Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

tema suhtes

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Artjom Slizovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Artjom Slizovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artjom Slizovi vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Artjom Slizov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Artjom Slizovi temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 2 aasta 4 kuu, so üle 1/2. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Majutusteenust pakub X OÜ-ga, kus on elamiseks head tingimused ning võimalik on kohaldada ka elektroonilist valvet. Tegemist on majutusteenusega, mida kasutavad muuhulgas ka kriminaalkorras karistatud isikud, nt vanglast vabanenud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemisel kindel elukoht ja töökoht. Sellegipoolest ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava isikut, vabanemisjärgseid tingimusi ja varasemat elukäiku arvestades põhjendatud tema vabastamine käesoleval hetkel. Artjom Slizovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistusasutuses viibib isik viiendat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Kuriteod on olnud eriliigilised ning valdavalt toime pandud impulsiivselt. Praegust vangistust kannab isik abikaasa tapmisega ähvardamise ja lapse väärkohtlemise eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei saa seda tingimust pidada isiku puhul täidetuks. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus füüsilise ründe või selle otsese ohu põhjustamise eest. Karistati Artjom Slizovi rangelt – 4 päeva kartseriga. Samuti kohaldati isiku suhtes antud vahejuhtumist tulenevalt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetav veeretab vastutuse endalt ametnikule, olles istungil märkinud, et viimane provotseeris teda. Eelnev viitab isiku suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada ning alluda kehtestatud reeglitele, samuti võtta vastutust enda käitumise eest. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, äärmiselt suur.

Seadusekuulekat toimetulekut vabaduses võib hakata pärssima ka isiku suhtlusvõrgustik, mis on valdavalt kriminaalne. Isikul on küll enda kinnitusel lähedastest suhted säilinud tädi, onu ja tööandjaga, kuid antud suhted ei ole minevikus isikut hoidnud seadusekuulekal teel, mistõttu puudub põhjus arvamaks, et seekord on need teiste asjaolude valguses selleks piisavad. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et on valmis endiste sõpradega mitte suhtlema, kuid arvestades, et isik asub vabanemisel elama taas xxx, ei pruugi ka negatiivsetest tuttavatest hoidumine õnnestuda. Samuti on kohtu hinnangul piisavalt maandamata alkoholi ja narkootikumidega seonduv uute kuritegude toimepanemise risk. Kinnipeetaval on 16.02.2019 diagnoositud uimastisõltuvus. Isik on korduvalt toime pannud narkokuritegusid - 2014.a oli nö tänavadiiler xxx ning müüs teistele sõltlastele edasi suures koguses amfetamiini. Varasema vangistuse ajal (Murru vanglas) on korduvalt tarvitanud amfetamiini, mis näitab, et ka kontrollitud keskkonnas otsib võimalusi sõltuvuse rahuldamiseks. Leiab, et mingil määral on vajalik rehabilitatsioonis osaleda, kuid sõltlaseks end ei pea. Kinnipeetav on andnud vanglale narkootikumide tarvitamisega seoses ebaõigeid ütlusi ning tema sisemine motivatsioon vangla hinnangul puudulik. Ka alkoholi tarvitamist vangla iseloomustusest nähtuvalt isik enda probleemiks ei pea. Kohtuistungil on kinnipeetav aga väljendanud vastupidiseid seisukohti, kui ilmneb vangistusasutuse iseloomustusest. Nii on ta märkinud, et joovastitest ta loobub ning on hakanud peale sotsiaalprogrammi asjadele teistmoodi vaatama. Selle eest kohus tunnustab kinnipeetavat. Arvestades aga, et 18.08.2020 iseloomustuse koostamisel olid kinnipeetava seisukohad vastupidised, on käesolevalt ennatlik teha järeldusi isikus sügavate ja püsivate muutuste toimumise osas sõltuvuteemasse puutuvalt. Äärmiselt murettekitav isiku seadusekuulekuse seisukohalt ka vangla iseloomustuses isiku mõtlemise ja hoiakute kohta märgitu. Kinnipeetav ei soovi teatud teemasid arutada ning tunnistab kuritegusid osaliselt. Probleemidega sihipäraselt ei tegele - tarvitab uimastavaid aineid, teenib illegaalset tulu, võib kasutada konfliktiolukorras vägivalda. Isik ei ole iseloomustuse koostamise seisuga positiivseteks muutusteks valmis, kuna pole enda käitumise eest täies ulatuses vastutust võtnud ning ei mõista seost uimastavate ainete tarvitamise ja sõltuvuse vahel. Kriminaalsele teele asus isik juba alaealisena ning on sellest ajast saadik viljelenud kriminaalset eluviisi. Praegune kuritegu toime pandud katseajal. Vangla hinnangul väljendab Artjom Slizov järjekindlalt ja veendunult kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti oma tegudes. Kohtu hinnangul tuleb vanglaga selles osas nõustuda. Viimane ei tähenda, et isik ei oleks võimeline muutuma, kuid arvestades tema varasemat elukäiku, ei toimu sellised muutused üle öö. Vähem kui aasta möödumine viimasest distsiplinaarrikkumisest ja veel vaid mõned kuud tagasi sõltuvusteemade vältimine muudavad küsitavaks sellise muutuse püsivuse. Vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole käesoleval hetkel võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas ja püsivas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Artjom Slizovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute, s.h. eriti samalaadsete kuritegude

toimepanemist. Samuti on selle aja jooksul võimalik kinnipeetaval tõestada nii kohtule kui iseendale, et ta on motiveeritud muutusteks ja suuteine pingutama edasise seadusekuuleka elu nimel. Menetluskulud Artjom Slizovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.11.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Marina Kelpman. Kaitsja esitas 16.01.2020.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 175,68 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 175,68 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Artjom Slizovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.