Liiklussüüteod

1 (3)

Sisse nõuda Margo Birgilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; 2) kaitsetasu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud kogusummas 908,40 eurot tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul, kohustades süüdimõistetut alates 2020.a detsembrist tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 75,70 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99920700049038. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 kohaselt ei saa esitada apellatsiooni käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale. Süüdistataval ja kaitsjal on tulenevalt KrMS § 254 lg 6, 7 õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule taotlust ei esita, siis kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Margo Birk, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 13.06.2020 kella 18:45 ajal Jõgevamaal, Torma alevikus, Kaare 6 juures mootorsõidukit Opel Frontera reg. nr-ga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,09 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 milligrammi alkoholi või rohkem. Lisaks rikkus Margo Birk liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus Sellega pani Margo Birk toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Margo Birki KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära, üks päevamäär on 10 eurot, s.o 1200 eurot riigituludesse. KarS 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamine 13.-15.06.2020 (s.o 3 päeva) arvata karistusaja hulka, kandmata on rahaline karistus 111 päevamäära, s.o 1110 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul, kohustades Margo Birki tasuma igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust vähemalt 92,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu 908,40 eurot (sundraha ja määratud kaitsja tasu) tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Margo Birki tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 75,70 eurot kuni kogu summa tasumiseni. Kriminaalasja toimik saabus Tartu Maakohtusse 24.09.2020.a ning süüdistusakt on kaitsjale kätte toimetatud 25.09.2020.a ja Margo Birkile 19.10.2020.a.

2 (3)

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik määrata rahaline karistus. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Seega on asja võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et taotletud karistus vastab Margo Birki süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Margo Birkil puuduvad kehtivad karistused nii kriminaal- kui väärteokorras. Ta on kuriteo toimepanemist tunnistanud ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Võttes arvesse, et Margo Birgil puudub kindel töökoht ja ka asjaolu, et tal tuleb tasuda rahalist karistust, nõustub kohus KrMS § 180 lg 3 kohaldamisega ja menetluskulude ositi tasumise võimaldamisega taotletud perioodi jooksul. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS § 253, § 254. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.