Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-9057

KarS § 73 lg -te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui W.H ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.12.2020. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta W.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada W.H-le , et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõendid: - väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemustega, mis asub toimiku materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista W.H-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 eurot (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot); - menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest summas 183,28 eurot (ükssada kaheksakümmend kolm eurot ja 28 senti). KrMS § 180 lg 3 alusel peab W.H temalt väljamõistetud sundraha ja menetluskulu kokku summas 1059,28 eurot (üks tuhat viiskümmend üheksa eurot ja 28 senti) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700057680 ning selgitus „W.H , 1-20-9057, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-20-9057 käitumisega rikkus W.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani W.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Samuti süüdistatakse W.H selles, et tema 27.05.2020 kella 23.30 paiku XXX asuvas korteris lõi oma abikaasa M D jalaga ning mitmel korral kätega vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu ning kehavigastused, mis avaldusid muhus kuklal ning vasaku põse paistetuses. Seega pani W.H toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes ehk KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-20-9057 kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista W.H süüdi KarS § 424 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokolli lisaks oleva elektroonilise andmekandja suhtes – seda on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.