Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Võrus, Vabaduse tn 13) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 17.12.2020. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Võrus, Vabaduse tn 13) kättesaadav alates 18.01.2021. Kohtuotsuse peale võivad esitada kirjaliku apellatsiooni süüdistatav ja kaitsja. Nad võivad esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest, s.o alates 18.01.2021 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu 28. mai 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus Robert Unti süüdistatakse KarS § 424 lg 2 alusel korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi. R. Unt juhtis tahtlikult 10.10.2020. a kella 02.13 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva-Saverna tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Cevrolet (reg nr XXX) alkoholijoobe seisundis. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,25 mg/l. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtuotsuse põhjendused

Tõendid on kattuvad asjaoludes, et R. Unt juhtis 10.10.2020. a kell 02.13 Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva-Saverna tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Chevrolet (reg. nr XXX ), olles alkoholijoobe seisundis. Nimetatud asjaolusid tõendavad kogumis partullpolitseinik R. R. 10.10.2020 ettekanne, tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükk, 10.10.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, R. Unti kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning 11.10.2020 ja 16.10.2020 kahtlustatava ülekuulamise protokollid.

Nimelt on patrullpolitseinik R. R. ettekandes (tl 1) kirjeldanud, et 10.10.2020 kella 3 (8)

02.10 ajal märkas ta koos patrullpolitseinik T. N. ga Põlva Circle K tankla juurde pargitud XXX Vabariigi registreerimisnumbriga XXX halli värvi Chevroleti, mille juhiuks oli lahti. Ametnikud otsustasid sõidukit kontrollida. Samal ajal tuli ka info, et selle autoga võib liikuma minna alkoholijoobes juht. Sõiduk hakkaski liikuma ning Saverna-Põlva tee 1. kilomeetril andisid politseinikud peatumismärguande. Auto juurde astudes oli tunda tugevat alkoholilõhna. Chevroleti juhina tuvastati R. Unt, kes tunnistas politseinikele, et oli alkoholi tarbinud ja puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükilt (tl 2) nähtuvalt puhus R. Unt 10.10.2020 kell 02.40 – 02.45 tõenduslikku alkomeetrisse ning lõplikuks mõõtetulemuseks 1,25 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 3) kohaselt kõrvaldati R. Unt 10.10.2020 kell 02.13 Põlva-Saverna tee 1. kilomeetril mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (alkoholilõhna esinemine suust, tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,25 mg/l). R. Unt peeti kahtlustatavana kinni (tl 6-8).

R. Unt tunnistab end talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi (tl 73). Teo toimepanemise asjaolude kohta andis ta ütlused 11.10.2020 ja 16.10.2020 kahtlustatavana ülekuulamistel (tl 9-10, 25-26). Enda sõnul tarvitas ta 10.10.2020 Põlva vallas Mammaste külas asuvas ööklubis Life alkoholi. Kaasas oli küll kaine autojuht, kuid ka tema jõi ennast purju. Ühel hetkel soovis R. Unt koju minna ning läks temale kuuluva Chevrolet G20 rooli. Sõidukis viibis R. Unt üksinda. Kõigepealt sõitis R. Unt Circle K tanklasse sööma ning kui pärast söömist sõitma hakkas, siis enam-vähem koheselt pidas politsei ta kinni. R. Unt kahetseb väga, et joobes olles sõidukit juhtis. Chevrolet on ostetud XXXst, kuid on rahapuudusel liiklusregistris ümber vormistamata.

Kattuvus erinevate kirjalike tõendite, patrullpolitseiniku ettekande ja R. Unti antud ütluste vahel, millal, kus ja millistel asjaoludel R. Unt 10.10.2020 mootorsõidukit juhtis, võimaldab järeldada, et kohtutoimikus olevad tõendid kajastavad ühe ja sama sündmuse kulgu. Ka R. Unt ise ei ole eitanud, et juhtis 10.10.2020 endale kuuluvat sõiduautot Chevrolet Põlva Circle K juures, olles eelnevalt tarvitanud Mammaste külas asuvas ööklubis Life alkoholi. Circle K kodulehe andmetel on Põlva maakonnas ainult üks Circle K tankla aadressil Kesk tn 43, Põlva linn (https://www.circlek.ee/station/61063). Veebipõhise kaarditarkvara Google Mapsi

(https://www.google.com/maps) kohaselt asub nimetatud Circle K tankla Põlva-Saverna ja KanepiLeevaku teede ristumiskoha lähedal. Seetõttu saab asuda seisukohale, et patrullpolitseiniku ettekandes ning politseinike poolt koostatud dokumentides esitatud andmed R. Unti sõiduki peatamise aja ja koha osas vastavad tegelikkusele.

Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et R. Unt juhtis 10.10.2020 mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. R. Unt rikkus sellega LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on KarS § 424 lg 1 kohaselt karistatav ja R. Unt on täitnud selle kuriteo objektiivse koosseisu. 4 (8)

Karistusregistri väljavõte (tl 11-14) ning Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsus nr 1-15-6866

(tl 15-16) ja 29.04.2016. a määrus (tl 17-20) tõendavad, et R. Unt on varasemalt kahel korral samalaadse teo toimepanemises süüdi tunnistatud (Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsusega ja Tartu Maakohtu 27.08.2013. a otsusega nr 1-13-7579). Kuna Tartu Maakohtu 27.08.2015. a ja 27.08.2013. a otsustega mõistetud karistused KarS § 65 lg 2 alusel karistuse mõistmisel liideti, tuleb mõlema otsusega mõistetud karistuste kehtivust arvestada alates Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmisest. Tartu Maakohtu 29.04.2016. a määrusega vabastati R. Unt tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 17.05.2016. Määratud katseaja läbis R. Unt edukalt 12.12.2016 läbis ja sellega oli karistus täielikult kantud.

Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 24 lg 1 p 8 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhikaristuse ärakandmisest. Kuna R. Untile mõistetud liitkaristus sai kantud 12.12.2016, on seda võimalik arhiivi kanda mitte varem kui 13.12.2021. Tartu Maakohtu 27.08.2013. a ja 27.08.2015. a otsustega mõistetud karistused on kehtivatena kantud ka karistusregistrisse.

Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 järgi. See näitab spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus joobes juhtimine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Korduvus esineb siis, kui saab rääkida kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Faktiline retsidiiv tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Juriidiline retsidiiv tähendab, et isik on varem süüdi mõistetud ning paneb siis toime uue süüteo. Korduvus peab olema tuvastatud kohtuotsusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1996. a otsus asjas nr 3-1-1-48-96). Varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris. Seega ei ole oluline, kas isik on joobes juhtimise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks joobes juhtimist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue joobes juhtimise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (vt RKKKo 1195146, p 8; RKKKo 3-1-1-72-16, p 9 koos edasiste viidetega, RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.111.2). Kuigi viidatud Riigikohtu lahendid on tehtud kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) kontekstis, on nendes kajastuvad seisukohad kohaldatavad ka joobes juhtimisele, sest korduvuse kui erilist isikutunnust põhistava mõiste sisu on nii kehalise väärkohtlemise kui ka joobes juhtimise sanktsiooninormides ühesugune.

Nagu kohus eespool tuvastas, siis R. Untile Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsusega mõistetud liitkaristus on nii kuriteo toimepanemise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga kehtiv. 5 (8)

Kehtiva karistuse ajal pani R. Unt toime uue samaliigilise kuriteo, mis tähendab, et 10.10.2020 toime pandud joobes juhtimine on korduv. Seega on R. Unti tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi.

kui isik kannab vanglas karistust kui ka lisaks 7 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest. Mingil põhjusel tagasi kinnipidamiskohta karistust kandma saabumisel lisakaristuse kulgemine peatub uuesti ning jätkub kinnipidamiskohast vabanemisel.

(III)

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.