Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Almar Liivikule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Ingrid Kullerkann
Istungisekretär
Marve Alaver
Süüdimõistetu
Almar Liivik. Isikukood 37110226522; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus Almar Liivikule Tartu Maakohtu 11. juuni 2020. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
2.KarS § 74 lg 4 alusel pikendada Almar Liivikule Tartu Maakohtu 11. juuni 2020. a otsusega määratud katseaega nelja kuu võrra s.o kuni 11. juunini 2022. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 11. juuni 2020. a otsusega tunnistati Almar Liivik süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus 11 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui A. Liivik ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust ja talle tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel
pandud kohustusi registreerida end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus ja teha koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11. juunist 2020. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A. Liivikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
2.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 18. oktoobril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale A. Liiviku suhtes erakorralise ettekande, kuna A. Liivik viibis 17. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku loata Läti Vabariigis, viibis ajavahemikul 20. september – 1. oktoober 2020 kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariigis ja ilmus 2. ja
3.Erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Liiviku suhtes algas kriminaalhooldus 27. juunil 2020. A. Liivikule saadeti kutse, milles kohustati teda ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3. juulil 2020 kell 12.30. A. Liivik ei ilmunud kutsel märgitud ajal registreerimisele. Telefonivestluses väitis A. Liivik, et ta pole kutset kätte saanud, kuna ta viibib Soome Vabariigis. Ta läks Soome päev enne kohtuotsuse jõustumist ja lubas Eestisse tagasi tulla 5. juulil 2020. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 10. juuli 2020 kell 09.00. A. Liivik ilmus 10. juulil 2020 registreerimisele ja sellel kohtumisel tutvustati talle kriminaalhoolduse olemust, kohtuotsust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. A. Liivik väitis, et ta naasis Eestisse 9. juulil 2020. Kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariigis viibimise eest tegi kriminaalhooldusametnik A. Liivikule esimese kirjaliku hoiatuse. A. Liivik viibis ajavahemikul 13. juuli – 13. august 2020 šokivangistuses ja ta ilmus šokivangistust kandma alkoholijoobes. A. Liivik on seni teinud vereanalüüsi alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks ühel korral ja 28. augustil 2020 antud vereanalüüsi näit oli normi piires. A. Liiviku väitel on ta registreerinud ennast programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele ja ta pöördub vastuvõtule 11. novembril 2020.
4.18. septembril 2020 toimunud registreerimisel esitas A. Liivik avalduse Soome Vabariigis viibimiseks ajavahemikul 20. september – 1. oktoober 2020 ja avalduses lepiti Soome Vabariiki lubamise tingimusena kokku, et ta tasub samal päeval hiljemalt kell 14.00 kolm menetluskulude osamakset. Ametnik leppis A. Liivikuga kokku, et ta saadab maksekorralduse osamaksete tasumise kohta ametnikule e-kirja teel. 18. septembril 2020 kella 15 paiku helistas A. Liivik ametnikule ja teatas, et menetluskulude osamaksed on sooritatud. Ta väitis, et kohe jõuab ametnikule e-kirja teel maksekorraldus. Ametnik helistas kell 15.32 A. Liivikule ja teatas, et ta pole maksekorraldusi kätte saanud. A. Liivik väitis, et ta saadab need ametnikule lähima 10 minuti jooksul, kuid ta ei teinud seda. Kuna A. Liivik ei täitnud välisriiki lubamise tingimust, jättis ametnik A. Liiviku avalduse välisriigis viibimiseks rahuldamata. Vastus A. Liiviku avaldusele saadeti A. Liivikule e-kirja teel. Talle selgitati varem, et vastus avaldusele saadetakse e-kirja teel. Kuna A. Liivik oli varem esitanud avalduse välisriiki sõitmiseks ja ta sai avalduse vastuse oma e-posti aadressile, pidi ta olema teadlik sellest, et avalduse vastus saadetakse talle e-posti teel. Seega pidi A. Liivik olema loa andmata jätmisest teadlik.
5.2. oktoobril 2020 saatis A. Liivik kriminaalhooldusametnikule e-kirja teel oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ta tegi 18. septembril 2020 ühe menetluskulude osamakse ja kaks
ülejäänud osamakset tasus ta alles 23. septembril 2020. Pangakonto väljavõttest nähtub ka, et A. Liivik on ajavahemikul 20. september – 1. oktoober 2020 Soomes korduvalt pangakaardiga tasunud ja ta tasus pangakaardiga 17. augustil 2020 kell 11.15 Valkas Alko1000 kaupluses. Sellest võib järeldada, et ta viibis 17. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku loata Läti Vabariigis. 18. septembril 2020 toimunud registreerimisel lepiti järgmiseks registreerimise ajaks kokku 2. oktoober 2020 kell 12.00. A. Liivik ärritus 2. oktoobril 2020 toimunud registreerimisel ametnikuga vesteldes, kui kuulis, et ametnik soovib võtta seletust Soome Vabariigis loata viibimise kohta. Kuna A. Liiviku juures oli tunda alkoholi lõhna ja ta oli nõus puhuma alkomeetrisse, tuvastas kriminaalhooldusametnik tal alkoholijoobe. A. Liivik teadis, et ta ei tohi kriminaalhooldusosakonda ilmuda alkoholijoobes, sest esimesel kohtumisel selgitati talle, et ta ei tohi kriminaalhooldusosakonda ilmuda alkoholijoobes. Kuna A. Liivik oli tugevas alkoholijoobes, polnud ametnikul võimalik 2. oktoobril 2020 temaga registreerimist läbi viia. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 5. oktoober kell 14.00.
6.5. oktoobril 2020 ilmus A. Liivik kriminaalhooldusametniku vastuvõtule kokku lepitud ajal. Kuna A. Liiviku juures oli tunda alkoholi lõhna ja ta oli nõus alkomeetrisse puhuma, tuvastas kriminaalhooldusametnik tal alkoholijoobe. Arvestades asjaolusid, et A. Liivik oli alkoholijoobes ja ta teadis, et ta ei või kriminaalhooldusosakonda ilmuda alkoholijoobes, ei viidud temaga registreerimist läbi. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 6. oktoober 2020 kell 13.30. A. Liivik helistas 6. oktoobril 2020 kella 13.35 paiku kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et buss läks katki ja ta hilineb kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. A. Liiviku väitel viibis ta Võrus linnas Pikal tänaval ja ootas asendusbussi. Kella 14.00 paiku helistas A. Liivik uuesti ja teatas, et asendusbussi pole senini tulnud. Ta leppis kriminaalhooldusametnikuga kokku, et ta tuleb vastuvõtule jalgsi. Kella 14.25 paiku jõudis ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Ta oli kaine, kuid tema käed värisesid tugevasti. Kuna käte värisemine tõttu polnud A. Liivikul võimalik seletuskirja kirjutada, kutsus kriminaalhooldusametnik tema uuesti kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule 8. oktoobril 2020. A. Liivik andis 8. oktoobril 2020 kirjaliku seletuse kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariigis viibimise kohta. A. Liivik esitas 8. oktoobril 2020 toimunud registreerimisel avalduse, milles soovib, et kohus määraks talle alkoholi tarvitamise keelu. A. Liiviku hinnangul motiveeriks alkoholi tarvitamise keeld teda alkoholist loobuma.
7.Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata A. Liivikule Tartu Maakohtu 11. juuni 2020. a otsusega mõistetud karistus täitmisele, sest A. Liivik on kriminaalhoolduse esimeses kolmandikus korduvalt rikkunud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba välisriigis viibimiseks ja on ilmunud korduvalt registreerimisele alkoholijoobes. Ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka pärast kirjaliku hoiatuse tegemist ja korduvat kontrollnõuete tutvustamist. Kriminaalhoolduse nõuete järjepideva rikkumise tõttu puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et lisakohustuse seadmise või katseaja pikendamise korral muudab A. Liivik oma eluviisi ja täidab käitumiskontrolli nõudeid tingimusteta. Kohtu seisukoht
8.Erakorralises ettekandes heidetakse A. Liivikule ette seda, et ta viibis 17. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku eelneva loata Läti Vabariigis. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks A. Liiviku pangakonto väljavõte. Sellest nähtub, et 17. augustil 2020 kell 11.15 on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitab, et see võis olla tema. Ta ei saanud aru, et isegi Lätti minna ei tohi – ta oli seal kõige rohkem tund aega. Ta palub vabandust ja selgitab, et ta tõesti ei tulnud selle peale. A. Liivikul puudus kriminaalhooldusametnikult luba 17. augustil 2020 Lätis käimiseks. Seega rikkus ta KarS § 75 lg 1 p 6 alusel pandud kohustust
saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
9.Erakorralises ettekandes heidetakse A. Liivikule ette ka seda, et viibis ajavahemikul 20. september – 1. oktoober 2020 kriminaalhooldusametniku eelneva loata Soome Vabariigis. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks A. Liiviku avaldus välisriiki sõitmiseks, välisriiki sõitmise avalduse rahuldamata jätmise otsus, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte ja pangakonto väljavõte. A. Liivik tegi 18. septembril 2020 kriminaalhooldusametnikule avalduse loa saamiseks Soome Vabariigis viibimiseks ajavahemikul 20. september – 1. oktoober 2020 seoses töötamisega. Avaldusest nähtuvalt lubas ta tasuda 18. septembril hiljemalt kella 14-ks menetluskulude kolm osamakset. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest nähtub, et 18. septembril 2020 kella 17.00-ks polnud kriminaalhooldusametniku meilile tulnud maksekorraldust, kuigi A. Liivik lubas kell 15.32 telefoni teel, et saadab maksekorraldused kümne minuti jooksul. Pangakonto väljavõttest nähtub, et A. Liivik tasus 18. septembril 2020 vaid ühe menetluskulude osamakse summas 87,73 eurot ja ülejäänud kaks menetluskulude osamakset kokku summas 175,54 eurot tasus ta alles 23. septembril 2020. Kriminaalhooldusametnik jättis 18. septembri 2020. a otsusega A. Liiviku taotluse loa saamiseks Soome Vabariigis viibimiseks ajavahemikul 20. september – 1. oktoober 2020 rahuldamata. Seega ei tohtinud ta Soome sõita.
10.A. Liiviku pangakonto väljavõtte kohaselt on 20. septembril 2020 makstud laeval Star ja ajavahemikul 23. september – 1. oktoober 2020 erinevates Soome Vabariigis asuvates kauplustes. Isiku enda sõnul läks ta Soome tööle, kuna sisuliselt oli selleks kriminaalhooldusametniku luba olemas. Kohtu hinnangul viibis A. Liivik Soome Vabariigis kriminaalhooldusametniku loata. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnik saatis talle loa andmisest keeldumise otsuse e-kirjaga, kirja kättesaamise kohta andmed puuduvad. Otsuse kättesaamise aeg ei olegi oluline. Kuna KarS § 75 lg 1 p 6 järgi peab süüdimõistetu saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, võib süüdimõistetu sõita riigist lahkuda vaid juhul kui sellekohane luba on antud. Kuna A. Liivik ei tasunud ette nähtud tähtajaks kolme menetluskulude osamakset ning ei saatnud kriminaalhooldusametnikule maksekorraldusi, pidi ta igal juhul arvestama sellega, et ta luba riigist lahkumiseks ei saa. Seega rikkus A. Liivik KarS § 75 lg 1 p 6 alusel katseajaks pandud kohustust.
11.Lisaks heidetakse erakorralises ettekandes A. Liivikule ette seda, et ta ilmus 2. ja 5. oktoobril 2020 registreerimisele alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnikud tuvastasid A. Liivikul indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 2. oktoobril 2020 kell 12.21 Võru linnas Jüri tänav 19 a ja 5. oktoobril 2020 kell 14.05 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korrusel xxxxxxxxxxxxxxxxxx. oktoobril 2020 oli indikaatorvahendi näit 1,621 mg/l ja 5. oktoobril 2020 näitas indikaatorvahend 0,851 mg/l.
12.Registreerimiskohustuse kohaseks läbi viimiseks peaks süüdimõistetu kahtlemata olema kaine. Kriminaalhooldusametnik peab süüdimõistetuga registreerimisel rääkima uue kuriteo toimepanemise riskiteguritest ja andma talle nõu probleemide õiguskuulekal viisil lahendamiseks. Selline vestlus saab olla tulemuslik vaid kaine inimesega. Nii ongi kriminaalhooldusametniku poolt arvutisüsteemist välja prinditavale õiguste ja kohustuste lehele märgitud kohustus ilmuda vastuvõtule kainena. A. Liivik on selle allkirjastanud.
13.Süüdimõistetule ei ole kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu. KarS § 74 lg 4 kohaselt saab karistust täitmisele pöörata kontrollnõuete või kohustuste rikkumise või
karistamise aluseks olnud kuritoega samalaadse väärteo toime panemise. Selle sätte sõnastusest koosmõjus KarS § 75 lg 1 ja 2 sõnastusega tuleneb selgelt, et karistuse saab täitmisele pöörata kohtuotsusest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Kuna kohtuotsusest ei tule alkoholi tarvitamise keeldu, ei saa alkoholijoobes kriminaalosakonda ilmumise õiguslikuks tagajärjeks olla karistuse täitmisele pööramine. Seega ei arvesta kohus kontrollnõuete rikkumisena registreerimisele ilmumist alkoholijoobes.
14.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
15.Senine kriminaalhoolduse käik on näidanud, et A. Liivikul on raskusi keelu Eesti Vabariigist kriminaalhooldaja loata lahkuda mõtestamisel. Kohus selgitas istungi käigus selle keelu sisu veelkord. Kohus rõhutas süüdimõistetule ka seda, et võimetus oma kohustustest aru saada ja neid täpselt järgida võib anda aluse teda käsitada kriminaalhoolduseks sobimatu isikuna. Sellisel juhul tuleb karistus kanda vanglas.
16.Toimikus on A. Liiviku avaldus, mille kohaselt soovib ta endale alkoholi tarvitamise keeldu. Istungi käigus ei kujunenud kohtul arusaamist, et A. Liivik oleks seda avaldust tõsiselt mõelnud või et tal oleks üldse soov edaspidi alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda. Kui vastav tahe puudub, on keelu järgimine äärmiselt ebatõenäoline. Lõppastmes on oluline kriminaalhooldusega isiku õiguskuulekal teel püsimise toetamine. Vähemalt siiani on see õnnestunud.
17.Kohus loeb peab kohaseks kontrollnõuete rikkumisele reageerida katseaja pikendamisega. KarS § 74 lg 4 alusel pikendatakse A. Liivikule Tartu Maakohtu 11. juuni 2020. a otsusega määratud katseaega nelja kuu võrra, s.o kuni 11. juunini 2022. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.