Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Aleksandr Gerbat süüdistatakse selles, et tema 23. septembril 2020. a kella 08:40 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures, olles ise alkoholijoobes, sõnaliselt ähvardas elukaaslast A. L. : „panen sinu koos autoga põlema“. Seejuures oli Aleksandr Gerba eelnevalt samal ööl lõhkunud A. L. esiklaasi, mistõttu A. L. reaalne alus karta ähvarduse täideviimist ning hirmutunnet oma elu ja tervise pärast; - 23. septembril 2020. a kella 09:15 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles ise alkoholijoobes, helistas K. telefoninumbrile, teades, et K. A. L. koos, ning ütles: „ütle A. , et mind ei huvita kui kinni lähen, kui välja tulen, siis uputan Arina järve“, millise lause ütles K. edasi A. L. A. L. hirmu oma elu ja tervise pärast Aleksandr Gerba eelneva agressiivse käitumise tõttu. Seega pani Aleksandr Gerba toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Aleksandr Gerba ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Gerbale mõistetavaks karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi on 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata A. Gerba eelvangistuses viibitud aeg 24.09.-26.09.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja A. Gerbale kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva otsusega A. Gerbale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.08.2020. a otsusega nr 1-20-5636 mõistetud ja ärakandmata karistuse 10 kuu vangistuse võrra ning A. Gerbale tuleb mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades süüdistatava isikut, tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on menetluskulude hüvitamine isikule ilmselt üle jõu käiv, mistõttu tuleb kaitsja tasu 81,60 eurot jätta riigi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Aleksandr Gerba kuulub KarS 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 195,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb võimaldada A. Gerbal menetluskulud kokku summas 990 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kaitsekulu 81,60 eurot tuleb jätta riigi kanda. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Kannatanu A. L. taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 10-1 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.