Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

  

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 25.09.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Nübek lühimenetluses süüdi KarS §-de 141 lg 2 p 1,6; 145 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistati vangistusega 4 aastat. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mistõttu ärakandmisele kuulub karistus 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Selle kulgemist loetakse 24.maist 2018. Isiku karistusaeg lõppeb 24.01.2021. 28.08.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Aleksandr Nübekile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Aleksandr Nübek selgitas istungil, et soovib uuel aastal Soome tööle minna, kuid kui kohaldatakse karistusjärgne käitumiskontroll, ei tule ka tema poolt probleeme. Prokuröri hinnangul tuleks isiku suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kuigi Aleksandr Nübek selgitab, et vabanedes soovib ta elama asuda Soome, on prokuröri hinnangul väide paljasõnaline ning kohustusliku eeldusena on elukoht rehabilitatsioonikeskuses olemas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kohaldab Aleksandr Nübeki suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli ja seda järgmistel kaalutlustel. KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt Karistusseadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega Karistusseadustiku 9. peatüki 7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Aleksandr Nübekit on karistatud KarS § 141 lg 2 p 1,6 ning § 145 lg 2 järgi. Samuti ilmneb, et ta kannab antud karistuse lõpuni, sega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 2 eeldus. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt eeldab käitumiskontroll seda, et inimesel on elukoht. See on vajalik seepärast, et riik saaks käitumiskontrolli läbi viia: kui inimesel pole elukohta või kui riik inimesel olemas olevat elukohta ei tea, on süüdimõistetu käitumise efektiivne kontrollimine keeruline. Ka Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-45-16 leidnud, et kui kinnipeetaval elukoht puudub, ei ole tema suhtes võimalik käitumiskontrolli – mis hõlmab endas möödapääsmatult KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet – kohaldada. Aleksandr Nübeki puhul on eeltoodud tingimus kohtu hinnangul täidetud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul võimalik elama asuda vabanemise järel aadressil xxx. Antud aadressil asub xxx pakutav eluase. Tema tugiisikuks seal hakkab olema O. I., kes on xxx ja xxx juhatuse esimees. xxx osutab nõustamisteenust, sotsiaalprogrammide läbiviimist, psühholoogi nõustamist, võlanõustamist, majutusteenust. Asutus kuulub xxx linnale. Ametnik võttis ühendust O. I.aga, kes on andnud ka varasemalt enda kirjaliku nõusoleku 30.06.2020, et garanteerib kinnipeetav Aleksandr Nübekit tema vabastamisel enne tähtaega ajutise elamispinna. Kriminaalhooldusametnik suhtles 09.10.2020 O. I.aga, kes kinnitas, et on A. Nübeki tugiisik ning perioodiks tõi välja 6 kuud ehk niikaua kui kestab programm. Eeltoodust nähtuvalt on kinnipeetaval võimalik vabanemisel asuda elama aadressil xxx. Eeltoodu tähendab, et formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Järgnevalt analüüsib kohus karistusjärgse käitumiskontrolli sisuliste eelduste täidetust. Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb kohaldada siis, kui esineb oht, et isik paneb toime uusi kuritegusid. Seda ohtu vaagides tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (KarS § 871 lg 1 p 3). Kohus leiab, et uute kuritegude toime panemine Aleksandr Nübeki poolt on tõenäoline. Nendeks kuritegudeks on Aleksandr Nübeki minevikku silmas pidades seksuaalkuriteod laste suhtes. Isik kannab karistust vägistamise eest, mis on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vägistamise, lisaks on teda karistatud muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealisega. Tegemist on korduvate seksuaalkuritegudega, millede toimepanemine eeldab teatud eelsättumust, mistõttu on kõigiti loogiline uskuda, et isik võib ka tulevikus samalaadseid kuritegusid toime panna. Vangla iseloomustuses on märgitud, et Aleksandr Nübeki motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on sõnades olemas, kuid hetkel on raske hinnata, kas ka sisemiselt. Isiku suhtumine kuriteosse vangistuse alguses oli alarmeeriv. Ta pisendas tegu, veeretas vastutuse kannatanutele ega mõistnud kahju, mida ta oma käitumisega kannatanutele tekitas. Seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi Uus Suund on isik läbinud ning mõningane areng sellest ka ilmneb. Tagasisides on märgitud, et programmi lõppedes vastutustunne kasvas – isik saab aru, et toimepandud seksuaalkuritegu oli vale ning et tema oli see, kes oleks saanud seda ära hoida.

Siiski ei ole kohtu hinnangul ühe sotsiaalprogrammi edukas läbimine Aleksandr Nübeki puhul piisav järeldamaks, et edaspidi on samalaadsete spetsiifilist liiki kuritegude toimepanemine tema poolt ebatõenäoline. Isikul on tuvastatud psüühikahäire ning seksuaalsuunitluse häire. Toimepandud kuriteod viitavad sügavamale probleemile, millest võitu saamine eeldab isiku enda poolt esmalt selle tunnistamist ning valmisolekut pidevalt selle kontrolli all hoidmisega tegeleda. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Nübeki puhul vangla resotsialiseeriv toime olnud küllaldane ning isik ei pruugi suuta vabaduses iseseisvalt seadusekuulekalt käituda. Süüdimõistetul on sõnades motivatsioon muutusteks, kuid materjalidest nähtuvalt on see käesoleval ajal kohati ebakindel ning vangistusasutuse hinnangul on isiku eesmärgid vabanemiseks ebareaalsed ning üksi isik nendega toime ei tule. Aleksandr Nübeki seadusekuulekale teele naasmiseks on vajalik kuritegude spetsiifikat ning riskitegureid silmas pidades teda toetada retsidiivsusriske maandava sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse abil. Sama eesmärki teenib ka isiku vabanemine rehabilitatsioonikeskusesse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht. Töökoha puudumine suurendab kinnipeetava retsidiivsusriski, kuivõrd kinnipeetaval on rohkem sisustamata aega ja vähem rahalisi vahendeid, mis tagaksid majandusliku toimetuleku. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada isikut KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 10 päeva jooksul pärast vabanemist. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtu hinnangul võrrelda a) olukorda, kus Aleksandr Nübek vabaneb vangistusest käitumiskontrolli alla ja b) olukorda, kus ta vabaneb vangistusest ilma käitumiskontrollita. On selge, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem: riik hoiab Aleksandr Nübekil silma peal ja võib teda ka aidata (nt kriminaalhooldaja nõustamise kaudu). Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Aleksandr Nübekile on vaja kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Käitumiskontrolli kohaldab kohus Aleksandr Nübeki suhtes pisut alla keskmise määra, s.o kaheksateistkümneks kuuks. Seadus ei sätesta seda, millal hakkab karistusjärgne käitumiskontroll kehtima. KrMS § 410 lg 1 tulenev üldreegel kriminaalmenetluses on, et kohtu otsustused hakkavad kehtima alles siis, kui kohtulahend jõustub. Karistusjärgse käitumiskontrolli osas erandit ei ole. Seetõttu saab see hakata kõige varem kehtima seda kontrolli ette nägeva määruse jõustumise hetkest ehk momendist, mil seda lahendit ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (KrMS § 408 lg 1). Siiski võib kontroll alata ka hiljem. See on vajalik siis, kui süüdimõistetu on lahendi jõustumise hetkel veel vanglas. Vastasel korral asetaks riik inimesele muu hulgas selliseid kohustusi, mida tal pole võimalik täita (nt KarS § 75 lg 1 p 1). Kohus selgitab viimaks, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule (KarS § 871 lg 4). KarS § 3314 aga sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.