Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

tema suhtes

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andres Soa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Andres Soa tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Soa vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Andres Soa kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andres Soa temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 2 aasta 3 kuu, so üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Korteri omanikuks kinnipeetav Andres Soa ning eluase on ostetud 2016.a emalt päranduseks saadud korteri müügiga teenitud tulu eest. Tegemist ühetoalise puuküttega korteriga, kus elas isik varasemalt koos sõbraga. Tuba on kapiga poolitatud. Sõbraga konflikte ei olevat olnud. Vangistuse ajal tegeleb ja elab korteris sõber, kes hoiab korterit korras. Kuritegusid ei ole kodus toime pannud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning see vastab ka elektroonilise valve tingimustele. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemisel kindel elukoht. Sellegipoolest ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku arvestades põhjendatud tema vabastamine käesoleval hetkel. Esmalt räägivad vabastamise kahjuks tema naasmine varasemasse elukeskkonda, kus ta pani toime kuritegusid, ning toetava lähivõrgustiku puudumine. Ilma seadusekuulekust soosiva ning isikut positiivselt motiveeriva tugivõrgustikuta on suur tõenäosus, et naastes varasemasse keskkonda, naaseb ta ka varasemate kriminaalsete eluviiside juurde. Ka ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et A.Soal oleks garanteeritud kindel töökoht ja sissetulek. Tõsi, päris sissetulekuta süüdlane ei jääks, sest vangistusasutuse iseloomustusest nähtub, et vabaduses moodustas tema sissetuleku pension (xxx eurot) ja samuti käis sõbral abis (X OÜ). Ettevõte tegeleb välitoitlustamisega. A.Soa aitas sõpra söökide, jookide, grillimise, telkide ülespanekuga, samuti kergemate esemete autole laadimisega. Vastutasuks sai küttepuid, süüa, juua. Igakuised korteriga seotud kulud olid sõbraga omavahel ära jagatud. Sõber töötab samuti X OÜ-s. Vabanemisel soovib asuda tööle X OÜ-sse, kus tal on võimalik töötada toitlustuse alal, kuid vastavat kinnitust ettevõtte juhatuselt, kas see tegelikult ka võimalik on, pole. Samas vangla iseloomustuse kohaselt 27.07.2020 seisuga K-Raha andmetel rahalisi nõudeid A.Soa vastu on 15 569,66 eurot, vabanemisfondis üksnes xxx eurot. Kohtu hinnangul kindla töö olemasolu tagaks kinnipeetavale parema toimetuleku, vähendaks igapäevast stressi ning sisutaks tema vaba aega ning kindlustaks stabiilse ja konkreetse rutiini. Ka kaitsja leidis kohtuistungil, et just tööga hõivatus tagaks süüdlase hakkamasaamise eluga. Paraku ei ole kohtul võimalik seda jaatada kohtule esitatu pinnalt. Andres Soad on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viimase kuriteo pani ta toime suisa vangistust kandes. Kuriteod on toime pandud kas rahalise kasumi teenimise eesmärgil või ette planeerimata, tingituna puudulikust probleemide lahendusoskusest ning impulsiivsusest. Vangistusasutuses kuriteo toimepanemine näitab ilmekalt, et isik ei suuda ka sealsetes rangetes tingimustes kuriteo eest karistust kandes oma käitumist piisaval määral kontrollida ning jätkab kriminaalse käitumisega. Sedavõrd suurem on tõenäosus, et ka vabaduses ei suuda isik end seadusekuulekalt üleval pidada.

Kohtu hinnangul senisest vangistuse käigust ei nähtu Andres Soa suhtumises õiguskorda piisavate muudatuste toimumine. Seda kinnitab nii kuriteo toimepanemine vangistusasutuses kui ka isikut iseloomustavad andmed tervikuna. On positiivne, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalemas tööhõives ning läbinud ühe sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi. Paraku on katkestatud isiku osalus sotsiaalprogrammis Jõud muutuda, kuivõrd isikul on puudulik analüüsivõime ning ta ei tule programmi sisuga piisavalt toime. Ka kohtuistungil antud ütlustest ilmneb, et isik ei ole teadvustanud tegelikult enda käitumise lubamatust ja motiveeritud selles korrektuure tegema. Vägivaldsete kuritegude toimepanemise kohta ütles isik, et eks see ei olnud õige tegu küll. Enda käitumist kinnipeetav põhjalikult analüüsinud ei ole ning enda üleastumisi ta pisendab. Nii märgib vangistusasutus, et surma põhjustamist kahetseb, ütleb, et ei soovinud kedagi tappa, vaid lõi kogemata kõrri, kuigi soovis näkku lüüa. Olevat olnud väga purjus. Kahe teise sündmuse puhul ei kahetse, ütleb, et need inimesed said, mis ära teenisid, seda ka kaaskinnipeetava ründamise kohta. Sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimine on küll kiiduväärt, kuid kainena vangistusasutuses vägivaldse kuriteo toimepanemine näitab, et üksnes alkohol ei ole probleemide algpõhjus. Kuivõrd Jõud muutuda programmis Andres Soa osalenud ei ole, ei saa loota ka selle võimalikule rehabiliteerivale mõjule ning võib arvata, et isik jätkab oma varasemate käitumismustritega. Need aga materjalidest nähtuvalt viitavad isiku kergele ärrituvusele ja suutmatusele enda käitumist kontrollida, mida küll võimendab alkohol, kuid mis ei pruugi olla vägivaldsuse põhitegur. Riskifaktorit uute kuritegude toimepanemise võimaluse arvestamisel suurendab kahtlemata süüdlase alkoholi tarbimine. Vangistusasutus on märkinud, et alkoholi hakkas A.Soa tarvitama juba 14-aastaselt. Enne vangistust tarbis praktiliselt iga päev aasta aega järjest kanget alkoholi (viina). On kuritegusid pannud toime alkoholi kuritarvitamise tõttu. Tunnistab, et alkohol muudab teda vägivaldseks, ärritub kergesti. Sõnab, et vene ajal otsis probleemile lahendust, sai ka ravi, et töölt lahti ei lastaks. Kuid kui tervis halvenema hakkas ning tööl ei saanud vanaviisi enam käia, hakkas rohkem jälle tarvitama. 2015 kohtuekspertiisi akti kohaselt alkoholisõltuvus 2005. aastast. Kinnipeetav tunnistab, et probleem on, kuid ei ole selle lahendamiseks midagi ette võtnud. Ka kohtuistungil ei ilmnenud, mida kavatseb süüdlane ette võtta, et vältida vabaduses alkoholi tarvitamist, mis on tema puhul kahtlemata õigusrikkumiste toimepanemise katalüsaator. A.Soa avaldas küll, et alkoholiga on praegu null, süda läheb kohe pahaks, on 2 aastat ilma olnud ning kõrgvererõhutõbi lisaks. Arvestades süüdlase elukäiku ja alkoholi rolli selles, siis kohus ei pea usutavaks, et A.Soa vabaduses ilma toetava keskkonna ja raviplaanita tahab ja suudab alkoholist hoiduda. Ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille kinnipeetav vangistuses läbis, läbiviija avaldas, et stress tekitab süüdlases olukordi, kus isik hakkab tarbima alkoholi. Argielu on stressirohke, eriti arvestades rahaliste vahendite piiratust ja süüdlasel lasuvaid võlgnevusi. Seetõttu on vägagi tõenäoline, et ilma konkreetse plaanita ja ilmselt ka meditsiinilise sekkumiseta alkoholi tarvitamist kontrolli all A.Soa hoida ei suuda. See aga viib peatselt tõenäoliselt uute õigusrikkumisteni. Vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Naastes seejuures varasemasse elukeskkonda ilma seadusekuuleka tugivõrgustikuta on äärmiselt suur tõenäosus, et isik jätkab kriminaalse käitumisega. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Andres Soa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos

elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute, s.h. eriti samalaadsete kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Andres Soa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.11.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Mart Sikut. Kaitsja esitas 17.11.2020.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 177,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 177,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andres Soalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.