Margarita Zjuzkova süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kokkuleppemenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri Kangur
Süüdistatav
Margarita Zjuzkova isikukood 47910053739; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 15.09.2020-17.09.2020; edaspidises menetluses tõkendit kohaldatud ei ole kaitsja Igor Belugin kohtumenetluses ei osalenud
Kaitsja
ringkonnaprokurör
Andreas
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Margarita Zjuzkova süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, s.o 15.09.2020 kuni 17.09.2020. Ärakandmata karistus on vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Margarita Zjuzkovale mõistetud ärakandmata vangistuse osa, s.o 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva 357 (kolmesaja viiekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga.
KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Margarita Zjuzkovat üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-s 2 ja lg 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Margarita Zjuzkova on kohustatud:
1.elama alalises elukohas aadressil XXX;
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7.mitte tarvitama alkoholi;
8.kohtuotsuse jõustumist 1 (ühe) kuu jooksul ja edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Asitõendid: - ära võetud nuga - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o V K . Mõista Margarita Zjuzkovalt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - kohtueelses menetluses kaitsjatasu kulu summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 60 senti; - ekspertiisikulud kogusummas 312 eurot (sh kohtuarstliku ekspertiisi nr XXX maksumus, s.o 84 eurot ja DNA-ekspertiisi nr 20E-GE1022 maksumusest pool, s.o 228 eurot). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel peab Margarita Zjuzkova tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha ja menetluskulude näol kogusummas 1 359 (üks tuhat kolmsada viiskümmend üheksa) eurot ja 60 senti kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Ülejäänud osa menetluskuludest, s.o osa DNA-ekspertiisi kulust summas 228 eurot, jätta riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, arvelduskontole nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700055336 ning selgitus „Margarita Zjuzkova, 1-20-8895, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
1-20-8895 Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Margarita Zjuzkova süüdistatakse selles, et ta torkas 15. septembril 2020 kella 14:20 paiku XXX suvilas XXX noaga oma elukaaslast V K kaks korda, põhjustades tollele füüsilist valu ja haavad rindkerel ja käsivarrel Sel moel pani Margarita Zjuzkova toime teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes, so KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Kooskõlas M. Zjuzkova, tema kaitsja I. Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör A. Kanguri vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus: - M. Zjuzkova süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. Sellest karistusest arvatakse maha eelvangistuses viibitud 3 päeva. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 357 tunni üldkasuliku tööga, määrates töö tegemise tähtajaks 18 kuud. M. Zjuzkova on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 ja lg 2 p 2 alusel. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub M. Zjuzkova kohtuotsuse jõustumist 1 kuu jooksul ja edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Kokkuleppe kohaselt kuuluvad M. Zjuzkovalt väljamõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 876 eurot, kaitsjatasu 171,60 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot ning DNAekspertiisi maksumusest pool, st 228 eurot, mille tasumist võimaldatakse tal kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Ülejäänud osa ehk pool DNA ekspertiisi maksumusest, summas 228 eurot, jääb riigi kanda. Samuti lepiti kokkuleppes kokku, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuleb asitõendiks olev nõuga tagastada V. K ja elektroonilised andmekandjad jäävad kriminaaltoimikusse.
3.Kohtuistungil avaldas M. Zjuzkova, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Tema tahtega on hõlmatud ka otsustus asitõendiga toimimise viisi kohta.
Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid
1-20-8895 annavad aluse mõista M. Zjuzkova süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
6.Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Kokkuleppega on hõlmatud otsustus asitõenditega toimimise viisi üle. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks.
7.Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokollide lisaks olevate elektrooniliste andmekandjate suhtes – neid on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.