asjas nr 3-1-1-141-04 p 10.1.)

5 (19)

1-20-8874

Seega peab nii lõpuleviidud kui ka katse staadiumi jäänud röövimise korral tuvastama, et isikul oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust – sellele viitab KarS § 200 lg 1 kasutatud formulatsioon "omastamise eesmärgil". Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kavatsetusega on samas tegemist ka siis, kui tagajärje kui sellise saavutatavuse osas puudub täielik kindlus (KarS § 16 lg 2 ls 1: "...ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks") (RKKKo 02.03.2005, asjas nr 3-1-1-141-04 p 10.2) b) kas poetöötajatele appi tulnud mehe löömine on samuti röövimise koosseisu tunnus või tuleks vaadelda seda eraldi Olukorras, kus süüdistatav soovis algselt toime panna vargust, kuid kasutas vara hõivamise lõpuleviimiseks teda takistama ilmunud kannatanu suhtes vägivalda, tuleb tema käitumine subsumeerida röövimisena (Riigikohtu 15.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-54-13). Nimetatud käsitlust selgitab ka J. Sootak raamatus „Varavastased süüteod“ (lk 87 3 lõik; lk 89 4 lõik, esimene lause). c) kokkuvõtvalt, kas inkrimineeritud tegu (subjektiivne koosseis ja objektiivse koosseisu tunnused) vastab röövimise katse koosseisule või tegemist on eraldi kehalise väärkohtlemise ja avaliku varguse katsega (varguse tahtluse transformeerumine röövimise tahtluseks või mitte). Vaidlus on, kas poe kauba hõivamine on üksnes varguse objektiivne tunnus või ka röövimise oma, millele saab vastuse läbi subjektiivse koosseisu. Kuivõrd inkrimineeritud on süüdistatavale kuriteokatse, siis kohus asub kontrollima subjektiivse koosseisu olemasolu. Tõendite järgi ei ole vaidlust, et esineb vähemalt osaliselt röövimise objektiivse koosseisu tunnuseid, vaidlus on vaid, kas neid tunnuseid tuleks eraldi kvalifitseerida KarS §-dest 199 ja § 121 lähtudes.

6 (19)

1-20-8874 töötaja EP. EP seisis ukse ees ja palus appi kaupluses viibivaid isikuid. Süüdistatav soovis uksel seisvat EPit kauba kottidega rünnata ja eest ära lükata. Eeltoodu alusel tuleb anda hinnang süüdistatava subjektiivsele koosseisule tema tegevustest poes lähtuvalt läbi ajalise telje ehk tervikpildina. Arvestades ründe iseloomu, selle agressiivsuse astet ehk intensiivsust, vägivalla rakendamise vahetust vara valduse murdmise vahendina. Ühtlasi tuleb tuvastada, kas on välistatud, et väidetud tajutud „ründamine“ on hoopis juhuslik mõistekasutus viiteta vägivalla ohule või liialdamine - liialt subjektiivne hinnang poe töötaja ja appi tulnud isiku seisukohast, mida nö mõistlik keskmine inimene ei suudaks üldjuhul nii kuidagi mõista ja seda sõna sellises olukorras kasutada. Kui tekkinud kontekstis süüdistuses viidatud pudeleid täis kottidega ründamist saab üldse pidada vägivalla rakendamiseks, et hõivata vara, siis see peab olema sellisena psühholoogiliselt tajutav ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast. Vastupidisel juhul võib olla tegemist vastavalt kvalifitseeritud tunnusega - varguse toimepanemine avalikult (nt RKKKo 09.09.1997, asjas nr 3-1-194-97). Maakohus juhtis kohtumenetluses tähelepanu ka antud võimalikule õiguslikule hinnangule ja küsis poolte seisukohti, kuid pooled siiski ei soovinud konkreetselt nimetatud osas seisukohti võtta. Tõenditest kujunev kontekst peab andma konkreetsema vaatepunkti, milles seisnes rünnak (selle agressiivsusaste, intensiivsus, suund), mida sooviti sellega esile kutsuda ehk kuidas see sai olla tajutav asjaosalistele: - tunnistaja EPi ütlustest (tl 14) nähtub, et kui süüdistatava kaup oli kassas sisestatud, ta selle eest aga ei tasunud, hakkas nagu taskutest raha otsima ja raha ta ei leidnud. Seejärel hakkas ta ikkagi kaubakottidega välisukse juurde suunduma. E. N ütluste kohaselt seisis ta välisuksel ja süüdistatav hakkas teda seetõttu kaubakottidega ründama, et teda eest ära lükata. E. N kutsus teisi kliente appi; - kannatanu XX on ära tundud antud episoodis kurjategija isiku äratundmiseks esitamise protokolli järgi (tl 10-12). XX (tl 2-3) ütluste kohaselt oli ta jõudnud kassa juurde, kui välisukse juures nägi rüselemist. Ukse vahel oli üks mees kahe kilekotiga ja proovis jõuga kauplusest väljuda, üks müüjatest hoidis samal ajal mehe käes olevast kotist kinni, proovides teda selliselt takistada ja hüüdis kaupluses olevaid inimesi talle appi. XX ütluste kohaselt läks ta appi ja aitas jõuga välja trügivat meesterahvast kauplusesse tagasi tirida, võttes kinni tema käsivarrest. Mehe tugevast vastupanust purunes ukseklaas. Müüja sai mehe käest mõlemad kotid kätte, need kukkusid maha ja mingid pudelid läksid katki. - tunnistaja SK ütluste (tl 13) kohaselt oli ta kassas ja süüdistatav kassas ladus kauba kottidesse ja kauba eest tasuda ei tahtnudki ja hakkas kaubaga välisukse poole suunduma. Vahetusevanem E. N ja üks meesterahvas proovisid teda takistada; - tunnistaja R. V (tl 17-18) ütluste kohaselt nägi ta kuidas kaupluse üks müüjatest hoiab jõuga kaupluse välisust kinni ja keegi noorem meesterahvas, kel käes kilekott kaubaga, proovib jõuga uksest välja saada. Kuulis, et seesama müüja kustus kõva häälega abi ja appi jooksis X nimeline meesterahvas. X hakkas samuti jõuga noormehe kauplusest lahkumist takistama. Nad tõmbasid koos müüjaga seda noormeest müügisaali tagasi, noormees samal ajal proovis ennast ikka jõuga välisuksest koos kottidega välja pressida. Selle käigus purunes välisukse klaas ja mehel käes olnud kott kukkus maha. - kaupluse videomaterjalidest on kokkuvõtvalt tajutav rüselemine väljapääsu juures, mis haakub ka ülekuulatud isikute ütlustega. Vaidlust ei ole selles, et kotid olid täis ja kottides oli arvestatav kogus klaasist pudelites alkoholi. Süüdistatav M. Karpender andis ütlusi, et kotid olid täis. E. N oli koti sisust teadmine olemas, sest ta jälgis, mida kotti pandi - suuremaid alkoholi pudeleid. Seega kotte oli kaks, need olid rasked ja

7 (19)

1-20-8874 nendega suunduti hooga ukse poole. Sooviti läbi tungida E. N uksele etteseismisest kui takistusest ja seda koos hõivatud varaga põgenema pääsemiseks. Süüdistatava subjektiivne arusaam süüdistuses kirjeldatud ründe sisust tõenditest kujuneva konteksti järgi on kohtu hinnangul järgmine: a) on selge, et süüdistatav M. Karpender olukorras, kus tema süütegu märgati, ei soovinud lihtsalt ära joosta, vaid teostas jadamisi intensiivseid jõulisi tegevusi samal ajal soovimata kuriteosaagist loobuda, selle n-ö avalöögiks oli äkiline rünnak raskete kottidega. Arvestusega, et psühholoogiliselt uksel ees seisev naisterahvas tajuks, et teda soovitakse kaubakottidega rünnata, et ta sellest ehmumise mõjul väljapääsu vabastaks. Ründamist tajus ka uksel see vahetuseülemast naisterahvas; b) kohtu jaoks igati arusaadavalt oli süüdistatava subjektiivne hetke ajel kujunenud plaan mängida ootamatusele – ehmatada ründava liikumisega kui ohuga - ning seda kasutada ära vara hõivamist hõlbustava vahendina; c) süüdistataval oli teadmine, et tema ebaseaduslikku tegevust on märgatud. Ta ei näita välja aga julguse kahenemist, vaid vastupidi, sest näitab edasi endast väljapoole hoopis kasvavat ohtu. Enda tegevuse avalikuks tulemisest ta sugugi ei ehmu ja varastatud kaubast kindlalt ei loobu ega keskendu üksnes põgenemisele, vaid läheb üle n-ö järgmisele kvalitatiivsele tasemele - ta ei keskendu üksnes põgenemisele, vaid näitab, et ta ei karda ka füüsilist konflikti naisterahvaga (süüdistuse järgi edasi ka meesterahvaga), et talle mitte kuuluva kaubaga pääseda; d) kuivõrd süüdistatav oli valmis sündmuste arengut selliselt edasi viima läbi füüsilise inimtõkke läbitungimisega, loogiliselt signaliseeris vahetusevanemas täiendavat ohutunnet, et füüsilisse konflikti astumisega ei ole välistatud rüselemise kaudu ka tervisekahju tekkimine juhul, kui süüdistatavale teed lihtsalt lahkelt ei vabastata. Vastupidisel juhul on kokkupõrke oht garanteeritud ja tagajärgede osas esineb täiendav riski võtmine. Seega sõna „ründama“ kasutamine antud olukorras on kohane. E. N oli teadmine, et süüdistatav eiras kauba eest tasumise nõuet, oli teadlik, et ta ebaseaduslik tegevus on avastatud ja see teda ei takistanud, et asjadest oleks loobunud ja tema poolt uksele ette seismisele vastati füüsiliselt – liiguti koos kaubakottidega talle peale, et ta eest ära lükata. Maakohus leiab, et vägivallaga saab eluliselt ehmatada sellise ründamise korral ka inimest kaudse tahtluse vormis, kui süüdlasel on selline sisemine tõuge ja tal ei ole aega tegu viimistleda ja efekt on vaja saavutada kiiresti valduse murdmise eesmärgil ehk finalistlikult. Tekkinud kontekst on seotud eluliselt üldteada asjaoludega (loovad tavapärasest olukorrast kõrgendatud agressiivsuse astme tajumise) alljärgmiselt: a) võõra, juba teadaolevalt ebaseaduslikult käituva, agressiivse isiku lähenemine, mis loob kiire füüsilise kontakti on inimese jaoks käsitletav mõistetavalt kallaletulemisena ehk ründamisena. Ootamatu agressiivsusega kohtumine tekitab igas inimeses ohutunde, mis on seotud inimese n-ö elu alalhoiu instinktiga ehk säilitada enda füüsiline heaolu ja tervis; b) soov põgeneda ohust. Inimene ehmub või võpatab siiski tajutava ohu tõttu, mis võib tuua füüsilist kahju inimesele endale. Samuti on üldteada, et kui see oht on äkiliselt tekkinud või esile kutsutud, siis inimene tajub väga vahetut füüsilist ohtu endale selliselt, et loomupäraselt soovib ta sellest pääseda ja pigem hädaohu vältimiseks astuda (reflektoorselt, instinktiivselt) kõrvale ohutsoonist, kui astub füüsilisse konfrontatsiooni ohuga. Refleksliigutused toimuvad kiirelt ja selle esilekutsumise põhjuseid ning mõju saab analüüsida isik ise või samaselt kõrvaltvaatleja alles pärast ohusituatsiooni lõppemist (neid ei teadvustata ega jõuta analüüsida ohu ajal). Nagu antud juhul püüab ka kohus konteksti analüüsida, püüdes panna tavapäraselt käituvat inimest samasse olukorda. Vahetusevanem siiski haarab kinni ühest kaubakotist ja peab vajalikuks hõisata ka abi järele, füüsilisse konflikti jäänud vahetusevanemas oli siiski piisavat külma närvi, millega süüdistatav ei

8 (19)

1-20-8874 olnud koheselt arvestanud. Süüdistatav on ka joobes ja enda väidetel seetõttu ka ise äkiline. Vaatamata julgele vastupanule jätkas ikkagi süüdistatav samal ajal jõuliselt poest asjadega väljatungimise teostamist. Ka sellisel hetkel, kui teda uksel takistati ei keskendunud ta üksnes põgenemisele, vaid arendas edasi füüsilist konflikti, loobumata kuriteosaagist. Süüdistatava jõu intensiivsust ilmestab eraldi ka fakt, et süüdistatav ei loobu maksmata asjades ka siis, kui tema vastupanu on asunud murdma täiendavalt ka veel meesterahvast ostja. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et nende kottidega ei oleks olnud võimalik rünnata ja ta ei rünnanud, kuna kui ta oleks hakanud nende kottidega vehkima, siis kilekotid olid alkoholi täis, need oleksid katki läinud ja kotid olid tal vaevu käes (tl 90). Antud väited ei ole aga ei kaalukad ega asjaoludega kooskõlas alljärgmistel põhjustel: 1) otseselt ei olegi teised ülekuulatud isikud andud ütlusi, et ta oleks kottidega vehkinud, s.o liialdav väide, kohus juhib just tähelepanu teistele asjaoludele, mida saab pidada ründamiseks; 2) asjaoludest nähtuvalt ilmselt süüdistatav arvestas oma tegevuses ka teist vaatenurka, millest lähtub süüdistus. Nimelt, ta ilmselt eeldas, et kui tema vaatamata kõigele julgelt ise koos nende raskete kottidega ukse poole ründab, siis see kui fakt sunnib inimtõkke taanduma ja tee vabastama. See oli fakt asjaolust, millega süüdistatav ise tol hetkel arvestas ja eeldas, vastupidisel juhul, ei oleks ta asunud koos kottidega läbi inimtõkke intensiivse jõuga tungima ehk ründama, ta oleks loogiliselt ja eluliselt teinud näiteks pettemanöövri, püüdnud ilma füüsilise kontaktita ära (koos kaubaga või kaubata) joosta või loobunud kaubast, igal juhul vältides otsest füüsilist kontakti ja mitte vastupidi; 3) ka süüdistatava eeltoodud väidete järgi ei tajunud seda situatsiooni temaga samaselt ei E. N ega appi tulnud XX, samuti teised tunnistajad; 4) intensiivsust, mis viitab ründamisele, ilmestavad faktid ka läbi ajalise telje, et EN ei saa üksi hakkama ja kutsub abi. EN ei suuda takistada süüdistatava M. Karpenderi põgenemist poest koos maksmata asjadega. M. Karpenderi poolt rakendatav jõud on märkimisväärne ja veel miski ei ilmuta järeleandmise märke. Appi tuleb XX ja tajub ka enda sõnutsi just tugevat vastupanu. Lõpuks vastupanu käigus puruneb ka ukseklaas, kuni õnnestub süüdistatav poodi tagasi tirida ja XXi ütluste kohaselt alles seejärel õnnestub tema käest kotid kätte saada, mis kukkusid maha ja mingid pudelid läksid seeläbi ka katki. Maakohus leiab, et süüdistatava M. Karpenderi agressiivne ründetegevus (jõu kasutamine ja jõuliselt asjadega põgenemise katse) on kaudse tahtlusega KarS § 120 järgi konkludentselt ähvardav tegu. Seda tahtluse tugevust kinnitavad ka läbi ajalise telje tema ründe jätkumine, sest intensiivne jõuline vastupanu kaupa füüsiliselt kaitsma asunud kahe isiku vastu ei lõpe, kuniks ei suuda vastupanu osutada ka enam appi tulnud meesterahvas. Pärast meesterahva korduvat rusikaga löömist, ei takista ega sekku enam keegi. Just see on tema subjektiivse koosseisu sisu, mis on maakohtu poolt toodud analüüsi järgi talle ka loogiliselt omistatav. Esmalt anda signaal ohust ja vastupanu korral tõestada, et oht on reaalne ehk vägivald on tema puhul ka vara hõivamise vahendiks. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlusi, et teda ei lastud poekottidega Xxxx’i töötaja poolt välja. Vägivalda ei olnud, kottidega ta ei vehkinud ega töötajale haiget teha ei tahtnud ega teinudki. Samas antud rünnak oli vägivalla ohu ehk agressiivsuse ilming. Rünnakuga oli võimalik ja sellega sooviti ähvardada, et psühholoogiliselt püüda murda poe töötaja isikut välisukse eest heaga ära tulema. Nimetatud süüdistatava ütlustele vastanduvad ENi, XXi ja R. V ütlused kogemis. Seda kinnitab ka videomaterjalidest tajutav rüselus. Videomaterjalilt on näha üksnes rüselus, sest kaamerad asuvad liialt kaugel. Samas maakohtu hinnangul avaliku varguse koosseis minetatakse, kui esineb selline karakteristikute kogum, intensiivsuse aste nagu agressiivne rünnak katkematu ja kasvava jõulise vastupanuga, mis

9 (19)

1-20-8874 kujuneb füüsiliseks konfliktiks, mida võib nimetada rüseluseks. See oli kujunenud piisava kestvusega võitluseks ühelt poolt kurjategija positsioonilt kaubast mitteloobumiseks ning poe positsioonilt kauba kaitsmise positsioonilt. Sellise intensiivsusega ja piisava kestvusega jõulises rüseluses võib võimalikuks pidada füüsilise kahju tekitamist süüdistatava poolt kaupa kaitsvate isikute vastu. Süüdistatav füüsilisse konflikti astumisega ja jõuliselt kaubast mitteloobumisega aga möönab, et võib tervise kahju ka tekitada. See ei ole enam avalik vargus, kus füüsilist konfrontatsiooni ei otsita ja füüsiline kontakt võib olla üksnes juhuslik ja episoodiline. Kuivõrd ka Riigikohus on osutanud, et hinnang tuleb anda intensiivsusele, suunale ja vahenditele kogumis, siis on see fakti küsimus ja sellele on maakohus andnud hinnangu kogu juhtumi tervikpilti arvestades. Pelgalt konteksti väline ja ründe intensiivsusesse mittesüüvimine, võib viia maakohtu arvates ekslikule järeldusele, et tegu võib olla avaliku varguse katsega või pelgalt varguse katsega ja KarS § 121 lg-ga 1 nagu kaitsja viitab. Maakohus leiab, et eeltoodud rünnak uksel on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 1 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi.

10 (19)

1-20-8874 kvalifitseeritavad KarS § 121 lg 1 järgi, mille realiseeris otsese tahtlusega. Lisaks kinnitavad vigastusi ka ülekuulamisel tehtud fotod XXist (tl 5-7), XXi patsiendikaart (8-9).

11 (19)

1-20-8874

Süüdistatav andis ka ise kohtuistungil ütlusi (tl 87), mis iseloomustavad tema subjektiivset arusaama teost. Kaitsja küsis kohtuistungil küsimusi, mis puudutavad seda, milliseid järeldusi ta tagantjärele tekkinud situatsioonist on teinud. Süüdistatav andis istungil ütlusi selle kohta, kas tohib sekkuda, kui toime pannakse kuritegu. Tema ütluste kohaselt tohib ikka sekkuda, aga enda vastutusel. Inimene peab ise teadma, et kui teine inimene on purjus, võib ta äkiline olla. Tal tuleb sellega arvestada. Süüdistatava ütluste kohaselt see situatsioon õpetas talle seda, et ei tohi nii äkiline olla ning purjuspeaga on parem kodus olla. Ühiskond peab olema inimestega mõistlikum. Seega süüdistatav on ka ise hinnanud enda käitumist agressiivsena ja möönnud tagajärgi, mida omistab süüna ka ühiskonna liikmetele.

1-20-8874 ta ise ja see pole kunagi teiste probleem. Seega tajusid tunnistaja ja kannatanu õigesti situatsiooni, sest see sisaldas nende jaoks ohtu ehk ründamist purjus äkilise inimese poolt. Ründava käitumise eesmärk on maha suruda vastupanu, tekitada psühholoogiline efekt, mis paneks tõrkuma vastase, kes takistab vara hõivamist. Maakohus leiab, et kaudset tahtlust vägivallaga ähvardamiseks iseloomustavad järgmised asjaolud ja need on kantud võõra vara omastamise eesmärgist: 1) kotid kaubaga olid rasked. ENil oli koti sisust teadmine olemas, sest ta jälgis, mida süüdistatav kotti pani - sealhulgas suuremaid alkoholi pudeleid ja nendega suunduti hooga ukse poole, soovides läbi tungida ENi uksele etteseismisest kui takistusest koos hõivatud varaga pääsemiseks. ENil oli teadmine, et süüdistatav eiras maksmise nõuet ja oli teadlik, et ta ebaseaduslik tegevus on avastatud ja see teda ei takistanud, et asjadest oleks loobunud; 2) süüdistatava käitumise agressiivsuse piisav aste, s.o füüsiline rünne kontaktiga, selle püsimine ja kasvamine. Süüdistatav tunnistas ka ise, et oli äkiline ja see oli seotud purjusolekuga, mida väidetavalt pidid tajuma ka temaga kokku puutunud isikud ja sellega arvestama. Täiskasvanud inimene peab ise vastutama, kas ja mida ta tarvitab ning kui palju. Sellega sai teda uksel takistanud töötaja arvestada vaid selliselt, et sai käsitleda süüdistatava tungimist ukse suunas vaid ründena ja seega ta tajus seda õigesti. Tüüpiliselt avaliku varguse korral ei tekiks mingit märkimisväärset füüsilist kontakti asjaomaniku või nende esindajatega. Avastamise korral, kas joostakse koos varastada püütud asjadega ära, aga see ei muutu selliselt füüsiliseks. Antud juhul toimub poe töötaja poolt koti tirimine ja süüdistatava keeldumine seda tagasi anda, süüdistatav osutab jõulist vastupanu, poe töötaja ei suutnud uksel kohe korraga saada kätte kahte kotti. Seega süüdistataval on soov põgeneda, kuid ikkagi koos asjadega ja mitte ilma, osutades vastupanu. Avaliku varguse tunnuseks ei ole selline agressiivsuse aste ja valmisolek rüseluses võitlema; 3) süüdistatava ründe jõulisus, suund, intensiivsus ja selle kestvus: 3.1) situatsioon muutub rüseluseks, mis jätkub ja kasvab, sest süüdistatav osutab kestvalt jõulist vastupanu. Müüja ei suuda tagasi saada kotte ja süüdistav püüab koos asjadega põgeneda. Kui appi tuleb meesterahvas ei toimu ka mingit olulist taltumist, v.a. see, et kotid saadakse kätte ja süüdistatav tiritakse poodi tagasi. Siiski vastupanu intensiivsus on selline, et puruneb ka ukseklaas. Sellises jõulises vastupanus ja rüseluses on suur tõenäosus saada vigastada; 3.2) süüdistatav lööb korduvalt appi tulnud meesterahvast, meesterahvas ei suuda enam süüdistatavat kinni hoida ja seejärel põgeneb süüdistatav, haarates veel kiirustades kaasa varem varastada soovitud kauba. Eeltoodud tunnuste tõttu on maakohus jõudnud seisukohale, et kaubakottidega ründamist tuleb pidada kaudse tahtluse vormis vägivallateoks. Teiseks on vägivalla seos röövimise koosseisu seisukohalt finaalne ka XXi löömise osas ja üksnes süüdistuse piiride tõttu ei ole võimalik omastada süüdistatavale lõpule viidud röövimist. Finaalset seost ilmestab see, et arvestades nii intensiivseid jõulisi tegevusi võõra vara valduse murdmiseks ja just nii vahetult pärast XXi suhtes vägivalla rakendamist, oli vaatamata vaevu õnnestunud põgenemisele ja vastupanu mahasurumisele, ikkagi jätkuvalt olemas esimene suhtumine kuriteoobjektiks olevasse asja selline, et igal juhul tuleb midagigi saagist üritada kaasa võtta (tegu loetakse lõpule viiduks subjektiivses ja objektiivses mõttes poest asjaga lahkumisel).

13 (19)

1-20-8874

14 (19)

1-20-8874 inkrimineeritud tunnused esitatud süüdistuse järgi röövimise katseks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu M. Karpender tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi. II. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Kohus, hinnanud kriminaalasjas episoodi II kohta kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et M. Karpender on toime pannud episoodis II kirjeldatud süstemaatilise varguse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Nimetatud kuriteokoosseisu täitmine M. Karpenderi poolt on tõendatud järgmiste tõendite kogumis: 1) tunnistaja RV 23.09.2020. a antud ütlustega, mille kohaselt sisenes 14.09.2020. a enne kella 21:00 kauplusesse kaks meesterahvast, kes on varasemalt kauplusest toime pannud vargusi. Üks meesterahvastest oli M. Karpender, kes võttis alkoholiriiulilt kolm pudelit 0,5l viina ning kes pärast lühikest vestlust tunnistajaga suundus valitud kaubaga kassade suunas, möödus neist ja jättis enda käes oleva kolme pudeli viina eest maksmata. Tunnistaja kõndis M. Karpenderile kassade juurde küll järgi, kuid M. Karpenderil õnnestus kauplusest ilma sekkumiseta väljuda (tl 40). Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendatud inkrimineeritud teo toimepanemine M. Karpenderi poolt, täpsemalt teo toimepanemise asjaolud, kuupäev ning kellaaeg ning asjaolu, et M. Karpender varastas kolm pudelit viina; 2) 21.09.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokoll, millisega tuvastati, et 14.09.2020. a kella 20:48 ajal sisenes xxxxxx x xxxxx Xxxx xxxx kauplusesse kaks meesterahvast, kellest üks on M. Karpender. M. Karpender valib riiulist kolm pudelit viina Hilbny Dar Classic ja suundub kassade suunas ning seejärel möödub kassadest kauba eest maksmata, käes kolm pudelit eelnimetatud viina (tl 43-49). Nimetatud tõendiga on tõendatud teo toimpanemine M. Karpenderi poolt, teo toimepanemise aeg ja koht ning asjaolu, et M. Karpender varastas kolm pudelit viina Hilbny Dar Classic, millega möödus kassast kauba eest maksmata, täites sellega KarS § 199 sätestatud varguse objektiivse koosseisu; 3) 05.08.2020.a kiirmenetluse otsus nr 2510,20,001665, millega on tõendatud M. Karpenderi poolt KarS § 199 lg 2 p 8 rikkumine ning karistamine KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga summas 120 eurot (tl 52-53). Nimetatud tõendiga on tõendatud M. Karpenderi poolt varasemalt varguse toimepanemine väheväärtusliku asja vastu; 4) 06.11.2020. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220172778425, mille kohaselt rikkus M. Karpender KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisu ning millega karistati M. Karpenderit KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 480 eurot. Nimetatud tõendiga on tõendatud M. Karpenderi poolt varasemalt varguse toimepanemine väheväärtusliku asja vastu. 5) M. Karpenderi 11.12.2020.a kohtuistungil antud ütlusted, mille kohaselt ta tunnistab varguse toimepanemist ning asjaolu, et läks 14.09.2020.a xxxx kauplusesse, kuid ei oska öelda, millal tal tekkis soov varastada ning taskutes ei olnud tal kauplusesse minemise hetkel midagi. Nimetatud ütlustega on tõendatud, et M. Karpender tunnistab varguse toimepanemist ning episoodis II kirjeldatud süüteo toimepanemise osas M. Karpenderi poolt vaidlus puudub. 6) karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on M. Karpenderil kolm kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 kvalifikatsiooniga – 05.08.2020. a otsus väärteoasjas nr 2510,20,001665/4; 05.08.2020. a otsus väärteoasjas nr 2510,20,001643/3; 19.06.2020. a otsus väärteoasjas nr 2317,20,005520/3 (tl 5859). Nimetatud väljavõttega on tõendatud M. Karpenderi poolt varguse toimepanemine KarS § 199 lg 2 p-s 9 nimetatud kvalifikatsiooni alusel – süstemaatiline vargus. 7) 15.09.2020.a süüteo avaldus xxxxx Xxxx xxxx kaupluses toime pandud varguse kohta (tl 62) – tõendab varguse toimepanemise aega ja kohta ning varastatud kauba koosseisu. Nimetatud tõendite kogumis on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistatav M. Karpender pani 14.09.2020. a kella 20:52 ajal xxxxxx Xxxx xxxx kaupluses toime süstemaatilise varguse KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, seega on täidetud kuriteokoosseisu objektiivne koosseis.

15 (19)

1-20-8874

Käesolevalt on kahtlusteta tõendamist leidnud, et M. Karpender pani nimetatud kuriteo toime raskeima tahtluse vormiga – kavatsetusega, kuna ta oma ütlustes kinnitanud juba algset eesmärki varguseks, et tal ei olnud kauplusesse sisenedes midagi taskus, kuid sellest hoolimata võttis ta riiulilt kolm pudelit viina, mille eest tasumata kauplusest välja kõndis. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eelnevale tuginedes on tõendatud M. Karpenderi poolt süüdistuses kirjeldatud KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud teo – süstemaatilise varguse – toimepanemine ning M. Karpender tuleb nimetatud teo toimepanemise eest süüdi tunnistada. III. Karistus

16 (19)

1-20-8874

17 (19)

1-20-8874

KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 21, 4 ja 8 alusel ning resotsialiseerumise huvides peab kohus põhjendatuks määrata M. Karpenderile katseajaks ka järgmised lisakohustused: 1) heastada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks – hiljemalt 01.12.2021.a; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) otsida endale töökoht hiljemalt 01.10.2021.a või asuda omandama eriala hiljemalt 01.10.2021.a; 5) osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus märgib, et kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju heastamise kohustuse panemine M. Karpenderile ei piira sissenõudja võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses enne kohtu määratud lisakohustuse täitmise tähtaega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2004.a määrus asjas nr 3-2-1-82-04, p 10-11). Samuti on võimalik süüdimõistetul alati summa varem ära tasuda. Nimetatud lisakohustuse näol on tegemist karistusliku iseloomuga otsustusega, et tuletada meelde noorele süüdimõistetule vastutuse täielikkust ning see ei välista sissenõudjate poolt meetmete tarvitusele võtmist tsiviilhagide sissenõudmiseks. Lisaks peab kohus põhjendatuks M. Karpenderi poolt kohtule avaldatud probleemide tõttu KarS § 75 lg 4 alusel M. Karpenderile lisakohustuse määramist, mille kohaselt M. Karpender on kohustatud panema endale vastuvõtuaja psühhiaatri juurde pöördumiseks hiljemalt 01.03.2021 ja seejärel kokkulepitud ajal psühhiaatri vastuvõtule ka ilmuma. Nimetatud kohustuse panemist arutas kohus süüdimõistetuga ja ta oli sellise kohustusega nõus. IV. Tsiviilhagid

18 (19)

1-20-8874 Karpenderi poolt kannatanu WAS-ile tekitatud kahju 29,97 eurot M. Karpenderilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel WAS kasuks välja mõista. V. Menetluskulud Käesoleva kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud on järgmised: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulu kohtueelses menetluses 129,60 eurot (tl 75-77) ja kohtumenetluses 243,60 eurot (tl 100), kokku sumas 373,20 eurot; 2) I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1460 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokku moodustavad antud kriminaalasja menetluskulud 1833,20 eurot, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista M. Karpenderilt. Ehkki sellist taotlust ei esitatud, peab kohus isiku resotsialiseerumise huvides põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada M. Karpenderil menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 152 eurot, seejuures viimasel kuul kuulub tasumisele 161,20 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Antud juhul ei ole kannatanud menetluskulude hüvitamise nõudeid esitanud, seega ei ole nende kindlaksmääramiseks ja süüdimõistetult väljamõistmiseks ka alust. VI. Muud menetluslikud küsimused Kohtuotsuse kuulutamisel šokivangistuse täitmise tagamiseks kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel, kui viimati nimetatud asjaolu saabub enne kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalasja asitõendid - 2 DVD+R plaati 16.09.2020 turvakaamera salvestisega ja WAS videosalvestisega ja vaatluse fototabeli koopiaga, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

19 (19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.