Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 11.01.2018 otsusega mõisteti Vjatšeslav Plaškin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat. Vjatšeslav Plaškinile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestati alates Vjatšeslav Plaškini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 29.08.2017.a.

26.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Plaškini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Vjatšeslav Plaškini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Plaškini vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Vjatšeslav Plaškin kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vjatšeslav Plaškin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 3 aasta 2 kuu, so üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx, xxx. Tegemist on kinnipeetava emale, G. E.le, kuuluva kahetoalise väga heas seisukorras oleva korteriga, kus G. elab üksinda. Kinnipeetava ema on andnud oma kirjaliku nõusoleku poja enda juurde elama asumiseks ning elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi

saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on osalenud probleemideta vangla tööhõives majandusabitöölisena ning läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Iseloomustus sotsiaalprogrammis osaluse kohta on positiivne ning isiku senist käitumist tervikuna on vangistusasutus samuti hinnanud positiivseks. Seega kinnitab isiku käitumine pika vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema, õde, alaealine poeg ja lapse ema. Suhted kõigiga on head ning toetavad. Seega on isiku elus jätkuvalt teda seaduskuulekal teel püsimisel motiveerivad ja toetavad inimesed. Samas on kinnipeetav narkootikume käidelnud, mis eeldab kriminaalsete tuttavate olemasolu. Siiski märkis kinnipeetav ka istungil, et ei kavatse varasema tutvusringkonnaga suhelda enam ning ei ole seda teinud ka kinnipidamisasutuses viibides. Välistamaks võimalikku negatiivset mõju kriminaalse taustaga isikute või narkootikumidega kokku puutuvate isikute poolt, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustus – teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning registreeritud rehabiliteerivates gruppides/programmides osaledes). Positiivne on ka asjaolu, et isikul on vabanemise puhuks kindel töökoht. Vabanedes on isikut ootamas garanteeritud töökoht xxx ettevõttes I. OÜ (olemas kirjalik garantiikiri), kus töö sisuks on auto salongi remonttööde teostamine, õmblus- ja puhastutööd. Kriminaalhooldaja suhtles telefoni teel firma juhatuse liikme I. L.ga, kelle sõnul on ta nõus kinnipeetava enda juurde tööle võtma, kuna teab teda hästi ning teab, kui hea töömees kinnipeetav on. Kinnipeetav töötas ka varasemalt tööandja juures ning töötamise kohta ei ole mitte midagi ette heita. Tööandja on teadlik, et kui isik vabaneb, siis vabaneb elektroonilise valvega. Isikul ei ole võlgnevusi ning vabanemisfondis on 1752 eurot vangistusasutuse andmetel. Eelkirjeldatust nähtuvalt on kinnipeetava väljavaated edukaks majanduslikuks toimetulekuks vabaduses väga head. Kuivõrd isikul ei ole materjalidest nähtuvalt probleeme sõltuvuskäitumisega, võib loota, et see ei hakka ka isiku seadusekuulekust negatiivselt mõjutama. Kuivõrd isik siiski tegeles narkootikumide käitlemisega, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata talle KarS § 75 lg 2 p 21 lisakohustus - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivseid muutusi ja motivatsiooni edaspidi elada seadusekuulekalt. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Vjatšeslav Plaškinile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev

kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.