Valvo Semilarski süüdistuses KarS § 3001 lg 2 järgi üldmenetluses
Prokurör
Kairi Kaldoja
Süüdistatav
Valvo Semilarski, isikukood 36604162737; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; telefon XXX; e-post: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Kaitsja
Oliver Nääs
RESOLUTSIOON
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-dest 2, 3, § 311 ja §dest 313-314, kohus otsustas:
1.Mõista Valvo Semilarski osaliselt õigeks süüdistuses KarS § 3001 lg 2 järgi: toimingupiirangu rikkumises AS-iga „XXX“ ja AS-iga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel; AS-iga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel: XXX istungil korralduse nr XXX vastuvõtmisel ja XXX istungil korralduse nr XXX vastuvõtmisel.
2.Süüdi tunnistada Valvo Semilarski KarS § 3001 lg 2 järgi (AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumises ja AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumises seoses XXX, XXX, XXX Tartu Linnavalitsuse istungitega ning XXX Tartu Linnavolikogu istungiga) ning karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kahesaja viiekümne) päevamäära (päevamäär 70,12 eurot) suuruses summas, s.o 17 530 (seitseteist tuhat viissada kolmkümmend) eurot.
KarS § 68 lg 1 ja KarS § 70 lg 2 alusel arvestada Valvo Semilarski kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.10.2017.a – 20.10.2017.a, so 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka ning lugeda Valvo Semilarski kandmata karistuseks 241 (kakssada nelikümmend üks) rahalise karistuse päevamäära, so 16 898,92 (kuusteist tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend kaks senti) eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel tuleb Valvo Semilarskil tasuda rahaline karistus 16 898,92 (kuusteist tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend kaks senti) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12-ne kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 1408,24 eurot ning 12. kuul 1408,28 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99920400003811 ning selgituse “Valvo Semilarski, otsus nr 1-19-6293, rahaline karistus“.
Jätta rahuldamata taotlus tunnistada KVS § 7 lg 1 p 4 põhiseadusvastaseks.
4.Jätta läbi vaatamata taotlus Valvo Semilarskile mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema osas kohtueelses menetluses avaldatuga.
5.Jätta rahuldamata taotlus Valvo Semilarskile ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamiseks.
Menetluskulu:
Välja mõista Eesti Vabariigilt Valvo Semilarski kasuks 46 476.37 (nelikümmend kuus tuhat nelisada seitsekümmend kuus eurot ja kolmkümmend seitse senti) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Valvo Semilarskilt välja menetluskuluna riigieelarvesse sundraha 876 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99920700047687 ning selgituse “Valvo Semilarski, otsus nr 119-6293, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Asitõendid ja muud kriminaalasjas äravõetud objektid: Kriminaaltoimiku juures asuvad järgmised asitõendid, mis on loetletud punktides 1-23, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikele:
2 (77)
1) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012861), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 2) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012894), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 3) XXX XXXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012896), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 4) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012894), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 5) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012897), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 6) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012899), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 7) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012866), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 8) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr s8161831, s8161832), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 9) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012867), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 10) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00013716), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 11) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00013717), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 12) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00016554), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 13) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00016576), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 14) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00016578), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 15) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00016588), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 16) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 0019995), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 17) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr s8164115), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 18) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr 000001321 ja nr 000001322), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 19) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr 000001329 ja nr 000001330), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 20) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr s8161021 ja nr s8161022), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 21) XXX XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr s8161287 ja nr s8161288), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 22) XXX XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr s8161289 ja nr s8161290), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 23) Väline kõvaketas Valvo Semilarski jt XXX elektronpostkastide sisuga, mis on üle antud XXX XXX kirjaga nr XXX; Kriminaaltoimiku juures on järgmised salvestised, mis on loetletud punktides 24-26, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde:
3 (77)
24) CD plaat - sideettevõtjalt saadud andmetega mobiiltelefonide numbritega XXX ja XXX kohta, seotud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga; pangakontode andmed, mis on väljastatud digitaalsel kujul XXX, XXX, XXX ja XXX poolt. Seotud XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga; 25) DVD plaadid 2 tk (nr 5118 ja nr 5218), audiosalvestustega. Seotud jälitustoimingu protokollidega; 26) DVD plaat (nr 5318), asukohasalvestustega. Seotud jälitustoimingu protokollidega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad järgmised andmetõmmised: Läbiotsimistel Valvo Semilarskiga seotud kohtades (XXX Valvo Semilarski töökabinet, Valvo Semilarski elukoht XXX, XXX OÜ XXX, Valvo Semilarski sõiduauto XXX) leitud: Sülearvuti XXX (turvakleebis nr 5L063244); tõmmis nimetusega 5L063244, kataloogis
\XXX;
Sülearvuti XXX (turvakleebis nr 5L063245); tõmmis nimetusega 5L063245, kataloog\XXX; XXX mälupulk (turvakleebis nr 5L063248); tõmmis nimetusega 5L063248, kataloog \XXX; Kaks XXX mälupulka (turvakleebis nr 5L063243); tõmmis nimetusega 5L063243A, kataloog \XXX ja tõmmis nimetusega 5L063243B, kataloog XXX; Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX (turvakleebis nr 5L063242); tõmmis nimetusega 5L063242.ufdr, kataloog \XXX; XXX mälupulk kirjega „Tartu“ (turvakleebis nr 5L063241); tõmmis nimetusega 5L063241, kataloog\XXX; Tahvelarvuti XXX (turvakleebis nr 5L063240); tõmmis nimetusega 5L063240.ufdr; kataloog \XXX; Tahvelarvuti XXX (turvakleebis nr 5L063234); tõmmis nimega 5L063234, kataloog \XXX; Sülearvuti XXX (turvakleebis nr 5L063233); tõmmis nimega 5L063233; kataloog \XXX; Lauaarvuti XXX (turvakleebis nr 00012868); tõmmis nimega 00012868, kataloog \XXX; Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L063238); kataloog \XXX failina XXX ja kataloog \XXX failina XXX. A. P. kinnipidamisel ära võetud esemed: Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L050549); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX); Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos SIM kaardiga (turvakleebised nr 5L050547 ja 5L05046); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati XXX); Mobiiltelefon XXX, koos 2 (kahe) SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L050548); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX); Tahvelarvuti XXX, koos SIM kaardiga (turvakleebised nr 5L050545 ja 5L050544); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX). Läbiotsimine A. P. töökohas XXX: USB mälupulk XXX ja netipulk XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150457); tõmmis nimega 5L150457A, kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport failina XXX); Lauaarvuti XXX (turvakleebis nr 0016128); tõmmis nimega 0016128, kataloog \XXX; MS mälukaart XXX (turvakleebis nr 5L150456); tõmmis nimega 5L150456A, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472B, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472C, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472D, kataloog \XXX; Mobiiltelefon XXX ja mobiiltelefon XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150455); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport failina XXX), kataloog \XXX ( kopeeritud andmete raport failina XXX);
4 (77)
Mobiiltelefon XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150454); kataloog \XXX, kataloog \XXX (kopeeritud andmete raportid failidena XXX ja XXX); Sülearvuti XXX, (turvakleebis nr 0020813); tõmmis nimega 0020813A, kataloog \XXX, tõmmis nimega 0016128B, kataloog \XXX; USB mälupulk XXX ja USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L150452); tõmmis nimega 5L150452, kataloog 11 \XXX, tõmmis nimega 5L150452B, kataloog \XXX; MS mälukaart XXX (turvakleebis nr 5L150450); tõmmis nimega 5L150450, kataloog \XXX; USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L150449); tõmmis nimega 5L150449, kataloog
\XXX;
CD plaat (turvakleebis nr 5L150446); tõmmis nimega 5L156446, kataloog \XXX. Läbiotsimistel K. S. seotud kohtades (XXX kontor ja K. S. elukoht) leitud: USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L13449); tõmmis nimetusega 5L13449, kataloog
Mobiiltelefon XXX (turvakleebis nr 5L13437); tõmmis nimetusega 5L13437, kataloog
\XXX).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.
5 (77)
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 25.11.2020.a alates kella 10.00-st.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
SÜÜDISTUS
Valvo Semilarskit süüdistatakse KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana s.o ametiisikuna teadvalt rikkus korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiiranguid eriti suures ulatuses. Rikkumine seisnes järgmises: Valvo Semilarski kinnitati Tartu Linnavolikogu XXX otsusega nr XXX Tartu Linnavalitsuse liikmeks ja nimetati abilinnapeana ametisse. Tartu Linnavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, millele on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 alusel antud ülesanded ja pädevus. KOKS § 7 lg 1 ja 2 ning § 49 lg 7 järgi oli Valvo Semilarskil linnavalitsuse liikmena õigus osaleda määruste kui üldaktide ja korralduste kui üksikaktide vastuvõtmisel ning KOKS § 30 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4 järgi oli ta pädev lahendama ja korraldama kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ning lahendama ja korraldama kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse. KOKS § 40 järgi oli valitsuse töö vormiks istung. KOKS § 22 lg 1 p 6 ja § 30 lg 1 p 2 ning Tartu linnavara eeskirja (RT IV, 04.07.2014, 40) § 20 lg-te 1 ja 2 alusel otsustas Tartu linnale kuuluva vara võõrandamise Tartu Linnavalitsus korraldusega v.a juhud, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind oli suurem kui 64 000 eurot, kus linnavara võõrandamiseks oli vaja linnavolikogu luba. Tartu linna hankekorra (RT IV, 25.03.2015, 31) § 7 lg 2 kohaselt otsustas hindamiskriteeriumide kohaselt parima pakkumuse edukaks tunnistamise ning hankelepingu sõlmimise Tartu Linnavalitsus korraldusega, kui riigihanke eeldatav maksumus oli suurem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Tartu linnapea XXX käskkirjaga nr XXX „Linnavalitsuse liikmete vaheline tööjaotus ja üksteise asendamise kord“ (muudetud Tartu linnapea XXX käskkirjaga nr XXX ja XXX käskkirjaga nr XXX) määrati abilinnapea Valvo Semilarski vastutusvaldkonnaks energiamajandus, elamumajandus, linnamajandus, keskkonnakaitse ja avaliku korra küsimused. Sama käskkirjaga määrati abilinnapea Valvo Semilarski linnapea, samuti arhitektuuri ja ehituse ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna vastutusvaldkonna abilinnapea esimeseks asendajaks. Valvo Semilarski oli muuhulgas pädev osalema Tartu Linnavalitsuse otsuste ettevalmistamise ja toimimise korraldamisel ja sellega otsuste sisulises suunamises. Seega oli Valvo Semilarski Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana ametiisik KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1, lg 2 p 1, 2 mõistes, s.o füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks alaline ametiseisund. Toimingupiirangu rikkumine AS-ga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel: Valvo Semilarski osales Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana s.o ametiisikuna ajavahemikul XXX-XXX AS-ga XXX (äriregistri kood XXX) seotud toimingute tegemises ja
6 (77)
otsuste vastuvõtmises ning rikkus sellega teadvalt KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 kehtestatud toimingupiiranguid eriti suures ulatuses. Valvo Semilarski osales järgmiste linnavara müügi ja riigihangetega seotud ning Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ja istungitel korralduste vastuvõtmisel: XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartus, XXX hoone akende vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida AS-ga XXX hankeleping kogumaksumusega 58 447,62 eurot koos käibemaksuga. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartus, XXX, XXX remonttööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 92 400 eurot koos käibemaksuga. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartu XXX tualettruumide remonditööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 57 960 eurot koos käibemaksuga. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartus, XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 44 759,99 eurot koos käibemaksuga. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartu XXX avatäidete vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 89 159,17 eurot koos käibemaksuga. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, millega võeti vastu korraldus nr XXX „Tartu XXX aktsiate võõrandamise enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimine“. Nimetatud korraldusega otsustati sõlmida linnavara, s.o XXX AS 400 aktsia võõrandamisleping AS-ga XXX hinnaga 380 000 eurot. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 152 880 eurot koos käibemaksuga. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX ja XXX OÜ ühispakkumus ja sõlmida nendega hankeleping kogumaksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga. Enne nimetatud istungit XXX koostati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas korralduse eelnõu nr XXX „Riigihanke „XXX“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“, mille samal kuupäeval kooskõlastas ka abilinnapea Valvo Semilarski. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Maksuvabastuse andmine XXX AS-le“ seoses Tartu linnas XXX asuva XXX rekonstrueerimisega (hankelepingust tuleneva tööde maksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga), millega vabastati AS XXX teede ja tänavate sulgemise maksust. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Tartu Linnavalitsuse XXX.a 7 (77)
korralduse nr XXX muutmine“. Enne XXX istungit s.o XXX koostati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas korralduse eelnõu nr XXX „Tartu Linnavalitsuse XXX.a korralduse nr XXX muutmine“, mille samal kuupäeval kooskõlastas ka abilinnapea Valvo Semilarski. Korralduse nr XXX vastuvõtmisega ei muutunud korralduse nr XXX sisu AS XXX ja XXX OÜ ühispakkumuse kogumaksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga osas ja nendega hankelepingu sõlmimise osas. Nimetatud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel oli Valvo Semilarski teadlik, et AS XXX aktsionär ja ainus juhatuse liige on tema ja temaga seotud äriühingu XXX OÜ XXX ja
XXX K. S..
K. S. oli ajavahemikus XXX-XXX Valvo Semilarski XXX. Lisaks oli XXX XXX OÜ ning XXX OÜ vahel. XXX OÜ (äriregistri kood XXX), mille osanik ja juhatuse liige oli K. S., andis XXX OÜ-le (äriregistri kood XXX), mille osanik ja faktiline juht oli Valvo Semilarski, ajavahemikul XXX-XXX laenu kokku vähemalt 62 300 eurot, millest Valvo Semilarski maksis samas ajavahemikus tagasi 42 300 eurot. XXX olid Valvo Semilarski ja temaga seotud äriühingu XXX OÜ kohustused (võlg) K. S. ja temaga seotud äriühingu XXX OÜ ees kokku vähemalt 50 000 eurot ning Valvo Semilarski ei suutnud võetud laenu tähtaegselt tagasi maksta. Lisaks sellele kutsus K. S. ajavahemikus XXX-XXX Valvo Semilarskit korduvalt kaasa oma XXX toimuvatele XXX selleks, et Valvo Semilarski, omades varasemat ärilist kogemust, annaks talle nõu ehituse ja kinnisvaraga seotud küsimustes. Selliselt käis Valvo Semilarski K. S. ajavahemikus XXX.-XXX, XXX.-XXX ja XXX.-XXX XXX, XXX, XXX.-XXX XXX, XXX.-XXX XXX ja XXX ning XXX.-XXX XXX, XXX. Samuti pidasid K. S. ja Valvo Semilarski koos oma XXX korduvalt ühiseid vabaaja üritusi XXX, sh ajavahemikus XXX.-XXX XXX ja ajavahemikus XXX.-XXX XXX, osaledes seal toimunud XXX. Seoses XXX tegelesid Valvo Semilarskil ja K. S. ka tulemuste XXX ja selles osas XXX. Lisaks sellele oli nende ühiseks hobiks koos oma XXX XXX, mis toimusid igal aastal suvel erinevates Eesti paikades. Ajavahemikus XXX.-XXX toimusid Valvo Semilarski ja K. S. XXX ühised suvepäevad XXX. Valvo Semilarski ja K. S. pikaaegne XXX, XXX, XXX, XXX, XXX jms asjaolud näitavad Valvo Semilarski ja K. S. vahelist XXX ja XXX suhet ning seost. Seega on K. S. Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, kuna K. S. tegevus mõjutas Valvo Semilarskit väljaspool Valvo Semilarski ametiseisundit oluliselt ja vahetult. Kuivõrd K. S. oli AS XXX aktsionär ning juhatuse liige, saab AS XXX pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 järgi. K. S. ehk Valvo Semilarskiga seotud isikule kuulus AS XXX vähemalt 1/10 osalusest ning lisaks oli K. S. AS XXX juhtorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses. Eeltoodud tõttu oli Valvo Semilarskil ametiisikuna keelatud KVS § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt AS XXX puudutavate toimingute tegemine ja AS XXX puudutavate otsuste vastuvõtmisel osalemine, kuna need tehti temaga seotud isiku ehk AS XXX suhtes. Samuti oli Valvo Semilarski teadlik AS XXX majanduslikust huvist KVS § 11 lõike 1 punkti 2 tähenduses, mis võis mõjutada otsust. Samuti saab Valvo Semilarski seotust ning suhet K. S. ja AS-ga XXX pidada korruptsiooniohtlikuks KVS § 11 lõike 1 punkti 3 mõttes, millest Valvo Semilarski oli ka teadlik. Toimingupiirangu rikkumine aktsiaseltsiga „XXX“ ja aktsiaseltsiga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel: Valvo Semilarski osales Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana s.o ametiisikuna ajavahemikus XXX-XXX aktsiaseltsiga XXX (äriregistri kood XXX) ja aktsiaseltsiga „XXX “ (äriregistri kood XXX) seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel ja rikkus sellega teadvalt KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses.
8 (77)
Valvo Semilarski osales järgmiste Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ning otsuste vastuvõtmisel (jätkuvana on käsitletavad punktides 1 kuni 6 kajastatavad tegevused, punktides 7 kuni 9 kajastatavad tegevused ning punktides 10 ja 11 kajastatavad tegevused).
1.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine“, millega anti ehitusluba Tartus XXX kinnistule puidutööstuse hoone püstitamiseks. Eelnevalt Tartu Linnavolikogu XXX otsusega nr XXX „XXX asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmine“ lubati linnavalitsusel seada otsustuskorras aktsiaseltsi „XXX“ kasuks Tartu linna omandis olevatele kinnistutele XXX, XXX, XXX ja XXX kokku suurusega 22244 m2 ja turuväärtusega 333 660 eurot hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõiguse käibemaksuta tasu oli esimesel 5 aastal vähemalt 66 730 eurot.
2.XXX istungil (istungi protokoll nr XXX) otsustas Tartu Linnavalitsus esitada Tartu Linnavolikogule „XXX asuvate kinnistute otsustuskorras võõrandamise ja hoonestusõiguse seadmise“ eelnõu. Tartu Linnavolikogu XXX otsuse eelnõu nr XXX järgi nähti ette XXX ja XXX kinnistutest eraldatud maatükkide liitmine XXX kinnistuga ja maaüksustele hoonestusõiguse seadmine samadel põhitingimustel, mis on XXX sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingus nr XXX.
3.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnistute ümberkruntimisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine“. Sama korralduse XXX eelnõust nr XXX nähtub, et XXX ja XXX kinnistuosadest moodustatud katastriüksus XXX liideti hiljem XXX katastriüksusega.
4.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine“, millega anti ehitusluba Tartus XXX kinnistule puidutööstuse hoone püstitamiseks. Sama korralduse XXX eelnõust nr XXX nähtub, et ehitusloa väljastamist Tartus XXX kinnistule puidutööstuse hoone püstitamiseks taotleti seoses projektis puidutööstushoone asendiplaanide, fassaadide värvilahenduste ja II etapis rajatava kontorihoone muudatustega. Nimetatud eelnõu kooskõlastas Tartu XXX J. L. asendajana Valvo Semilarski XXX.
5.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud reaalosale aadressi ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine ning hoonestusõiguse lepingu muutmine“. Antud korraldusega määrati, et XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud uuele moodustatavale reaalosale saab aadressiks XXX ning AS-ga XXX XXX sõlmitud lepingut „Hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise ning ostueesõiguse seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud“ tuleb muuta ja hoonestusõiguse aastatasu suurendada 23 300 euroni seoses koormatava ala pindala suurenemisega.
6.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Kasutuslubade väljastamine“, millega anti XXX püstitatud puidutööstuse hoone II ehitusjärgule ehitise kasutusluba.
7.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud reaalosale aadressi ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine“. Antud korraldusega määrati kinnisasjade XXX ja XXX ühendamisel uuele moodustavale reaalosale aadressiks XXX. Nii XXX kui ka XXX kinnistu ostis aktsiaselts XXX XXX lõpus 360 000 euroga.
8.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX projekteerimistingimuste määramine“.
9.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ehitusloa väljastamine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“.
9 (77)
10.XXX istungil (istungi protokoll nr XXX) otsustas Tartu Linnavalitsus esitada linnavolikogule otsuse eelnõu „Loa andmine linnale kuuluvate kinnistute otsustuskorras võõrandamiseks ja linnavara omandamiseks“. Antud otsuse XXX eelnõu nr XXX järgi pidi Tartu linn omandama aktsiaseltsile XXX ja OÜ-le XXX kuuluva kinnistu XXX (maksimaalse hüvitamisväärtusega 430 000 eurot) linnale kuuluvate XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute vastu (maksimaalse hüvitamisväärtusega 606 000 eurot). Vahetatavate kinnistute väärtuste vahe 176 000 eurot kohustusid kaasomanikud aktsiaselts XXX ja OÜ XXX tasuma Tartu linnale enne võõrandamislepingu sõlmimist.
11.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Tartu linnale kuuluvate kinnistute otsustuskorras võõrandamine ja linnavara omandamine“. Korraldusega otsustati, et Tartu linn omandab aktsiaseltsile XXX ja OÜ-le XXX kuuluva kinnistu XXX ja Tartu linn võõrandab nimetatud äriühingutele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistud. Aktsiaselts XXX ja OÜ XXX pidid Tartu linnale tasuma kinnisasjade rahalise väärtuse vahe summas 176 000 eurot. AS XXX ja AS XXX olid Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 2 tähenduses. A. T. oli Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses, mistõttu saab AS XXX ja AS XXX pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 punkti 2 tähenduses. Valvo Semilarski teadis, et XXX OÜ (XXX) osanik oli aktsiaselts XXX, mille üheks aktsionäriks oli 50% ulatuses A. T., samuti seda, et aktsiaseltsi XXX üheks aktsionäriks oli 50% ulatuses A. T. XXX OÜ loodi XXX A. P. majanduslike huvide kaitseks, kus A. T. huve esindas juhatuse liige I. R. ning A. P. huve esindas juhatuse liige U. K.. Seetõttu toimusid kõik selle äriühinguga seotud suuremad majanduslikud tehingud A. T. ja A. P. teadmisel ning aktsepteerimisel, mis oli Valvo Semilarskile teada. XXX OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuulus kuni XXX Tartus XXX asuv kinnistu. XXX OÜ osanikuks oli XXX OÜ, mille osanikuks oli omakorda Valvo Semilarski. Kuna Valvo Semilarski ei soovinud Tartus XXX kinnistul senist ärilist tegevust selle vähese majandusliku kasu tõttu jätkata ja kinnistut soovitud hinnaga müüa ei õnnestunud, otsustas ta likviidse vara saamiseks XXX OÜ ja XXX OÜ kui XXX kinnistu kaasomanike XXX AS-st võetud varasema laenu refinantseerida. Selle üheks eesmärgiks oli ka XXX OÜ-lt kaasomandi osa väljaostmine. Valvo Semilarski teadis, et varasema laenu tõttu on tal endaga seotud äriühingutele uut laenu keeruline saada ning seetõttu otsustas ta XXX A. P. abil otsida mõne teise äriühingu, kelle abil laenu refinantseerimist teha. XXX. aasta augustiks õnnestus A. P. laenu refinantseerimiseks saada nõusse XXX OÜ faktiline juht A. T.. XXX OÜ ja XXX OÜ varasema laenu refinantseerimiseks sõlmiti XXX XXX OÜ ja XXX OÜ kui XXX kinnistu kaasomanike, XXX OÜ ja XXX AS vahel notariaalne kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt XXX OÜ ostis 1 200 000 euroga XXX OÜ-lt ja XXX OÜlt Tartus XXX asuva kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega (registriosa number XXX). Ostusummast 840 000 eurot tasus XXX OÜ XXX AS-st võetud laenust OÜ XXX OÜ ja XXX OÜ pangakontodele ja nende varasemate kohustuste täitmiseks XXX AS pangakontole. Ostusummast 360 000 eurot kui omafinantseeringu osa pidi XXX OÜ kandma ettemaksuna notarikontole, kust see tuli lepingu sõlmimise järgselt edasi kanda XXX OÜ pangakontole. XXX OÜ osanik oli XXX OÜ, mille osanikuks oli omakorda XXX OÜ. XXX OÜ osanik oli Valvo Semilarski. XXX OÜ registrijärgne juhatuse liige oli K. S., kuid äriühingu tegelik ehk faktiline juht oli Valvo Semilarski. XXX sõlmisid XXX OÜ ja XXX OÜ notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt XXX OÜ müüs 1 250 000 euroga XXX OÜ-le Tartus XXX asuva kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega. XXX OÜ pidi XXX OÜ-le ostusummast 360 000 eurot tasuma ettemaksuna lepingu sõlmimise järgselt hiljemalt 10 päeva jooksul, ülejäänud osa summast aga enne kinnistu omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimist.
10 (77)
XXX OÜ poolt 360 000 eurose ettemaksu tasumiseks ja XXX OÜ poolt 360 000 eurose ettemaksu tasumiseks saadi A. P. abil raha järgmiselt: M. S. andis XXX AS XXX nimel XXX OÜ-le 360 000 eurot laenu; samal päeval kandis XXX OÜ 360 000 eurot Tartus XXX kinnistu ostmise omafinantseeringu näitamiseks notarideposiiti; XXX kandis XXX E. G. 360 000 eurot XXX OÜ pangakontole XXX OÜ poolt kinnistu ostmise eest ettemaksuna; XXX kandis XXX OÜ saadud 360 000 eurot Tartus XXX kinnistu ostmise eest ettemaksuna XXX OÜ-le; XXX kandis XXX OÜ 360 000 eurot AS-le XXX tagasi. Vastavalt Valvo Semilarski, A. P., A. T., I. R. ja U. K. kokkuleppele pidi XXX OÜ poolt XXX AS-st võetud 840 000 eurose laenu 7500 euroseid kuumakseid hakkama tasuma Valvo Semilarski läbi endaga seotud äriühingu XXX OÜ. Selleks, et Valvo Semilarski saaks läbi XXX OÜ XXX OÜ eest XXX AS-le laenumakseid tasuda, sõlmiti XXX OÜ ja XXX OÜ vahel XXX üürileping XXX tähtajaga kuni XXX. Üürilepingu alusel jäi XXX kinnistu XXX OÜ valdusesse ja lepingus nähti ette, et XXX OÜ tasub XXX OÜ-le üüri kolmel esimesel aastal 7500 eurot kuus ja kahel viimasel aastal 9000 eurot kuus. Samasugused olid ka XXX OÜ poolt XXX AS-st XXX võetud laenu igakuised tagasimaksed. Samuti nähti XXX lepingus ette, et XXX kinnistu lõplikuks XXX OÜ poolt tasumisele kuuluvaks ostuhinnaks on summa, millest on eelnevalt maha arvestatud ettemaksuna tehtud 360 000 eurot ja summa, mille ulatuses on XXX OÜ XXX laenulepingu nr XXX alusel tasunud XXX AS-le laenumakseid. Kuna XXX OÜ aitas Valvo Semilarskit talle kuuluva äriühingu XXX OÜ varasema laenu refinantseerimisel, pidi XXX OÜ teenima vaheltkasu 50 000 eurot, millist summat palus Valvo Semilarski tekkinud majanduslike raskuste tõttu A. P. XXX vähendada 30 000 euroni, mida A. P. kokkuleppel XXX OÜ juhatuse liikme I. R. ja faktilise juhi A. T. ka tegi. Vastav kokkulepe näidati ära ka XXX OÜ ja aktsiaseltsi XXX vahel XXX sõlmitud XXX kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus. Valvo Semilarskile oli isiklikult tähtis, et XXX asuv kinnisasi saaks eelkirjeldatud viisil võõrandatud. Olenemata sellest, et XXX asuv kinnisasi oli XXX OÜ omandis, oli talle kui füüsilisele isikule tähtis, et kinnisasi XXX OÜ-le võõrandatakse. XXX kinnisasja võõrandamine mõjutas Valvo Semilarski kui füüsilise isiku varanduslikke ning majanduslikke huve. Kuivõrd XXX asuva kinnisasja võõrandamine eelkirjeldatud moel sai võimalikuks üksnes A. T. kui XXX OÜ faktilise juhi nõusolekute tõttu, mõjutas A. T. Valvo Semilarskit kui füüsilist isikut oluliselt ja vahetult, mistõttu saab teda pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 mõttes. AS XXX ja AS XXX olid Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 2 tähenduses, kuna A. T. omas mõlemas juriidilises isikuks vähemalt 1/10 osalusest. Veel oli Valvo Semilarskiga seotud äriühing XXX OÜ 1⁄2 osanikuks osaühingus XXX (äriregistri kood XXX), kellele kuulus kuni XXX kinnistu Tartu linnas aadressil XXX. Valvo Semilarski soovis seda kinnistut müüa juba XXX ning parema müügihinna saamiseks teha seda üheskoos Tartus XXX naaberkinnistu omanikuga. Selleks valmis Valvo Semilarski initsiatiivil XXX Tartu Linnavalitsuses korralduse nr XXX eelnõu „XXX ja XXX krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. Enne lõpliku korralduse vastuvõtmist leidis ta nimetatud kinnistutele aga ostja, kelleks osutus aktsiaselts XXX. XXX Tartus XXX ja XXX kinnistute notariaalse müügilepingu sõlmimisel aktsiaseltsi XXX, OÜ XXX ja osaühingu XXX vahel esindas viimast Valvo Semilarski, olles läbi selle teadlik aktsiaseltsist XXX kui ühest lepingupoolest. Kuivõrd Valvo Semilarskile kui füüsilisele isikule oli oluline, et XXX asuv kinnisasi võõrandatud saaks, avaldas AS XXX tehinguosalisena talle olulist ja vahetut mõju, mistõttu saab AS XXX pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 mõttes. 11 (77)
Valvo Semilarskil oli AS-ga XXX ja AS-ga XXX seoses tulenevalt KVS § 11 lg 1 punktidest 1-3 keelatud toimingute tegemine ja otsuste vastuvõtmisel osalemine, kuna need tehti temaga seotud isikute ehk AS XXX ja AS XXX suhtes. Lisaks oli Valvo Semilarski teadlik, et AS XXX ja AS XXX suhtes tehtavad otsused on seotud nimetatud äriühingute huviga, eelkõige majandusliku huviga, mis võis mõjutada toimingut ja otsust. Samuti saab Valvo Semilarski seotust ning suhet A. T. ning AS XXX ning AS-ga XXX pidada korruptsiooniohtlikuks KVS § 11 lõike 1 punkti 3 mõttes, millest Valvo Semilarski oli ka teadlik. Toimingupiirangu rikkumine aktsiaseltsiga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel Valvo Semilarski osales Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana, s.o ametiisikuna ajavahemikul XXX.-XXX aktsiaseltsiga XXX (äriregistri kood XXX) seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel ja rikkus sellega teadvalt KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses. Valvo Semilarski osales järgmiste Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ning otsuste vastuvõtmisel (jätkuvana on käsitletavad punktides 1 kuni 3 kajastatud tegevused ning punktides 4 kuni 6 kajastatavad tegevused).
1.XXX istungil otsustas Tartu Linnavalitsus (päevakorra punkt nr XXX) esitada Tartu Linnavolikogule otsuse „Loa andmine Tartu linnale kuuluvast XXX kinnistust kinnistuosa võõrandamiseks“ eelnõu. Vastavalt Tartu linnavara eeskirja § 20 lõikele 1 on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot;
2.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX kinnistu jagamisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine“;
3.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX katastriüksuse võõrandamine enampakkumise teel“, millega kinnitati XXX võõrandamise enampakkumise alghinnaks 250 000 eurot. Enampakkumise võitis aktsiaselts XXX ja ostis XXX XXX kinnistu 855 000 euro eest;
4.XXX istungil otsustas Tartu Linnavalitsus (päevakorra punkt nr XXX) esitada Tartu Linnavolikogule otsuse „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõu. Tartu linnavara eeskirja § 20 lõike 1 järgi on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot;
5.XXX arutas Tartu Linnavolikogu linnavarakomisjon otsuse „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõud. Arutamisel esines abilinnapea Valvo Semilarski ettekandega ning kaitses antud eelnõud. Linnavarakomisjon otsustas eelnõud toetada;
6.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine“. Nimetatud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel ajavahemikul XXX.-XXX oli Valvo Semilarski Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana KVS § 7 lg 1 p 2 ja 3 tähenduses aktsiaseltsiga XXX seotud isikuks. Valvo Semilarski oli seotud isikuks, sest XXX. aasta detsembris leppisid XXX OÜ, mille faktiline juht oli Valvo Semilarski, aktsiaselts XXX (aktsionär ja juhatuse liige A. M.), XXX OÜ (juhatuse liige I. R.) ja A. P. kokku selles, et XXX OÜ müüb aktsiaseltsile XXX Tartus XXX kinnistu 1 180 000 euro eest. Selleks sõlmiti XXX OÜ, aktsiaseltsi XXX ja XXX OÜ vahel XXX notariaalne kokkulepe müügilepingu lõpetamiseks ja kinnistu müügileping. Lepingu kohaselt pidi aktsiaselts XXX 1 180 000 eurosest ostuhinnast 406 152 eurot tasuma XXX OÜ arveldusarvele selliselt, et esimene osamakse 100 000 eurot tasutakse XXX ja 306 152 eurot tasutakse hiljemalt XXX.
12 (77)
Tegelikult pöördus Valvo Semilarski juba XXX. aasta suvel korduvalt aktsiaseltsi XXX juhatuse liikme A. M. poole palvega tasuda järgmine osamakse enne kokkulepitud lõplikku tähtaega, kuna Valvo Semilarski vajas likviidset vara kinnisvara soetamiseks. Arvestades Valvo Semilarski ja A. M. head läbisaamist ja usalduslikke suhteid, ei tekitanud A. M. lepingus ettenähtud kohustuse varasemast täitmisest probleemi ning Valvo Semilarski korduvate palvete mõjul tasuski aktsiaselts XXX XXX järgmise osamakse, s.o 120 000 eurot XXX OÜ arveldusarvele. Lisaks sellele jätkas Valvo Semilarski XXX. aasta jaanuarist kuni juunini suulise kokkuleppe alusel aktsiaseltsi XXX juhatuse liikme A. M. Tartus XXX kinnistul asuvas hoones ruumide kasutamist endaga seotud äriühingute XXX OÜ ja XXX OÜ vara hoidmiseks, kuigi XXX lepinguga lõpetati XXX OÜ ja XXX OÜ vahel sõlmitud üürileping XXX. Tartus XXX hoones asuvate ruumide kuue kuulise kasutamise eest tasus Valvo Semilarski läbi endaga seotud äriühingu XXX OÜ aktsiaseltsile XXX üüri vähemalt 720 eurot. Samuti palus Valvo Semilarski XXX alguses aktsiaseltsi XXX juhatuse liikmelt A. M. luba müüa Tartus XXX kinnistul asuvast hoonest endise toitlustusasutuse poolt majandustegevuse käigus kasutatud ja sinna jäänud töökorras inventari, kuigi see kuulus XXX sõlmitud lepingu alusel XXX OÜ-le ja pidi tulevikus sõlmitava asjaõiguslepingu alusel minema aktsiaseltsi XXX omandisse. Saanud A. M. müügiks loa, võõrandas Valvo Semilarski XXX OÜ juhatuse liikme I. R. ja aktsiaseltsi XXX juhatuse liikme A. M. teadmisel ajavahemikus XXX jaanuar kuni juuli Tartus XXX kinnistu hoones asuvat inventari ning teenis sellega pärast 52 173,20 euroselt müügitulult tehtud kulutuste maha arvamist tulu nii endale kui ka XXX OÜ-le vähemalt 43 010,50 eurot. Lisaks eelnevale küsis Valvo Semilarski XXX veebruarist kuni juunini Tartu Linnavalitsuses Tartu XXX J. L. korduvalt informatsiooni Tartu linnale kuuluvate XXX ja XXX kinnistute müügiks ettevalmistamise ajakava ja etappide kohta ning edastas saadud informatsiooni A. M., kellel oli aktsiaseltsi XXX juhatuse liikmena huvi kinnistud omandada XXX laiendamise ja XXX ehitamise eesmärgil. Kinnistute müügiks ettevalmistamise kohta informatsiooni saamine võimaldas A. M. paremini planeerida ärilisi otsuseid ja valmistuda enampakkumistel osalemiseks. Veel küsis Valvo Semilarski XXX veebruarist kuni juunini Tartu Linnavalitsuses Tartu XXX J. L. korduvalt informatsiooni Tartu linnas XXX kinnistul asuva hoone lammutamise ja uue hoone ehitamise linnapoolsete võimalike tingimuste kohta ning edastas saadud informatsiooni
A. M..
XXX OÜ ja aktsiaseltsi XXX arvel Tartus XXX hoones olnud esemete müügi kaudu täiendava tulu teenimine, A. M. poolt XXX aktsiaseltsi XXX ja XXX OÜ vahel kokkulepitud ostumüügi summast ühe osamakse XXX OÜ-le varasem tasumine, Valvo Semilarskiga seotud äriühingute ja aktsiaseltsi XXX vahel XXX kinnistul üürisuhte jätkumine ning Valvo Semilarski poolt Tartu Linnavalitsusest A. M. teda huvitava informatsiooni hankimine ning edastamine ja Valvo Semilarski suhtluse stiil ning soov A. M. tihedalt lävida, näitavad, et A. M. tegevus mõjutas Valvo Semilarskit väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult, mida Valvo Semilarski ka tunnetas, mistõttu saab A. M. pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 tähenduses. A. M. oli AS XXX kui XXX ostja esindajana Valvo Semilarskile oluliseks isikuks, kuivõrd ilma A. M. nõusolekuta ei oleks XXX võõrandamisprotsessi ülalkirjeldatud viisil toimunud. Lisaks on oluline, et A. M. esindatava AS XXX poolt XXX OÜ-le tasutud rahasummad jõudsid Valvo Semilarski kui füüsilise isiku käsutusse, mistõttu avaldus XXX asuva kinnistu võõrandamisprotsessi mõju vahetult ka Valvo Semilarskile kui füüsilisele isikule. XXX võõrandamise tagajärjel tekkis Valvo Semilarski käsutusse likviidset vara. XXX asuva kinnisasja võõrandamine oli Valvo Semilarskile kui füüsilisele isikule tähtis ning oluline, kuna see mõjutas tema varanduslikke ning majanduslikke huve. Kuivõrd A. M. saab pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4
13 (77)
järgi, oli AS XXX Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 mõttes, kuna A. M. kuulus AS XXX vähemalt 1/10 osalusest ning lisaks oli A. M. ka AS XXX juhtorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses. Valvo Semilarskil oli tulenevalt KVS § 11 lõike 1 punktist 1 keelatud süüdistusaktis märgitud toimingute tegemine ja otsuste vastuvõtmisel osalemine, kuna need tehti temaga seotud isiku ehk AS XXX suhtes. Lisaks oli Valvo Semilarski teadlik AS XXX huvist XXX ja XXX asuvate kinnistute vastu. Kuivõrd Valvo Semilarski oli huvitatud sellest, et AS XXX saaks enampakkumisel osaleda ning kõnealused kinnistud omandada, võis see mõjutada tema poolt tehtavaid toiminguid ning otsuseid abilinnapeana. Eeltoodu tõttu esines keeld ka KVS § 11 lõike 1 punkti 2 alusel, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Samuti saab Valvo Semilarski seotust ning suhet A. M. ning AS XXX pidada korruptsiooniohtlikuks KVS § 11 lõike 1 punkti 3 mõttes, millest Valvo Semilarski oli ka teadlik. Sellega pani Valvo Semilarski toime kuriteo KarS § 3001 lg 2 järgi, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses.
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
1.Prokurör leidis kohtuvaidluses, et V. Semilarski süü KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud ja palus V. Semilarski süüdi tunnistada KarS § 3001 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.20.10.2017, s.o 3 päeva, mõistes talle lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mida KarS § 73 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata, kui V. Semilarski ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.Süüdistatav V. Semilarski avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi.
3.Kaitsja asus kohtuvaidluses seisukohale, et V. Semilarski ja A. T. ning XXX, V. Semilarski ja A. M. ning V. Semilarski ja K. S. ega nendega seotud äriühingud ei ole seotud isikud KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, kuivõrd kogutud tõendid ei kinnita nende olulist ja vahetut mõju V. Semilarski üle. KVS § 7 lg 1 p 4 ja p-de 2 ning 3 kehtestamise eesmärgiks oli välistada olukord, kus toimingupiirangust ei saaks n-ö kõrvale hiilida seeläbi, et füüsiline isik, kellega ametnik on KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes seotud isikuks, tegutseb äriühingute kaudu. Nimetatud õigusnormide kehtestamise eesmärgiks ei olnud KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes omistada automaatselt seos tehingu pooleks olnud ametniku ja äriühingu vahel, kui need omanikud ja ametnik tegelikkuses kokku ei puutu. Kui nad on aga seotud isikuteks, ei ole V. Semilarski karistamine kooskõlas EIÕK artiklis 7, PS § 13 lg-s 2 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratluspõhimõttega. Kaitsja nõustub, et AS-iga XXX nimetatud episoodid on korduvad, aga ei nõustu süüdistusaktis toodud jätkuvuse käsitlusega seoses AS-idega XXX, XXX ja XXX. Paljude süüdistuses kajastatud tegevuste puhul puudub rahaline ulatus üle 40 000 euro. Süüdistuses toodud toimingud olid rutiinsed, milliste puhul KVS § 11 lg 3 p 6 kohaselt toimingupiirangut ei kohaldata. V. Semilarski tegevus linnavalitsuses ei olnud kantud korruptiivsetest mõjudest või mõjutustest, vaid soovist inimesi aidata ja teha seda omakasupüüdmatult. Tema suhtlus süüdistuses toodud ettevõtjatega ei väljunud talle omasest tavapärasest käitumismaneerist, kuivõrd ta suhtus ühtemoodi hästi kõigi linnakodanike
14 (77)
muredesse ja huvidesse ning rolli ei mänginud asjaolu, kas tegemist oli heal järjel ettevõtja või ükskõik millise teise Tartu linna elanikuga. Kokkuvõtlikult leidis kaitsja, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud ja palus V. Semilarski õigeks mõista.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, hinnanud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et V. Semilarski tuleb KarS § 3001 lg 2 järgi esitatud süüdistuses osaliselt õigeks mõista, s.o toimingupiirangu rikkumises AS-iga „XXX“ ja AS-iga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel ning osades AS-iga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel, s.o XXX istungil korralduse nr XXX vastuvõtmisel ja XXX istungil korralduse nr XXX vastuvõtmisel. V. Semilarski tuleb süüdi tunnistada KarS § 3001 lg 2 järgi (AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumises ja AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumises seoses XXX, XXX, XXX Tartu Linnavalitsuse istungitega ning XXX Tartu Linnavolikogu istungiga).
5.Käesolevas kohtuotsuses käsitleb maakohus esiteks jälitustegevuse seaduslikkust (I), liikudes edasi mittevaidlusaluste asjaoludega (II), KVS § 7 lg 1 p 4 regulatsiooni ja põhiseaduspärasusega (III) ning annab seejärel hinnangu toimingupiirangu rikkumisele seoses AS-iga XXX (IV), aktsiaseltsiga „XXX“ ja aktsiaseltsiga XXX (V) ja aktsiaseltsiga XXX (VI). Seejärel võtab kohus seisukoha V. Semilarskile mõistetava karistuse, menetluskulude, asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud objektide ning viimaseks süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise osas. I Jälitustegevuse seaduslikkus
6.Kohus, olles tutvunud jälitustoimikuga, on seisukohal, et jälitustoimingute load on põhjendatud ning seaduslikud. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavate kuritegude puhul on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega. Antud jälituslubades kajastub selge ja arusaadav argumentatsioon jälitustoimingute vajalikkuse kohta, so KrMS § 1261 lg 2 eeldused. Järeldusele, et tõendeid on oluliselt raskem koguda jälitustoiminguid kasutamata võib jõuda kriminoloogiliste teadmiste pinnalt. Kuivõrd käsitletavad kuriteod (altkäemaksu võtmine) on nö kannatanuta kuriteod, mida iseloomustab kõrge organiseerituse aste, konspiratiivsus ning ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine, siis oli põhjendatud jälitustoimingute rakendamine. Jälitustoimingute lubades on selgelt põhjendatud, missugustest asjaoludest nähtub põhjendatud kuriteokahtlus. Kuna kuritegude toimepanemist puudutavaid kokkuleppeid on võimalik tuvastada üksnes isikute pikaajalise jälgimise ja pealtkuulamisega ja alles seejärel on võimalik kujundada terviklik pilt toimunust, siis lubade pikendamine oli põhjendatud.
7.Kaitsja taotles, et kohus kohustaks prokuratuuri kaitsjale väljastama jälitustoimikus asuva XXX. a õiendi, XXX telekommunikatsiooniteabe päringu kokkuvõte, Tartu Maakohtu XXX määruses nr XXX märgitud kõneeristused ja Kaitsepolitseiameti vanemspetsialisti T. T. XXX ettekandes nimetatud Kaitsepolitseiametile laekunud informatsiooni. Seoses ettekandes nimetatud informatsiooniga märgib kohus seda, et kohus sellist informatsiooni, mis oleks eraldi dokumendina vormistatud enne XXX ettekannet, jälitustoimikust ei leidnud. Samas on peale XXX ettekannet jälitustoimikus õiendid, kokkuvõtted ja ka prokuröri taotlused ja load, mis sisaldavad XXX ja XXX informatsiooni, millest võis tekkida kahtlus V. Semilarski õiguspärases käitumises ning mis vajas kontrollimist.
15 (77)
8.Kohus tutvus XXX õiendiga ning on seisukohal, et õiendit tutvustada ei saa. Osa õiendis sisalduvast infost on küll kajastatud nii prokuratuuri taotlustes kui ka kohtumäärustes, kuid see sisaldab ka hinnanguid allika usaldusväärsusele, järeldusi, analüüsi, ettepanekuid ja töösuundi seoses jälitusmenetlusega, mille avaldamist kohus ei pea õigeks ning ka põhjendatuks.
9.Kohus tutvus ka XXX koostatud telekommunikatsiooniteabe päringu kokkuvõttega, mis on ühtlasi ka Tartu Maakohtu XXX määruses nr XXX kajastatud kõneeristus. Nimetatud kokkuvõttes sisalduv teave, muuhulgas V. Semilarski ja A. P. kõneeristus ajavahemikul XXX kuni XXX, on osaliselt kajastatud ka XXX sideettevõtjalt saadud andmete protokollis, mis on tõendina kohtule esitatud, kuid see kokkuvõte sisaldab samuti lisaks märgitud andmetele ka järeldusi, analüüsi, ettepanekuid ja töösuundi seoses jälitusmenetlusega, mille avaldamist kohus ei pea samuti õigeks ning ka põhjendatuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.04.2017. a määruses nr 3-1-1-1-17 on leitud järgmist: „Ehkki KrMS § 12614 lg 1 esimene lause räägib üksnes jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumisest, on kolleegium leidnud, et sellest sättest tuleneb analoogia korras ka isiku õigus tutvuda dokumentidega, mis on olnud jälitustoiminguga tema kohta andmete kogumise aluseks. Kuna jälitustoiming riivab isiku põhiõigusi, peab isikul olema lisaks tema kohta kogutud andmetega tutvumisele õigus veenduda ka selles, et nende andmete kogumine on olnud õiguspärane“ (p 52). Sellest tulenevalt on isikul jälitustoimingu seaduslikkuses veendumiseks õigus tutvuda jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotlusega. Seega pole kohtu arvates eelnimetatud õigus piiramatu ning ei tähenda, et isikul on õigus tutvuda kõigi jälitustoimikus olevate dokumentidega, mis olid taotluse ja loa aluseks.
10.Valvo Semilarski kaitsja oli seisukohal, et jälitustegevuse läbiviimine on olnud õigusvastane, kuna puudus põhjendatud kuriteokahtlus, rikuti ultima ratio põhimõtet ja jälitustegevuse aluseks olevates lubades esitatud põhjendused on standardsed ja deklaratiivsed. Nimetatud puudused toovad KrMS § 1261 lg 4 kohaselt kaasa jälitustegevusega kogutud tõendite lubamatuse. Prokurör oli seisukohal, et jälitustoiminguteks lubade andmisel ja taotlemisel on järgitud seaduse nõudeid ja kogutud teavet saab pidada lubatavaks tõendiks.
11.Kohus, olles tutvunud jälitusmenetluses kogutud informatsiooniga ning kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et jälitusmenetlus on olnud seaduslik ning kohtud ei ole jälituslubasid andes rikkunud ultima ratio põhimõtet. KrMS § 1264 lg 1 kohaselt jälitustoimingu võib teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub selle andmisest. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoiming lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjendustes muu hulgas kajastuma selge ja arusaadav argumentatsioon jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 28). 16 (77)
Osutatud sätte kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Eelnevast lähtudes peab kohus jälitustoiminguks luba andes esitama selge argumentatsiooni, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 22.3 ja 6. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-3-15, p 11.) Seejuures võib kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta muu hulgas tugineda prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatel argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 32).
12.Kaitsja on vaidlustanud järgmiste lubade seaduslikkust: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri XXX luba nr XXX, XXX nr XXX ja XXX nr XXX ning Tartu Maakohtu XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX ja XXX luba nr XXX.
13.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri XXX jälitustoimingu loa nr XXX alusel andis prokurör loa Valvo Semilarski ja A. P. suhtes KrMS § 1265 alusel varjatud jälgimiseks ajavahemikul XXX kuni XXX ning nimetaud tähtaega pikendas prokurör XXX loa nr XXX alusel kuni XXX, XXX loa nr XXX alusel kuni XXX ja XXX loa nr XXX alusel kuni XXX.
14.Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX andis eeluurimiskohtunik ringkonnaprokuröri taotlusel loa Valvo Semilarski suhtes KrMS § 1267 ja § 1264 lg 5 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks, so teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks ning varjatud sisenemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX.
15.Eelnimetatud jälitustoiminguteks antud luba pikendati neli korda: XXX määrusega nr XXX anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX; XXX määrusega nr XXX anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX; XXX määrusega nr XXX anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX; XXX määrusega nr XXX anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX.
16.Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX andis eeluurimiskohtunik ringkonnaprokuröri taotlusel loa Valvo Semilarski suhtes KrMS § 1264 lg 5 sätestatud jälitustoimingu tegemiseks, so varjatud sisenemiseks V. Semilarski töökohta ajavahemikul XXX kuni XXX.
17.Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX andis eeluurimiskohtunik ringkonnaprokuröri taotlusel loa J. L. suhtes KrMS § 1267 ja § 1264 lg 5 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks, so teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks ning varjatud sisenemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX. Nimetatud loa tähtaega pikendas kohus XXX määrusega XXX kuni XXX.
18.Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX andis eeluurimiskohtunik ringkonnaprokuröri taotlusel loa A. M. ja A. L. suhtes KrMS § 1267 ja § 1264 lg 5 sätestatud
17 (77)
jälitustoimingute tegemiseks, so teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks ning varjatud sisenemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX.
Seega kohtu lubade alusel on toimunud jälitus XXX kuni XXX, so kokku 10 kuud.
20.Jälituslubade ning nende pikendamiste põhjendused on läbivalt sarnased ning sel põhjusel ei hakka kohus eraldi lubade põhjendusi lubade lõikes välja tooma. Jälitustoiminguteks antud lubade põhjendustes on küll muu hulgas korratud ja nõustutud prokuratuuri taotluses sisalduvate argumentidega, kuid kohtu arvates ei ole selliselt toimimine keelatud, sest antud jälituslubadest saab tuvastada jälitustoimingute tegemise eelduste olemasolu. Nii prokuratuuri lubades/taotlustes kui ka kohtumäärustes on kirjas konkreetsed põhjendused selle kohta, missugused asjaolud võimaldavad kõneleda põhjendatud kuriteokahtluse olemasolust.
21.Kohus nõustub kaitsja seisukoha selles osas, et hea halduse põhimõte muu hulgas tähendab, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest. Seega olukord, kus menetlus isikut veel otseselt ei puuduta ja ta soovib enne menetluse alustamist saada infot ja seda abilinnapealt, mitte vastava valdkonna ametnikult, tekitab juba küsimusi ja kahtlusi. Kohus siinjuures märgib, et süüdistust selles, et V. Semilarski oleks aluseta keelatud infot jaganud ei ole. Kahtluse V. Semilarski õiguspärases käitumises on tekitanud asjaolu, et infot on tema jaganud headele tuttavatele (näiteks A. P., kes on varem karistatud pistise andmise eest), kelle asju veel menetluses ei olnud ning kes soovisid veel menetlusse astuda. Samuti kahtlust äratas ka info edastamise viis, so A. P. ja Valvo Semilarski vahelised sagedased telefonikõned (280 korda aastas), silmast-silma kohtumised väljaspool ametiruume (nt kohtumised autoteeninduses), samuti kohtumiste initsiatiiv V. Semilarski poolt. Valvo Semilarski on oma käitumisega ja harjumustega valdavalt andnud põhjust enda kahtlustamiseks, so nõustades enda häid tuttavaid ja sõpru linnavalitsuses toimuvate hanke otsustamisega seotud ajal. Samuti on määrustes põhjendatud, miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Arvestades asjaolu, et prokuratuuri taotluses kajastatud põhjalik analüüs nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka jälitustoimingu vajalikkuse kohta on kajastatud kohtumääruste tekstis ning kohtud nõustusid luba andes nimetatud põhjendustega on kohtud toiminud kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumääruses nr 1-17-7077 väljendatud seisukohtadega.
22.Kriminaalasjas kogutud informatsioon ning jälitustoimikus sisalduv teave kinnitasid kahtlust, et Valvo Semilarski on KrMS § 1262 lg 3 p-s 4 täheldatud isikuks, kelle puhul oli alust arvata, et ta paneb ja võib edaspidi toime panna KarS § 294 ja § 3001 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. KarS § 294 sätestatud kuritegu on oma olemuselt peitkuritegu ning kuulub KrMS § 126-2 lg-s 2 loetletud kuritegude hulka, mille puhul on lubatud KrMS § 1262 lg 1 p 4 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu KarS § 294 järgi Valvo Semilarski käitumises nähtub kohtumäärustes kajastatud asjaoludest. Kohtu põhjendustest nähtub, et Valvo Semilarski pidi tasuma A. P. 50 000 eurot ning see, et A. P. vähendas summat 20 000 võrra ja seda ajal, kui LV-s toimub hange XXX tellimiseks. Kuivõrd A. P. on varem karistatud pistise andmise eest ja on ka huvitatud eelmärgitud hankest (A. P. oli äriühingu XXX OÜ esindaja hanke
18 (77)
vaidlustamisel ning A. P. peale V. Semilarskiga suhtlemist telefoni teel võttis ühendust OÜ XXX juhatuse liikmega) ning V. Semilarski ja A. P. seotus (XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ kaudu) kinnistuga XXX, siis nimetatud asjaolud tekitasid kahtlust Valvo Semilarski õiguspärases käitumises ning viitasid altkäemaksu võtmise tunnustele, mis vajasid kontrollimist. Kohus on seisukohal, et kõik need asjaolud kogumis olid piisavad, et kuriteokahtlust V. Semilarski käitumises jaatada ning need asjaolud on kajastatud ka prokuratuuri ja kohtu lubades.
23.Riigikohus on leidnud, et järeldusele, et tõendite kogumine jälitustoiminguid kasutamata on välistatud või oluliselt raskendatud, võib jõuda kriminoloogiliste teadmiste najal. Näiteks võib sellele viidata kuriteo kõrge organiseeritusaste, konspiratiivsus, variisikute kasutamine, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine, asjaolu, et tegemist on nn kannatanuta süüteoga, samuti konventsionaalsete menetlustoimingutega kaasnev aja- ja ressursikulu jne (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 772).
24.Kohtud on jälituslube andes lähtunud sellest, et peitkuritegude tõendamiseseme asjaoludest ja kriminoloogilisest eripärast lähtuvalt on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades oluliselt raskendatud või võimatu. Kohtud on nõustunud prokuröri põhjendustega ning märkinud ka seda, et kuriteo varjatud iseloom tingib jälitustoimingute rakendamise ning ka seda, et eluliselt ei ole usutav ning suure tõenäosusega on välistatud, et nii altkäemaksu võtja kui ka andja oleksid valmis õiguskaitseasutusele avaldama ülekuulamisel kõik kriminaalmenetluse tõendamiseseme asjaolud. Määrustes on märgitud sedagi, et korruptsioonikuriteod on vaadeldavad peitkuritegudena, mis tähendab, et need rajanevad toimepanijate vastastikusel usaldusel ja jäävad üldjuhul varjatuks ka põhjusel, et ebaõiguskokkulepe sõlmitakse üldjuhul salaja ning neil kuritegudel puudub kannatanu, kes kuriteo toimepanekust riigivõime teavitaks.
25.Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et jälitustoimingu eelduste kontrollimisel on kohtu põhistamiskohustus piiratum kui kohtuotsuse tegemisel isiku süüküsimust lahendades, mis on peamiselt tingitud nii jälitustoiminguks loa andmise menetluse kiireloomulisusest kui ka selleks ajaks olemasoleva tõendusteabe mahust ning fragmentaarsusest. Kohus ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendi kogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud, vaid on piisav, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada. Ka ei eelda ultima ratio-põhimõte, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest kokkuvõtlikult nähtuma, missuguse tõendusteabe alusel loa väljastamine otsustati. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 31-1-14-14, p 773.)
26.Arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohta võib teha ka mööndusi jälitusloa põhistamise standardite osas, kuna tegemist on kiireloomulise toiminguga ning tõendusteabe maht on jälitustoimingu loa andmise otsustamisel napp ning lünklik. Seega ei pea jälitusluba olema põhjenduse osas samaväärne kohtuotsusega, nii nagu seda näeb kaitsja. See, et teatud asjaolud ei ole leidnud kinnitust edasipidises menetluses ei anna veel alust väita, et need asjaolud, mis olid lubades märgitud on valed ja ebausaldusväärne informatsioon. Kohus on seisukohal, et määrustes on piisava täpsusega kajastatud asjaolud, mille alusel jälituslubade andmine oli põhjendatud.
19 (77)
27.Kohus ei nõustu kaitsjaga, et asjaolu, et prokuratuur lõppkokkuvõttes ei esitanudki V. Semilarskile süüdistust altkäemaksu võtmises viitab sellele, et alust jälituslubade andmiseks ei olnud, et see kinnitab, et jälitusinformatsioon ja allikad ei olnud usaldusväärsed ning jälituslubade põhjendused on suures ulatuses spekulatiivsed.
28.Kaitsja heidab ette ka seda, et lubadest ei nähtu kellelt informatsioon pärines ja seega ei olnud võimalik informatsiooni usaldusväärsust kontrollida. Siinjuures märgib kohus, et reeglina jälitustoimikus (nii on ka selles toimikus) ei olegi infoallikate nimesid ning usaldusväärsuse hindamisel lähtub kohus kogumis tuvastatud asjaoludest, seda nii avalikest andmetest kui ka jälitusinformatsioonist, ning kujundab vastavalt sellele oma seisukoha. Selliselt on toimunud ka selles asjas.
29.Kuivõrd ei ole veel Euroopa Kohtu otsust, millest tuleneks keeld prokuratuuril anda luba kõneeristusteks, siis kohus lähtub sellest, et KrMS § 901 on kehtiv norm ja käesolevas asjas ei ole prokuratuur luba andes seadust rikkunud. Kuivõrd tegemist ei ole jälitustoiminguga vaid päringuga elektroonilise side ettevõtjale, siis selle loa põhjendamisstandardid ei pea olema samaväärsed jälitusloaga. Antud päringut võib võrdsustada ka näiteks pankadest andmete väljanõudmisega, kus piisab viitest kriminaalasjale ja isiku andmetele. Kohus on seisukohal, et kohtunikud jälituslubasid andes põhjendatult tuginesid nimetatud elektroonilise side ettevõtja andmetele. Seega loeb kohus prokuratuuri kõneeristuste loa alusel tehtud protokolli lubatavaks tõendiks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.12.2017. a määruses nr 1-17-7077 (p 60) on kirjas järgmine: „Määruskaebuse esitaja arvates sõltub jälitustoiminguteks antud kohtu lubade seaduslikkus teabehanketoimingute kokkuvõtte õiguspärasusele antavast hinnangust. Prokurör osutab aga õigustatult, et kriminaalmenetluse seadustikus pole ette nähtud, millises vormis ja kujul peab olema esitatud teave, mille alusel alustatakse kriminaalmenetlust ja taotletakse jälitustoiminguks luba. Eelnevat kinnitab kohtupraktikas omaksvõetud arusaam, mille järgi võib kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel muu hulgas tugineda üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele. Järelikult ei pea kohus ka jälitustoiminguks loa andmise otsustamisel vältimatult tuginema KrMS § 63 lg-tes 1 ja 11 loetletud tõendiliikidele. Küsimus sellest, kas mingi konkreetne jälitustoimingu aluseks olnud teave osutub õigusvastaselt saaduks või kas seda teavet kasutatakse hiljem tõendina, ei tingi seetõttu automaatselt järeldust, et ka kõnealusele teabele rajatud jälitustoiminguks antud luba on õigusvastane.“
30.Kaitsja heidab ette, et lubasid taotledes prokuratuuril puudus selge arusaam uuritavast kuriteost ning V. Semilarski, A. P. jt rollist selles. Kohus ei näe ka eelmärgitus midagi taunimisväärset, sest juhul, kui prokuratuuril oleks ilma jälituseta selge iga isiku roll kuriteos, siis ei oleks põhjust ka jälitada ja varjatult informatsiooni koguda. Kohtu jaoks on võtmeküsimuseks see, miks isikud, kes soovisid saada avalikku informatsiooni, pöördusid selleks abilinnapea V. Semilarski poole ja mitte vastava osakonna ja valdkonna ametniku poole. Eelmärgitud fakt ise ja A. P. varasem karistatus koos kogutud jälitusinformatsiooniga andsid aluse põhjendatud kuriteokahtlusele ning nimetatud asjaolud on üsna detailselt ka jälituslubades kajastatud.
31.Kaitsja väide, et toimingupiiragu rikkumist on võimalik tuvastada ka ilma jälituseta ning, et prokuratuuril on tõenditena selle kohta esitatud ka terve rida nn avalikest allikatest pärinevaid tõendid, mis kattuvad jälitustõenditega, on õige, kuid kuna V. Semilarski käitumises esinesid ka märgid, mis viitasid altkäemaksu võtmisele, siis oli põhjendatud koguda
20 (77)
tõendeid varjatult. Asjaolu, et lõppkokkvõttes kohtusse jõudis süüdistus ainult toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu kahtlustuses menetlus lõpetati, ei anna alust tunnistada jälitusmenetlus ebaseaduslikuks.
32.Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamise taotlustes ja kohtumäärustes on kirjeldatud vahepeal kogutud tõendusteavet ning selgitatud, miks on vajalik jälitustoiminguid jätkata. Kohtud nõustusid sellega, et tekkinud kuriteokahtlusest tulenevalt sai kuritegude toimepanemist puudutavaid kokkuleppeid tuvastada üksnes isikute pikemaajalise jälgimise ja pealtkuulamisega. Kohtud on tutvunud kogutud teabega ning veendunud, et V. Semilarski kuriteokahtlus polnud ära langenud ning jälitustoimingutega tõendite kogumine on olnud põhjendatud. Pealtkuulatud kõnedest on kohtutele jäänud mulje, et abilinnapea V. Semilarski on sättinud ennast äriettevõtjate huvide teenijaks. Pikendamiste määrused (näiteks XXX määrus nr XXX on 13-l lehel, XXX määruses nr XXX 12-l lehel jne) on põhjalikud, neis on kajastatud konkreetsed kõned, millest nähtub V. Semilarski tavatu aktiivsus ja temapoolne initsiatiiv suhtlemisel ja ka kohtumiste soovis näiteks AS XXX juhatuse liikme A. M., kes soovis arendada XXX kinnistut, kuhu rajada XXX. Näiteks XXX kõnes annab V. Semilarski A. M. teada, et temal midagi olulist ei ole, kuid tahtis lihtsalt teatada, et on tagasi, et millegagi abis olla. Selles kõnes on juttu kinnistu arendamisest ja projekteerimistingimustest ning V. Semilarski pakub välja, et võib nende teemade arutamiseks ka korraks läbi sõita. Määrustes on kohtud kajastanud ka XXX võõrandamisega seotud asjaolud, mis tekitasid kahtlust V. Semilarski käitumises. Nimelt XXX kinnistu XXX müügilepingu poolteks ei olnud V. Semilarski ega ka A. P., kuid millegipärast käisid mõlemad notari juures ning on tuvastatud V. Semilarski ja A. P. kohtumised. Lepingu poolteks on müüjana XXX OÜ, keda esindas I. R. ja ostjana AS XXX, keda esindas A. M.. Lepingus on kajastatud veel XXX OÜ, keda esindas Valvo Semilarski XXX K. S.. Lepingust nähtub muuhulgas, et XXX sõlmisid XXX OÜ ja XXX OÜ XXX kinnistu suhtes võlaõigusliku müügileping, milles lepiti kokku kinnistu müümine OÜ-le XXX. XXX müügilepingus leppisid XXX OÜ ja XXX OÜ kokku, et XXX müügileping lõpetatakse, millega seoses loobub XXX OÜ XXX kinnistu omandamise õigusest ja annab XXX OÜ-le nõusoleku kinnistu müümiseks AS-le XXX. Lepiti kokku, et XXX OÜ tagastab osaliselt XXX OÜ-le tasutud ostuhinna ja tasub kinnistu omandamise õigusest loobumise eest hüvitist 406 152 eurot. XXX helistab V. Semilarski omal initsiatiivil AS XXX juhatuse liikmele A. M. alustades kõnet sõnadega, et ta ei mäletagi, kas ta pidi helistama ja kas A. M. on juba tagasi. Kõnest nähtub, et Valvo Semilarski tegeleb XXX kinnistu elektrilepinguga ning et ta on suhelnud selle kinnistu teemal J. L. ja protsessid liiguvad A. M. soodsas suunas. Määrustes on kohtud kajastanud hulgaliselt ka teisi kõnesid ja asjaolusid, mida kohus siinjuures ei pea vajalikuks veelkord kajastada. Eelmärgitud abilinnapea käitumine tekitab kahtlusi, sest tavapäraselt siiski abilinnapead kodanike küsimusi nii ei lahenda, et pöörduvad omal initsiatiivil, pakuvad abi ning sõidavad ka kodaniku juurde kohale. Kohtud on lähtunud lubasid andes ka sellest, et aususe kohustuse rikkumisega seotud kuriteo olemusest lähtudes ei ole eluliselt usutav ja reaalne, et ebaseaduslikult käituvad isikud ise hakkaksid andma infot oma ebaausa käitumise kohta ning ei ole reaalne, et altkäemaksukahtlusega kriminaalasjas, kus üldjuhul on tavapärane sõna-sõna-vastu-olukord, oleks võimalik saada kriminaalmenetlusse küllaldasel määral usaldusväärseid tõendeid ainult nn avalike menetlustoimingute kaudu. II Mittevaidlusalune
21 (77)
33.Vaidlus puudub, et süüdistuses märgitud ajal oli Valvo Semilarski ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 tähenduses.
34.Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 p-de 1, 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Avaliku ülesande täitmiseks võib lugeda riigivõimu teostamist kõige laiemas tähenduses ehk teenistust PS-s nimetatud institutsioonides, näiteks valla või linnavalitsuse liige.1
35.Lisaks sellele, et süüdistatav V. Semilarski selgitas kohtuistungil antud ütlustes, et ta alustas tööd Tartu Linnavalitsuses abilinnapeana XXX ja tema missioon linnavalitsuses lõppes käesoleva menetlusega, kinnitab tema ametiseisundit ja ametiisikuks olemist ka Tartu Linnavolikogu XXX. a otsus nr XXX, millega kinnitati häältelugemiskomisjoni protokoll nr XXX linnavalitsuse kinnitamise kohta ning Valvo Semilarski kinnitati (teiste isikute hulgas) linnavalitsuse liikmeks ning abilinnapeaks. Otsus jõustus selle vastuvõtmise momendist (I kd, tl 2-3). V. Semilarski ametiisikuks olemist, tema ametiseisundit ja ülesandeid Tartu Linnavalitsuses (s.o tema abilinnapeaks olemist, tema valdkonda kuuluvaid põhiküsimusi ning asendamise järjekorda) tõendab ka Tartu Linnavalitsuse linnasekretäri vastuskiri koos Tartu Linnavalitsuse linnapea XXX. a käskkirjaga nr XXX, XXX.a käskkirjaga nr XXX ja XXX. a käskkirjaga nr XXX (I kd, tl 147-155).
36.Süüdistuse perioodil V. Semilarski abilinnapeaks olemist kinnitasid antud ütlustes ka tunnistajad J. M., A. A., A, P., J. L., R. H., K J., T. A..
37.Lisaks eelnevale pole vaidlust selleski, et V. Semilarski on osalenud kõigil süüdistuses loetletud Tartu Linnavalitsuse istungitel ning otsustuste vastuvõtmisel, nimetatut kohus aga siinkohal sisulisemalt ei käsitle, vaid teeb seda edasiselt käesolevas otsuses, käsitledes V. Semilarskile etteheidetavaid toimingupiirangu rikkumisi seoses AS-iga XXX, aktsiaseltsiga „XXX“ ja aktsiaseltsiga XXX ja aktsiaseltsiga XXX. III KVS § 7 lg 1 p 4 regulatsioon ja põhiseaduspärasus
38.KarS § 3001 lg-d 1 ja 2 näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest 1) suures ulatuses ja 2) eriti suures ulatuses.
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 288 komm. 4.1.
22 (77)
39.Koosseisutüübilt on tegemist blanketse ja formaalse kuriteokoosseisuga, mille koosseisutunnused tuleb sisustada lähtudes KVS-ist. Süütekoosseisu objektiivsele küljele vastava teo moodustab KVS §-s 11 sätestatud toimingupiirangu rikkumine.2 V. Semilarskile esitatud süüdistus käsitleb perioodi XXX kuni XXX, s.o enne XXX ja sellel ajal kehtinud KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 kohaselt loeti toimingupiiranguks keeldu teha toimingut või otsust, kui 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Riigikohtu praktika kohaselt oli toimingupiirangu rikkumisega tegemist aga vaid siis, kui korraga olid täidetud kõik KVS § 11 lg-s 1 nimetatud tingimused.3
40.KVS § 7 lg 1 punktide 1-4 kohaselt on seotud isikuks: 1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps; 2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule; 3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik; 4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.
41.Ametiisikute tegevuspiirangutega piiratakse suuremas või vähemas ulatuses ametiisiku õigust teostada järelevalvet teatud valdkonnas, tegutseda teisel töökohal ja osaleda ettevõtluses (mõnel pool ka passiivse osaniku või aktsionärina). Toimingupiirangutega keelatakse ametiisikul nende ametitoimingute tegemine, millest ametiisik või temaga seotud isik on isiklikult huvitatud (mh tehingud iseendaga, ingl self-dealing).4
42.Seotud isikuks loetakse ka füüsilised ja juriidilised isikud, kelle seisund või tegevus ametiisikut oluliselt ja vahetult mõjutab või vastupidi (p 4), kuna ka sel juhul ei ole erapooletu ametikohustuste täitmine eeldatavalt lihtne. Mõjutamist ei ole defineeritud, kuid see termin katab lisaks majanduslikule sõltuvusele (võimalik nt üürileandjast, tööandjast) ka võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4 kohase mittetäieliku kohustuse, nt auvõla. Asjaoludest sõltuvalt tuleb määratleda, kas ametiisik on sõltuvuses nt oma abikaasa tööandjast või kas esineb sõltuvusvahekord ametiisiku ja temaga püsivas kooselus oleva isiku vahel. Seotud isik on ka isik, kes allub ametiisiku korraldustele või tegutseb tema huvides või arvel.5
43.Punkti 2 kohaselt on ametiisikuga seotud juriidiline isik juriidiline isik (kodumaine või mitte), mille osanik, aktsionär, potentsiaalne osanik või aktsionär vähemalt 1/10 osas on ametiisik või temaga seotud isik. Seotud isik võib olla füüsiline või juriidiline isik. Seega laiendatakse seotud juriidiliste isikute ringi ka äriühingutele, milles ametiisikul on kaudne osalus, sh varjatud (kuid mitte üksnes) valitsev mõju. 6
Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 3001 komm. 2, 3 Riigikohtu 14.04.2014.a otsus nr 3-1-1-12-14, p 11 ja 11.12.2015. a otsus nr 3-1-1-98-15 p 93
Korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE)
Korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE)
Korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE)
23 (77)
44.Seotud isikute ringi, kelle huvidega seoses laienevad ametiisikule KVS-s sätestatud piirangud ja kohustused, kitsendab oluliselt teadlikkuse klausel lõikes 3. Selle kohaselt ei ole ametiisikul KVS-st tulenevat seotud isiku huvi puudutavat kohustust, kui ta ei tea ega peagi teadma § 7 lõikes 1 nimetatud seosest või seotud isiku huvist. Kui ametiisik seosest või huvist ei tea, ei ole tal võimalik sellest ka lähtuda viisil, mis võiks kaasa tuua ametikohustuse rikkumise.7
45.Kaitsja on seisukohal, et olukorras, kus KVS § 7 lg 1 p 4 tuleb süüdistuses kirjeldatud viisil laiendavalt tõlgendada, võib selline õiguslik tõlgendus olla vastuolus PS § 23 lg-ga 1. Isik peab vastava sätte sõnastusest ja vajadusel varasemast kohtupraktikast aru saama, milliste tegude ja tegevusetuse tulemusel võetakse ta kriminaalvastutusele. KVS § 7 lg 1 p 4 lai õiguslik tõlgendus ei vasta PS § 23 lg-s 1 sätestatud määratletusnõudele, kuivõrd selliselt ei ole võimalik igakordselt selgelt tuvastada isikute ringi, kes loetakse ametiisikuga KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt seotud isikuteks ja kellega seoses toimingute tegemine või otsuste vastuvõtmisel osalemine toob kaasa kriminaalõigusliku vastutuse.
46.Põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. PS § 152 kohaselt kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks, mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
47.Seega on põhiseaduslikkuse järelevalve eelduseks vaidlusaluse normi asjassepuutuvus. Asjassepuutuvaks normiks peetakse normi, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusevastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral.8
48.Kuivõrd Valvo Semilarskit süüdistatakse toimingupiirangurikkumises seotud isikutega seoses ning kohus peab asja lahendades nimetatud normi kohaldama, siis KVS § 7 lg 1 p 4 puhul tegemist asjassepuutuva normiga ning samuti on sellest tulenevalt põhjendatud ja asjakohane selle põhiseadusvastasuse hindamine.
49.Nagu eelpool toodust nähtus, siis loetakse KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt seotud isikuks isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.
50.PS § 23 kohaselt kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
Korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE) Riigikohtu üldkogu 02.04.2013. a määrus, p 18
24 (77)
51.Kohus on seisukohal, et KVS § 7 lg 1 p 4 on sõnastatud selliselt, et selle mõte tuleb selle sõnastusest selgelt välja. Nimetatud sätet oleks kohtu hinnangul ka keeruline täpsemalt lahti kirjutada, sest seotud isikuid ja elulisi olukordi, mis võivad isikuid siduda, on väga palju. Seda enam, et kui eeldada, et seadus peaks nimetama kõik võimalikud seotud isikute variandid, siis oleks säte väga mahukas. Ehk siis on kohus seisukohal, et hoolimata normi sõnastuse abstraktsusest võimaldab see aru saada, milliste isikute puhul on tegemist seotud isikutega.
52.Sätte kohaselt on kriteeriumiks vahetu ja otsene mõju isikute vahel, mida tulebki igal konkreetsel juhul hinnata nii ametnikul, kes teeb toimingu, kui ka kohtul, hinnates ametniku käitumise seaduspärasust. Seega selleks, et määrata seotud isik, peab tuvastama asjaolud, mille alusel on võimalik seosesid isikute vahel leida. Sellisteks asjaoludeks loeb kohus, nagu käesolevast otsusest järgnevalt välja tuleb, V. Semilarski laenu-, äri- ja sõprussuhted süüdistuses märgitud isikutega. Seejuures märgib kohus siinkohal etteruttavalt, et kohtu hinnangul on täiesti üheselt mõistetav olukorras, kus on vaja hääletada kauaaegse sõbra (K. S.) firmaga seotud küsimustes, samuti hea tuttava (A. M.) firmaga seotud küsimustes, kui pooleli on veel tuttava firmaga kinnistu ostu-müügitehing, sellises toimingus osaleda ei tohi, kuna see ei näi aus ning kannab endas korruptsiooniohtu. Otsene ja vahetu mõju tulenebki isikutevahelistest erinevatest suhetest (sõprus, tutvus, laenu- ja äritehingud), mis otseselt ja vahetult mõjutavad isikuid.
53.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaitsja taotlus, tunnistada KVS § 7 lg 1 p 4 põhiseadusvastaseks, jääb tagajärjetuks. IV AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumine
54.Süüdistuse kohaselt osales V. Semilarski XXX-XXX AS-ga XXX (äriregistri kood XXX) seotud toimingute tegemises ja otsuste vastuvõtmises, s.o linnavara müügi ja riigihangetega seotud ning Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ja istungitel korralduste vastuvõtmisel järgmiselt:
1.1.XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX hoone akende vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida AS-ga XXX hankeleping kogumaksumusega 58 447,62 eurot koos käibemaksuga.
1.2.XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX, Lasteaed XXX remonttööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 92 400 eurot koos käibemaksuga.
1.3.XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX tualettruumide remonditööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 57 960 eurot koos käibemaksuga.
1.4.XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 44 759,99 eurot koos käibemaksuga.
25 (77)
1.5.XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX avatäidete vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 89 159,17 eurot koos käibemaksuga.
1.6.XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, millega võeti vastu korraldus nr XXX „XXX AS aktsiate võõrandamise enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimine“. Nimetatud korraldusega otsustati sõlmida linnavara, s.o XXX AS 400 aktsia võõrandamisleping AS-ga XXX hinnaga 380 000 eurot.
1.7.XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX rajamine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 152 880 eurot koos käibemaksuga.
1.8.XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX ja XXX OÜ ühispakkumus ja sõlmida nendega hankeleping kogumaksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga. Enne nimetatud istungit XXX koostati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas korralduse eelnõu nr XXX „Riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“, mille samal kuupäeval kooskõlastas ka abilinnapea Valvo Semilarski. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Maksuvabastuse andmine XXX AS-le“ seoses XXX asuva XXX rekonstrueerimisega (hankelepingust tuleneva tööde maksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga), millega vabastati AS XXX XXX maksust. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Tartu Linnavalitsuse XXX.a korralduse nr XXX muutmine“. Enne XXX istungit s.o XXX koostati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas korralduse eelnõu nr XXX „Tartu Linnavalitsuse XXX.a korralduse nr XXX muutmine“, mille samal kuupäeval kooskõlastas ka abilinnapea Valvo Semilarski. Korralduse nr XXX vastuvõtmisega ei muutunud korralduse nr XXX sisu AS XXX ja XXX OÜ ühispakkumuse kogumaksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga osas ja nendega hankelepingu sõlmimise osas.
55.Selles, nagu juba eelpool märgitud, et V. Semilarski osales ametiisikuna eeltoodud toimingute tegemisel ja otsustuste vastuvõtmisel (toodud eelnevalt punktides 1.1.-1.8.), vaidlust ei ole. Ühtlasi on nimetatu tõendatud järgnevate tõenditega:
1.eelpool punktis 1.1. märgitud otsustuse tegemisest osavõtt on tõendatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokolliga nr XXX, millest nähtuvalt võttis istungist osa teiste hulgas V. Semilarski ja päevakorras oli muu hulgas „XXX hoonete akende vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine. Nähtub, et otsustati vastu võtta korraldus nr XXX (III kd, tl 109-110). Ühtlasi on toimikusse selles osas lisatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX, millest nähtuvalt oli riigihankel „XXX hoone akende vahetus“ edukaks AS XXX pakkumus, kellega otsustati sõlmida hankeleping maksumusega 58 447,62 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 111-112). Tartu Linnavarade osakonna ja AS XXX vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr XXX XXX hoone akende vahetuseks on samuti kriminaalasja toimikusse lisatud ning ka selle kohaselt oli lepingu maksumuseks 58 447,62 eurot (III kd, tl 113-117).
2.Punktis 1.2. märgitud otsustuse tegemisest osavõtt on tõendatud Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokolliga nr XXX, millest nähtuvalt võttis teiste hulgas istungist osa V. Semilarski, päevakorras oli muu hulgas „XXX, XXX remonditööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine. Nähtub, et otsustati vastu võtta korraldus nr XXX
26 (77)
(III kd, tl 118-121). Toimikus on olemas ka Tartu Linnavalitsuse XXX korraldus nr XXX, millest nähtuvalt oli riigihankel „XXX, XXX remonditööd“ edukaks pakkujaks AS XXX, kellega otsustati sõlmida hankeleping kogumaksumusega 92 400 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 122-123). Ka Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel XXX sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr XXX, mis sõlmiti XXX remonditöödeks, lepingu maksumuseks oli lepingu kohaselt 92 400 eurot (III kd, tl 124-128).
3.Punktis 1.3. märgitud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, millest nähtuvalt võttis istungist teiste seas osa V. Semilarski ning päevakorras oli muu hulgas riigihanke „XXX tualettruumide remonditööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmine. Nähtub, et otsustati vastu võtta korraldus nr XXX (III kd, tl 129-132). Toimikus oleva Tartu Linnavalitsuse XXX korraldusega nr XXX otsustati tunnistada riigihankel „XXX tualettruumide remonditööd“ edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-iga XXX kogumaksumusega 57 960 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 133-134). Ühtlasi on toimikus olemas Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel (vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale) sõlmitud ehituse töövõtuleping nr XXX XXX remonditööde teostamiseks ja ka selle kohaselt oli lepingu maksumuseks 57 960 eurot (III kd, tl 135-139).
4.Punktis 1.4. märgitud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, millest nähtuvalt võttis istungist teiste hulgas osa V. Semilarski ja päevakorras oli muu hulgas riigihanke „XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine, mille osas otsustati võtta vastu korraldus nr XXX (III kd, tl 140-142). Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldusest nr XXX nähtuvalt otsustati tunnistada riigihankel „XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida ettevõttega leping kogumaksumusega 44 759,99 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 143-144). Ühtlasi nähtub kriminaalasja materjalidele lisatud Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel (vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale) sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr XXX riigihankega „XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ ehitustööde läbiviimiseks, et selle lepingu maksumuseks on 44 759,99 eurot (III kd, tl 145-149).
5.Punktis 1.5. märgitud otsustuse vastuvõtmisest osavõtt V. Semilarski poolt on tõendatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokolliga nr XXX, kus oli päevakorras muu hulgas riigihanke „XXX avatäidete vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine ning vastu otsustati võtta korraldus nr XXX (III kd, tl 150-152). Nimetatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldusest nr XXX nähtuvalt oli riigihankel „XXX avatäidete vahetus“ edukaks AS XXX pakkumus, kellega otsustati sõlmida hankeleping kogumaksumusega 89 159,17 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 153-154). Ka Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel (vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale) sõlmitud ehituse töövõtuleping nr XXX riigihanke „XXX avatäidete vahetus“ ehitustööde läbiviimiseks on kriminaalasja toimikusse lisatud ning ka selle kohaselt on lepingu maksumus 89 159,17 eurot (III kd, tl 155-159).
6.Punktis 1.6. märgitud otsustuse vastuvõtmisest osavõttu V. Semilarski poolt tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis V. Semilarski nimetatud istungist osa ja päevakorras oli muu hulgas XXX AS-i aktsiate võõrandamise enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimine, mille raames otsustati vastu võtta korraldus nr XXX (III kd, tl 90-93). Toimikus on (III kd, tl 94) olemas ka nimetatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX, millest nähtuvalt otsustati sõlmida XXX AS-i aktsiate
27 (77)
võõrandamisleping AS-iga XXX ostuhinnaga 380 000 eurot. Lisaks on III kd, tl 95-108 olemas ka tl 94 oleva korralduse XXX. a eelnõu nr XXX koos selle lisaks olevate dokumentidega, s.o õiend Tartu Linnavalitsuse korralduse „XXX AS aktsiate võõrandamise enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimine“ juurde; XXX. a XXX AS aktsiate võõrandamise avaliku kirjaliku enampakkumise protokoll; XXX OÜ XXX. a vaie XXX AS aktsiate võõrandamise enampakkumise kohta ning J. M. XXX. a vastus (nr XXX) nimetatud vaidele, mille kohaselt ei tuvastanud Tartu Linnavalitsus enampakkumise läbiviimisel mitte ühtegi rikkumist; tl 102108 asub XXX Tartu linna ja AS XXX vahel sõlmitud XXX AS aktsiate võõrandamise leping.
7.Punktis 1.7. märgitud otsustuse vastuvõtmisest osavõttu V. Semilarski poolt tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, millest nähtuvalt võttis teiste hulgas istungist osa V. Semilarski ja päevakorras oli muu hulgas riigihanke „XXX rajamine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine, millises osas otsustati võtta vastu korraldus nr XXX (III kd, tl 160-162). Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldusest nr XXX nähtuvalt oli riigihankel „XXX rajamine“ edukaks AS XXX pakkumus, kellega otsustati sõlmida hankeleping kogumaksumusega 152 880 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 163164). Nimetatud Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel (vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale) sõlmitud ehitus töövõtuleping nr XXX „XXX rajamine“ tööde teostamiseks eeldusega, et rajatud XXX kasutamisega on võimalik alustada XXX. a jaanuarikuus, on ka toimikus olemas ning selle kohaselt on lepingu maksumus 152880 eurot (III kd, tl 165-169).
8.Punktis 1.8. märgitud otsustuse tegemisest osavõtt on tõendatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokolliga nr XXX tõendab, millest nähtuvalt võttis istungist teiste hulgas osa V. Semilarski) ning päevakorras oli muu hulgas riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine, millega seoses otsustati võtta vastu korraldus nr XXX. Ühtlasi nähtub, et enne korralduse vastuvõtu otsustamist kuulati ettekannet, vastuseid küsimustele ning ka V. Semilarski sõnavõttu (III kd, tl 170-172). Toimikus (III kd, tl 173) on olemas ka XXX. a Tartu Linnavalitsuse korraldus nr XXX, millest nähtuvalt otsustati tunnistada riigihankel „XXX rekonstrueerimine“ edukaks ühispakkujate AS XXX ja XXX OÜ pakkumus ja sõlmida pärast riigihangete seaduse § 69 lg 1 kohase tähtaja möödumist nimetatud ühispakkujatega hankeleping kogumaksumusega 651 960 eurot käibemaksuga. Lisaks on selles osas kohtule tõendina esitatud ka korralduse nr XXX XXX. a eelnõu nr XXX koos kooskõlastuslehega (kooskõlastuse andnud teiste seas V. Semilarski) ja õiendiga (III kd, tl 174-176 on); Tartu Linnavalitsuse ja AS XXX vahel Tartus, XXX. a sõlmitud töövõtuleping XXX , mis on selle kohaselt sõlmitud avatud menetlusena riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ tulemusena (III kd, TL 177-181); XXX. a ehitusluba nr XXX, millise ehitise koha-aadressiks on XXX (III kd, tl 182-183 on); Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX (III kd, tl 183 pöördel, mis on sama, mis on tl 173); hankijale Tartu Linnavalitsus riigihankel „XXX rekonstrueerimine“ AS XXX ja XXX OÜ poolt esitatud hinnapakkumus (vorm 10), mille kogumaksumuseks on pakkumuse kohaselt 651 960 eurot (III kd, tl 184-186); töölepingu lisa nr XXX (Täitmisaegse tagatise vorm), lisa nr XXX (Garantiiaegne tagatis), lisa nr XXX (Akt leppetrahvi määramise kohta) ja lisa nr XXX (Vastuvõtuakt) (III kd, tl 187-189); Seoses punktiga 1.8. on kohtule esitatud tõendina ka Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX (III kd, tl 190-193), mis tõendab, et nimetatud istungil oli päevakorras maksuvabastuse andmine AS-ile XXX ja vastu otsustati võtta korraldus nr XXX ning sellest istungist võttis osa ka V. Semilarski. Nimetatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX asub III kd, tl 194 ja sellest nähtuvalt vabastati AS XXX XXX rekonstrueerimistööde
28 (77)
teostamisel XXX kinnistul teede ja tänavate sulgemise maksust tähtajaga kuni XXX. Ühtlasi on kohtule esitatud ka tõendid, mis tõendavad, et eelnevalt vastuvõetud korraldust nr XXX otsustati muuta, võttes vastu korraldus nr XXX. Nimetatud korralduse muutmine oli muu hulgas päevakorras Tartu Linnavalitsuse XXX.a istungil, mida tõendab selle istungi protokoll nr XXX, tõendades ühtlasi, et istungist võttis osa ka V. Semilarski (III kd, tl 195-197). Tl 198 oleva Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldusega nr XXX otsustati muuta Tartu Linnavalitsuse XXX. a korralduse nr XXX „Riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ punkti 1 ja sõnastada see „Tunnistada riigihankel „XXX rekonstrueerimine“ edukaks ühispakkujate XXX AS-si ja XXX OÜ pakkumus kogumaksumusega 651 960,00 eurot koos käibemaksuga ja sõlmida järgmised lepingud: hankeleping XXX Asi ja XXX Oüga XXX rekonstrueerimiseks kogumaksumusega 643 097,59 eurot; liitumisleping aktsiaseltsiga XXX sademevee ärajuhtimiseks kogumaksumusega 8862,41 eurot. Viidatud korralduse nr XXX XXX. a eelnõu nr XXX koos lisadega, s.o õiendi ja kooskõlastuslehega asub III kd, tl 199-201 ning sellest nähtub, et dokumendi kiitis teiste seas XXX heaks V. Semilarski.
56.Siinkohal märgib kohus vahemärkusena, et kõikidest eelpool loetletud Tartu Linnavalitsuse istungi protokollidest nähtub, et istungitest osa võtnud V. Semilarski ei taandunud kordagi AS XXX seotud küsimuste arutelust, sh otsustuste vastuvõtmisest.
57.AS XXX, kellega eeltoodud otsustused seotud olid, aktsionäriks ja juhatuse liikmeks on K. S.. Nimetatud asjaolu tõendab XXX. a äriregistri väljatrükk AS XXX kohta (I kd, tl 184189) ning seda kinnitas kohtuistungil ütlustes ka tunnistaja K. S. ise. Ühtlasi on kriminaalasjas olemas XXX. a äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta (I kd, tl 190-148), mis tõendab, et K. S. oli seotud ka nimetatud äriühinguga, olles selle juhatuse liikmeks. Ka seda asjaolu kinnitas K. S. kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes.
58.Kriminaalasjas on kohtule esitatud tõendid, mis tõendavad, et XXX OÜ, juhatuse liige K. S., oli XXX OÜ võlausaldaja. XXX OÜ oli seotud aga Valvo Semilarskiga: nimelt on I kd, tl 170-173 oleva XXX. a äriregistri väljatrükiga XXX OÜ kohta tõendatud muu hulgas see, et nimetatud ettevõtte osanikuks (ja varasemalt ka juhatuse liikmeks) oli Valvo Semilarski. V. Semilarski seotust XXX OÜ-ga tõendavad ka tema poolt esitatud huvide deklaratsioonid (VII kd, tl 2-25).
59.Tulles tagasi eelmises punktis märgitu juurde, mille kohaselt oli K. S. seotud ettevõte XXX OÜ Valvo Semilarskiga seotud ettevõtte XXX OÜ võlausaldajaks, siis seda tõendavad nii K. S. kui ka Valvo Semilarski poolt antud ütlused kui ka dokumentaalsed tõendid. Samuti on eelkõige K. S. ja V. Semilarski ütlustega tõendatud, et neid seob omavahel ka pikaajaline XXX.
60.Lisaks eelpool toodule selgitas tunnistaja K. S. kohtuistungil antud ütlustes, et ta on V. Semilarski XXX. Nad on XXX XXX. Neil on XXX, suhtlus on pigem regulaarne. Pärast V. Semilarski Tartu abilinnapeaks saamist jäi nende suhtlus laias laastus samaks, aga kohtumiste tihedus vähenes kindlasti oluliselt, kuna V. Semilarskil olid teised tööülesanded ja kokkupuutekohti jäi lihtsalt vähemaks. Vabal ajal nad omavahel tööasjadest ei rääkinud. V. Semilarski oli loomulikult teadlik, et ta on AS-iga XXX seotud. Neil ei ole isiklikul tasandil mingeid rahalisi suhteid ega majanduslikke sidemeid olnud, kuid tema teine firma, s.o OÜ XXX on kunagi V. Semilarski firmale XXX Club laenu andnud. Talle teadaolevalt oli see investeeringuteks ning see oli XXX-XXX. Ta vaatas raamatupidamisest järgi ning erinevatest summadest oli kokku 50 000 eurot. Nende laenude kohta sõlmisid nad ka kirjalikud
29 (77)
laenulepingud, mis sisaldasid ka intressi. Intresside osas on tänaseks kõik täidetud, aga põhisummast on osaline jääk. OÜ-le XXX raha laenamise eesmärk oligi puhas äriline eesmärk intressi teenida. Muid eesmärke, s.o aidata hädas sõpra või midagi taolist, ei olnud. V. Semilarski maksis seda laenu tagasi ka perioodil, kui ta oli abilinnapea XXX-XXX oktoober ning maksis ka intressi. V. Semilarski on maksnud intressi aasta lõikes koguaeg – maksab tänaseni. Tänasel päeval on tagastamata 17 000 eurot. Viimase laenulepingu tagasimaksmise tähtaeg oli XXX. See leping on hetkel kehtiv ning nad on V. Semilarskiga rääkinud, et see summa on tagastamata ja tuleks tagasi maksta, kuid mitte viimasel ajal. V. Semilarski pidi selle XXX lõpuks ära maksma, aga siis tekkis uus olukord. Arvab, et XXX oli jääk 20 000 eurot ja 3000 eurot äkki kunagi vahepeal laekus. Eraisikuna, füüsilise isikuna ei ole V. Semilarski talle kunagi võlgu olnud. Temale teadaolevalt ei tahtnud V. Semilarski XXX kinnistut realiseerida rahahäda või kitsikuse tõttu. Temale tagasi mittemaksmise puhul oli see, et V. Semilarskil oli raha põhimõtteliselt investeeringute all kinni ja V. Semilarski ütles talle koguaeg, et varsti vabaneb ja tema kannatlikult põhimõtteliselt ootas.
61.Süüdistatav V. Semilarski kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et K. S. on tema XXX. Ta teab, et ta lõpetas XXX alguses XXX ja tuli Tartusse tööle. Nad kohtusid XXX. See XXX on tänase päevani. Neil ei ole K. S. isiklikul tasandil varalisi suhteid. Neil on olnud varalisi suhteid läbi aegade ka muul tasandil. K. on ka ettevõte XXX OÜ ja XXX, kui ta õigesti mäletab aastat, oli XXX ambitsiooni kiiresti laieneda. Ta pöördus K. poole, kuna ehituses olid head ajad, küsimusega, kas tal oleks võimalus ettevõttele laenata tavapärases vormis, et miks maksta pangale, kui võiks maksta ka ettevõtjate vahel. K. see võimalus oli ja XXX OÜ laenas. See esimene summa võib-olla oligi 10-15 000 eurot või midagi sellist ja aastate jooksul on see suhe olnud: on olnud tagasimaksmisi ja on juurde võetud, summa on koguaeg kõikunud seal 20 000 euro ümber. See, et laenude eesmärk oli finantseerida XXX OÜ majandustegevust, aga laenu anti XXX OÜ-le, lepiti selliselt tollel ajal kokku ja XXX OÜ siis laenas edasi XXX OÜ-le. XXX OÜ ja XXX OÜ vahel sõlmiti tavaline leping koos intressidega. Laenusuhe XXX ja XXX OÜ vahel tekkis aastal XXX. XXX OÜ on sellelt intressi teeninud, see on 4%. Intressi maksvad üldjuhul üks kord aastas. Nad sõlmisid ka laenulepingu. See laen ei ole tänaseks täielikult tagasi makstud, kuigi need plaanid olid küll kindlasti. See tegevus on endaga seonduva nö eriolukorra tõttu olnud mõnevõrra takistunud. See on vähenenud: tänaseks päevaks on see 17 000, intressid on selle aasta alguses ja pigem on ta hoidnud seda puhvrit muudeks kuludeks, mis on teatavate tegevustega vajalik teha. K. S. ei ole kordagi talle väljendanud, et selline asjaolude korraldamine talle ei sobi. Ultimatiivses vormis ei ole K. S. temalt selle võla tagastamist nõudnud ega avaldanud ka survet. XXX kõnest tema ja K. S. vahel ei saa teha järeldust, et ta oli tollel ajal rahalistes raskustes, tegemist oli emotsionaalse ja tema kohta tavapäratu ja kahetsusväärse väljendusviisiga.
62.Siinkohal märgib kohus, et lisaks K. S. ja V. Semilarski ütlustele XXX olemise kohta, tõendavad seda, kui lähedane nende XXX oli, kriminaaltoimikus olevad jälitusprotokollid (VIII kd, tl 1-31), s.o näiteks XXX. a jälitustoimingu protokoll (VIII kd, tl 1-5). Viidatud jälitusprotolli kantud XXX kell 11.40 kõnes helistab V. Semilarski K. S. ja soovib temaga kaks sõna, et XXX korra rääkida. Kõnes avaldab V. Semilarski K. S., et XXX pidevaks XXX ja terve kõne ongi avameeleselt V. Semilarski ja K. S. vahel juttu XXX (XXX).
63.Eeltoodud ütlustega kogumis tõendavad XXX OÜ ja XXX OÜ vahel võlasuhte olemasolu läbiotsimisprotokollid ja asitõendi vaatlusprotokollid.
64.XXX. a teostati läbiotsimine XXX OÜ kontoris aadressil XXX (I kd, tl 44-64), milline on seotud V. Semilarskiga. See, et ettevõte oli seotud V. Semilarskiga, on tõendatud V.
30 (77)
Semilarski enda ütluste ja ka VII kd, tl 66-68 oleva äriregistri väljatrükiga XXX OÜ kohta, millest nähtuvalt on ettevõtte üheks osanikuks V. Semilarski. XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (IV kd, tl 1-4) vaadeldi nimetatud läbiotsimise käigus XXX OÜ kontorist läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendikogumit. Dokumendikogumis olevatest dokumentidest omab kriminaalasjas tähtust lk 9, kuhu on lehekülje ülaossa trükitud OÜ XXX ja OÜ XXX intressiarvestus ning keskosas on kirje, et intress seisuga XXX on kokku 2966,4 (lehel olevaks esimeseks kuupäevaks on XXX). Samuti on näha, et XXX oli algsummaks 15 000 eurot.
65.XXX.a läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga tõendab, et samal päeval teostati läbiotsimine XXX OÜ kontori ruumides aadressil XXX (I kd, tl 111-131). Läbiotsimise käigus andis uurimistoimingule allutatud isik I. G. välja erinevate K. S. ja V. Semilarski ettevõtetega seonduvad dokumendid. Nimetatud dokumendikogumeid on vaadeldud XXX. a asitõendi vaatlusprotokollidega (IV kd, tl 5-12; IV kd 13-30) ja XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (IV kd, tl 57-72). Asitõendi vaatlusprotokollides on kajastatud kriminaalasjas tähtsust omavad leheküljed, milliste alustel on võimalik lugeda tõendatuks, et K. S. ettevõtte OÜ XXX ja V. Semilarski ettevõtte OÜ XXX vahel olid laenusuhted. Seejuures nähtuvad vaadeldud dokumentidest laenude suurused, intressiarvestused ning lisaks sisalduvad dokumentide hulgas ka erinevatel ajahetkedel sõlmitud laenulepingud. Viimati nimetatud laenulepingud kajastavad aastaid XXX-XXX.
66.Siinkohal märgib kohus vahemärkusena, et see, et raamatupidaja(d) on olnud seotud erinevate isikutega, sh omavahel XXX olevate isikute ettevõtetega, ei oma süüdistuse tõendatuse seisukohast tähtsust, kuivõrd raamatupidaja(te)l on võimalik endale kliente vabalt valida ning seega pole asjaolule, et üks ja sama raamatupidaja (ja sama raamatupidamisfirma) osutas teenust nii K. S. kui ka V. Semilarski ettevõtetele, vaja erilist tähtsust omistada.
67.XXX. a läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga tõendab, et samal päeval teostati K. S. juuresolekul läbiotsimine AS XXX kontoris aadressil XXX (I kd, tl 84-94) ning leiti ja võeti ära mitmeid esemeid ja dokumente (sh paberilehti). XXX (AS-is XXX) toimetatud läbiotsimisel ära võetud arvuti XXX XXX tõmmisel olevaid dokumendifaile vaadeldi XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (V kd, tl 1-23). Nii nähtuvad vaatlusprotokollist erinevad kriminaalasjas tähtsust omavad failid, so laenulepingud, mis kajastavad OÜ XXX poolt OÜle XXX laenude andmist alates XXX. aastast kuni XXX. aastani. Seejuures annab kajastatu alust arvata, et osade arvutist leitud laenulepingu failide näol on tegemist nö projektidega (dokumentidel nähtuvad üheaegselt erinevad sõlmimise ajad) ning osade näol reaalsete lepingutega.
68.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi samuti XXX teostatud läbiotsimisel ära võetud K. S. pilvekontot „Google“ koos e-postikontoga „Gmail“ XXX. Väljavõte sisaldab ajavahemikul XXX-XXX saatja aadressilt XXX saajale XXX saadetud kirju, milliste sisuks on XXX laenulepinguga seonduv, s.o laenulepingu tähtajad, usalduskriis; võla katteks XXX krundi ostmise idee; XXX teavitus, et kohe on vaja J. rääkida; kuidas XXX ehitas XXX, kui ise võlgu oli; XXX jäi 50 võlgu. Tegelt on väga suur probleem; XXX rääkida. Millal tasub; XXX vs sept viimane võimalus võlg tasuda. Taktika vs võimalused; XXX. Üle oktoobri ei kannata võlga jätta; XXX signaal. Kui septembris pole lahendust vs 10t miinimum. Ei näe ma võimalust enam jätkata XXX; XXX raha. Mis XXX 1t; XXX 1t (IV kd, tl 117-183).
69.Tunnistaja K. S. selgitas ütlustes, et V. Semilarskil on XXX hüüdnimi ja selleks on „XXX“, mis tuleb sellest, et V. Semilarski on XXX, et ta on justkui kõigiga XXX. Seda, et V.
31 (77)
Semilarski tõepoolest oli „XXX“, kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Nendeks tõenditeks on erinevad asitõendi vaatlusprotokollid, toimikustes olevatest ekirjavahetustest ning ka XXX panga vastusest nähtuv.
70.Eelnevalt juba käesolevas otsuses käsitletud XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist, vaadeldud XXX (AS-is XXX) toimetatud läbiotsimisel ära võetud arvuti XXX tõmmisel olevaid dokumente, nähtub, et sellel on fail XXX ning dokument sisaldab kirjet „XXX“ (V kd, tl 1-23). XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist, vaadeldud XXX AS XXX kontori läbiotsimise käigus K. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni XXX tõmmist, nähtub, et telefonis on numbri XXX vasteks nimi „XXX“ ja nimetatud kontaktilt on K. S. saadetud mitmeid fotosid, millistel on erinevad isikud, sh V. Semilarski ja K. S. (V kd, tl 37-67). V kd, tl 169-192 oleva XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX läbiotsimisel ära võetud V. Semilarski meilikontost XXX tehtud tõmmist ning vaadeldud e-kirjavahetustest nähtuvalt kasutati V. Semilarski puhul hüüdnime „XXX“ ja seda kasutas V. Semilarski ka ise enda kohta (V kd, tl 180-181; V kd, tl 191). XXX vastusest nähtuvalt oli neil XXX OÜ kontaktideks e-post XXX (ehk siis eelnevast nähtuvast V. Semilarski poolt kasutatav e-posti aadress) ja telefoniks XXX (mis eelnevast nähtuvalt vastab K. S. telefonis kontaktile „XXX“; VI kd, tl 29-31). Vaadates kohtule esitatud V. Semilarski kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, selgub, et nimetatud telefoninumbri XXX on V. Semilarski andnud oma kontaktnumbriks (VI kd tl 192-195). Seega puudub kohtul eelneva pinnalt kahtlus, et V. Semilarski hüüdnimeks oli „XXX“.
71.Eelnevale lisaks kinnitab V. Semilarski „XXX“ olemist ka veel näiteks XXX.a jälitustoimingu protokoll (VIII kd, tl 37-109). Antud protokolli on kantud XXX kell 10.24 kõne V. Semilarski ja A. P. vahel, kus A. P. tervitab V. Semilarskit „Hommik, XXX! Kuidas läheb?“.
72.Samas ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et K. S. poolt endale saadetud kirjad (IV kd, tl 117-183) seoses võlgnevusega käsitlesid just V. Semilarski (XXX OÜ) võlgnevust. Sellisel seisukohal on kohus seetõttu, et nimetatud kirjadest nähtub teiste seas kiri sisuga „kuidas XXX ehitas XXX, kui ise võlgu oli“. Kuigi K. S. tema ülekuulamisel nimetatu kohta ei küsitud, siis V. Semilarski andis ütlusi, et tal ei ole XXX kinnisvara ning ta ei ole kunagi midagi XXX kandis arendanud.
73.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et käesoleva otsuse punktis 68 käsitletud K. S. pilvekonto vaatlusele ei ole põhjendatud tugineda, et lugeda tõendatuks, et K. S. nõudis V. Semilarskilt viimase firmale antud võlga aktiivselt tagasi, pidades võimalikuks nende XXX lõppemist, kui võlg mingiks daatumiks tasutud ei saa, kuivõrd puudub võimalus kindlaks teha, kas üldse ja kui, siis millised K. S. poolt endale saadetud kirjad käsitlesid V. Semilarski firmale antud võlgnevust. Eriti, kui arvestada eelpoolt selguvat, et ka käesolevaks ajaks on antud laen täielikult tagastamata, kuid sellest hoolimata kinnitasid nii K. S. kui ka süüdistatav V. Semilarski kohtuistungil, et nad on jätkuvalt XXX.
74.Samas on kohtu hinnangul tõendatud, et K. S. tegelikult antud laenu tagasisaamise osas ükskõikne ei olnud, XXX. a jälitustoimingu protokolliga (VIII kd, tl 23-29). Protokollis kajastatud XXX kell 13.11 kõnes V. Semilarski ja K. S. vahel on juttu laenust ning K. S. avaldab, et nad rääkisid V. Semilarskiga kahest numbrist omavahel: üks oli 10 ja teine oli 40 ja et ta saab aru, et täna nad loomulikult omavahel sellest 40-st ei räägi, aga et nad ei ole ka sellest 10-st rääkinud. Edasi selgitab K. S., et see on rääkimata lugu ja teine on firmade vaheline asi, mis veel õhus on, et mis tollest saab ja seepeale küsib V. Semilarski, kas laenu asi ja et jah too intresside asjad ja nii edasi ning et ta ütles K. S., et tal see rahastuse pool sügisel. K. S.
32 (77)
ütleb seepeale, et nad pole pikalt sel teemal rääkinud. Kõne lõpu poole avaldab K. S., et ta ei viitsi olukorda pingestada, et omad tegemised ja ongi joon vahele tõmmatud ja ära unustatud, aga lihtsalt see kuradi asi ei ole ka täna kuhugi jõudnud, see on ka aastaid niimoodi kuskil õhus lihtsalt ning vaatame ja teeme, et on konkreetsus lihtsalt.
75.K. S. ettevõtte XXX OÜ ja V. Semilarski ettevõtte XXX OÜ ja XXX OÜ vahelise võlasuhte olemasolu tõendab lisaks juba käsitletule ka XXX asitõendi vaatlusprotokoll (selle lisa CD plaat), millega on vaadeldud XXX XXX vastuskirjaga nr XXX saadud XXX OÜ ja XXX OÜ pangakontosid ning XXX AS XXX vastuskirjaga nr XXX saadud XXX OÜ pangakontot ajavahemiku XXX- XXX. Vaatlusprotokollist on näha, et Valvo Semilarski tasus XXX OÜ võlga XXX OÜ-le XXX OÜ-le XXX kinnistu müügist laekunud rahast: XXX OÜle laekus XXX OÜ-lt XXX raha selgitusega „XXX müük“ ja sealt kanti ettevõtte kontolt XXX ja XXX XXX OÜ-le selgitusega „XXX osaline tasumine“ edasi 30 000 eurot (2 kannet sama selgitusega) ning XXX OÜ kandis omakorda XXX OÜ-lt laekunust 20 000 eurot XXX edasi OÜ-le XXX selgitusega „laenu tagastus (XXX, 15000; XXX, osaline 5000) (VII kd, tl 64-65).
76.Võlasuhte olemasolu tõendab lisaks juba käsitletule ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi XXX, XXX ja XXX poolt Kaitsepolitseiameti pangapäringule vastusena edastatud pangakontode väljavõtteid ajavahemikul XXX-XXX. Vaadeldud kontodeks on XXX OÜ kontod XXX pangas ja XXX Pangas, AS XXX konto XXX Pangas, OÜ XXX XXX konto XXX ning XXX OÜ konto XXX Pangas ja XXX ning V. Semilarski konto XXX Pangas. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on XXX OÜ ajavahemikul XXX kuni XXX mitmel korral teinud XXX OÜ-le ülekandeid laenu andmise selgitusega (kokku vähemalt 62 300 eurot). Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et XXX OÜ arvelduskontolt on nimetatud perioodil tehtud mitmeid ülekandeid XXX OÜ-le laenu tagastamise selgitusega (vähemalt 42 300 eurot) (V kd, tl 24-29).
77.Süüdistuses märgitust on tõendatud ka asjaolu, et V. Semilarski ja K. S. on käinud koos mitmetel XXX ja osalenud XXX. See on tõendatud nii K. S. kui ka V. Semilarski ütluste kui ka dokumentaalsete tõenditega.
78.Tunnistaja K. S. selgitas ütlustes, lisaks juba eelnevalt toodule, ka seda, et nad on koos V. Semilarskiga ka XXX käinud. Neid XXX on aastas olnud 1 või 2. Nad on käinud nii XXX ja ka vist XXX. Need on reeglina olnud tööreisid, kuid võimalik, et nad käisid aeg-ajalt XXX. Viimasest ajast ühtegi XXX meelde ei tule. V. Semilarski roll on seal olnud, kui tema on mingisugused objektid seal enda jaoks ära kaardistanud, vahest näitab V. Semilarskile ka, et milline tunne tekib, et kas ta annab nõu või ei anna või kuidas tema käituks, kas investeeriks sinna või mitte. Tema teada oli V. Semilarski neil reisidel kui OÜ XXX esindaja, kuna sinna tegi raamatupidaja arved. Siis on neil XXX, neil on üks grupp, kus nad koos XXX. See grupp on XXX, kuidas võtta. Nad on ka selle XXX reisidel käinud ja neil reisidel on olnud ka V. Semilarski.
79.Ka süüdistatav V. Semilarski kinnitas antud ütlustes, et ta on süüdistusaktis toodud reisidel, s.o XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX K. S. koos käinud. Kõige värvikam nimi XXX oli konkreetselt sõit XXX. Nende seltskonnast igal reisil kõik ei osalenud, ka tema ei ole kõikidel reisidel käinud. Valdavalt XXX reisid kui sellised ei kvalifitseerunud tööreiside alla, kuidas keegi ise vormistas: iga inimene ise otsustas, kas ta näeb seda enda jaoks komandeeringuna, kas vormistab seda komandeeringuna või maksab isiklikult arvelt, see sõltus reisi iseloomust. Tema jaoks olid teatud reisid mittekomandeeringud. Mõned reisid, mida nad käisid ka K. nö vaatamas reaalselt XXX, olid komandeeringu taustaga. Nad on ka
33 (77)
varasemalt reisidel käinud. XXX. a augustikuus toimus XXX üritus ja ta osales seal, K. S. osales ka. Tegemist on XXX XXX, nad ei pea end XXX, aga on seltskond, kes käib aastas korra koos ja kes, kui kohtuvad kuskilt, räägivad ja teinekord käivad koos XXX. Tema liitus XXX aastal XXX, mille kontseptsioon, kui nii võib öelda, on selline, et kord aastas käidi selle XXX, tänaseks on XXX erinevates eluvaldkondades, korra aastas kuskil kohapeal vaatamas XXXt. Neil on selline formaat, kus tehti mingisuguseid sümboolseid panuseid, et oleks huvitavam vaadata ja ennustati seal XXX ja siis panuste eest toodeti XXX, mis on suur ja XXX ja XXX mingi väikse rahalise preemia. Eelmisel aastal oli panus XXX kohta, kokku on XXX. Lisaks tavaliselt oli hea formaat ka see, et omavahel XXX, kui suurelt keegi ei teinud, siis korra kuskil XXX said lõunalauas kokku ja keegi ostis mingi kinkekaardi jne ja kes neil siis nö seda arveldust pidas.
80.Seda, et XXX seoses tõepoolest XX, tõendab ka XXX. a jälitustoimingu protokoll (VIII kd, tl 11-22), kus XXX kell 17.36 kõnes V. Semilarski ja K. S. vahel on muu hulgas XXX juttu ning V. Semilarski avaldab, et õnneks XXX õnneks väga ei kaotanud ja K. S. ütleb, et midagi ikka kaotas ja räägib sellest, kellele oleks pidanud XXX.
81.Tunnistaja K. S. ja V. Semilarski ütlusi erinevate ürituste ja reiside kohta ning seda, et V. Semilarski käis koos K. S. süüdistuses toodud aegadel, s.o XXX.-XXX, XXX.-XXX, 10.XXX XXX XXX ja XXX XXX ning XXX.-XXX XXX ja XXX, samuti XXX XXX XXX ja et K. S. ja V. Semilarski pidasid koos oma XXX korduvalt ühiseid vabaaja üritusi välismaal, sh ajavahemikus XXX XXX ja ajavahemikus XXX XXX, osaledes seal toimunud XXX XXX XXX, mida kõike V. Semilarski ka eeltoodud ütlustes kinnitas, tõendavad (valdavalt), nagu juba märgitud, ka erinevad dokumentaalsed tõendid, s.o asitõendi vaatlusprotokollid.
82.Nii nähtub XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi XXX XXX XXX OÜ kontori ruumides XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit, et ajavahemikul XXX-XXX käisid K. S. ja Valvo Semilarski koos reisil. Leheküljel XXX on XXX XXX OÜ arve XXX OÜ-le, mille selgituseks on „XXX XXX hüvitamine“. Leheküljelt XXX on näha müüja XXX „XXX“ XXX arve teenuse saajale K. S., teenuseks on „XXX: XXX kuupäevad XXX, XXX Reisija: K. S., Valvo Semilarski, J. R.. Leheküljelt XXX on näha XXX OÜ töölähetuse korraldus nr XXX, mille kohaselt on töölähetuse saajaks juhatuse liige K. S. ja sihtkohaks XXX, XXX ning lähetuse alguseks XXX ja lõpuks XXX (IV kd, tl 31-40).
83.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX XXX XXX OÜ kontori ruumides XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit. Vaatlusprotokollis on toodud välja kriminaalasjas tähtsust omavad leheküljed, millistest leheküljel XXX on XXX OÜ XXX arve XXX OÜ-le, mille selgituseks on „XXX XXX hüvitamine“. Leheküljel XXX on XXX OÜ töölähetuse korraldus nr XXX, millest nähtuvalt saadetakse juhatuse liige K. S. töölähetusse XXX XXX ajavahemikul XXX-XXX. Leheküljel XXX on XXX OÜ XXX arve XXX OÜ-le, mille selgituseks on „Majutuskulude hüvitamine“ (IV kd, tl 57-72). Kuivõrd K. S. avaldas ütlustes, et tema arvates V. Semilarski käis reisidel kaasas XXX OÜ esindajana, kuna sinna tegi nende raamatupidaja arved, võib seega lugeda eeltooduga tõendatuks, et K. S. ja V. Semilarski käisid XXX.-XXX koos reisil XXX XXX, kuivõrd on näha K. S. töölähetusel käimise aega ning seda, et reisi toimumise ajavahemikus on XXX OÜ-le K. S. ettevõtte nimel esitatud arve majanduskulude kandmiseks. Seda enam, et ka V. Semilarski ise nimetatud reisil käimist kahtluse alla ei seadnud.
84.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX XXX XXX OÜ kontori ruumides XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit ja selles sisalduvaid
34 (77)
kriminaalasjas tähtsust omavaid lehekülgi. Leheküljel XXX on XXX OÜ töölähetuse korraldus nr XXX, millest nähtuvalt saadetakse juhatuse liige K. S. töölähetusse XXX ajavahemikul XXX. Leheküljel 276 on XXX OÜ XXX arve XXX OÜ-le kirjeldusega „XXX XXX XXX; XXX XXX XXX“ (IV kd, tl Tl 41-50). Sarnaselt eelmise punktiga, võib kohtu hinnangul eelnevast nähtuvale ning K. S. eelmises punktis toodud ütlustele tuginedes lugeda tõendatuks, et K. S. ja V. Semilarski käisid XXX.-XXX koos reisil XXX XXX.
85.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX XXX XXX OÜ kontori ruumides XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit ning selles on toodud välja kriminaalasjas tähtsust omavad leheküljed. Leheküljel XXX on XXX OÜ XXX arve XXX OÜ-le, mille selgituseks on „XXX hüvitamine“ (IV kd, tl 73-84). XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi Tartu Linnavalitsuses ruumis nr XXX (aadressil XXX) XXX toimunud läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefoni XXX model XXX tõmmisel olevaid andmeid. Nähtub, et telefonis on mitmeid fotosid, millistel on Valvo Semilarski koos K. S. (sh XXX tehtud foto; V kd, tl 30-36). Lisaks nähtuvad ka K. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist, mida on eelnevalt juba käsitletud, erinevad fotod, sh on V. Semilarski ehk kontakt „XXX“, nagu eelnevalt tuvastatud, saatnud K. S. XXX foto, millel on nii V. Semilarski ise kui ka K. S. (V kd, tl 37-67). Arvestades eelmises punktis välja toodud K. S. ütlusi seoses XXX OÜ-le arvete tegemise kohta ning eeltoodust nähtuvat, saab lugeda tõendatuks, et K. S. ja V. Semilarski käisid ajavahemikul XXX.-XXX koos reisil.
86.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX XXX XXX OÜ kontori ruumides XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit ja selles on toodud kriminaalasjas tähtsust dokumendikogumi leheküljed. Dokumendikogumi leheküljel XXX on XXX OÜ töölähetuse korraldus nr XXX, mille kohaselt saadetakse juhatuse liige Valvo Semilarski XXX-XXX töölähetusse XXX. Leheküljel XXX on arvutikirjega dokument, s.o XXX kuupäevaga vautšer, millest nähtuvalt on väljumise kuupäev XXX kell 16:35-20:05 suunaga XXX ja toa tüübiks on XXX XXX ning reisijateks on teiste hulgas K. S., J. R. ja Valvo Semilarski (IV kd, tl 105-116). Eelneva alusel on võimalik lugeda tõendatuks, et V. Semilarski ja K. S. käisid (koos teiste isikutega) ühisel reisil XXX.-XXX XXX.
87.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX XXX XXX OÜ kontori ruumides XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit. Dokumendikogumi leheküljel XXX on XXX OÜ töölähetuse korraldus nr XXX, millest nähtuvalt saadetakse juhatuse liige K. S. töölähetusse XXX ajavahemikul XXX-XXX. Leheküljel XXX on XXX OÜ töölähetuse korraldus nr XXX, millest nähtuvalt saadetakse juhatuse liige K. S. töölähetusse XXX ajavahemikul XXX-XXX ning töölähetuse eesmärgiks on „Äripartneritega külastada Euroopa erinevaid ehitusobjekte ning pidada ärinõupidamisi“ (IV kd, tl 57-72). Kuigi süüdistusaktis on märgitud, et nimetatud vaatlusprotokoll koos lisadega tõendab K. S. ja V. Semilarski poolt XXX.-XXX ühisel tööreisil XXX käimist, kohtu hinnangul ainuüksi antud vaatlusprotokolli ja selle lisade pinnalt sellist järeldust teha ei saa, kuivõrd neist ei ole võimalik välja lugeda, kellega koos K. S. nimetatud lähetusel käis. See, et kirjas on, et äripartneritega, ei anna alust järeldamaks, et reisil viibis ka V. Semilarski. Samas, kuivõrd eelnevalt toodud V. Semilarski ütlustest nähtuvalt on süüdistatav kõikidel süüdistuses toodud reisidel osalemist kinnitanud, siis pole vaatlusprotokollist ja selle lisadest mittenähtuva tõttu põhjendatud süüdistatava sellekohaste ütluste usaldusväärsuses kahelda ja asuda seisukohale, et tegelikult V. Semilarski nimetatud reisil koos K. S. ei käinud. Seega võib lugeda tõendatuks, et nimetatud reisil osales ka süüdistatav V. Semilarski.
35 (77)
88.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi Tartu linnavalitsuses ruumis nr XXX (aadressil XXX) XXX toimunud läbiotsimisel ära võetud V. Semilarski kasutuses oleva mobiiltelefoni XXX IMEI XXX tõmmisel olevaid andmeid. Nähtub, et telefonis on mitmeid fotosid, millistel Valvo Semilarski on koos K. S. ja teiste isikutega. Tõmmisel on teiste hulgas foto, mis on tehtud XXX ning fotol on K. S. koos K. S. (V kd, tl 30-36). Samuti nähtub XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi XXX XXX AS XXX kontoris toimunud läbiotsimise käigus ära võetud K. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni XXX IMEI XXX tõmmist. Tõmmiselt leiti erinevaid fotosid, millistelt on tuvastatavad V. Semilarski, K. P., K. ja K. S., O. U., A. J., S. G., J. R., A. K., K. K., T. U. (V kd, tl 68-87). Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel on võimalik asuda seisukohale, et V. Semilarski ja K. S. käisid ajavahemikul XXX XXX XXX, kuivõrd viimati käsitletud asitõendi vaatlusprotokollid on (enamuse) väljatoodud piltide juures toodud ära ka koordinaadid, kus need tehtud on. Nimetatud koordinaadid vastavad XXX.
89.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX XXX XXX OÜ kontori ruumides XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit ning selles on toodud välja kriminaalasjas tähtsust omavad leheküljed. Leheküljel XXX on XXX OÜ XXX kuluaruanne nr XXX, mille kirjelduseks on „XXX“ ning summaks 3684,84 eurot. Leheküljel XXX on dokumendid, millel on nii arvutitrükis võõrkeelsed kirjed kui ka käsikirjalised kirjed. Külastaja nimeks on märgitud „M. A.“, summaks 3024 eurot, kuupäev XXX. Leheküljel XXX on arvutikirjas võõrkeelsete kirjetega dokumendid, kust on näha PÜ XXX nimi ja teiste hulgas K. S. ja Valvo Semilarski nimed, kuupäev XXX. Leheküljel XXX on näha arvutitrükis võõrkeelsete kirjetega dokument, kus on kliendina märgitud K. S. ja nähtub ka Valvo Semilarski nimi, kuupäev XXX. (IV kd, tl 73-84). Lisaks nimetatud vaatlusprotokollile tõendavad V. Semilarski ja K. S. ning teiste isikute ühisel reisil käimist XXX.-XXX ka juba eelpool käsitletud XXX. a asitõendi vaatlusprotokollid (V kd, tl 30-36; tl 37-67), millistest ühega vaadeldi V. Semilarski kasutuses olnud mobiiltelefoni XXX tõmmisel olevaid andmeid ning teisega K. S. kasutuses olnud mobiiltelefoni XXX tõmmisel olevaid andmeid ning mõlemas telefonis on fotod, millised on tehtud süüdistuses toodud XXX reisi toimumise ajal (XXX.-XXX) ja fotodel on erinevad isikud, sh V. Semilarski ja K. S.. Tunnistajalt K. S. küsitleti ka tema mobiiltelefoni tõmmiselt leitud fotode osas ning ta kinnitas, et V kd, tl 61 oleval teisel fotol on XXX ehk need, kes käisid XXX. See pilt peaks tunnistaja K. S. ütluste kohaselt olema XXX pilt, st lõpuks nad jõudsid sinna, ja V. Semilarski peaks olema pildil see kõige väiksem keskel. Siinkohal märgib kohus, et nimetatud vaatlusprotokoll sisaldab lisadena ka teisi fotosid, mis on tehtud XXX ja kus on kujutatud erinevaid isikuid, kes kannavad kõik sarnast riietust (sh peakatteid). Seejuures on olemas ka foto (V kd, tl 62 üleval), millisel on esiplaanil üks peakate (sarnane isikute poolt fotodel kantuga), millel on kujutatud XXX, kes on seostatav XXX-ga. Seega kohtul kahtlust, et nimetatud fotod kujutavad tõepoolest süüdistuses toodud XXX.-XXX reisi XXX seoses XXX, ei ole. Seda, et seoses XXX XXX XXX tegelesid V. Semilarski ja K. S. ka XXX ja selles osas XXX, tõendava juba eelpool käeolevas otsuses toodud süüdistatava ja tunnistaja K. S. ütlused (käesoleva otsuse punktid 7879).
90.Seda, et XXX toimusid, kinnitab XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 24-29) ja XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll (VI kd, tl 32-183). Esimesest vaatlusprotokollist nähtub, et Valvo Semilarski on teinud ajavahemikul XXX kuni XXX korduvalt K. S. ülekandeid erinevate selgitustega, sh (XXX. ja XXX selgitusega „XXX“ ning teisega on vaadeldud A. P. kasutuses oleva elektronpostkasti XXX sissetulevaid ja väljaminevaid kirju ning nähtub T. U. poolt erinevatele kontaktidele saadetud kiri (tl 94), mis sisaldab XXX linki koos ettepanekuga valida sellest nähtuv XXX, millele vastusena avaldab V. Semilarski enda tingimuslikku
36 (77)
nõusolekut. Seda, et ajavahemikus XXX.-XXX toimusid Valvo Semilarski ja K. S. XXX XXX, tõendab juba käesolevas kohtuotsuses varasemalt käsitlemist leidnud XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi XXXX XXX XXX AS XXX kontoris toimunud läbiotsimise käigus ära võetud K. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni XXX IMEI XXX tõmmist. Telefonist leiti nii V. Semilarski kontakt, kui ka erinevaid fotosid, millelt on teiste hulgas tuvastavad K. S. ja V. Semilarski. Teiste hulgas nähtub vaatlusprotokollist, et V. Semilarski ehk „XXX“ on saatnud K. S. XXX fotod, millistelt on tuvastatavad K. S. ja V. Semilarski (V kd, tl 37-67). Lisaks eelnevale kinnitas V. Semilarski, sarnaselt süüdistuses toodud reisidega, ütlustes, et XX. a augustikuus toimusid XXX ühised XXX. Seal osales tema ja ka K. S. Tegemist on XXX XXX, kes käib kord aastas koos. Ka tunnistajale K. S. näidati tema ülekuulamise käigus prokuröri poolt erinevaid fotosid. V kd, tl 65 oleva foto kohta, mis on vaatlusprotokolli kohaselg tehtud XXX, kus on suurem seltskond, avaldas K. S., et tegemist on nö XXX, kohtuvad ühe XXX. Neil on olnud suviti vahest selline kokkusaamine. Vaatlusprotokollis sisalduvate koordinaatide kohaselt on nimetatud foto tehtud XXX.
91.Lisaks kinnitavad suvepäevade toimumist ka XXX. a jälitustoimingu protokollid (VIII kd, tl 11-22; VIII kd, tl 23-29). Esimesse jälitusprotokolli kantud XXX kell 17.36 kõnes helistas V. Semilarski K. S. ning lisaks muudele teemadele küsib V. Semilarski K. S., kuna neil need XXX olid ja K. S. vastab „Need olid ee ma ei tea juuni mis eh kuradi juuni, augusti seal vist esimene nädalavahetus“. Teise jälitusprotokolli kantud XXX kell 18.26 kõnes K. S. ja V. Semilarski vahel on samuti juttu XXX ja V. Semilarski ütleb K. S., et viimane võtaks äkki XXX särgi kaasa ja küsib ka K. S., kas ta on tulija, mida K. S. kinnitab. Edasi on kõnes juttu kohapeale saamisest ja K. S. avaldab kõne lõpupoole, et ta tuleks võib-olla ikka sealt XXX.
92.Kohus ei pea vajalikuks siinkohal peatuda pikemalt sellel (sh seda kinnitavatel tõenditel), et K. S. XXX läbiotsimisel leiti tema XXX XXX AS-iga seonduvaid dokumente ja kuidas nimetatud dokumendid tema kätte said, kuivõrd vaidlust selles, et nimetatud dokumendid tema XXX leiti, ei ole ning ka seetõttu, et V. Semilarskile ei ole esitatud süüdistust, et ta oleks andnud K. S. edasi dokumente, milliste edasiandmine oli talle keelatud (sh pole süüdistuses etteheidet, et nimetatud dokumentide olemasolu K. S. oleks kuidagi soodustanud AS-il XXX XXX AS aktsiate enampakkumisel osalemist ja selle enampakkumise võitmist). Ehk siis ei kuulu see kohtu hinnangul tõendamiseseme asjaolude hulka.
93.Nagu otsuse alapunktist III nähtus, võib seotud isikuks KVS § 7 tähenduses olla teiste hulgas isik, kelle seisund või tegevus mõjutab ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt või vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvelt. Toimingupiirangutega keelatakse ametiisikul nende ametitoimingute tegemine, millest ametiisik või temaga seotud isik on isiklikult huvitatud, kuivõrd sellisel juhul ei ole erapooletu ametikohustuste täitmine eeldatavalt lihtne.
94.Käesolevas otsuses eespool käsitletud tõenditest nähtuvalt sidusid V. Semilarskit tema abilinnpeaks saamise eel K. S. nii pikaajalised usalduslikud XXX ja ühised huvid ning ka võlasuhted (K. S. ettevõte XXX OÜ oli V. Semilarski ettevõtte XXX OÜ võlausaldajaks). Need XXX, huvid ja ka võlasuhted säilisid ja kestsid ka ajal, mil V. Semilarski oli Tartu Linnavalitsuse abilinnapea ning mil ta osales XXX-XXX AS-iga XXX seotud toimingute tegemises ja otsuste, loetletud eelnevalt punktides 1.1.-1.8. (otsuse punktis 54), vastuvõtmises. Nende usalduslike ja XXX ja ka tuvastatud võlasuhte asjaolude valguses hindab kohus K. S. V. Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses. Kuivõrd K. S. oli AS XXX
37 (77)
aktsionär ja juhatuse liige, on ta hinnatav V. Semilarskiga seotud isikuks ka KVS § 7 lg 1 p-de 2-3 tähenduses (K. S. kui V. Semilarskiga seotud isikule kuulus vähemalt 1/10 osalusest ASis XXX ning K. S. oli ka aktsiaseltsi juhtorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses). Ühtlasi pole käesolevas otsuses toodud asjaolude valguses (ennekõike on seda kinnitanud nii süüdistatav kui ka K. S.) kahtlust, et V. Semilarski oli K. S. seotusest AS-iga XXX teadlik. Kahtlust pole selleski, et V. Semilarski sai aru ja teadis AS XXX majanduslikust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, vastuvõetavate otsustuste osas (KVS § 11 lg 1 p 2 tähenduses). Nagu juba kohus eelnevalt käesolevas otsuses viitas (otsuse punktis 52), siis just eelnevalt käsitletud tõenditest väljakooruvad lähedased XXX ja ka võlasuhted endas korruptsiooniohtu kandvaiks, kuivõrd selliste suhete valguses ei pruugi erapooletu ametikohustuste täitmine olla lihtne (KVS § 11 lg 1 p 3).
95.Seega on kriminaalasjas tuvastatud, et V. Semilarski, osaledes käesoleva otsuse punktis 54 loetletud toimingute ja otsustuste tegemisel, oli teadlik, et need on seotud tema XXX K. S. äriühinguga AS XXX, kellel on nende suhtes majanduslik huvi, mis võis mõjutada toimingut või otsust. Ühtlasi ei ole kahtlust selles, et V. Semilarski oli teadlik otsuse punktis 54 loetletute väärtusest, s.o rikkumise ulatusest. Seega on V. Semilarski rikkunud seoses AS-iga XXX korduvalt toimingupiirangut vähemalt otsese tahtlusega.
96.Kohtu eelnevat järeldust ei väära ka kaitsja seisukoht, et kuivõrd toimingud (nii seoses AS-iga XXX, AS-iga XXX, AS-iga XXX ja AS-iga XXX) olid rutiinsed, on V. Semilarski vastutus välistatud KVS § 11 lg 3 p 6 alusel. Käesoleval juhul kohus ei nõustu kaitsjaga (ega ka tunnistajatega), et tegemist on rutiinsete otsustega KVS § 11 lg 3 p 6 mõttes.
97.Tõepoolest nähtub kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate J. L., R. H., K. J., A. A., A. P., A. T. ja ka süüdistatava V. Semilarski ütlustest, küsides V. Semilarskile etteheidetavate otsustuste ja toimingute kohta, et tunnistajate ja süüdistatava hinnangul on tegemist (üsna) rutiinsete (ja formaalsete) tegevustega. Samuti tuleneb tunnistajate J. L., J. M., U. A. ning ka süüdistatava V. Semilarski ütlustest, et linnavalitsuses sündisid otsused konsensuslikult.
98.KVS § 11 lg 3 p 6 sätestab, et toimingupiiranguid ei kohaldata, kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, omamata võimalust määrata selle asjaolusid.
99.Rutiinsed toimingud on need, mille puhul teistsuguse toimingu tegemine oleks ebatõenäoline (näiteks sünnitunnistuse väljastamine lapselapsele; rutiinse palgakäskkirja väljastamine; liikluskorraldaja tegevus – nimelt risk, et reguleerib nt oma abikaasa liiklemist).9 Kriminaalkolleegium on selgitanud, et arvete heakskiitmine ja lisatasu maksmine ei olnud rutiinsed otsused KVS § 11 lg 3 p 6 tähenduses, sest maakohus tuvastas, et (süüdistataval) oli otsuste tegemisel kaalutlusruum, muu hulgas saanuks ta jätta arved täielikult või osaliselt kinnitamata. Samuti oli tal diskretsiooniõigus lisatasu määramisel.10
100.Kohus on seisukohal, et otsustusi, milliste tegemisel V. Semilarski osales ei saa pidada rutiinseteks (ja formaalseteks), ainuüksi seetõttu, et eelnevalt toodud tunnistajate ja ka süüdistatava ütlustest tulenevalt peeti neid formaalseteks ja rutiinseteks ning kuivõrd linnavalitsuses tehti otsuseid praktikas konsensuslikult. Nimelt sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49, mis reguleerib valitsuse töö korraldamist, lg-s 7, et valitsuse
Korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE) Riigikohtu 15.04.2016. a otsus nr 3-1-1-37-16, p 12
38 (77)
otsused tehakse poolthäälte enamusega. Sellele, et õiguslikult tuleb lähtuda kvoorumi nõudest, viitas kohtuistungil antud ütlustes ka tunnistaja J. M..
101.Ehk siis, kuivõrd linnavalitsuse otsustusest sõltus see, et mingi konkreetne asi saaks töösse minna (näiteks selleks, et ehitushanke võitja saaks asuda töid teostama, peab linnavalitsus ta hanke võitjana kinnitama) ja kuivõrd sisuliselt võib tekkida olukord, kus linnavalitsuse liikmed ei jõua konsensuslikule otsustusele, mis omakorda tähendaks selle vastu võtmiseks hääletamist (et see poolthäälte enamusega vastu võtta), siis võib tekkida olukord, kus linnavalitsuse liikme häälel on kaalukas/määrav jõud, et otsus saaks häälte enamusega vastu võetud. Seda, et selline olukord, kus asi on vaja otsustada hääletamise teel, võib tekkida, kinnitas enda ütlustes ka tunnistaja J. M., kes avaldas, et tema praktikas on olnud juhtumeid, kus on läinud sisuliseks hääletamiseks. Seega ei saa öelda, et linnavalitsuse liikmel pole võimalik näiteks hanke võitja kinnitamisel teistmoodi otsustada/hääletada: alati on olemas võimalus anda enda poolt- või vastuhääl, kui konsensust ei saavutata ehk siis on konsensuse mittesaavutamisel olemas diskretsiooniõigus. Seega, nagu kohus juba nentis, ei ole, tuginedes seejuures eeltoodud Riigikohtu praktikale, tegemist rutiinsete otsuste/toimingutega. Asjaolu, et sarnaseid hääletamisi ja küsimusi, mida linnavalitsuse istungitel lahendatakse, on palju ning selline töö on seetõttu muutunud rutiiniks, ei muuda otsustuste sisu veel rutiinseks.
102.Siinkohal märgib kohus V. Semilarskile nii AS-iga XXX ja etteruttavalt ka AS-iga XXX ja AS-iga XXX etteheidetud toimingupiirangu rikkumiste osas, et kaitsja poolt tõendina esitatud logifailidest (X kd, tl 1-204 ja XI kd, tl 1-91) ei nähtu tõepoolest V. Semilarski kõrgendatud huvi arutatud küsimuste vastu. Samas ei ole see kohtu hinnangul asjaoluks, mis välistaks V. Semilarski vastutusele võtmise talle inkrimineeritavate toimingupiirangu rikkumiste eest. Nimelt enne istungil otsustuste tegemisest osavõtmist oli V. Semilarskil võimalik otsustamisele tulenevate küsimusteringi ja nendega seotud isikutes veenduda käesoleva kriminaalasja raames korduvalt viidatud istungitele eelnevatel kabinetinõupidamistel. Juhul, kui ta mingil põhjusel eelnimetatutel ei osalenud või seal küsimusteringi ja nendega seotud isikutes ei veendunud, oli tal võimalik seda teha ka istungil enne otsustuste vastuvõtmisel osalemist. Pealegi ei omista kohus kaitsja esitatud logifailidele ka vastutusele võtmist välistavad tähendust seetõttu, et vastavalt kohtupraktikale on KarS § 3001 järgi karistatav ainuüksi toimingupiirangu rikkumine ehk keelatud toimingu või otsuse tegemine.11 Seega see, kas nimetatud otsuse või toimingu aluseks oleva alusmaterjaliga on tutvutud või mitte, kohtu hinnangul tähtsust ei oma. V AS-iga „XXX“ ja AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumine
103.Süüdistuse kohaselt osales Valvo Semilarski ajavahemikus XXX-XXX AS-iga XXX ja AS-iga „XXX“ seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel, s.o Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ning otsuste vastuvõtmisel järgmiselt:
1.1.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine“, millega anti ehitusluba XXX kinnistule XXX hoone püstitamiseks. Eelnevalt Tartu Linnavolikogu XXX otsusega nr XXX „XXX asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmine“ lubati linnavalitsusel seada otsustuskorras aktsiaseltsi „XXX“ kasuks XXX omandis olevatele kinnistutele XXX, XXX, XXX ja XXX kokku suurusega 22244 m2 ja turuväärtusega 333 660 eurot hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõiguse käibemaksuta tasu oli esimesel 5 aastal vähemalt 66 730 eurot.
Riigikohtu 08.05.2020. a otsus nr 1-18-7408, p 18
39 (77)
1.2.XXX istungil (istungi protokoll nr XXX) otsustas Tartu Linnavalitsus esitada Tartu Linnavolikogule „XXX asuvate kinnistute otsustuskorras võõrandamise ja hoonestusõiguse seadmise“ eelnõu. Tartu Linnavolikogu XXX otsuse eelnõu nr XXX järgi nähti ette XXX ja XXX kinnistutest eraldatud maatükkide liitmine XXX kinnistuga ja maaüksustele hoonestusõiguse seadmine samadel põhitingimustel, mis on XXX sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingus nr XXX.
1.3.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnistute ümberkruntimisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine“. Sama korralduse XXX eelnõust nr XXX nähtub, et XXX ja XXX kinnistuosadest moodustatud katastriüksus XXX liideti hiljem XXX katastriüksusega.
1.4.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine“, millega anti ehitusluba XXX kinnistule XXX hoone püstitamiseks. Sama korralduse XXX eelnõust nr XXX nähtub, et ehitusloa väljastamist XXX kinnistule XXX hoone püstitamiseks taotleti seoses projektis XXX asendiplaanide, fassaadide värvilahenduste ja II etapis rajatava kontorihoone muudatustega. Nimetatud eelnõu kooskõlastas Tartu abilinnapea J. L. asendajana Valvo Semilarski XXX.
1.5.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud reaalosale aadressi ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine ning hoonestusõiguse lepingu muutmine“. Antud korraldusega määrati, et XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud uuele moodustatavale reaalosale saab aadressiks XXX ning AS-ga XXX XXX sõlmitud lepingut „Hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise ning ostueesõiguse seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud“ tuleb muuta ja hoonestusõiguse aastatasu suurendada 23 300 euroni seoses koormatava ala pindala suurenemisega.
1.6.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Kasutuslubade väljastamine“, millega anti XXX püstitatud XXX hoone II ehitusjärgule ehitise kasutusluba.
1.7.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud reaalosale aadressi ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine“. Antud korraldusega määrati kinnisasjade XXX ja XXX ühendamisel uuele moodustavale reaalosale aadressiks XXX. Nii XXX kui ka XXX kinnistu ostis aktsiaselts XXX XXX lõpus 360 000 euroga.
1.8.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX projekteerimistingimuste määramine“.
1.9.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ehitusloa väljastamine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“.
1.10.XXX istungil (istungi protokoll nr XXX) otsustas Tartu Linnavalitsus esitada linnavolikogule otsuse eelnõu „Loa andmine linnale kuuluvate kinnistute otsustuskorras võõrandamiseks ja linnavara omandamiseks“. Antud otsuse XXX eelnõu nr XXX järgi pidi Tartu linn omandama aktsiaseltsile XXX ja OÜ-le XXX kuuluva kinnistu XXX (maksimaalse hüvitamisväärtusega 430 000 eurot) linnale kuuluvate XXX, XXX, XXX, XXX XXX ja XXX kinnistute vastu (maksimaalse hüvitamisväärtusega 606 000 eurot). Vahetatavate kinnistute väärtuste vahe 176 000 eurot kohustusid kaasomanikud aktsiaselts XXX ja OÜ XXX tasuma Tartu linnale enne võõrandamislepingu sõlmimist.
1.11.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Tartu linnale kuuluvate kinnistute otsustuskorras võõrandamine ja linnavara omandamine“. Korraldusega otsustati, et Tartu linn omandab aktsiaseltsile XXX ja OÜ-le XXX kuuluva kinnistu XXX ja Tartu linn võõrandab nimetatud äriühingutele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistud. Aktsiaselts XXX ja OÜ XXX pidid Tartu linnale tasuma kinnisasjade rahalise väärtuse vahe summas 176 000 eurot.
40 (77)
104.Selles, nagu juba eelpool märgitud, et V. Semilarski osales ametiisikuna eeltoodud toimingute tegemisel ja otsustuste vastuvõtmisel (toodud eelnevalt punktides 1.1.-1.11.), vaidlust ei ole. Ühtlasi on nimetatu tõendatud järgnevate tõenditega:
1.eelpool punktis 1.1. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mis tõendab, et istungist võttis teise hulgas osa V. Semilarski ning päevakorras oli muu hulgas ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine, millega seoses otsustati võtta vastu korraldus XXX. Nimetatud Tartu Linnavalitsuse XXX korraldusega nr XXX otsustati arhitektuuri ja ehituse osakonnal väljastada (teiste hulgas) ehitusluba XXX kinnistule XXX püstitamiseks (toimikus on olemas ka korralduse XXX eelnõu nr XXX koos lisaga, s.o õiendiga) (V kd, tl 89-94). Seejuures tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX istungist osavõtjaid, sh V. Semilarski ning seda, et otsustati esitada linnavolikogule otsuse „XXX asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmine eelnõu“ (VII kd, tl 31-36; VII kd, tl 37-39 on õiend Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse „Tartu Linnavolikogule otsuse „XXX asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmine“ eelnõu esitamine juurde ning tl 39-41 on Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse XXX eelnõu nr XXX koos selle lisaga, mis tõendab AS XXX kasuks hoonestusõiguse seadmist kinnistutele XXX, XXX, XXX ja XXX ning selle põhitingimusi). Tartu Linnavolikogu XXX istungi protokoll nr XXX tõendab aga seda, et vastu otsustati võtta otsus nr XXX „XXX asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmine“ (VII kd, tl 42-50) ja nimetatud otsus tõendab AS XXX kasuks hoonestusõiguse seadmist kinnistutele XXX, XXX, XXX ja XXX ning selle põhitingimusi (VII kd, tl 51-52), s.o hoonestusõiguse seadmine XXX, XXX, XXX ja XXX kokku suurusega 22 244 m2 ja tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõiguse seadmine oli tasuline, aastatasu suuruseks 13 346 eurot.
2.Punktis 1.2. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist teiste hulgas osa V. Semilarski ning päevakorras oli muu hulgas XXX asuvate kinnistute otsustuskorras võõrandamine ja hoonestusõiguse seadmine ning otsustati selle otsuse eelnõu linnavolikogule esitada. Kohtule on tõendina esitatud ka Tartu Linnavolikogu XXX otsus nr XXX ja sama otsuse XXX eelnõu nr XXX, millega otsustati lubada linnavalitsusel seada otsustuskorras hoonestusõigus AS XXX kasuks Tartu linna omandis olevate hoonestamata tootmismaa sihtotstarbega kinnistutele XXX ja XXX samadel põhitingimustel, mis XXX. a sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingus nr XXX ning XXX ja XXX kinnistutest eraldatud maatükid liidetakse XXX kinnistuga (V kd, tl 109-113).
3.Punktis 1.3. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist osa teiste hulgas V. Semilarski (linnapea ülesannetes) ning muu hulgas oli päevakorras XXX ja XXX kinnistute ümberkruntimisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine ning vastu otsustati võtta korraldus XXX. Kriminaalasja toimikus oleva Tartu Linnavalitsuse XXX korraldusega nr XXX otsustati määrata kinnistute XXX ja XXX jagamisel, ühendamisel ja piiride muutmisel tekkinud uutele moodustuvatele reaalosadele aadressid ja katastriüksusete sihtotstarbed vastavalt piiride muutmise skeemile (V kd, tl 136). Sama korralduse XXX eelnõust nr XXX koos lisadega nähtub, et XXX ja XXX kinnistuosadest moodustatud katastriüksus XXX kuulus liitmisele XXX (ja XXX) kinnistutega (V kd, tl 133138).
4.Punktis 1.4. osas nähtub Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokollist nr XXX, et abilinnapea V. Semilarski puudus nimetatud istungilt, kus oli päevakorras muu hulgas „Ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine“ ning vastu otsustati võtta
41 (77)
korraldus nr XXX. Nimetatud Tartu Linnavalitsuse XXX korraldusega nr XXX otsustati muu hulgas arhitektuuri ja ehituse osakonnal väljastada ehitusluba XXX XXX püstitamiseks. Kui vaadata korralduse nr XXX XXX eelnõud nr XXX, siis nähtub, et sellele on XXX kooskõlastuse andnud teiste hulgas V. Semilarski J. L. asendajana. Samuti on kohtule tõendina esitatud õiend Tartu Linnavalitsuse Korralduse „Ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine“ juurde, millest nähtub, et korralduse alapunktis XXX on esitatud XXX tootmishoone muudatusprojekt eelprojekti staadiumis, millega nähakse ette puidutööstushoone asendiplaanilised ja fassaadide värvilahenduste muudatused ning II etapis rajatava kontorihoone muudatus (V kd, tl 139-146).
5.Punktis 1.5. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist osa teiste hulgas V. Semilarski ning muu hulgas oli päevakorras „XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud reaalosale aadressi ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine ning hoonestusõiguse lepingu muutmine“ ning vastu otsustati võtta korraldus nr XXX. Antud korraldusega määrati kinnisasjade XXX ja XXX ühendamisel tekkinud uuele moodustatavale reaalosale aadressiks XXX. Ühtlasi määrati, et AS-iga XXX XXX sõlmitud lepingut „Hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise ning ostueesõiguse seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud“ tuleb muuta hoonestusõigusega koormatava maa suuruse ja hoonestusõiguse aastatasu osas selliselt, et hoonestusõigusega koormatakse kogu XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud uutes piirides kinnisasi ja hoonestusõiguse aastatasu suurendatakse seoses koormatava ala pindala suurendamisega ning aastatasuks on 23 300 eurot (ilma käibemaksuta) (V kd, tl 147-153).
6.Punktis 1.6. toodud otsustuse vastuvõtmisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist teiste hulgas osa V. Semilarski ning muu hulgas oli päevakorras kasutuslubade väljastamine ning vastu otsustati võtta korraldus nr XXX. Tartu Linnavalitsuse XXX korraldusega nr XXX otsustati arhitektuuri ja ehituse osakonnal anda välja ehitiste kasutusluba XXX püstitatud XXX hoone II ehitusjärgule (kohtutoimikus on olemas ka korralduse XXX eelnõu nr XXX koos lisaga) (V kd, tl 158-163).
7.Punktis 1.7. toodud otsustuse vastuvõtmisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis teiste hulgas istungist osa V. Semilarski ning muu hulgas oli päevakorras „XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud reaalosadele aadressi ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine“ ning selles osas otsustati vastu võtta korraldus nr XXX. Tartu Linnavalitsuse XXX korraldusega nr XXX määrati XXX ja XXX ühendamisel moodustatavale uuele reaalosale aadressiks XXX (kohtule on esitatud tõendina ka antud korralduse XXX eelnõu nr XXX koos lisadega, mis on samasisuline) (V kd, tl 101-108). Nii XXX kui ka XXX kinnistu ostis aktsiaselts XXX XXX lõpus 360 000 euroga (kohtu arvates, ei saa sisustada nimetatud toimingute väärtust kinnistu väärtusega).
8.Punktis 1.8. toodud otsustuse vastuvõtmisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis teiste hulgas istungist osa V. Semilarski ning muu hulgas oli päevakorras „XXX projekteerimistingimuste määramine“ ning vastu otsustati võtta korraldus nr XXX. Tartu Linnavalitsuse XXX korraldus nr XXX, millega otsustati määrata projekteerimistingimused XXX hoone ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale (lisa on V kd, tl 119-121; kohtule on esitatud tõendina ka sama korralduse XXX eelnõu nr XXX koos lisadega) (V kd, tl 114-125).
9.Punktis 1.9. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist teiste hulgas osa V. Semilarski ning
42 (77)
muu hulgas oli päevakorras „XXX ehitusloa väljastamine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“ ning vastu otsustati võtta korraldus nr XXX. Tartu Linnavalitsuse XXX korraldusest nr XXX nähtuvalt otsustati arhitektuuri ja ehituse osakonnal väljastada ehitusluba XXX XXX püstitamiseks ja selle katastriüksuse sihtotstarbe muutmine maakatastris (uus sihtotstarve 85% elamumaa ja 15% ärimaa). Kohtule on tõendina esitatud ka korralduse XXX eelnõu nr XXX koos lisaga XXX uue sihtotstarbe kohta (V kd, tl 126-132).
10.Punktis 1.10. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist osa teiste hulgas V. Semilarski ja päevakorras oli muu hulgas Tartu Linnavalitsuse otsuse eelnõu „Loa andmine linnale kuuluvate kinnistute otsustuskorra võõrandamiseks ja linnavara omandamiseks“ esitamine ning protokolli kohaselt otsustati selle otsuse eelnõu esitada linnavolikogule. Tartu Linnavolikogu XXX otsus nr XXX ja sama otsuse XXX eelnõu nr XXX kohaselt pidi Tartu linn omandama AS-ile XXX ja OÜ-le XXX kuuluva XXX kinnistu (maksimaalne hüvitusväärtus 430 000 eurot) linnale kuuluvate kinnistute XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vastu (maksimaalne hüvitusväärtus kokku 606 000 eurot) ning vahetatavate kinnistute väärtuste vahe 176 000 eurot pidid kaasomanikud OÜ XXX ja AS XXX tasuma Tartu linnale enne võõrandamislepingute sõlmimist (kohtule on tõendina esitatud ka õiend Tartu Linnavolikogu Otsuse „Loa andmine linnale kuuluvate kinnistute otsustuskorras võõrandamiseks ja linnavara omandamiseks“ juurde, millest nähtuvad Tartu linna omandis olevad XXX hoonestamata elamumaa turuväärtused ning XXX hoonestamata ärimaa kinnistu hüvitusväärtus. (V kd, tl 95-100).
11.Punktis 1.11. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist osa teiste hulgas V. Semilarski ning muu hulgas oli päevakorras „Tartu linnale kuuluvate kinnistute otsustuskorra võõrandamine ja linnavara omandamine“ ning otsustati vastu võtta korraldus nr XXX. Tartu Linnavalitsuse XXX korralduse nr XXX ja sama korralduse XXX eelnõust nr XXX koos lisaga nähtub, et kaasomanikele OÜ-le XXX ja AS-ile XXX otsustati võõrandada Tartu linna omandis olevad kinnistud aadressidega XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tingimustel, et Tartu linn omandab OÜ-lt XXX ja AS-ilt XXX XXX ehitamiseks vajaliku XXX kinnistu ja omandatava kinnisasja rahalist väärtust Tartu linn ei kompenseeri ning OÜ XXX ja AS XXX tasuvad Tartu linnale kinnisasjade rahalise väärtuse vahe summas 176000 eurot (V kd, tl 147-150; tl 154157).
105.Siinkohal märgib kohus, et kõikidest eelpool loetletud Tartu Linnavalitsuse istungi protokollidest (välja arvatud ühe istungi puhul, milliselt V. Semilarski puudus) nähtub, et istungitest osa võtnud V. Semilarski ei taandunud kordagi küsimuste arutelust, sh otsustuste vastuvõtmisest.
106.Seda, kuna ja mis põhjusel/eesmärgil ettevõtte XXX OÜ loodi, selgitasid oma ütlustes tunnistajad A. T., I. R. ja A. P..
107.Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt on tal üle 30 aasta XXX A. P.. A. P. oli üks kinnisvaraportfell, kus oli ports kortereid, üks majakene, millel oli XXX pangalaen. Kuskil jäi A. P. ilmselt maksetega ja asjadega jänni ning pank alustas täitemenetlust. A. tuli tema juurde, tema vaatas selle portfelli üle ja leidis, et pank pingutas üle ning ta (A. T.) ütles pangale, et tema võtab selle portfelli üle, et lõpetagu see menetlus ära. A. ettepanek oli moodustada XXX OÜ – tal oli mingi analoogse nimega ettevõte – 100% aktsiaid või osakuid kuulus AS-ile XXX. Nad olid A. P. ka rahaliselt natukene aidanud, et ta oma jamasid saaks klaarida, mis tal jälle
43 (77)
kogunenud olid, ja siis nad koondasid need laenud – pangalaenud ja kõik varad – ühte kehasse. Ta oli isiklikult A. P. võlausaldaja. AS XXX refinantseeris tema laenu ja siis A. P. jäi võlgu AS-ile XXX. Tema jäi A. P. võlausaldajaks ja selle võla tagatiseks oli XXX OÜ-le kuuluv kinnisvara, mis kattis nii panga kui ka nende nõude. XXX OÜ näol oli tegemist pigem tagatisvaraga. Nad panid sinna XXX OÜ-sse omalt poolt AS XXX juhataja I. R. ja teiselt poolt oli A. P., ta ei tea, kas parem või vasak käsi või mis iganes, U. K.. K. tegeles rentnikega, keeras seal lambipirne ja nemad lihtsalt kontrollisid, et K. või keegi mingit jama jälle ei korraldaks. I. R. rolliks oligi kontrollida U. K. tegevust, et ta mingit lollust seal ei teeks. Sellega päästis ta A. P. ära nii panga kui ka tema võlausaldajate eest. Igapäevategevustega tegeles pigem U. K., kes oli seal juhataja, aga ju siis A. P. teadmisel, A. P. oli juhtiv XXX arenduses, ja A. P. jaoks see päästeoperatsioon ju kõik tema (A. T.) poolt püsti pandigi. Ta päästis XX, kuna pank oleks A. P. üle rullinud. XXXX OÜ tegevust juhtis igapäevaselt loomulikult U. K. kui juhatuse liige. Nemad lihtsalt jälgisid, et pangaga oleks suhted korrektsed ja rohkem see neisse ei puutunud. Ta ei taha spekuleerida, aga XXX OÜ loomine võis olla (tagasi) kuskil XXX aasta või XXX aasta vahepeal või midagi sellist. Tema ei olnud XXX OÜ faktiline juht, seal olid U. K. ja I. R.. U. K. pole ta üldse kohanud. I. R. kindlasti temaga rääkis. Kui süüdistuses nimetatakse teda faktiliseks juhiks, siis AS XXX omanikuna oli tal, jah, selgelt öelda, kas on õige asi või mitte. See, et A. P. sai ta nõusse, see oli puhtalt XXX, ütleme nii.
108.Tunnistaja A. T. andis, osas, millest teadis A. T. ütlusi anda, sisuliselt samasisulisi ütlusi tunnistaja I. R.. I. R. sõnul on ta XXX OÜ sünni juures olnud. Selle ainuomanik oli alates selle loomisest kuni selle müümiseni XXX jaanuaris või aasta alguses AS XXX. XXX OÜ loomine oli XXX suvi umbes. Tema oli juhatuse liige koos U. K.. Tema igapäevaste majandusasjadega ei tegelenud, XXX OÜ kinnisvara haldamise ja nende probleemidega tegeles U. K.. Tema ülesanne oli lihtsalt järelevalve kogu tehingute üle, et XXX OÜ-le ei tehtaks mingeid tehinguid, mis on AS-ile XXX kahjulikud. XXX OÜ asutati A. T., omanike teadmisel, nõukogus on mõlemad omanikud ja sellele eelnes ka nõukogu otsus firma asutamiseks. Selle tagapõhi on, et XXX OÜ sai tegelikult loodud tagatisena. See isik, kelle huvides oli firma loodud, oli A. P. ja tema kinnisvara kaitseks ja neil ehk AS-il XXX oli ta tagatiseks erinevate A. P. kohustuste ees. XXX OÜ-s oli ainult A. P. vara, muud vara seal ei olnud, tegeleti A. P. projektidega. A. T. roll XXX OÜ igapäevases juhtimises oli null, ta ei olnud selle faktiline juht.
109.Suuremas osas kattuvad tunnistaja A. P. poolt XXX OÜ loomise asjaolude osas antud ütlused tunnistajate A. T. ja I. R. ütlustega. A. P. sõnul palus ta XXX OÜ asutada XXX A. T.. A. T. asutas selle oma ettevõttele AS XXX, ilmselt asutas seda I. R., ja see oli vist äkki aastal XXX. See oli spetsiaalselt tehtud projekt teatud varade sinna paigutamise ajaks. Tal olid enne selle asutamist A. T. ees isiklikud kohustused, tema mäletamist mööda tõsteti need XXX OÜsse. A. T. vara seal ei olnud. Ta arvab, et A. T. jaoks oli tegemist pigem tagatisvaraga, mis tagas tema (A. P.) kohustusi. See oli, nagu A. T. kindlasti ise ütles, tema (A. P.) aitamise projekt. A. T. meeldib seda öelda, eks ta nii oli. XXX OÜ oli omakorda, tema mäletamist mööda, võlgu AS-ile XXX. Tema leppis kokku A. T. ja A. T. andis vastavad korraldused ja nii see läks. See oli kaugelt enne XXX ostu, selleks ajaks ei olnud XXX ost veel kaugeltki teada mitte. Seal oli 2 juhatuse liiget: A. T. poolt I. R. ja teine oli U. K., tema töötaja. U. K. tegeles selle firma igapäevategevustega ning I. R. roll oli teostada järelevalvet, et tagatisvara ei kahjustataks. XXX OÜ tegevust ei juhtinud, mõjutanud A. T., kuid selles mõttes küll, et ta läbi I. R. kontrollis seda tegevust küll, kui seda XXX seal veel ei olnud, sest nad leppisid seal kõik asjad temaga kokku ja kõik oli kokku lepitud ning seal ei olnudki suurt midagi kontrollida ja see kontroll oli lihtsalt selle AS XXX käes, et midagi seal valesti ei läheks. Igapäevases XXX OÜ juhtimises oli A. T. roll null. A. T. ei olnud XXX OÜ faktiline juht, ta oli patroon. XXX
44 (77)
tehingutest A. T. teadis, temaga kooskõlastasid selle asja ära. A. T. andis I. R. korralduse, et vaata üle.
110.Lisaks eelpool toodud tunnistajate A. T., I. R. ja A. P. ütlustele tõendab XXX OÜ loomise aega ja selle juhatuse liikmeid XXX. a äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta. Selle kohaselt tehti ettevõte esmakanne XXX, selle asutajaks oli AS XXX, ning juhatuse liikmeteks I. R. ja U. K.. Ettevõtte osanikuks oli XXX AS (I kd, tl 181-183).
111.XXX. a äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti XXX ning selle juhatuse liikmeks on alates XXX olnud V. Semilarski (I kd, tl 166-169). Ühtlasi nähtub, et ettevõtte osanikuks on XXX OÜ, mille osanikuks, nagu eelnevalt nähtus, oli V. Semilarski. Ühtlasi, nagu juba käesolevas otsuses varasemalt märgitud, tõendavad V. Semilarski seotust nii XXX OÜ-ga kui ka XXX OÜ-ga tema poolt esitatud huvide deklaratsioonid (VII kd, tl 2-25).
112.XXX. a kinnistusraamatu väljatrükk tõendab XXX asuva kinnistu omanikke ja kinnistuga seotud registrikandeid. Väljatrükist nähtuvalt kuulus XXX kinnistu kuni XXX kaasaomanikena XXX OÜ-le ja XXX OÜ-le (I kd, tl 156-159). Kinnistu neile kuulumist XXX. a alguse poole kinnitas enda ütlustes ka süüdistatav V. Semilarski.
113.Siinkohal märgib kohus vahemärkusena, et selles, et V. Semilarski soovis XXX kinnistut müüa kohtu hinnangul iseenesest vaidlust ega kahtlust ei ole. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas tunnistaja J. L., et V. Semilarski ei ole varjanud soovi XXX kinnistut müüa ning ka tunnistaja K. S. kinnitas V. Semilarski soovi kinnistut müüa (kuigi avaldas, et tema arvates polnud see rahalise kitsikuse tõttu). Süüdistatav V. Semilarski kinnitas antud ütlustes samuti, et mõte XXX kinnistu võõrandada tekkis pärast seda, kui XXX XXX, mille aktiivne tegevus toimus aasta-poolteist majanduslikel põhjustel rauges, nö lõppes. Tema sõnul teadis müügiplaanist terve linn. Ühtlasi selgitas V. Semilarski, et esialgsed läbirääkimised XXX OÜga kukkusid läbi, kuna A. P. väljendas, et ei saa kokku omafinantseeringut kinnistu ostmiseks. Mingi hetk tuli A. aga uuesti jutuga, et on leidnud lahenduse ja läbirääkimised läksid edasi. V. Semilarski sõnul oli nende tingimuseks see, et nad näevad hoone või kinnistu väärtust kõrgemana ja soovivad kasutada võimalust tagasiostuõiguseks kõrgema hinnaga. Kokkulepe sündis XXX. a septembrikuus, see vormistati ka notariaalselt. A. P. pidi ostma selle kinnistu XXX OÜ-le.
114.Ka tunnistaja A. T. ütlustest nähtuvalt tuli A. P. uue ideega, et XXX ostuks on omafinantseering ka olemas, suurusjärk oli mingi 300 000 euro umbes. Ta arvab, et see omafinantseering laenati kuskilt kokku. Siis XXX oli vist see, kes finantseeris selle. XXX ostmise ja hilisema müümise osas ta teadis, et need asjad tehti, aga ta ei osalenud ühelgi nõupidamisel, läbirääkimistel.
115.Tunnistaja I. R. selgitas, et see oli XXX. a, kui idee XXX ostmise osas XXX OÜ-ni jõudis. Isik, kes soovis seda XXX kinnistut oma nn portfelli lisada ja selle ideega nende juurde tuli, oli A. P.. Alguses tuli ta ideega, et AS XXX peaks omaosaluse võrra raha juurde panema, sellega nad nõus ei olnud ning teise variandina tuli mingi aja pärast see, kus oli omafinantseeringu osa tema poolt ära lahendatud. Omafinantseeringu osa oli ära lahendatud niimoodi, et oli tehtud võlaõiguslik kokkulepe XXX OÜ-ga, et siis põhimõtteliselt oli selline kokkulepe, et XXX OÜ-l on 5 aasta jooksul selle kinnistu ostueesõigus ja selle tehingu tagamiseks ta tegi ka ettemaksu 360 000 eurot, mis oli siis vajalik selle kinnistu ostmiseks XXX OÜ-le. Seejuures selgitas tunnistaja, et kui meenutada, siis oli A. P. poolt lepitud kokku
45 (77)
üks vahetehing, kus tegelikult see 360 000 eurot laenati korraks, ta selle firma nime ei mäleta, aga laenati korraks XXX ja pärast tehingut maksti see tagasi ja siis tuli XXX OÜ poolt see 360 000 eurot. Tunnistaja A. P. sõnul sai XXX OÜ omafinantseeringu summa selliselt, et laenas selle korraks OÜ XXX, kuna laenasid XXX M. S. käest. See summa oli 360 000 eurot.
116.Eelnevaid tunnistajate ütlusi tõendab XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi XXX poolt XXX, AS XXX poolt XXX ja AS XXX poolt XXX esitatud vastuseid Kaitsepolitseiameti XXX pangapäringule OÜ XXX ja OÜ XXX pangaväljavõtete kohta ajavahemikul XXX-XXX (VI k, tl 19-28). Nimetatud vaatlusprotokolliga on tõendatud, et: XXX kandis AS XXX OÜ XXX OÜ-le 360 000 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule XXX“. XXX. a äriregistri väljatrükk XXX XXX OÜ kohta tõendab seejuures, et ettevõtte juhatuse liikmeks on M. S. (II kd, tl 24-29); samal päeval, s.o XXX kandis OÜ XXX XXX E. G. 360 000 eurot selgitusega „XXX
(REGISTRIOSA NUMBER XXX) OSTUKS“;
XXX kandis XXX E. G. XXX OÜ-le 360 000 eurot selgitusega „XXX leping nr
XXX“;
XXX kandis XXX OÜ 360 000 eurot OÜ-le XXX selgitusega „kinnistu võlaõiguslik müügileping XXX alusel (XXX ametitoimingu nr XXX); XXX kandis OÜ XXX AS-ile XXX 360 000 eurot tagasi selgitusega „Vastavalt lepingule XXX“.
117.Eelmises punktis kirjeldatud nö raharinglust ilmestab kohtu hinnangul ka XXX.a jälitusprotokoll (VIII kd, tl 37-109), mis tõendab ühtlasi juba eelnevalt tuvastatut, et omavastutuse raha laenati M. S.. Protokolli on kantud M. S. ja A. P. vahel XXX kell 15.03 toimunud kõne, kus A. P. ütleb M. S., et viimane aitas seal ühe asjaga, kui M. S. mäletab, et oli vaja sissemaksu teha ja M. S. kinnitab, et mäletab seda ja A. P. ütleb, et teenet ei tohi ka unustada. Edasi seletab A. P. selle teemaga pikemalt, et oli vaja 360 mingi nädalaks laenu või kolmeks päevaks ja M. S. kinnitab „Jaa-jah. Okei“. Edasi selgitab A. P., et nendele müüjatele tuli ära maksta ju, mida M. S. kinnitab ja A. P. selgitab edasi, et nad maksid sealt selle ettemaksu tagasi, et käis nagu ringi seal ja M. S. jällegi kinnitab seda juttu. Kõne lõpus ütleb A. P. M. S., et raha lihtsalt ei olnud ja M. S. oli ainuke mees, kelle cashi oli, nagu ikka ja M. S. ütleb, et ei tea, kas ainuke, mille peale A P. ütleb, et sellest pundist peaks olema ja M. S. ütleb, et parajasti käepärast.
118.Eelnevaga on seotud kohtule tõendina esitatud XXX kinnistut puudutavad lepingud. Seejuures nähtub ja on XXX lepinguga tõendatud (VIII kd, tl 126-130), et XXX OÜ ja XXX OÜ (kui müüjad) ja XXX OÜ kui ostja või omanik ning hüpoteegipidaja XXX AS sõlmisid nimetatud kuupäeval XXX kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt ostis XXX OÜ XXX kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr XXX) selle kaasomanikelt XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt 1 200 000 euro eest. Viimati nimetatud ostuhind jagunes lepingu kohaselt müüjate vahel võrdselt. Ühtlasi nähtub lepingust, et XXX OÜ pidi ostuhinnast 840 000 eurot kandma nii XXX kui ka XXX OÜ-de kontodele kui ka viimaste varasemate kohustuste täitmiseks XXX AS kontole. Lepingust nähtuvalt oli ostuhinnast 360 000 eurot hoiustatud ostja, s.o XXX OÜ poolt XXX ning osalejate kokkuleppe kohaselt kuulus antud 360 000 XXX tõestaja poolt edastamisele XXX OÜ kontole (see, et see summa ka sinna edastati, nähtub eelnevast punktist, kust nähtub ka lisaks tunnistajate ütlustele see, kust nimetatud 360 000 eurot saadi). Ühtlasi on seega nimetatud lepinguga tõendatud, et ostuhinnast osa läks nii XXX kui ka XXX OÜ varasemate kohustuste täitmiseks Versobank AS-i ees, s.o nende refinantseerimiseks.
46 (77)
119.Seda, et eelmises punktis käsitletud lepingu alusel jõudis lepingus märgitud 248 773,45 eurot XXX OÜ kontole, tõendab XXX asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa CD plaat (VII kd, tl 64-65), milles on vaadeldud (lisaks AS-XXX olevatele XXX OÜ ja XXX OÜ pangakontodele) XXX AS XXX vastuskirjaga nr XXX saadud XXX OÜ pangakontot ajavahemiku XXX-XXX kohta. Nimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et XXX laekus XXX OÜ kontolt selgitusega „XXX müük“ 248 773,45 eurot.
120.Seda, et XXX OÜ hoiustas XXX 360 000 eurot, mis kuulus XXX tõestaja poolt edasi kandmisele XXX OÜ-le, tõendab juba varasemalt käesoleva otsuse punktis 116 käsitletud XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll (VI kd, tl 19-28).
121.Päev varem, s.o enne XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX AS vahel sõlmitud XXX. a kinnistu müügilepingut, hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepinguid, sõlmisid XXX OÜ kui müüja ja XXX OÜ kui ostja XXX XXX kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (VIII kd, tl 122-125), mille kohaselt XXX OÜ müüs XXX OÜ-le nimetatud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega 1 250 000 euro eest. Lepingu kohaselt pidi XXX OÜ XXX OÜ-le ostusummast 360 000 eurot tasuma ettemaksuna lepingu sõlmimise järgselt hiljemalt 10 päeva jooksu ning ülejäänud osa summast kohustus XXX OÜ tasuma XXX OÜ-le enne kinnistu omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimist või asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontole hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks.
122.Eelmises punktis käsitletud XXX lepingus nähti ette seegi, et müüja XXX OÜ ja ostja XXX OÜ vahel tänasel päeval kinnistu suhtes sõlmitud üürilepingu XXX alusel ostja XXX OÜ poolt tasutud maksed loetakse osaliselt ostuhinna tasumiseks. Ostuhinna lõplikul tasumisel on ostja XXX OÜ kohustatud tasuma müüjale XXX OÜ kokku 1 250 000 eurot, millest on maha arvatud lepingu alusel ettemaksuna tasutud 360 000 eurot ning see rahasumma, mis on ostuhinna lõpliku tasumise ajaks müüja XXX OÜ ja XXX AS vahel XXX. a sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel laenu põhisumma tasumiseks XXX AS-ile tasutud. Ühtlasi on nimetatud lepingus kirjas seegi, et müüja XXX kohustub laenulepingut täitma vastavalt maksegraafikule ning ostja XXX OÜ poolt üürilepingu alusel tasutud igakuise makse arvel loetakse müüja XXX eest tasutuks maksegraafiku järgne vastava kuu makse laenu põhisumma tasumiseks (üürilepingu alusel maksete tegemisega täidab laenulepingust tulenevaid müüja XXX OÜ kohustusi XXX AS ees tegelikult ostja XXX OÜ).
123.Kriminaaltoimikus on olemas ka XXX. a üürileping XXX (VIII, tl 141-142), mis sõlmiti XXX OÜ kui üürileandja ja XXX OÜ kui üürniku vahel. Antud lepingu esemeks on XXX asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mille üürileandja annab üürnikule üürile. Lepingu kohaselt kohustus XXX OÜ üürnikuna tasuma üürileandjale XXX OÜ-le üüripinna kasutamise eest üüri järgmiselt: esimese kolme aasta jooksul (XXX kuni XXX) iga kuu (sh XXX) eest 7500 eurot (90 000 eurot aastas) ning järgneva kahe aasta jooksul (XXX kuni XXX) iga kuu eest 9000 eurot (108 000 eurot aastas).
124.Ehk siis nähtub eelnevast ja on tõendatud, et XXX OÜ poolt XXX müügitehingu jaoks XXX AS-ilt võetud laenu igakuiseid 7500-euroseid tagasimakseid pidi XXX OÜ eest tegema XXX OÜ. Ühtlasi tõendavad seda asjaolu tunnistaja I. R. ütlused, milliste kohaselt oli kohustus tasuda pangale laenu, intresse, XXX OÜ-l, kes tasus seda läbi selle, et hoone oli renditud välja XXX OÜ-le ja XXX OÜ tasus XXXX OÜ-le igakuiseid rendimakseid ja need rendimaksed katsid ära pangalaenu tagasimakse. Seda, et XXX OÜ kasutas laenumaksete tasumiseks XXX OÜ-lt saadud rendimakseid, kinnitas enda ütlustes ka tunnistaja A. P. ning sellele viitas antud ütlustes ka süüdistatav V. Semilarski.
47 (77)
125.Seda, et laen, mille tagasimakseid pidi XXX eest tegema XXX OÜ (tasudes rendimakseid, mis läksid laenu tagasimaksete katteks), oli XXX OÜ poolt XXX AS-ist võetud XXX kinnistu ostmiseks, tuleneb tunnistaja I. R. ütlustest. Nimelt selgitas tunnistaja, et see XXX finantseerimistehing toimus läbi XXX AS-i, mistõttu oligi laenu saamiseks oluline, et ostu puhul oleks olemas omafinantseering ja see tuligi sisuliselt XXX OÜ-lt. Nimetatud tehingu tegemiseks pangalaenu võtmisele viitas enda ütlustes ka A. P., kes selgitas, et pangalaenu vormistamisel suhtles pangaga natuke ka I. R..
126.Eelnevast selguvat, mille kohaselt võeti XXX ostmiseks XXX AS-ist laenu ning et laenu tagasimakseid pidi tegema XXX OÜ ja sellega seotud V. Semilarski, tõendab kohtu hinnangul ka XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi A. P. kasutuses oleva elektronpostkasti XXX sissetulevaid ja väljaminevaid elektronkirju (VI kd, tl 32-183) ning sellest vaatlusprotokollist on näha suhtlus pangalaenu võtmise teemal, kus on kinnitatud, et tulude poolelt on XXX OÜ-l eelkõige olemas kokkulepe XXX OÜ-ga rendi suhtes vähemalt järgnevaks kolmeks aastaks hinnaga 7500 eurot kuus, ning sisaldub ka U. K. poolt A. P. edastatud esitlus, mille näol on tegemist sisuliselt skeemiga seoses XXX tehinguga (VI kd, tl 103-104). XXX.a jälitusprotokolli (VIII kd, tl 37-109) on aga kantud XXX kell 20.23 kõne V. Semilarski ja A. P. vahel, kus V. Semilarski palub A. P. saata endale laenu maksegraafiku. Samasse protokolli on kantud ka XXX kell 10.59 kõne V. Semilarski ja A. P. vahel, kus V. Semilaski avaldab A. P., et tal on niisama mõned märkused, et seal oli alates jaanuarist, aga peaks panema alates kas detsembrist, kuna muidu lõpeb ära ja siis peab keegi leidma selle laenuraha seal. Samuti küsib A. P., kas nad vahepealset makset ei maksnud V. Semilarskile ära ning V. Semilarski ütleb, et ta saab praegu hakkama, et las olla, piisab sellest, kui XXX. oleks peal, et ta saab hakkama, aga detsembrit ei tahaks jälle nagu maksta ning kõne lõpus avaldab V. Semilarski lootust, et A. P. saab selle asja korda ja et päeva lõpuks toimub ju selle teenindamine samamoodi. Samas protokollis on ka XXX kell 12.00 kõne A. P. ja I. R. vahel, kus räägitakse tehtavast tehingust, notari juurde minemisest ning sellest, et XXX (ehk siis kohtu hinnangul V. Semilarski eelnevalt käesolevas otsuses käsitletu alusel) kiirustab, et makse tuleb peale, mille peale I. R. ütleb, et muidugi tuleb peale, aga maksku ära noh. Kõnes on juttu ka sellest, et palju halvem variant on see, et neil on praegu läbi XXX neli aastat mingit laenu teenindada, kui vahetada XXX vastu (kes aasta ajaga välja ostab).
127.XXX.a äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti XXX ja seda, et kuni XXX, kui juhatuse liikmeks sai K. S., oli juhatuse liikmeks Valvo Semilarski. Ettevõtte osanikuks oli XXX OÜ (I kd, tl 163-120).
128.Seda, et XXX OÜ igapäevaste asjadega, vähemalt XXX osas, tegeles V. Semilarski, tõendavad kohtu hinnangul kogumis järgmised tõendid: V. Semilarskile edastati ettevõttele adresseeritud arveid, millised ta suunas edasi tasumisele (II kd, tl 198-201); XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga, vaadeldi A. P. kasutuses oleva elektronpostkasti XXX sissetulevaid ja väljaminevaid elektronkirju, millistest nähtub, et XXX müügitehingu (ja ka XXX äriruumide üürimise) teemadel suheldi V. Semilarskiga; tunnistajate A. P. ütlustega, mis on küll osaliselt laveerivad, kuivõrd tunnistaja küll selgitas, et ta vist paaril korral rääkis K. Semilarskiga ja nad said ka (sh ka kolmekesi) kokku, siis XXX OÜ poole pealt rääkis tema kinnistu (XXX) müügi teemadel V. Semilarskiga; tunnistaja I. R. ütlustega, et tema ei suhelnud XXX OÜ-ga otseselt, ta suhtles V. Semilarskiga ja seda erinevates küsimustes, sh XXX puudutavates. K. Semilarskit on ta mõned
48 (77)
korrad näinud, kuid XXX ostu-müügi puhul ta otseselt temaga ei suhelnud. K. Semilarski oli ainult notaris. Kui oli vaja midagi arutada, läbi rääkida, suhtles ta pigem V. Semilarskiga; tunnistaja K. K. ütlustega, kes sai XXX majas olnud vara realiseerimise raames aru, et V. Semilarski tegutseb XXX OÜ nimel ja V. Semilarski oli ka isikuks, kellega vara müümise osas kokkulepe oli; tunnistaja A. M. ütlustega, et seoses XXX müügiga suhtlesid nad lepingu kolmanda osapoole esindajaga, s.o V. Semilarskiga; XXX jälitustoimingu protokolliga (VII kd, tl 69-91), millesse kantud XXX kell 21.57 kõnest (pikemalt käsitletud käesolevas otsuses seoses AS XXX seotud toimingupiirangu rikkumisega) V. Semilarski ja talle teenust osutava K. K. vahel selgub, et K. (S.) pole XXX asjadega kursis.
129.Ka süüdistatav V. Semilarski selgitas tegelikult lisaks eelnevas punktis märgitule kohtuistungil antud ütlustes seda, et aktiivselt ta mingisuguste äriühingutega ajal, kui ta oli linnavalitsuse liige seotud ei olnud, enamus ühingutesse astus K. S. juhatuse liikmeks, võibolla, kui mõnel üksikul. Aeg-ajalt tegeles ta aga ka nende ettevõtetega, mille eesotsas oli K. S.. Suuremaid strateegilisi otsuseid vaatasid nad ühiselt kui XXX pealt.
130.Vastavalt tunnistaja A. T. ütlustele pidi XXX OÜ saama algse kokkuleppe kohaselt XXX ostmisest tulu mingi 50 000 euro ringis, pärast sai vist isegi rohkem tulu, s.o 60 000 ringis. A. T. ütlusi, et XXX OÜ pidi nimetatud tehingu pealt kasu saama, tõendavad ka tunnistajate I. R. ja A. P. sellekohased ütlused.
131.Nii selgitas I. R., et XXX OÜ-ga oli lepitud kokku, et kui viimane kasutab ostueesõigust oma 5 aasta jooksul, teenib XXX OÜ sealt 50 000 eurot. Lõpptehinguga teenis XXX OÜ sealt 60 000 eurot: algselt lepiti kokku 30 000 eurot ja asjaõigusliku lepingu sõlmimisel lepiti kokku, et makstakse veel 30 000 eurot. Eelnevaid tunnistajate ütlusi, nagu juba märgitud, kinnitavad ka A. P. ütlused.
132.A. P. ütluste kohaselt oli XXX huvi XXX tehingu pealt teenida 50 000 eurot, mille ta oleks teeninud juhul, kui XXX OÜ oleks kasutanud ostueesõigust. Tema leppis selle, et see 50 000 eurot tuleb XXX OÜ-le, kokku Valvo Semilarskiga. Lõpuks tuli 60 000 eurot, see oli lõpuks tema (A. P.) tingimus. Nad leppisid enne esimest tehingut kokku, et võlaõiguslikku tehingusse minnes on see summa 30 000 eurot, kuna ta (A. P.) lootis, et küll see XXX annab juurde. Ta vähendas seda 30 000 euro peale, kuna teine osapool, s.o XXX OÜ, Valvo Semilarski, soovis seda nii väga ja ütles, et XXX OÜ peale on kulutused tehtud. Sellest 30 000 eurost sai 60 000 eurot nii, et enne asjaõiguslikku tehingut teatasid nad lihtsalt XXX OÜ-le, et nende otsus on ikkagi selline ja kui tahad vormistada, siis on 60 000 eurot. Ega sellega väga nõus ei olnud, aga ta saab temast aru, ta oleks võib-olla samamoodi teinud.
133.Tehingust 30 000 euro saamist kinnitab ka XXX. a jälitusprotokoll (VIII kd, tl 37-109), kus XXX kell 9.54 kõnes U. K. ja A. P. vahel avaldab A. P., et see on suht tähtis asi, kui selle saaks täna ära teha ja peale seda hakkab raha kohe liikuma, et vaata, seal on neile 30 tonni. XXX kell 10.56 kõnes A. P. ja U. K. vahel küsib A. P. K., kas raha tuli, tuleb, tuli või peavad meelde tuletama ja U. K. ütleb, et raha ei ole tulnud, kuid ta M. praegu ütles, et ta teeks selle arve ära üürilepingu järgi, aga noh, see 30 000 peaks tulema ju notarilepingu järgi.
134.See, et XXX OÜ tasub müüjale (s.o XXX OÜ-le) seoses müügilepingu lõpetamisega hüvitist 30 000 eurot, on toodud ära ja tõendatud ka XXX. a XXX OÜ, XXX OÜ ja AS XXX
49 (77)
vahel sõlmitud kokkuleppes müügilepingu lõpetamiseks (kinnistu müügilepingus; VIII kd, tl 133-137).
135.See, et V. Semilarski oli teadlik oma tehingupartneri XXX OÜ seotusest nii A. T. kui ka sellest tulenevalt ka AS-iga XXX, kinnitavad tunnistaja A. P. ütlused. Nimelt selgitas A. P. ütlustest, et V. Semilarski teadis, et XXX on seotud AS-iga XXX ja A. T., kuna A. P. raporteeris ju kohe V. Semilarskile, et peab selle A. T. kooskõlastama, et A. T. peab nõusoleku andma, et tal on see asi T. kontrolli all – AS XXX kontrolli all. V. Semilarski kindlasti pidi sellest aru saama, ta suhtles ju I. R. ka. Arvab, et V. Semilarski pidi aru saama, et XXX OÜ-s on otsustamises roll A. T.. Seda, et V. Semilarski teadis, milliste ettevõtetega on A. T. seotud, võimaldavad tegelikult järeldada ka V. Semilarski enda ütlused, millistest ta avaldas, et arvatavasti teavad nad A. T. üksteist kui XXX. Seda enam, et V. Semilarski kinnitas ka antud ütlustes, et sai aru, et A. P. varad on küll ettevõttes XXX OÜ, kuid see on ajutiselt AS XXX hoida. Ühtlasi ei jää A. P. ütluste alusel kahtlust, et V. Semilarski teadis ka seda, et A. T. oli otsustusõigus selles, kas XXX tehing toimub või mitte.
136.Seda, et V. Semilarski tõepoolest teadis A. T. seotusest, kinnitavad kohtu hinnangul ka jälitustoimingu protokollid: XXX. a jälitusprotokolli (VIII kd, tl 32-33) on kantud XXX kell 17.48 kõne I. R. ja V. Semilarski vahel, kus V. Semilarski tänab väga vastutuleliku ja mõistva suhtumise eest ja palub tervitada ka A.. Lisaks selgitab V. Semilarski, et sisuliselt ostis ta nende käest usaldust ja igale inimesele nii ei tehta; XXX. a jälitusprotokolli (VIII kd, tl 37-109) on kantud XXX kell 20.23 kõne V. Semilarski ja A. P. vahel, kus A. P. informeerib V. Semilarskit T. juurde minemisest; XXX kell 13.31 kõnes V. Semilarski ja A. P. vahel informeerib A. P. V. Semilarskit heast uudisest, et I. on nõus ja T. said korda, et ta just praegu A. rääkis.
137.Eelnevalt käsitletuga on kohtu hinnangul lükatud ümber V. Semilarski poolt kohtuistungil antud ütlused, et isik, kellega A. P. peab vahepeal asju kooskõlastama, oli ainult
I. R..
138.Kohtu hinnangul, kuigi vaidlust ei ole ja on tõendatud V. Semilarski osalemine XXXXXX AS-iga XXX ja AS-iga „XXX“ seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel, s.o Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ning otsuste vastuvõtmisel (käesoleva otsuse punkt XXX), ei ole KarS § 3001 subjektiivne koosseis täidetud.
139.KarS § 3001 süüteokoosseisu objektiivsele küljele vastava teo moodustab KVS §-s 11 sätestatud toimingupiirangu rikkumine. KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 kohaselt loetakse toimingupiiranguks keeldu teha toimingut või otsust, kui 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
140.Nagu eelnevast nähtub, siis KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses on seotud isikuks isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.
50 (77)
141.A. T. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et V. Semilarski ei ole talle tuttav, neil ei ole isiklikke kokkupuuteid. XXX omandamise protsessis ei mänginud V. Semilarski isik absoluutselt mitte mingit rolli, sest see tehing tehti reaalsetel turutingimustel. AS XXX, AS XXX ja tema enda kui füüsilise isiku puhul ei olnud huvid linnas kuidagi seotud V. Semilarski haldusalas olevate teemadega. V. Semilarski haldusalas olevate asjadega nad ei tegelenud. Ta suutis meenutada ühte korda, kui nad V. Semilarskiga isiklikult kokku puutusid, kui ta kutsus terve Tartu Linnavalitsuse XXX XXX nurgakivi panemisele, kus linnapea pidas kõne ja tema ja keegi veel. Ta mäletab, et siis nägi linnavalitsuse koosseisu. V. Semilarskiga ei ole nad rohkem kokku puutunud, helistanud, rääkinud ega kohtunud. Tema XXX OÜ ja XXX teemadel ei tundnud, et ta omaks nendest tehingutest tulenevalt mõjuvõimu V. Semilarski üle, kuna esiteks tal puudub igasugune puutumus V. Semilarskiga, kes üldse ei puuduta nende huvisfääri pakkuvaid asju ja teiseks küsimus, mis ta selle mõjuga peale hakkab. Temal ei olnud V. Semilarski üle mingit mõju ega mingit vajadust selleks.
142.Ka tunnistaja A. P., kelle nö päästeoperatsioonina XXX OÜ ellu kutsuti, ütluste kohaselt temale teadaolevalt A. T. ja V. Semilarskil suhted puuduvad. Ta ei usu, et V. Semilarski isik A. T. jaoks nendes tehingutes mingisugust rolli mängis.
143.Süüdistatava V. Semilarski ütluste kohaselt olid nemad selle teadmisega, et nad on läbirääkimistes selgelt A. P. ja kõik hinna üle vaidlused ja arutelud käisid A. P.. Tehingupartneriks oli A. P., kes oli ka notaris, ja tema oli ka. Nad ei olnud küll allkirjastajad osapooled, kuid huvitatud osapooled. Tema hinnangul A. T. tehingus mingit rolli ei olnud. Tema tollel hetkel ühtegi läbirääkimist A. T. ei pidanud ja eluliselt teavad nad üksteist ilmselt kui XXX ettevõtjad, aga neil ei ole kuskil ettevõtete pinnalt mingisuguseid kokkupuuteid varasemalt olnud. A. T. kohtumistest on üks, mida ta mäletab, kohtusaalis ja võib-olla kuskil avalikel üritustel ja midagi taolist veel, ei midagi rohkemat. Nad ei suhtle A. T. igapäevaselt, ilmselt neil pole üksteise telefoninumbritki. Sellest suhestikust XXX OÜ-ga A. T. tema üle mingit mõju ei omanud ja ta ei tundnud, et A. T. võis oodata mingit erilist toetust linnavalitsuses tema poolt.
144.Lisaks tunnistajate A. T., A. P. ja süüdistatava V. Semilarski ütlustele ei võimalda A. T. ja V. Semilarski kui füüsiliste isikute omavahelist seost jaatada ka tunnistaja I. R. poolt kohtuistungil antud ütlused.
145.Kohus on seisukohal, et KVS § 7 lg 1 p 4 alusel on võimalik lugeda ametiisikuga seotud isikuks ka isik, kes ei oma ametiisiku kui füüsilise isikuga mingit isiklikku kokkupuudet, kuid kelle seisund või tegevus on asjaoludest tulenevalt, ilma et ta oleks ametiisiku kui füüsilise isikuga näiteks sõber või tuttav, selline, et see mõjutab ametiisikut väljaspool viimase ametiseisundit oluliselt ja vahetult. Seetõttu ei oma tegelikult käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et tunnistajate A. T., A. P. ja I. R. ütlustest ning ka V. Semilarski ütlustest nähtuvalt A. T. ja V. Semilarskil füüsiliste isikutena mingeid isiklikke kokkupuuteid (v.a ühe või mitme ürituse näol) olnud ei ole ja ei ole ka käesolevalt (st, et nad ei ole sealjuures ei sõbrad ega ka tuttavad).
146.Eelnevast tulenevalt oli A. T. võimalik XXX tehingule nö pidurit tõmmata, kuna nagu A. T. ise ütles, siis oli AS XXX omanikuna tema otsustada, kas asi on õige või mitte. Antud kinnistu võõrandamine oli aga V. Semilarskile oluline. Samuti ei ole kohtu hinnangul kahtlust, et V. Semilarski, osaledes LV istungitel otsuste vastuvõtmisel, oli teadlik AS XXX ja AS XXX majanduslikust huvist ning kohtu arvates võib see A. T. ja V. Semilarski seotus ja suhe läbi eelnevalt otsuses kirjeldatud asjaolude kanda korruptsiooniohtu.
51 (77)
147.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis kavatsetust (§ 16 lg 2) või otsest tahtlust (§ 16 lg 3) kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes, sealhulgas rikkumise ulatuse suhtes. Eirab ametiisik toimingupiirangut kaudse tahtlusega (§ 16 lg 4), on tema vastutus käesoleva koosseisu järgi välistatud (sh ka KVS § 19 ette nähtud väärteo eest, kuivõrd ka viimase koosseis eeldab subjektiivsest küljest tegutsemist vähemalt otsese tahtlusega.12 Kohus on seisukohal, et V. Semilarskile seoses AS-iga „XXX“ ja XXX etteheidetud toimingupiirangute rikkumiste puhul ei ole võimalik rääkida toimepanemisest otsese tahtluse ega kavatsetusega.
148.Kohtu hinnangul, kuigi ei saa lugeda tõendatuks, et A. T. oli XXX OÜ faktiline juht, on eelkõige A. P. poolt kohtuistungil antud ütluste alusel selge, et V. Semilarski oli teadlik oma tehingupartneri XXX OÜ seotusest nii A. T. kui ka sellest tulenevalt ka AS-iga XXX. Samuti nähtus eelnevalt, et V. Semilarski ütluste kohaselt teavad nad A. T. üksteist ilmselt kui XXX ettevõtjad, mis võimaldab järeldada, et ta teadis A. T. seotusest ka teiste ettevõtetega (s.o AS-iga XXX). Ühtlasi ei jää A. P. ütluste ja käsitletud jälitustoimingu protokollide alusel kahtlust, et V. Semilarski teadis ka seda, et A. T. oli otsustusõigus selles, kas XXX tehing toimub või mitte.
149.Samas on kohus seisukohal, et kuigi eelneva pinnalt ei jää kahtlust, et V. Semilarski teadis tehingu teise poole, s.o XXX OÜ seotusest A. T. ja AS-iga XXX, ei saa asuda seisukohale, et V. Semilarski teadis, et läbi XXX tehingu, millise ta tegi XXX OÜ-ga, on temaga seotud isikuteks nii AS XXX kui ka A. T. osalusega teine ettevõte, s.o AS XXX. Kohus on seisukohal, et seotud isikuks toimingupiirangu rikkumise kontekstis saab antud juhul olla ainult XXX OÜ, mitte kõik A.T. seotud firmad. Ehk siis, kuigi on võimalik väita, et V. Semilarski oleks ilmselt pidanud möönma võimalust, et eeltoodud asjaoludel muutuvad läbi XXX OÜ-ga tehtud XXX seotud tehingu(te) temaga seotud isikuteks ka AS XXX ja AS XXX, mis omakorda välistab nende osas otsustuste tegemise, ei saa talle selle asjaolu kindlat teadmist omistada, kuna see tõlgendus oleks kohtu arvates liialt lai ning hea fantaasia korral oleks seotud isikute ring piiramatu. Otsese tahtluse puudumist kinnitab ka see asjaolu, et V. Semilarskil puudub nii A. T. kui ka AS-iga XXX ja AS-iga XXX isiklik seotus, st et ta ei oma isiklikke suhteid ei A. T. ega ka mingeid lepinguid või kohustusi, mis oleksid sõlmitud/seotud otseselt eelnimetatud ettevõtetega. Seega, kuigi V. Semilarski puhul on võimalik rääkida kaudsest tahtlusest, ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et ta pani toimingupiirangu rikkumised seoses AS-iga XXX ja AS-iga XXX toime vähemalt otsese tahtlusega. Seetõttu on V. Semilarski vastutus toimingupiirangu rikkumises seoses nende ettevõtetega välistatud. VI AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumine
150.Süüdistuse kohaselt osales V. Semilarski ajavahemikul XXX.-XXX aktsiaseltsiga XXX (äriregistri kood XXX) seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel, s.o Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ning otsuste vastuvõtmisel järgnevalt:
1.1.XXX istungil otsustas Tartu Linnavalitsus (päevakorra punkt nr XXX) esitada Tartu Linnavolikogule otsuse „Loa andmine Tartu linnale kuuluvast XXX kinnistust kinnistuosa võõrandamiseks“ eelnõu. Vastavalt Tartu linnavara eeskirja § 20 lõikele 1 on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot;
1.2.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX kinnistu jagamisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine“;
1.3.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX katastriüksuse võõrandamine enampakkumise teel“, millega kinnitati XXX võõrandamise enampakkumise alghinnaks 250 000 eurot. Enampakkumise võitis aktsiaselts XXX ja ostis XXX XXX kinnistu 855 000 euro eest;
1.4.XXX istungil otsustas Tartu Linnavalitsus (päevakorra punkt nr XXX) esitada Tartu Linnavolikogule otsuse „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõu. Tartu linnavara eeskirja § 20 lõike 1 järgi on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot;
1.5.XXX arutas Tartu Linnavolikogu linnavarakomisjon otsuse „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõud. Arutamisel esines abilinnapea Valvo Semilarski ettekandega ning kaitses antud eelnõud. Linnavarakomisjon otsustas eelnõud toetada;
1.6.XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine“.
151.Selles, nagu juba eelpool märgitud, et V. Semilarski osales ametiisikuna eeltoodud toimingute tegemisel ja otsustuste vastuvõtmisel (toodud eelnevalt punktides 1.1.-1.6.), vaidlust ei ole. Ühtlasi on nimetatu tõendatud järgnevate tõenditega:
1.Punktis 1.1. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab XXX. a Tartu Linnavalitsuse istungiprotokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist teiste hulgas osa V. Semilarski ja päevakorras oli muude küsimuste hulgas Tartu Linnavolikogu otsuse „Loa andmine Tartu linnale kuuluvast XXX kinnistust kinnistuosa võõrandamiseks“ eelnõu esitamine (punkt XXX) ja linnavolikogule otsustati esitada nimetatud otsuse eelnõu (II kd, tl 72-75). Vastavalt Tartu linnavara eeskirja § 20 lõikele 1 on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot.
2.Punktis 1.2. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist osa ka V. Semilarski ning „XXX kinnistu jagamisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramise“ päevakorras olemist ning korralduse nr XXX vastuvõttu (II kd, tl 86-87).
3.Punktis 1.3. toodud otsustusest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist osa teiste hulgas V. Semilarski ning päevakorras oli „XXX katastriüksuse võõrandamine enampakkumise teel“, mille osas otsustati vastu võrra korraldus nr XXX (II kd, tl 91-93). Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX tõendab, et otsustati, et linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal tuleb korraldada Tartu linna omandis oleva hoonestamata katastriüksuse XXX võõrandamiseks enampakkumine Osta.ee oksjonikeskkonnas alghinnaga 250 000 eurot, tagatisraha 25 000 eurot (II kd, tl 94; kohtule on esitatud tõendina ka nimetatud korralduse samasisuline eelnõu XXX, mis asub II kd, tl 95). Nimetatud enampakkumise võitis AS XXX, kes ostis XXX XXX kinnistu 855 000 euro eest. Viimati nimetatu on tõendatud XXX. a notariaalaktiga (II kd, tl 100-104).
4.Punktis 1.4. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist osa V. Semilarski ning päevakorras oli Tartu Linnavolikogule otsuse eelnõu „Loa andmine Tartu linna omandis oleva XXX kinnistu võõrandamiseks“ esitamine. Linnavolikogule otsustatigi esitada otsuse „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõu (II kd, tl 105-107). Ühtlasi nähtub, et ettekandjaks linnavolikogu istungil määrati abilinnapea J. L.. Tartu linnavara eeskirja § 20 lõike 1 järgi on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot.
53 (77)
5.Punkti 1.5. osas on Tartu Linnavolikogu Linnavarakomisjoni XXX. a koosoleku protokollis nr XXX näha, et otsustati toetada „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõu (poolt 10, vastu 1). Ühtlasi nähtub, et kuigi esialgselt määrati ettekandjaks abilinnapea J. L., siis tegelikult kuulati linnavarakomisjoni istungil V. Semilarski ettekannet ja vastuseid küsimustele (II kd, tl 108-109).
6.Punktis 1.6. toodud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis istungist osa V. Semilarski ning muu hulgas oli päevakorras „XXX krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning selles osas otsustati vastu võtta korraldus nr XXX (II kd, tl 118-120).
152.Siinkohal märgib kohus, sarnaselt varasemaga, vahemärkusena, et kõikidest eelpool loetletud Tartu Linnavalitsuse istungi protokollidest nähtub, et istungitest osa võtnud V. Semilarski ei taandunud kordagi küsimuste arutelust, sh otsustuste vastuvõtmisest.
153.XXX. a äriregistri väljatrükk AS XXX kohta tõendab, et aktsiaseltsi esmakanne tehti XXX ning et antud aktsiaseltsi aktsionäriks ja juhatuse liikmeks on A. M. (I kd, tl 174-135).
154.Käesolevas otsuses juba käsitletud XXX. a äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti XXX ja selle asutajaks oli AS XXX, ning juhatuse liikmeteks I. R. ja U. K. (I kd, tl 181-183).
155.Juba käsitletud XXX.a äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta tõendab, et ettevõtte esmakanne tehti XXX ja seda, et kuni XXX, kui juhatuse liikmeks sai K. S., oli juhatuse liikmeks Valvo Semilarski. Ettevõtte osanikuks oli XXX OÜ (I kd, tl 163-120). Samas nähtus ka eelnevast (käesoleva otsuse punkt 128-129), et vähemalt teatud osas tegeles ka K. S. juhatuse liikmeks olemise ajal XXX OÜ igapäevategevusega V. Semilarski, st, et tõendatud on, et XXX tehingu osas oli isikuks, kellega suheldi, just V. Semilarski.
156.AS XXX juhatuse liige, tunnistaja A. M. selgitas kohtuistungil, et tunneb V. Semilarskit lisaks tema abilinnapeaks olemise ka seeläbi, et nad ostsid XXX kinnistu ja seal oli V. Semilarski firma tehingu osapool. Võlaõigusliku lepingu sõlmisid nad XXX. a lõpus ja võlaõigusliku XXX. a lõpus, kuna nad soovisid maksetähtaega, et leping lõpule viia. Lepingu sõlmimise juures viibisid notar, tema AS XXX esindajana, XXX OÜ esindajana I. R., XXX OÜ esindajana K. S. ja juures viibisid ka V. Semilarski ja A. P.. Enne lepingu sõlmimist eelnesid läbirääkimised, kus osalesid kõik samad inimesed, sh A. P. Talle tundus, et A. P. esindas läbirääkimistel XXX OÜ huve. XXX müügiteemadel suhtlesid nad A. P., I. R. ja kolmanda osapoole XXX OÜ esindaja V. Semilarskiga.
157.Vahemärkusena märgib kohus siinkohal, et seda, et A. P. oli samuti antud tehinguga seotud, tõendab kohtu hinnangul XXX. a jälitustoimingu protokolli (VIII kd, tl 37-109) kantud XXX kell 14.37 kõne A. P. ja A. M. vahel, kus A. P. avaldab lootust, et A. M. võtab moraalselt arve XXX tänavat ja A. M. ütleb, et võib nii palju arvesse võtta, et loobub viivise arvestusest ning A. P. avaldab kõnes sedagi, et selle kinnistuga ta aitas oluliselt kaasa.
158.XXX ostmise osas AS XXX poolt selgitas tunnistaja I. R., et AS XXX huvi jõudis temani aastal XXX, sügise poole. Igal juhul aastal XXX. AS-iga XXX hakkas läbirääkimisi pidama A. P., tema neid ei pidanud. AS-iga XXX jõuti tehingusse detsembris XXX, kui sõlmiti võlaõiguslik leping ja lepiti kokku ka see aeg, millal tehakse asjaõiguslik pool. Seal oli XXX OÜ-l ostueesõigus, mida nad soovisid kasutada, et müüa see AS-ile XXX. AS XXX sai omanikuks asjaõigusliku lepingu sõlmimisel, s.o detsembris XXX.
54 (77)
159.Tunnistaja A. P. selgitas aga, et kui nad ostsid selle XXX kinnistu ära, andsid nad selle XXX OÜ-le rendile ja mingi moment said teada, et allrentnikega on lepingud lõppenud või lõppemas ja XXX OÜ soov on sinna tuua uus arendaja, kes hakkab seda seal eraldi kinnistuteks jagama ja büroopindadena, eraldi tükkidena siis üritab maha müüa. Edasi kirjeldas A. P., kuidas ta võttis, saades teada, et XXX kolib bürood XXX majja, ühendust A. L., kas nad äkki bürood valesse kohta ei koli ja siis hakkasid nad rääkima, asi hakkas veerema ja peatselt said nad kokku V. Semilarskiga. Tema kaasas V. Semilarski XXX läbirääkimistesse. V. Semilarskil oli ka selle tehingu vastu huvi. AS XXX poolt oli läbirääkimistes A. M., kes vaatas selle tehingu sisu.
160.Seda, et detsember XXX oli aeg, mil XXX müügi osas AS-ile XXX kokkulepped sündisid ja et osalisteks olid V. Semilarski, A. M., I. R. ja A. P. ning et kokkulepitud müügihinnaks oli 1 180 000, tõendab ka XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi A. P. kasutuses oleva elektronpostkasti XXX sissetulevaid ja väljaminevaid elektronkirju (VI kd, tl 32-183). Vaatlusprotokollist nähtub, et: E. G. saatis XXX kell 11:08 XXX, XXX, XXX teemal „XXX lepingu projekt“ nimetatud lepingu projekti, mis on selgituse kohaselt koostatud põhimõttel, et senise ostjaga sõlmitud müügileping lõpetatakse ja sõlmitakse uutel tingimustel müügileping uue ostjaga (tl 166); tl 169 on XXX XXX kell 13:20 kiri E. G., XXX ja XXX, kus kinnitab, et tal üldjuhul suuri märkusi pole, kokku on pandud selgelt ja arusaadavalt, tehes ettepanekuid punktide XXX, XXX ja XXX osas; tl 170-181 edastab E. G. XXX kell 18:51 aadressidele XXX, XXX, XXX ja XXX teemal „XXX müügileping koos lisadega“ erinevad lepingud ja lisad ning selgitab, et tegi müügilepingusse parandused, lisades lepingusse punktid XXX. ning XXX.-XXX., mille kohaselt vastutavad XXX ja XXX XXX OÜ ees solidaarselt, kuid kokkulepitud summa tasub AS XXX otse XXX OÜ-le. Teistsugune kokkulepe, st et XXX XXX ees üldse ei vastuta, oleks vastuolu heade kommetega ja seetõttu tühine, sest kinnistu omanikuks jääb kogu ostuhinna tasumiseni XXX.
161.XXX. a sõlmiti XXX OÜ kui müüja, XXX OÜ ja AS XXX kui ostja vahel notariaalne kokkulepe müügilepingu lõpetamiseks ja kinnistu müügileping (VIII kd, tl 133-137). Antud lepingu kohaselt oli lepingu objektiks XXX linn asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu kohaselt müüs XXX OÜ ostjale AS-ile XXX XXX kinnistu 1 180 000 euro eest ning sellest ostuhinnast pidi AS XXX tasuma 100 000 eurot 3 pangapäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest XXX OÜ arveldusarvele ning 306 152 kuulus tasumisele hiljemalt XXX samuti XXX OÜ kontole (s.o kokku 406 152 eurot). Seejuures nähtub, et müüja ja ostja kinnitavad, et nende vahel on sõlmitud kinnistu kasutamiseks üürileping, mille alusel jääb kinnistu XXX. a (s.o käesolevalt käsitletav) lepingu kehtivuse ajaks ostja otsesse valdusesse ning juhul, kui kõik notariaalaktis sisalduvad müügilepingu tingimused täidetakse ning müüja annab kinnistu omandi ostjale üle, loetakse ostja poolt eelnimetatud üürilepingu alusel tasutud summa vastavalt käesoleva lepingu punktile 3.4 osaliselt ostuhinna tasumiseks ning selles osas loetakse ostuhind tasutuks. Samas lepingu punktis 5.1. lepiti kokku, et müüja ja ostja sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt XXX.
162.Eelmises punktis käsitletud XXX. a sõlmitud lepingu punktist XXX nähtub seegi, et müüja XXX OÜ ja XXX OÜ lepivad kokku, et XXX OÜ kasuks kinnistu suhtes kehtiv üürileping (s.o käesoleva otsuse punktis 123 käsitletud XXX. a üürileping XXX; VIII, tl 141-
55 (77)
142) loetakse lepingu sõlmimisega lõppenuks ja kinnistu otsene valdus loetakse müüjale XXX OÜ-le üleantuks.
163.XXX jälitustoimingu protokollist (ja selle lisa DVD plaat) (VII kd, tl 110-125) nähtuvad Valvo Semilarski telefonivestlused protokollis nimetatud vestluspartneritega ajavahemikus XXX.-XXX. Nii nähtub XXX kõnest U. K. ja V. Semilarski vahel, et V. Semilarski ja A. M. on omavahel arutanud teise osamakse teemat.
164.XXX jälitustoimingu protokoll ja selle lisa DVD plaat (VIII kd, tl 178-192), millest nähtub Valvo Semilarski ja A. M. vahel XXX algusega kell 12:40 XXX (XXX) hoones toimunud vestlus, tõendab, et V. Semilarski palus A. M. XXX müügilepinguga kokkulepitud ja XXX OÜ-le aktsiaseltsi XXX poolt tasumata 306 152 eurost teatud osa tasuda ennetähtaegselt. Nimelt ütleb V. Semilarski A. M. (tl 189), et tal on XXX augusti keskel, et ta ise mõtles, et isegi võib-olla pool sellest summast ning A. M. ütleb, et tahtis küsida, et võibolla teeks mingisuguse äkki osalise makse ning V. Semilarski kinnitab, et see sobib talle. A. M. selgitab edasi, et jätaks omandi üle võtmata ning küsib, kui suur peaks see olema, et õigemini nii väike, kui võimalik ning V. Semilarski küsib, kas pool selles summast oleks nende poolt vaadatuna reaalne ja A. M. lubab natukene mõelda. V. Semilarski küsib kas 100 000 tuleks kõne alla ja A. M. ütleb, et sajaga on nagu lihtsam. V. Semilarski ütleb, et pool on 150 000, kuna laias laastus on neil seal 300 või 305 ja A. M. ütleb, et sellega on lihtsam ja ta prooviks ikka abiks olla, kui vähegi saab ning augusti esimene pool sobiks.
165.. XXX jälitustoimingu protokollist (ja selle lisa DVD plaat) (VII kd, tl 126-138), nähtuvad Valvo Semilarski telefonivestlused protokollis nimetatud vestluspartneritega, samuti Valvo Semilarski ja A. M. vahel saadetud tekstisõnumi sisu ajavahemikus XXX.-XXX, nähtub, et XXX kell 16.58 toimunud vestluses (tl 136) tänab V. Semilarski A. M., et läheb siis osalise maksena ning A. M. kinnitab, et niimoodi läkski. XXX kell 17.01 kõnes kinnitab V. Semilarski I. G., et neil peaks olema osaline makse XXX hoone eest XXX kontol, et V. Semilarskil oli nendega kokkulepe notari lepingu järgi, et aasta lõpuni aega ning I. Gaidunko ütleb V. Semilarskile, et hetkel laekumist ei ole, aga V. Semilarski ütleb, et homme on ning et jutt on mingi 100-120 või 140, et tal pole täpset ülevaadet ja et ta ütles, et osalise maksena tegid ära. Viimati märgitu on kohtu hinnangul V. Semilarski viide tema ja A. M. vahel varasemalt toimunud vestlusele, kus A. M. kinnitas, et praegu läkski osalise maksena.
166.XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX poolt XXX, XXX poolt XXX ja XXX poolt XXX esitatud vastuseid Kaitsepolitseiameti XXX pangapäringule OÜ XXX ja OÜ XXX pangaväljavõtete kohta ajavahemikul XXX-XXX (VI kd, tl 19-28). Antud vaatlusprotokoll tõendab, et XXX tegi AS XXX XXX OÜ-le ülekande summas 120 000 eurot selgitusega „XXX kinnistu ostusumma osamakse, leping XXX XXX“.
167.Lisaks eeltoodud jälitustoimingu ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvale selgitas kohtuistungil antud ütlustes ka tunnistaja A. M., et nad täitsid XXX seotud kohustuse mitme osamaksena: leping andis neile võimaluse tasuda osamaksetena, millest esimese tegid nad lepingu sõlmimisel, teise selle perioodi kestel ning viimase osamakse asjaõiguslepingu lõpuleviimisel. Nende osamaksete tasumisele eelnesid ka läbirääkimised V. Semilarskiga, kelle firma oli lepingu osapool. Nad täpsustasid V. Semilarskiga, mis tempos osamakseid teevad. V. Semilarski huvi oli, et see summa jaguneks mitmeks osamakseks. Leping osamaksete kuupäeva ei täpsustanud, see kujunes läbirääkimistega. See, et teine osamakse saaks tasutud ajal, mil see tasuti, oli nii nende kui ka V. Semilarski huvi. See suuline kokkulepe V. Semilarskiga, et V. Semilarski võib paluda osa ostuhinna tasumist enne lepingus sätestatud
56 (77)
hilisemat lõpptähtaega, oli neil kokku lepitud hilisemalt allkirjade panemisega notaris ja see on ka põhjus, miks on lepingus kasutatud terminit „hiljemalt XXX“.
168.Ka tunnistaja A. P. andis ütlusi osamaksete teemal, selgitades, et alguses tehti ainult võlaõiguslik leping ja kuni aasta aega anti AS-ile XXX, kuigi nad lubasid, et nad teevad kahekolme kuu pärast kindlasti, aga see venis ikka täpselt aasta peale. Kogu aeg oli selline jutt: AS XXX lubas, et kuigi asjaõiguslik on küll nagu aasta, et nad teevad kahe-kolme kuuga selle asja (ostusumma (osa) tasumise) ära. Nad veel notari laua taga härgasid ka, et nad teevad kohe klaariks ja maksavad kindlasti varem ära. Oli juttu ka, et mida varem, seda parem.
169.Süüdistatav V. Semilarski kinnitas ütlustes samuti, et osamakse teema oli koguaeg aktuaalne, selgitades, et kui nad läksid XXX tehingusse, oli teadmine suulise kokkuleppe alusel, et nendega klaaritakse XXX suvel ja augustis XXX, kui ta peast ütleb, tasus AS XXX osalise maksena oma kohustusest 120 000 eurot.
170.Seega on eeltooduga tõendatud, et lepingupooltel oli juttu osamaksete tasumise teemal ning ka see, et V. Semilarski pöördus enne lepingus toodud maksetähtaega A. M. poole, paludes osamakse varasemat tasumist. Sealhulgas avaldas ta A. M., et tal on augusti keskpaigas XXX. A. M. osamakse varasemas tasumises probleemi ei näinud, vaid avaldas, et ta prooviks ikka abiks olla, kui saab, ja XXX kandiski AS XXX XXX OÜ arveldusarvele osamakse summas 120 000 eurot. Samas märgib kohus, et kohtu hinnangul ei jää A. M. ja V. Semilarski omavahelisest suhtlusest muljet, justkui oleks neil olnud varasemalt kindel suusõnaline kokkulepe, et osamakse tasutakse varem. Sellise kokkuleppe olemasolu puhul jääb kohtule arusaamatuks, miks oleks V. Semilarski pidanud A. M. selle tegemise eest tänama. Seda enam ei näita sellise kindla kokkuleppe olemasolu ka V. Semilarski poolt I. G. avaldatu, milles selgitab, et notari lepingu järgi oli AS-il XXX aega aasta lõpuni. Ühtlasi, kui selline kokkulepe oleks tõepoolest olnud, oleks igati loogiline, et oli lepitud kokku ka osamakse summa, kuid sellist kokkulepet samuti eelnevast ei selgu.
171.Kohtu hinnangul on süüdistusest tõendatud ka see, et V. Semilarski jätkas XXX jaanuarist kuni juunini suulise kokkuleppe alusel A. M. XXX kinnistul asuvas hoones ruumide kasutamist, kuigi nagu eelnevalt nähtus, oli XXX OÜ ja XXX OÜ vahel sõlmitud üürileping XXX eelnimetatute vahel XXX lepingu sõlmimisega lõppenud. Samuti on tõendatud see, et läbi XXX OÜ tasus V. Semilarski ruumide kasutamise eest ka AS-ile XXX üüri. Seda tõendavad: käesolevas otsuses alljärgnevalt (pikemalt) toodud K. K. ütlused, et jõulude paiku XXX, kui need muudatused toimusid, s.o hoopis AS XXX ostis XXX hoone ära, oli Valvo kontor seal (XXX) samuti veel mõnda aega edasi; tunnistaja A. M. ütlused, et võlaõiguslikust lepingust asjaõigusliku lepinguni, s.o perioodil XXX-XXX seisis XXX maja suures osas tühjana, kuid nad üürisid välja ühte väiksest ruumi. Seda ruumi üürisid nad, kui mälu teda ei peta, XXX OÜ-le. Füüsilise isikuna rentis neid ruume seal enda tegevuseks V. Semilarski, kellel oli sellel ajal ligipääs XXX majale; XXX jälitustoimingu protokoll (VII kd, tl 69-91), kus seoses XXX avaldab V. Semilarski, et talle tehti kvartali arve ära, 100 eurot kuus nii ja I. on vist selle ära tasunud, mille peale A. M. avaldab, et hästi, siis on sellega ka korras; XXX. a jälitustoimingu protokoll (VII kd, tl 193-206), kus XXX algusega kell 17.45 kohtumisel V. Semilarski ja A. M. vahel XXX (XXX) aadressil avaldab V. Semilarski A. M., et kavatseb lähiajal XXX-st ära kolida ning et ta U. nagu kirjutas, et neil on kvartali kaupa vist, eks ju, jaanuar, veebruar, märts...aprill, mai, juuni A. M. avaldab, et see summa oli nii väike,
57 (77)
mille peale küsib V. Semilarski, et vist oli 300 ja A. M. avaldab, et ei viitsi iga kuu arvet pidada. V. Semilarski ütleb sedagi, et U. nagu kirjutas, et juuli eest enam nagu ei tee, kui neile sobib ja A. M. kinnitab selle sobivust; XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (koos lisadega; III kd, tl 24-61), vaadeldi XXX Tartu Linnavalitsuses XXX ruumis nr XXX läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit, ja XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (koos lisadega; III kd, tl 62-84), vaadeldi XXX V. Semilarski töökabinetis XXX ära võetud sülearvuti XXX, XXX ning tehtud tõmmiselt leiti kaks kriminaalasjas tähtsust omavat dokumendifaili. Esimesest vaatlusprotokollist nähtub, et dokumendikogumi XXX. leheküljel on teiste hulgas kirje: „# A. M. XXX, XXX, oma rent, asjad märtsi lõpuni jm. (vt. kirja) + 15, XXX A., K. XXX + XXX XXX – XXX (XXX, XXX, 102.- km“. Teisest vaatlusprotokollist nähtub dokumendifail „O asjad..doc“, millise sisuks on esimeses vaatlusprotokollis toodu (dokumendikogumi lehekülg
XXX);
XXX asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa CD plaat (VII kd, tl 64-65), milles on vaadeldud XXX Pank XXX vastuskirjaga nr XXX saadud XXX OÜ ja XXX OÜ pangakontosid ning XXX AS XXX vastuskirjaga nr XXX saadud XXX OÜ pangakontot ajavahemiku XXX-XXX ning millest nähtub, et XXX OÜ on kahel korral, s.o XXX ja XXX teinud AS-ile XXX ülekanded summas 360 eurot, s.o kokku 720 eurot. süüdistatava V. Semilarski ütlused, et pärast XXX. XXX OÜ-ga sõlmitud leping lõppes, aga XXX OÜ rentis seal kontoripinda AS-ilt XXX, makstes kvartali eest 360 eurot + käibemaks, ehk siis kokku 720 eurot selle perioodi eest + käibemaks.
172.Seda, et V. Semilarski jätkas tõepoolest ka pärast XXX lepingu sõlmimist XXX hoones ruumi(de) kasutamist, tõendab kohtu hinnangul veel ka XXX. a jälitustoimingu protokoll (VIII kd, tl 32-33), kuhu on kantud XXX kell 17.48 kõne I. R. ja V. Semilarski vahel, kus V. Semilarski ütleb, et tal pole probleemi, et põhiosa klaarimine toimub nö tuleval aastal ja et ta jääb oma kontoriga sinna niikauaks võib-olla sisse, et kui neil midagi on küsida, et ta selles suhtes teeb nagu ta neile lubas.
173.XXX jälitustoimingu protokoll ja selle lisa DVD plaat, nähtuvad Valvo Semilarski telefonivestlused protokollis nimetatud vestluspartneritega ajavahemikus XXX-XXX (VII kd, tl 69-91). Sellesse protokolli on kantud XXX kell 18.39 kõne V. Semilarski ja K. K. vahel, kus V. Semilarski selgitab K. K., et andis valduse üle seal XXX tänavas ning et jääb ise sinna praegu kontoriga ja et korraks tekkis küsimus, kui kaua nende müügiteemadega seal tegeleb ja et ta ütles, et tal hea tuttav tegeleb praegu sellega ja organiseerib suvest peale. Seejärel küsib V. Semilarski, et mis K. K. ise arvab, et nad midagi kokku ei leppinud, et kaua seal seda müügitööd võiks mõelda. K. K. avaldab, et miinimum jaanuari lõpuni, maksimum kevadeni. Kõne lõpuks on kokkulepe, et võtaks märtsi alguseni või märtsi lõpuni, et V. Semilarski saadab neile igaks juhuks K. K. numbri. Ehk siis nähtub nimetatud kõnest, et V. Semilarski kasutas K. K. teenuseid selleks, et müüa XXX majast inventari.
174.Inventari müümise teemal on eelnimetatud jälitusprotokolli kantud ka XXX kell 21.57 kõne V. Semilarski ja K. K. vahel, milles V. Semilarski selgitab K. K., et tema ei pea teadma, kes on seal omanikud ja mis neil plaanid on ning et K. K. võib ajakirjanikele öelda, et eelmisel rentnikul XXX lõppes rendileping ja tema aitab praegu kokkuleppe alusel nende vara müüa, et rohkem ei tea, et tean, et hoone müüdi ära ning kui K. K. tahab, võib öelda, et V. Semilarski ilmselt teab maja asjadest võib-olla rohkem, kuigi ta omanik ei ole. Samuti tuleb kõnest välja, et K. ei ole asjadega kursis.
58 (77)
175.Eelmisesse jälitustoimingu protokolli on kantud ka XXX kell 12.50 kõne, milles ütleb V. Semilarski A. M., et K. realiseerib majast vahendeid ja küsib A. M., et millises mahus ta seda teha võib, et kui ta ütleb, et nad selle maha võtavad, kas siis on kõik nii öelda vaba. A. M. ütleb selle peale V. Semilarskile, et põhimõtteliselt müügu kõike ning V. Semilarski selgitab, et praegu on hoidnud seal valmidust, et kui keegi neil sinna sisse tuleb, on tulekustutid ja sihukesed asjad seal olemas. Samas, nagu eelnevalt nähtus ja on seega tõendatud, kuulus XXX kinnistu XXX. a lepingu alusel (käesoleva otsuse punktis 161-162) jätkuvalt XXX OÜ-le, minnes selle sama lepingu alusel tulevikus AS XXX omandisse.
176.Inventari müümist XXX hoonest tõendab ka XXX jälitustoimingu protokoll ja selle lisa DVD plaat (VII, tl 92-109), millest nähtuvad Valvo Semilarski telefonivestlused protokollis nimetatud vestluspartneritega ajavahemikus XXX.-XXX. Antud protokolli on kantud järgmised inventari müümist tõendavad kõned: XXX kell 10.46 kõne V. Semilarski ja U. K. vahel, kus V. Semilarski avaldab, et põgusalt rääkis reedel A. ja jäi kokkulepe temaga (U. K.) arutada, et võiks XXX kokku saada, et mõne asja osas küsida. Kõnes selgitab V. Semilarski ka U. K., et K. seal praegu realiseerib asju ja et millised on plaanid, et ta sai aru, et sügisel lähevad seda maha võtma; XXX kell 22.01 kõne K. K. ja V. Semilarski vahel, kus K. K. avaldab, et täna oli majas põnev päev ja hästi palju asju läks ära. Juttu on ka müügihindadest. Samuti selgitab K. K., et mingid vennad tahavad täiesti suvalist ust ja et ta leidis konteinerist tööstusliku kohviaparaadi. V. Semilarski ütleb, et tuleb homme majast läbi. Edasi on ka juttu teemal, mida K. K. veel leidnud on ning K. K. küsib ka, et ega nende uute omanikega pole midagi kokku saanud ja V. Semilarski avaldab, et ei ole endal aega olnud; XXX kell 11.48 kõne V. Semilarski ja U. K. vahel, kus viimane ütleb V. Semilaskile, et A. ütles, et keegi mees helistas talle ja pakkus, kas teie müüte köögitehnikat seal XXX ning V. Semilarski ütleb, et ta ei ole kursis, K. tegeleb sellega ning U. K. ütleb, et kuidagi vaiksemalt seda teha või teha mingi joon vahele, et praegu olete teie seal omanikud ning edasi ongi jutt omaniku ja tehnika teemal, et XXX on omanik ja müüb ning V. Semilarski avaldab, et põhimõtteliselt on seal lõpusirgel, et ei ole enam mingit köögitehnikat ning et hämmastav on, et A. helistas; XXX kell 15.26 kõne V. Semilarski ja U. K. vahel, kus V. Semilarski annab U. K. teada, et rääkis K., kes ütles, et midagi sellist seal ei ole ja et ta kuskil seda midagi ei reklaami ning U. K. avaldab, et seal oli mingi tuttava tuttava tuttava kaudu jõudis, et XXX on väike. Kõnes avaldab V. Semilarski, et XXX on omanik ja kokkulepe ongi, et endine omanik realiseerib lihtsalt vara praegu seal ja et see on I. tal räägitud; XXX kell 20.48 saatis V. Semilarski sõnumi A. M. seoses asjade müügiga ja vabandus seoses müügi tõttu A. M. tulnud telefonikõnega; tl 103 XXX kell 08.54 kõne V. Semilarski ja A. M. vahel, kus muu hulgas ütleb V. Semilarski A. M., et K. ei tea taustast midagi.
177.Seda, et XXX majast tõepoolest inventari müüdi, tõendab ka XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi K. K. XXX kasutajakontot (XXX). Kasutajakontolt on näha, et XXX kohas nimega „XXX“ on K. K. müünud erinevat tehnikat, sh lõike/serveerimise aluseid, elektrikerist, tulekustuteid, lampe, kaableid, diivaneid, serviise jmt (III kd, tl 15-23).
178.Inventari müümist XXX majast, ja seda, et selleks kasutati eelnevas punktis käsitletud XXX ning kui palju vara müümisest raha saadi, kinnitas enda ütlustes ka tunnistajana üle kuulatud K. K.. Samuti kinnitas tunnistaja, et vara müümise kohta tundis huvi ka ajakirjandus.
59 (77)
Tunnistaja ütluste kohaselt teab ta V. Semilarskit seoses sellega, et on töötanud tema majas, s.o XXX varasemalt. Kevadel XXX hakkas ta XXX majas inventari realiseerima. V. Semilarski võttis temaga ühendust ja ütles, et seal XXX ei tegutse enam ja plaanis on, et sinna enam ei tule ja oleks vaja see vara ära realiseerida. Kuna tema (K. K.) on seda varem teinud, on sellega kursis, on ka ühine tuttav ja usaldus, kas ta (K. K.) oleks sellega nõus. Jutt on XXX majas olnud varast ja esialgu rääkisid nad XXX varast, mis oli XXX. Jutt oli, et võib-olla ka ülejäänud maja ehk XXX, XXX, XXX, XXX, aga et see on võib-olla. Esialgu oli jutt XXX varast: XXX, XXX, sisustus ja seal veel nipet-näpet. Kui nad olid kokkuleppele jõudnud, algas vara realiseerimine esialgu kõigest, mis on XXX ruumis: kogu sisustus, inventar, tehnika. Ta hakkas järjest tegelema, kuna ta teab inimesi, kes võisid selle vastu huvi tunda ning ta hakkas järjest ühendust võtma ja vaikselt müüma asju. Kui keegi midagi tahtis, saatis ta XXX OÜ raamatupidajale info, kellele arve ja mida ära müüdi. XXX OÜ raamatupidajale, kuna Valvo ütles talle, et vara on XXX OÜ oma, seal nende bilansis. Tema sai aru, et V. Semilarski tegutses XXX OÜ nimel. Esialgu võttis ta potentsiaalsete ostjatega ühendust telefoni teel ja hilisemas staadiumis, kui suurem ja lihtsam oli müüdud ning jäänud olid väiksemad, keerulisemad asjad ning ka summaarses mõtted vähem asju, kasutas ta kauba reklaamimiseks XXX, kuna anti signaal, et mida vähem majja jääb, seda parem, et ära ei tahaks visata. Midagi läks ka heategevuseks ja ta (K. K.) enda perele. Kui nad V. Semilarskiga kohtusid, sai ta aru, et müügiprotsess on juba käimas ja kõik on veel lahtine. XXX sügise paiku sai ta aru, et juba praegu hakatakse seal lammutama ja jõulude paiku sai aru, et mingid muudatused on toimunud ja hoopis AS XXX ostis maja ära, aga ilma sees oleva varata. Ilma varata ostmisest AS XXX poolt sai ta teada V. Semilarskilt. Kui tema vara müüs, arvas, et see kuulub XXX OÜ-le. Seda, kellele maja kuulus, tal teadmist ei ole, aga ta sai aru, et XXX maja on Valvo oma – kas konkreetselt tema või tema äriühingute kaudu. Kui tema sinna XXX kevadel läks, oli seal 1. korruse nurgas Valvo enda kontor. Jõulude paiku XXX, kui need muudatused toimusid, oli Valvo kontor seal samuti veel mõnda aega edasi. Ühe korra kohtus ta majas ka mehega AS-ist XXX, ta arvas nii, kuna räägiti tulevikust, amplitest, torustikust, sellisest üldisest asjast. Selle härrasmehega oli ka juttu, et nende jaoks on lihtsam, mida vähem on seal lammutada ja prügimäele viia, et nemad seal selle vara realiseerimisega tegelema ei hakka. Lõpuks sai müüdud umbes 50 000 euro eest, mis läks tema teadmist mööda XXX OÜ-le. Vara realiseerimine lõppes umbes kevad XXX. Maja võtmed andis ta ka ära XXX kevad umbes. Kogu inventari eest saadav raha liikus vist ülekannetega. Vara müügi osas tundis mingil ajal huvi ka ajakirjandus ja ta andis selle info edasi Valvole. Temale maksis müügitegevuse eest XXX OÜ, kes tasus talle ülekandega tema poolt esitatud arve alusel.
179.Vahemärkusena märgib kohus, et XXX vara müügi osas ajakirjanduse poolt huvi tundmist tõendab lisaks eelnevalt märgitule ka XXX. a jälitustoimingu protokoll (VII kd, tl 193-206), kust nähtub, et Valvo Semilarski ja A. M. vahel XXX XXX (XXX) hoones toimunud vestluse käigus on juttu XXX tänavaga seoses sellest, et ajakirjanikud on ühendust võtnud ja A. M. avaldab, et ta ei taha hakata praegu midagi kommenteerima ja et tal polegi midagi öelda.
180.Tulles tagasi inventari müügi juurde, siis ka tunnistaja K. K. ütlustes mainitud AS XXX juhatuse liige A. M., kes asjas tunnistajana üle kuulati, kinnitas ütlustes, et kui nad selle XXX ostsid, jäi eelmise omaniku inventar, sisustus sinna hoonesse. Omavaheline kokkulepe oli aga, et see sisustus veetakse sealt välja. See kokkulepe, et sisustus veetakse välja, oli tal müüja XXX OÜ-ga. Sellise kokkuleppe sõlmisid füüsilise isikuna tema ja XXX OÜ poolt juhatuse liige I. R.. Nemad (AS XXX) sellega ei tegelenud. See XXX hoones olnud inventar ei kuulunud neile (AS-ile XXX) ja nad ei vaevanud end selle mõttega, kellele jäi inventar, kuna
60 (77)
nad ostsid maja ilma inventarita. Pärast tehingut võis ka olla sellest inventarist juttu, aga kui oli, siis ainult selles tähenduses, et millal inventar majast välja viiakse.
181.Tunnistaja I. R. selgitas ütlustes, et XXX sees olnud vara osas – asjad, inventar – neil kokkulepet müügilepingus ei olnud, aga tema jaoks see vara ei omanud tähtsust. Tema selle varaga ei tegelnud ja kui seal midagi oli, ta ei tea, mis sellega toimus. Keegi tema poole inventari müügiga seoses ei pöördunud, tema sellega ei tegelenud.
182.Sarnaselt eelpool toodud tunnistajatega märkis ka süüdistatav V. Semilarski kohtuistungil antud ütlustes, et müügiobjektiks oli kinnistu, inventarist ei olnud kuskil juttu. Kõigil osapooltel oli selge arusaam, et inventari ei võõrandata selle tehinguga. Selge huvi ja sõnum oli tollel ajal AS XXX poolt, et mida vähem hoonesse asju jääb ehk inventari, seda lihtsam on ja nö seda odavam on korraldada lammutustöid ja kõike sinna juurde kuuluvat, kuna nende ärikontseptsioon ei vaja neid seadmeid kindlasti mitte, mis seal hoones on ja need lisaks sellele olid XXX OÜ omad. Ühtlasi kinnitas süüdistatav inventari müümiseks K. K. kokkuleppe olemasolu.
183.Siinkohal märgib kohus, et kuigi I. R. avaldas, et keegi tema poole seoses XXX inventariga ei ole pöördunud ja et tema sellega ei tegelnud, tuleneb A. M. ütlustest ning ka eelpool käsitletud XXX. a jälitusprotokollist (VII kd, tl 92-109), kus sisaldub XXX kell 15.26 kõne V. Semilarski ja U. K. vahel, et XXX OÜ-st oli I. (R.) samuti teadlik, et XXX hoonest inventari müüakse.
184.Kohus on seisukohal, et kuigi eelnevalt käsitletust tuleb välja ja ka süüdistuses on märgitud, et V. Semilarski müüs XXX hoonest talle mittekuuluvat inventari, ei ole inventari müümises, kui osapooled on inventari müümises (suusõnaliselt) kokku leppinud, midagi lubamatut. Seda, et inventari müümine oleks olnud V. Semilarskil XXX hoonest keelatud, ei ole lepingupooled välja toonud. Nii A. M. kui ka I. R. on selgitanud, et nemad nimetatud inventarist huvitatud ei olnud.
185.Edasi liigub kohus süüdistuse selle osas juurde, mis puudutab V. Semilarski suhtlust XXX lammutamise ja XXX ja XXX osas A. M..
186.Sissejuhatuseks märgib kohus, et seda, et XXX ja XXX, XXX kinnistud kuulusid Tartu linnale, milles ka vaidlust ei ole, tõendavad kinnistusraamatu väljatrükid. XXX. a kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et XXX asuva kinnistu omanikuks oli esialgu Tartu linn ning XXX kinnitamisavalduse alusel kanti omanikuna sisse (XXX) AS XXX (I kd, tl 160161). XXX. a kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et XXX asuv kinnistu kuulub Tartu linnale (I kd, tl 162).
187.XXX jälitustoimingu protokoll ja selle lisa DVD plaat, millest nähtuvad Valvo Semilarski telefonivestlused protokollis nimetatud vestluspartneritega ajavahemikus XXXXXX (VII, tl 69-91), tõendab, et V. Semilarski oli teadlik AS XXX soovist omandada Tartu linnalt XXX asuv kinnistu. Nimelt on jälitusprotokolli kantud XXX kell 13.35 V. Semilarski kõne A. M., kus A. M. palub V. Semilarskil, kui tal on mahti, uurida J., et mis seisukoha nad on selle XXX osas võtnud.
188.XXX jälitustoimingu protokoll ja selle lisa DVD plaat, millest nähtuvad Valvo Semilarski telefonivestlused protokollis nimetatud vestluspartneritega ajavahemikus XXX.XXX (VII kd, tl 92-109), tõendab, et V. Semilarski edastas Tartu Linnavalitsusest saadud
61 (77)
informatsiooni XXX asuva kinnistu müügiks ettevalmistamise käigu kohta A. M.. Näiteks on sellesse jälitusprotokolli kantud XXX kell 08.54 kõne, kus A. M. helistab V. Semilarskile ning lisaks muudele teemadele (nt XXX hoonest asjade realiseerimine) on selles juttu ka XXX kinnistust. Selles kõnes küsib A. M. jällegi V. Semilarskilt, kas seal on mingit seisukohta võetud ja V. Semilarski ütleb, et J. korraldab seal ja on vaja mingid maad lahti mõõta, mis linnale jääks ning siis läheks konkursi korras enampakkumisele, mille peale A. M. avaldab, et see on väga vahva.
189.Lisaks tõendab eelmises punktis käsitletud jälitusprotokoll ja sellest viidatud kõne sedagi, et V. Semilarski küsis Tartu Linnavalitsuses XXX J. L. korduvalt informatsiooni XXX kinnistul asuva hoone lammutamise ja uue hoone ehitamise linnapoolsete võimalike tingimuste kohta ning edastas saadud informatsiooni A. M.. Nimelt nähtub, et selles kõnes (XXX kell 08.54) selgitab V. Semilarski ka A. M., et XXX osas J. soovitas talle mõnda asja, mida võiks teha, et seal kiiremini saaks korraldada ja et J. ütles isegi, et võib-olla oleks mõistlik praegu juba algatada paralleelselt detailplaneering ja et aastaga on see tehtud. Selle peale avaldab A. M., et see on küll hea mõte.
190.Seda, et V. Semilarski küsis tõepoolest Tartu Linnavalitsuse XXX J. L. informatsiooni nii XXX kui ka XXX ja XXX kinnistuid puudutavas osas, mida edastas A. M., tõendavad lisaks eelpool toodud jälitusprotokollile ka teised kriminaalasja toimikus olevad jälitusprotokollid, s.o XXX. a jälitustoimingu protokollid (VII kd, tl 92-109; VII kd, tl 146148; VII kd, tl 149-151; VII kd, tl 152-155; VII kd, tl 162-165; VII kd, tl 166-168; VII kd, tl 178-192; VII kd, tl 193-206). Eelviidatud jälitusprotokollidest nähtuvad järgmised kriminaalasjas eelpool mainitud osas tähtsust omavad vestlused: Valvo Semilarski ja J. L. vahel XXX algusega kell 10:49 Tartu Linnavalituses aadressil XXX ruumis XXX aset leidnud kohtumine, mille käigus avaldab V. Semilarski J. L., et XXX on ju XXX teema, aga see on vist ettevalmistamisel ja J. L. kinnitab, et see läheb konkurssi ning seal on kõigepealt vaja ära lõigata tänava laienduse lõigud ning V. Semilarski avaldab sedagi, et ta kuskil neid nägi ja et nad kaaluvad sügisel ikka XXX tänava maha võtmist ja J. L. kinnitab, et ta sai nii aru küll. V. Semilarski küsib, kas nad peavad seda siis läbi detaili tegema ja et L. käis ise J. L. juures ning J. L. avaldab, et ta päris täpselt ei tea, et sõltub, mida nad tegelikult tahavad siin ja ega nad vist ise ka täpselt ei tea. V. Semilarski ütleb, et ta ütles, et tehke nagu arhitektuurikonkurss ja J. L. avaldab, et nad seavad seal XXX sisse oma kontorit seal XXX majas, mida V. Semilarski kinnitab. V. Semilarski selgitab, et midagi ta ütles, et räägivad J., et seal üle tee võib kunagi XXX tekkida ka ja J. L. avaldab, et J. ei anna sinna seda XXX. V. Semilarski ütleb, et eks nad siis vaatavad seal ja et kartsid detaili, et see jube pikk. Edasi ütleb V. Semilarski, et küsib, kuna pidi see nädal kokku saama, et pole pikka aega kohtunud, et vist korra äkki arutaks, mitte seda teemat, aga üldse, mis majas ja et seal muud varianti ei ole tema (V. Semilarski) arust, et ega sa projekteerimistingimuste alusel ei saa lasta maha võtta, mille peale ütleb J. L., et keeruline jah (VII kd, tl 146-148). Siinkohal märgib kohus, et nimetatud jälitustoimingu protokoll tõendab seega, et seoses XXX kumab siit läbi, et neil (kelleks kohtu hinnangul on AS XXX) oli huvi tulevikus võib-olla sinna XXX ehitada; XXX algusega kell 09:39 Tartu Linnavalituses aadressil XXX ruumis XXX aset leidnud kohtumisel on vestluse alguses juttu ka XXX seoses. V. Semilarski avaldab, et rääkis nendega ja neil on ikka tõsine plaan, et võtavad selle maha ja et tal (V. Semilarskil) on seal praegu kontor sees. J. L. ütleb seepeale, et siis peaks vist kohe detaili algatama, et siis nad jõuaks sügisel selle detaili tehtud ning V. Semilarski ütleb, et nad küsivad, kuidas võimalikult kiirelt saada, protsessi, ning küsib V. L., mis nad tegema peaksid. J. L. ütleb, et muud ei ole, et tuleb detail algatada ja sinna arendusload sisse panna. Samuti avaldab V. Semilarski J. L., et XXX osas on neil huvi endine ja et ta selle kohta ütles, et valmistatakse lihtsalt materjale
62 (77)
ette praegu ning J. L. ütleb, et praegu käib tükkide ära lõikamine ning V. Semilarski ütleb, et nad teavad, et see läheb konkursi korras (VII kd, tl 149-151). Kohus märgib siinkohal, et kui vaadata kogu V. Semilarski ja J. L. vahel toimunud vestluse sisu, on aru saada, et „nende“ all, kellel on huvi ja kellega on räägitud, peetakse silmas XXX; juba eelpool käsitletud XXX kell 08.54 kõne V. Semilarski ja A. M. vahel, kus V. Semilarski avaldab, et XXX osas saab rääkida ja A. M. ütleb, et ta tahtis küsida, kas seal on mingit seisukohta nad võtnud ja V. Semilarski avaldab, et praegu J. korraldab nii-öelda, et seal on vaja mingid maad lahti mõõta, mis linnale nagu jääks (VII kd, tl 92-109); XXX algusega kell 11:03 Tartu Linnavalituses aadressil XXX ruumis XXX aset leidnud kohtumisel Valvo Semilarski ja J. L. vahel ütleb V. Semilarski, et XXX, et nägi seda A., kellele ta tookord üle andis seda seal, et mis ta arvaks, kui nad teeksid arhitektuurikonkursi, et kellega nad on koostööd teinud, ning kui siis tulemus on valmis, siis oleks äkki tark minna selle alusel detaili. J. L. ütleb, et nad kaotavad sellega kolm kuud ja et ta tegelikult rääkis A. seda ning et algatamised, teavitamised võtavad mingi poolteist kuud ja tema ei näe mõtet, miks nad peaksid kolm kuud raisku laskma või kaks, et hakaku mõlemaga paralleelselt pihta ning kui kohe pihta hakkavad, saavad sügiseks detaili tehtud. Lisaks küsib V. Semilarski, et XXX, XXX tuleb ning J. L. ütleb, et U. tegeleb (VII kd, tl 152-155); XXX algusega kell 09:26 Tartu Linnavalituses aadressil XXX ruumis XXX aset leidnud kohtumine V. Semilarski ja J. L. vahel. V. Semilarski küsib J. L., kas ta oskab öelda, kas XXX läks XXX omadele ning avaldab, et nad vist rääkisid ka U., et neil on väga tõsine huvi tolle vastu. J. L. avaldab jah, et neil on väga tõsine huvi ning selleks, et ta mais volikokku jõuab, peaks ta uusi piiri neid jooni nägema kaardi peal. V. Semilarski ütleb, et U. A. ütles talle, et see läheb mai volikokku. V. Semilarski avaldab, et äkki siis juulisse panna volikokku, kuna ta sai aru, et kõik on nagu korras ja J. L. ütleb, et ta tahaks seda näha ning V. Semilarski küsib, kas siis ei ole päevakorras, mille peale ütleb J. L., et ei ole. Siis leiab V. Semilarski, et siis võiks juunisse üritada seda. J. L. ütleb, et tal on U. jutt, et kohe kui uued piirid tulevad, läheb müüki või no volikokku müügiloaga. /Vestlusest on aru saada, et J. L. vaatab mingeid jooniseid ja näeb, et on ära mõõdetud, mille peale ütleb, et siis on juunis volikogus/ V. Semilarski küsib ka täpsemalt, mis plaanid sellega on (kas mingi kohustus jms). V. Semilarski ütleb, et nad ütlesid, et nad (vestluse sisu vaadates on kohtu hinnangul selge, et jutt on XXX) lähevad, läksid sinna ajutiselt, et nad tahavad XXX ikka oma peamaja teha (VII kd, tl 162165) XXX algusega kell 16:49 Tartu Linnavalituses aadressil XXX ruumis XXX V. Semilarski ja J. L. vahel aset leidnud kohtumine, millisel lisaks muudele teemadele, ütleb V. Semilarski J. L., et U. ütles talle korra, et see XXX võib-olla siis järgmisesse volikokku ning J. L. ütleb, et võib-olla sellesse pidi juba tulema, mille peale ütleb V. Semilarski, et sellesse vist ei jõua, see on läinud ammu. J. L. avaldab seepeale, et see oli juba läinud, aga et nüüd tema meelest sellesse järgmisesse, et kuhu seegi läheb. Edasi on antud kohtumisel juttu sellest, et kui jõuaks suvel need müügiotsused üles panna, oleks sügisel võib-olla juba tulemus laual (VII kd, tl 166-168); Valvo Semilarski ja A. M. vahel XXX algusega kell 12:40 XXX (XXX) hoones toimunud vestlus. Antud vestluses ütleb V. Semilarski A. M., et annab talle selle info, mis ta lubas ning ütleb, et ta J. rääkis. Edasi on jutt maaüksuste liitmise teemal, et seal on vaja liita maaüksused, T. P., kes peaks olema maakorraldusosakonnast ning et planeeringut tarvis ei ole täna enam. A. M. küsib, kas saadab talle (T. P.) otse sellise kirja, et neil on sihuke palve, et kaks maaüksust ära liita. V. Semilarski selgitab, mis kirjas olla võiks ning et A. M. võib T. P. öelda, et konsulteeris J. L., kes arvas, et tuleks tema (T. P.) poole pöörduda, eesmärgiga liita maaüksused ja kes väljendus, et detailplaneeringut selleks protseduuriks vaja ei ole. Samuti avaldab Semilarski, et XXX osas oli teisipäeval istung ära, projekteerimistingimuste määramine ning keegi täna protsessi ei peata. Samal kohtumisel avaldab V. Semilarski A. M.,
63 (77)
et rääkis veel J., et see XXX ja mis teemad on, et J. arvas, et XXX detailplaneering peaks olema sügiseks tehtud ja siis läheks müüki, ilmselt septembrikuus, mis seal XXX ääres ja siis XXX ja XXX äär, arvas, et august-september, et ta ütles, et juuli ei ole selline hea müügikuu, et noh, enampakkumise korras. A. M. avaldab, et las ta siis olla, et neil klapib ja nad hoiavad silma peal ning V. Semilarski ütleb, et eks kuuleb, kuulete ka ja saate otsustada (VII kd, tl 178-192). Valvo Semilarski ja A. M. vahel XXX XXX (XXX) hoones toimunud vestlus. Kohtu hinnangul nähtub jälitustoimingu protokollist, et V. Semilarski näitab A. M. mingeid pabereid ajal, kui on juttu XXX tänavast. Ühtlasi on kohtumisel juttu XXX kinnistust, mille osas avaldab V. Semilarski, et planeering tehakse täna, sügiseks on XXX valmis ja et nad toovad sinna praegu ligipääsud ära ning et kutsus võrgu valdajate koosoleku kokku ja kõik üritavad nii, et enne, kui XXX läheb, saaks kõik trassid sinna ära veetud. Edasi selgitab V. Semilarski, et siis on planeeringud teha ja siis lähebki sügisel ilmselt müüki, et seal määratud üks hoonestusala ja tahaotsa üks suurem hoonestusala ning eeldusel, et saab olla sihuke XXX võibolla vajadusel ja üks saab olla XXX, et müüakse kui ühte tervikut võimalusega, et hiljem saab jagada. V. Semilarski avaldab A. M., et see on lihtsalt infoks neil, nagu nad eile arutasid. A. M. küsimuse peale, mis siis saab, kas XXX tuleb võtma, avaldab V. Semilarski ei tea, kas XXX tuleb võtma, aga ta ei usu, kuna tema arust vaatab XXX seal, mis on XXX ääres seal paremat kätt, kus on mingisugune XXX. V. Semilarski ütleb, et J. ütles talle, et praegu vaatavad toda piirkonda. Kohtumisel avaldab A. M. V. Semilarskile ka seda, et saatis mehele, keda V. Semilarski soovitas ka kirja, et need kaks maatükki kokku panna ning et ta mõtleb, kas ta on üldse vastuse saanud, mille peale avaldab V. Semilarski, et ta J. ütles. A. M. ütleb, et ta tuletaks nüüd seda talle meelde, mille peale ütleb V. Semilarski, et küll ta uurib seda homme (VII kd, tl 193-206).
191.Lisaks eelmises punktis nähtuvale, et AS XXX tundis XXX ja XXX kinnistute vastu huvi ja et ta suhtles V. Semilarskiga XXX lammutamise osas, tõendavad ka AS XXX juhatuse liikme A. M. ütlused. Tunnistaja sõnul tekkis AS-il XXX XXX kinnistu vastu 5 aastat tagasi. Tänaseks on see nende kinnistu, nad omandasid selle enampakkumisel. Selle kinnistu osas ei tulnud keegi nende juurde ja ei pakkunud seda, nad tegid päringu linavalitsusele. Päringu tegid nad J. L., kuid ta ei mäleta sellele vastuse saamist. Tänaseks on seal kinnistul XXX koos XXX. Enne seda asus XXX kontor XXX. AS-il XXX oli ka huvi XXX kinnistu vastu. Ka see huvi pärineb, nagu XXX puhul, pikema aja tagant. Nad ei saanud XXX kinnistut enda omandisse läbi enampakkumise, kuna nad ei osalenud sellel, kuna alghind oli kõrge. Nad ei üritanud lobeerida seda, et linn paneks selle madalama hinnaga enampakkumisele ega pöördunud selles osas ka V. Semilarski poole, et seda küsimust ümber vaadata. Ta on XXX kinnistu osas ka V. Semilarskiga rääkinud nii telefonis kui ka kohtumistel. Nad on kokku saanud nende kontoris XXX. Kelle initsiatiivil kokku said, on raske öelda. Tema pigem V. Semilarskit ei kutsunud, see võis tulla jutuks seoses XXX ostu-müügiprotsessiga. V. Semilarski andis talle neil kohtumisel paberi peal linnavalitsuse korraldusi. Need oli märk sellest, et kinnistu oli tõesti otsustatud müüki panna. Tema teada olid need korraldused avalik info ja linna huvid kuidagi nende korralduste saamisega V. Semilarskilt kahjustada ei saanud. V. Semilarskilt saadud info teda konkurentide ega enampakkumise osas kuidagi paremasse olukorda ei pannud. Tema ja V. Semilarski kohtumistel rääkisid nad nii ühest kui teisest, s.o ka XXX ja XXX teemadel. Nemad suhtlesid V. Semilarskiga kui XXX ja seda umbes ajast, kui neil algasid läbirääkimised XXX ostuküsimuses. Rohkem isiklikumal tasemel nad läbi ei käinud, nt teineteisel külas, koos kuskil restoranis. Tööväliselt V. Semilarski teda kuskile ei kutsunud. XXX, XXX ja XXX teemadega võis tegeleda ka AS XXX tütarfirma XXX juhatuse liige A. L.. V. Semilarskiga võisid nad lisaks XXX kontorile saada kokku ka XXX, kuna tal oli seal auto remondis ja et mitte aega kaotada. Tema jaoks on tavapärane see, et ta XXX ei kohtu. Ühtlasi kinnitas A. M., et ta on suhelnud V. Semilarskiga ka XXX lammutamise teemal, et hoone lammutusloa
64 (77)
taotlemine nõuab naabrite nõusolekut ja V. Semilarski selle hoone kauaaegse omanikuna tundis naabreid hästi. V. Semilarski võis selgitada ka, kuidas see protsess välja näeb. See info ei tundnud talle konfidentsiaalse teabena. Nad ei omanud V. Semilarski üle mõjuvõimu, linnavalitsus on kollegiaalne.
192.Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et XXX müügitehing, s.o selle müük AS-ile XXX oli V. Semilarskile oluline. Seda tõendab kohtu hinnangul XXX. a jälitusprotokoll (VIII kd, tl 37-109). Antud jälitusprotokollist tõendavad seda: XXX kell 10.59 kõne V. Semilarski ja A. P. vahel, kust kumab läbi, et V. Semilarskil on rahaliselt raske – ta ei tahaks maksta detsembri makset, aga kui 27-ks detsembriks oleks see (kohtu arvates tulenevalt eeltoodud sündmuste käigust -AS XXX raha) peal, saab ta hakkama; XXX kell 12.00 kõne A. P. ja I. R. vahel, kus A. P. avaldab, et plaan on XXX vahetada XXX vastu välja ning I. R. ütleb, et põhimõte on selles, et XXX oleks kadunud. A. P. avaldab ka, et XXX (nagu enne juba märgitud, V. Semilarski) kiirustab, et makse tuleb peale. Samuti avaldab I. R., et see on ühe halva variandi asendamine teisega, mille peale ütleb A. P., et tegelt tahaks tast lahti saada ja I. R. ütleb, et neil üks sõber saab lahti sellest asjast ning et üks mees läheb välja asjast, pühib käed puhtaks, aga nemad ikka võimlevad. Antud kõnes ütleb A. P. ka I. R., et „...XXX on kuses tegelikult. See XXX ju ei maksa mitte midagi, tal pole...rahagi, et....seal praegu ühe sita päästab...parema sita vastu ära...“ ja hiljem avaldab kõnes, et „...Täna on seis selline, et XXX on rentnik, XXX on perses“; XXX kell 19.13 kõne A. T. ja A. P. vahel, kus A. P. avaldab, et asi on lõppenud, et lõplikult vormistatud ja 1 180 000, et ise nad ei teeninud midagi, sellest on kahju, aga XXX (ehk eelnevalt leitud alusel V. Semilarski) oli juba nõus milliga ära andma, aga kes seda teadis enne.
193.Ühtlasi tõendab tehingu olulisust XXX. a jälitusprotokolli (VII kd, tl 69-91) kantud XXX kell 14.53 kõne V. Semilarski ja K. S. vahel, kus V. Semilarski avaldab K. S., et ilmselt on vaja allkirjastada, neil on tähtis, et nad sealt välja saaksid.
194.Siinkohal märgib kohus, et käesolevas otsuses märkis kohus juba eelpool (otsuse punktis 21), et nõustub kaitsjaga selles, et hea halduse põhimõte tähendab muu hulgas isiku õigust saada teavet mõistliku aja jooksul teda puudutava asja menetluse käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest. Kohus on aga seisukohal, et kui vaadata V. Semilarski suhtlust A. M., siis sellest nähtuv käitumine ei ole nimetatud põhimõtte alla mahutatav. Ülalkirjeldatust nähtub, et V. Semilarski andis A. M. infot ajal, kui linnavalitsuses veel vastav asi arutlusel ei olnud, ehk siis ei olnud tegemist teabe andmisega isikut puudutava menetluse kohta. Seda, et V. Semilarski suhtlusmaneer A. M. selle põhimõtte alla ei sobitu, ei väära kohtu hinnangul ka tunnistaja J. M. poolt selgitatu, et avaliku teabe seadus kohustab neid andma välja kogu info, mis on oma olemuselt avalik ja põhimõtteliselt pole välistatud ka suulise päringu tegemine. Suulise teabenõude puhul räägib seadus seejuures ka selle kohesest täitmisest, mis tähendab, et sellisel juhul ei pea selle kohta isegi dokumendiregistrisse selle laekumise kohta märget tegema. Nimelt on kohus seisukohal, et kui vaadata jälitusprotokollidesse kantud suhtlust A. M. ja V. Semilarski vahel, siis selgub sellest, et tihtipeale oli initsiatiiv suhtlemiseks V. Semilarski poolt, kes soovis A. M. asjade arutamiseks kokku saada ning ühtlasi andis teada, et on igati abiks (vt nt VII kd, tl 74 olev XXX kell 12.20 kõne A. M. ja V. Semilarski vahel, kus V. Semilaki ütleb A. M., et ta julgelt igal ajal helistaks ning pakub, et tuleb läbi; VII tl 80 XXX kell 13.35 kõnes annab V. Semilarski A. M. teada, et on tagasi, et kas midagi abiks vaja olla seal ja pakub, et võib läbi sõita (seoses projekteerimistingimustega); VII tl 89 XXX kell 12.06 kõnes tahab V. Semilarski A. M. ja A. korra trehvata, et kuulaks nende mõtteid ja räägiks oma mõtteid, et vahepeal on seal natuke
65 (77)
aega läinud, et arutleks korra; VII tl 90 XXX kell 12.50 kõne, kus Semilarski ütleb M., et U. on vist praegu kõik asjad korras ja ta U. ütles, et kui midagi seal abiks olla). Veelgi enam, kohtu sellist arusaama toetab tegelikult ka eelnevalt A. M. enda poolt ütlustes märgitu, mille kohaselt on tema jaoks, kuigi käesolevast asjast nähtub teisiti, tavapärane see, et ta XXX ei kohtu.
195.Nagu otsuse alapunktist III nähtus, võib seotud isikuks KVS § 7 tähenduses olla teiste hulgas isik, kelle seisund või tegevus mõjutab ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt või vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvelt. Toimingupiirangutega keelatakse ametiisikul nende ametitoimingute tegemine, millest ametiisik või temaga seotud isik on isiklikult huvitatud, kuivõrd sellisel juhul ei ole erapooletu ametikohustuste täitmine eeldatavalt lihtne.
196.Käesolevas otsuses eelpool käsitletud tõenditest nähtuvalt oli V. Semilarski jaoks detsembris XXX XXX AS-ile XXX müügitehingu puhul oluline XXX kinnistust vabanemine. Kuivõrd A. M. on AS XXX juhatuse liige, millele nimetatud kinnistu lepingu kohaselt müüdi, siis tuleb kohtu hinnangul lugeda A. M. V. Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses. Sellisele seisukohale annab kohtu hinnangul kaalu ka käesolevast otsusest eespoolt väljakooruv suhtlus (selle iseloom ja sagedus) A. M. ja V. Semilarski vahel, st lisaks sellele, et nad olid muutunud selle tehingu kaudu headeks tuttavateks, andis V. Semilarski ka A. M. viimast huvitavat informatsiooni. Samuti on eeltoodust tulenevalt, kuivõrd A. M. omas AS-is XXX vähemalt 1/10 osalusest ja oli selle juhtorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses, AS XXX V. Semilarskiga KVS § 7 lg 1 p-de 2, 3 tähenduses seotud isikuks. Ehk siis selgub, et V. Semilarski osales Tartu Linnavalitsuse XXX XXX-XXX temaga seotud isiku suhtes tehtavate toimingute, otsuste tegemisel.
197.Ühtlasi pole käesolevas otsuses toodud asjaolude valguses kahtlust, et V. Semilarski oli A. M. seotusest AS-iga XXX teadlik. Kahtlust pole selleski, et V. Semilarski sai aru ja teadis nii enda kui ka AS XXX majanduslikust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, vastuvõetavate otsustuste osas (KVS § 11 lg 1 p 2 tähenduses). Seega V.Semilarski osalemine LV-s otsuste vastuvõtmisel A. M. ja AS XXX seotud küsimustes, ajal mil viimase firmaga oli V.Semilarskil XXX OÜ kaudu pooleli kinnistu ostu-müügitehing, ta korraldas XXX inventari müüki, kasutas ja üüris XXX ruume, kandis endas korruptsiooniohtu, kuivõrd selliste suhete valguses ei pruugi erapooletu ametikohustuste täitmine olla lihtne (KVS § 11 lg 1 p 3).
198.Seega on kriminaalasjas tuvastatud, et V. Semilarski, osaledes käesoleva otsuse punktis 150 loetletud toimingute ja otsustuste tegemisel, oli teadlik, et need on seotud tema tuttava A. M., kellega on pooleli kinnistu ostu-müügitehing, äriühinguga AS XXX, kellel on nende suhtes majanduslik huvi, mis võis mõjutada toimingut või otsust. Ühtlasi ei ole kahtlust selles, et V. Semilarski oli teadlik otsuse punktis 150 loetletute väärtusest, s.o rikkumise ulatusest. Seega on V. Semilarski seoses AS-iga XXX rikkunud toimingupiirangut vähemalt otsese tahtlusega.
199.Olles teinud eelnevalt kindlaks V. Semilarski vastutuse toimingupiirangu rikkumises seoses AS-iga XXX ja AS-iga XXX, märgib kohus siinkohal, kuivõrd see V. Semilarskile etteheidetava toimingupiirangu rikkumise kvalifikatsiooni ei muuda, et süüdistuse kohaselt on V. Semilarskile seoses AS-iga XXX etteheidetavate toimingupiirangu rikkumiste puhul jätkuvatena käsitletavad tegevused punktides 1-3 kajastatud tegevused XXX istung, XXX istung, XXX istung) ning punktides 4 kuni 6 kajastatavad tegevused (XXX istung, XXX linnavarakomisjoni arutlus ja XXX istung). Kaitsja prokuratuuri sellise käsitlusega ei nõustu.
66 (77)
200.Riigikohtu praktikas on jätkuva ja korduvate süütegude eristamisel leitud järgmist. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2019. a otsus nr 1-15-11032/308, p 34 ning 27. märtsi 2019. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona.13 Eelviidatud lahendis märkis Riigikohus sedagi, et jätkuvuse jaatamisel on põhjendamatult jäetud tähelepanuta, et erinevad olid nii hankijad kui ka riigihangete objektid.
201.Kohus on seisukohal, et V. Semilarskile seoses AS-iga XXX etteheidetavate toimingupiirangu rikkumiste osas on võimalik lugeda jätkuvaks teoks vaid XXX istungil Tartu Linnavolikogule otsuse „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõu esitamise otsustamisel osalemist ning sama otsuse eelnõu arutelul osalemist XXX Tartu Linnavolikogu linnavarakomisjonis, kus ta esines ettekandega antud eelnõu kaitsmiseks. Sellisel seisukohal on kohus, kuivõrd, kui nimetatud otsuse eelnõu otsustati Tartu Linnavolikogule esitada, siis määrati ka ära, et nimetatud linnavolikogu istungil tuleb selles osas esitada ettekanne. See, et esialgu määrati ettekandjaks XXX J. L. ning hilisemalt esines ettekandega V. Semilarski, ei oma kohtu hinnangul seejuures sellist tähtsust, et see välistaks eelnimetatute jätkuvaks hindamise.
202.Teiste, s.o süüdistuse punktides 1-3 ja 6 nimetatute osas on kohus seisukohal, et tegemist on korduvate tegudega, kuivõrd kohtu hinnangul pole esitatud tõendeid selle kohta, et V. Semilarski, osaledes mingi konkreetse otsustuse vastuvõtmisel, omas siis juba soovi osaleda ka järgmiste otsustuste vastuvõtmisel. Lisaks ei ole andmeid, et V. Semilarski oli XXX istungil teadlik, et XXX istungil tuleb otsustamisele XXX kinnistu jagamisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine või XXX istungil korralduse, millega otsustatakse selle võõrandamine enampakkumise teel. XXX istungil XXX krundi detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise osas on kohtu seisukoht sama, kuivõrd puuduvad andmed, et juba XXX ja XXX oli V. Semilarskile teada, et selline korraldus XXX arutlusele ja vastuvõtmisele tuleb. Kohtu hinnangul ei ole ka võimalik jaatada seda, et need eelloetletud otsustuste vastuvõtmised oleksid objektiivse kõrvaltvaataja jaoks osaks ühtsest käitumisest.
203.KVS § 3001 lg 1 näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu rikkumise eest suures ulatuses ning lg 2 rikkumise eest eriti suures ulatuses. Ehk siis eeldab vastutus käesoleva koosseisu järgi toimingupiirangu rikkumist suures ulatuses. KarS § 121 p 2 kohaselt loetakse suureks kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Tegemist ei ole koosseisupärase tagajärjega, vaid rikkumise kvantitatiivse mõõtmega, mille kaudu on seadusandja piiritlenud vaadeldava kuriteokoosseisu ja KVS §-s 19 ette nähtud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Ehk siis on toimingupiirangu rikkumine koosseisupärane, kui ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsustuse või
Riigikohtu 08.05.2020. a otsus nr 1-18-7408, p 10
67 (77)
toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 40 000 eurot.14 Seega on kuni 40 000 euro suurused rikkumised väärteod KVS § 19 alusel.
204.Vaades V. Semilarskile esitatud süüdistust toimingupiirangu rikkumises seoses AS-iga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel, on kohus seisukohal, et XXX ja XXX istungil vastu võetud korralduste puhul puudub rahaline väärtus (s.o „XXX kinnistu jagamisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine“ ja „XXX krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine“). Arvestades eeltoodut, on nimetatute puhul kohtu hinnangul tegemist väärteotunnustega tegudega KVS § 19 järgi.
205.KVS § 19 järgi kvalifitseeritav väärtegu aegub KarS § 81 lg 3 järgi kahe aasta möödumisel. Peatumise alustest on praegusel juhul asjakohane vaid KarS § 81 lg 7 p 2, kuid ka aegumise peatumise korral aegumine KarS § 81 lg 8 kohaselt siiski ei uuene, kui teost on kriminaalmenetluse lõpetamise hetkeks möödunud kolm aastat (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-50-16, p-d 21 ja 28). Arvestades, et kõnealusest teost on praeguseks möödunud üle nelja aasta, ei ole väärteomenetluse alustamine enam võimalik. Sellises olukorras tuleb isik temale esitatud etteheites õigeks mõista (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-22-15, p 14).15
206.Kuivõrd toimingupiirangu rikkumine ei ole tagajärjedelikt, siis tuleb aegumise algust arvestada tegude toimepanemisest. Nagu eelnevalt nähtus, on teod, milliste puhul kohus leiab, et nende puhul on tegemist väärteotunnustega tegudega, pandud toime vastavalt XXX ja XXX. Kuivõrd käesoleval juhul peaks kohus lõpetama nende osas kriminaalmenetluse (s.o XXX), selgub, et mõlema teo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks üle 3 aasta. Kuivõrd seetõttu pole väärteomenetluse alustamine enam võimalik, tuleb V. Semilarski neid puudutavates etteheidetes õigeks mõista.
207.Tulles tagasi V. Semilarskile etteheidetavate toimingupiirangu rikkumiste episoodide ja nende kvalifikatsiooni juurde, siis on kohtu hinnangul, isegi, kui arvata välja eelpool kohtu hinnangul väärtegudena kvalifitseeruvad teod AS-iga XXX seotud süüdistuses, V. Semilarski tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 3001 lg 2 järgi.
208.Nimelt on KarS § 121 lg 3 kohaselt eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Eelnevalt luges kohus tõendatuks V. Semilarski süüdistuse AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumises, leides, et V. Semilarski oli teadlik ka talle etteheidetavate toimingute, otsustuste väärtusest. Seega oli V. Semilarski kohtu hinnangul teadlik ka sellest, et AS XXX seotud süüdistuses etteheidetud XXX rekonstrueerimisega seotud episoodis oli selle väärtuseks üle 600 000 eurot). Sellele tuginevalt on kohus seisukohal, et V. Semilarski rikkus toimingupiirangut eriti suures ulatuses vähemalt otsese tahtlusega.
KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
209.KarS § 3001 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel
Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 3001 komm. 4 Riigikohtu 08.05.2020. a otsus nr 1-18-7408, p 20
68 (77)
arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Analüüsides V. Semilarski süü suurust, märgib kohus, et arvestades süükspandavate toimingupiirangu rikkumise episoode (12 süüdi ja 13 õigeks) ja seda, et neist on möödunud juba küllaltki pikk aeg ning uusi rikkumisi ei ole V. Semilarski toime pannud, on V. Semilarski süü suurus keskmine. Kergendavaid asjaolusid kohus KarS § 57 mõttes tuvastanud ei ole, samuti ei esine raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.
210.Kohtule on tõendina esitatud V. Semilarski karistusregistri väljavõte (IX kd, tl 143), mille kohaselt on V. Semilarski kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik (väärteokaristused, mis olid etteheidetavate toimingupiirangute rikkumise ajal kehtivad, on käesoleva arhiveeritud, sh nähtub, et nimetatud karistused ei olnud seotud talle käesolevalt inkrimineeritavaga). Kohtule on esitatud ka Kaitsepolitseiameti 2016. a ettekanne, millest nähtuvalt on kriminaalmenetluse alustamise aastaks 2016 (VIII kd, tl 144). Kohtule esitatud V. Semilarski keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli V. Semilarski keskmise päevasissetuleku suuruseks XXX. aastal XXX eurot (VII kd, tl 27-28).
211.KarS § 56 lg 2 kehtestab eriregulatsiooni vangistuse kohaldamiseks. Seda tohib mõista üksnes äärmise abinõuna (ultima ratio põhimõte) siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada rahalise karistuse või arestiga. Nagu eelnevast nähtus, palus prokurör V. Semilarskit KarS § 3001 lg 2 järgi karistada tingimisi vangistusega. Erinevalt prokurörist on kohus seisukohal, et V. Semilarski karistamine vangistusega ei ole põhjendatud, vaid karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab V. Semilarski karistamisest KarS § 3001 lg 2 järgi keskmises määras rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära, seega on keskmiseks rahalise karistuse päevamäärade arvuks 250. Sama paragrahvi lõigete 2, 3 kohaselt arvestatakse päevamäärade suurus kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta andmete alusel ning päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Eelnevale tuginedes mõistab kohus V. Semilarskile KarS § 3001 lg 2 järgi karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära. Arvestades eelnevat, mille kohaselt oli V. Semilarski päevasissetulek XXX. aastal XXX eurot, teeb see V. Semilarskile mõistetava rahalise karistuse kogusummaks 17 530 eurot (250 x XXX). V. Semilarski oli kahtlustatavana kinni peetud XXX kuni XXX (VI kd, tl 192-195), s.o 3 päeva. Vastavalt KarS § 68 lg-s 1 ja KarS § 70 lg-s 2 sätestatule tuleb see aeg, mis vastab 9-le rahalise karistuse päevamäärale, arvestada karistusaja hulka, lugedes V. Semilarski kandmata karistuseks 241 rahalise karistuse päevamäära, mis teeb V. Semilarskile mõistetava rahalise karistuse kogusummaks 16 898,92 eurot (241 x XXX).
212.V. Semilarski näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on tegev mitmete ettevõtete tegevuses. Samuti on ta kohtuliku uurimise käigus avaldanud, et ta on võtnud endaga seotud ettevõttest XXX ja XXX. Eeltoodut arvestades, kuid tulenevalt asjaolust, et V. Semilarskile mõistetav rahaline karistus on märkimisväärse suurusega ja ühtlasi, kuna tal tuleb menetluskuluna tasuda ka sundraha, peab kohus põhjendatuks anda V. Semilarskile KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel võimaluse tasuda mõistetud rahalist karistust ositi, kohustada teda tasuma rahaline karistus ära alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 11 kuu jooksul vähemalt 1408,24 eurot ning 12. kuul 1408,28.
KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS
213.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses
69 (77)
kriminaalmenetlusega. Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.
214.Riigikohus on varasemalt lugenud mõistlikuks tunnihindu 120, 135 eurot ja 140-eurost tunnihinda16 ja aktsepteerinud ka õigusteenuse osutaja tunnitasuna 150 eurot (ilma käibemaksuta).17 Lisaks on Riigikohus varem leidnud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.18
215.Süüdistatav V. Semilarski kaitsja Oliver Nääs esitas kohtule taotluse (XII kd, tl 165188) mõista süüdistatav V. Semilarski kasuks Eesti Vabariigilt välja advokaadi õigusabi eest 91 872,74 eurot (koos käibemaksuga; käibemaks 15 312,12 eurot). Sellele palutakse arvestada lisaks 28.08.2020 kohtuistungile kulunud aeg 180 eurot/tund (koos käibemaksuga). Taotlusele on lisatud ka Valvo Semilarskile OÜ Advokaadibüroo Laus & Partnerid ja OÜ Advokaadibüroo Lextal poolt väljastatud arved.
216.Siinkohal märgib kohus, et vaadates 28.08.2020 kohtuistungi protolli ja sellesse kantud istungi kestvuse aega, on põhjendatud lugeda kaitsja ajakuluks antud istungi eest 6 tundi. Arvestades, et kaitsjatasu on ilma käibemaksuta 150 eurot, on nimetatud istungi eest kaitsjatasu suuruseks 900 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 180 eurot. Seega on kaitsjatasu suuruseks 28.08.2020 kohtuistungi eest 1080 eurot. Seda ja eelnevas punktis märgitut arvestades on seega kogu kaitsjatasu suuruseks V. Semilarskile õigusabi osutamise eest 92 952,74 eurot.
217.KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Käesoleva juhul mõistab kohus V. Semilarski osaliselt õigeks. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt.19
218.Käesolevas kriminaalasjas oli algselt esitatud V. Semilarskile ka altkäemaksukahtlustus, kuid selles osas lõpetati menetlus tema suhtes prokuratuuri poolt. Samuti vaidlustasid V. Semilarski ja tema kaitsja menetluses korduvalt jälituslubade tuvastamata jätmise ning antud osas leidsid kõrgema astme kohtud, et jälituslubade tutvustamata jätmiseks aluseid ei ole. Nagu juba eelnevalt nähtus, mõistab kohus käesoleva otsusega V. Semilarski talle esitatud süüdistuses osaliselt õigeks. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et põhjendatud on V. Semilarskile hüvitada pool talle õigusabi osutamise kuludest, s.o kokku 46 476.37 eurot.
219.KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises
Riigikohtu 29.09.2014.a määrus nr 3-1-1-37-14, p 26.3 Riigikohtu 17.10.2019. a määrus nr 1-18-5023, p 32 ja Riigikohtu 02.03.2017. a otsus nr 3-1-1-120-16, p 17
Riigikohtu 20.04.2015.a lahend nr 3-1-1-23-15, p 76
Riigikohtu 20.11.2015. a otsus nr 3-1-1-93-15, p 138
70 (77)
süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020. a on kuupalga alammäär 584 eurot). See summa tuleb V. Semilarskilt riigi kasuks välja mõista.
220.KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtult ei ole menetluskulude ositi tasumist taotletud. Samuti pole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et V. Semilarski majanduslik seisund on selline, et tal pole võimalik menetluskulusid tasuda või see on oluliselt raskendatud. Seetõttu on kohus seisukohal, et V. Semilarski kohustub väljamõistetud sundraha tasuma ära 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE JA KRIMINAALASJAS ÄRAVÕETUD
OBJEKTIDE KOHTA
221.Kriminaalasjas on asitõenditeks kriminaalasja juures asuvad järgmised dokumendid: 1) XXX Tartus XXX Tartu Linnavalitsuse ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 2) XXX Tartus XXX Tartu Linnavalitsuse ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 3) XXX Tartus XXX Tartu Linnavalitsuse ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 4) XXX Tartus XXX Tartu Linnavalitsuse ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 5) XXX Tartus XXX Tartu Linnavalitsuse ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 6) XXX Tartus XXX Tartu Linnavalitsuse ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 7) XXX XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 8) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr XXX, XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 9) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 10) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 11) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 12) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 13) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 14) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 15) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 16) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 17) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 71 (77)
18) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr XXX ja nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 19) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr XXX ja nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 20) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr XXX ja nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 21) XXX XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr XXX ja nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 22) XXX XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr XXX ja nr XXX), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 23) Väline kõvaketas Valvo Semilarski jt Tartu linna ametnike elektronpostkastide sisuga, mis on üle antud Tartu Linnavalitsuse XXX kirjaga nr XXX; Kohus on seisukohal, et eelnimetatud dokumendid, mis loetletud punktides 1-23, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada nende omanikele.
222.Kriminaalasja juures asuvad ka järgnevalt punktides 24-26 loetletud salvestised: 24) CD plaat - sideettevõtjalt saadud andmetega mobiiltelefonide numbritega XXX ja XXX kohta, seotud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga; pangakontode andmed, mis on väljastatud digitaalsel kujul AS XXX, AS XXX, XXX AS ja XXX AS poolt. Seotud XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga; 25) DVD plaadid 2 tk (nr 5118 ja nr 5218), audiosalvestustega. Seotud jälitustoimingu protokollidega; 26) DVD plaat (nr 5318), asukohasalvestustega. Seotud jälitustoimingu protokollidega. Kohtu hinnangul tuleb eelnevas kolmes punktis loetletu jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
223.Kriminaalasjas on asitõenditeks ka Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad järgmised andmetõmmised: Läbiotsimistel Valvo Semilarskiga seotud kohtades (Tartu Linnavalitsus Valvo Semilarski XXX, Valvo Semilarski elukoht XXX, XXX OÜ XXX, Valvo Semilarski sõiduauto XXX) leitud: Sülearvuti XXX, XXX (turvakleebis nr 5L063244); tõmmis nimetusega 5L063244, kataloogis XXX; Sülearvuti XXX, XXX (turvakleebis nr 5L063245); tõmmis nimetusega 5L063245, kataloog\XXX; XXX mälupulk (turvakleebis nr 5L063248); tõmmis nimetusega 5L063248, kataloog XXX; Kaks XXX mälupulka (turvakleebis nr 5L063243); tõmmis nimetusega 5L063243A, kataloog \XXX ja tõmmis nimetusega 5L063243B, kataloog \XXXX; Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX (turvakleebis nr 5L063242); tõmmis nimetusega 5L063242.ufdr, kataloog \XXX; XXX mälupulk kirjega „XXX“ (turvakleebis nr 5L063241); tõmmis nimetusega 5L063241, kataloog\XXX; Tahvelarvuti XXX, XXX (turvakleebis nr 5L063240); tõmmis nimetusega 5L063240.ufdr; XXX; Tahvelarvuti XXX (turvakleebis nr 5L063234); tõmmis nimega 5L063234, kataloog XXX; Sülearvuti XXX, XXX (turvakleebis nr 5L063233); tõmmis nimega 5L063233; kataloog
\XXX;
72 (77)
Lauaarvuti XXX, XXX (turvakleebis nr 00012868); tõmmis nimega 00012868, kataloog \XXX; Mobiiltelefon XXX, XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L063238); kataloog XXX failina XXX ja kataloog XXX failina XXX. A. P. kinnipidamisel ära võetud esemed: Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L050549); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX); Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos SIM kaardiga (turvakleebised nr 5L050547 ja 5L05046); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati XXX); Mobiiltelefon XXX, koos 2 (kahe) SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L050548); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX); Tahvelarvuti XXX, koos SIM kaardiga (turvakleebised nr 5L050545 ja 5L050544); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX). Läbiotsimine A. P. töökohas XXX: XXX mälupulk XXX ja netipulk XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150457); tõmmis nimega 5L150457A, kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport failina XXX); Lauaarvuti XXX, XXX (turvakleebis nr 0016128); tõmmis nimega 0016128, kataloog \XXX; XXX mälukaart XXX (turvakleebis nr 5L150456); tõmmis nimega 5L150456A, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472B, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472C, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472D, kataloog \XXX; Mobiiltelefon XXX ja mobiiltelefon XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150455); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport failina XXX), kataloog \XXX ( kopeeritud andmete raport failina XXX); Mobiiltelefon XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150454); kataloog \XXX \XXX (kopeeritud andmete raportid failidena XXX ja XXX); Sülearvuti XXX, XXX (turvakleebis nr 0020813); tõmmis nimega 0020813A, kataloog \XXX, tõmmis nimega 0016128B, kataloog \XXX; XXX mälupulk XXX ja XXX mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L150452); tõmmis nimega 5L150452, kataloog XXX, tõmmis nimega 5L150452B, kataloog \XXX; XXX mälukaart XXX (turvakleebis nr 5L150450); tõmmis nimega 5L150450, kataloog
\XXX;
XXX mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L150449); tõmmis nimega 5L150449, kataloog
\XXX;
CD plaat (turvakleebis nr 5L150446); tõmmis nimega 5L156446, kataloog \XXX Läbiotsimistel K. S. seotud kohtades (AS XXX ja K. S. elukoht) leitud: XXX mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L13449); tõmmis nimetusega 5L13449, kataloog
Mobiiltelefon XXX, XXX (turvakleebis nr 5L13437); tõmmis nimetusega 5L13437, kataloog \XXX). Kohus on seisukohal, et eelloetletud andmetõmmised tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KOHTU SEISUKOHT SÜÜTEOMENETLUSEGA TEKITATUD MITTEVARALISE
KAHJU HÜVITAMISE OSAS
224.Süüdistatava V. Semilarski kaitsja esitas kohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks, mis puudutab pressikonverentsil V. Semilarski kohta avaldatud ebaõiget faktiväidet (pressikonverentsil avaldas prokurör Margus Gross: „Tartu linn on Eestis üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult öeldes äraostetavad.“) ja lisaks ebamõistlikult pika kohtueelse menetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
225.Riigikohtu halduskolleegium on arutanud eeltoodud taotluse esimese osaga seonduvat, s.o pressikonverentsil V. Semilarski kohta avaldatut. Halduskolleegium leidis 07.10.2020. a määruses20, et prokurör andis lausega „Tartu linn on Eesti üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on piltlikult öeldes äraostetavad“, mis kaebaja väitel talle kahju tekitas, moraalse hinnangu, mis lähtus eeldusest, et kaebaja on altkäemaksu võtnud. Sellisel avaldusel pole seost konkreetse kriminaalmenetlusega, vaid nii väljendati suhtumist kaebajasse. Järelikult oli tegemist toiminguga haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 mõttes. Sellise toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist võimaldab nõuda RVastS § 9 lõige 1. Samuti lubab RVastS § 11 lõige 1 nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Osundatud nõude lahendamine on halduskohtu pädevuses (RVastS § 17 lõige 1). Seetõttu saadeti kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
226.Arvestades asjaolu, et Riigikohtu halduskolleegium on kaitsja taotluse esimese poole osas seisukoha võtnud, leides, et pressikonverentsil avaldatu osas on tegemist toiminguga, millisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise, toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõuete lahendamine on halduskohtu pädevuses, puudub maakohtul pädevus nimetatud osas kaitsja taotluse lahendamiseks.
227.Teise taotluse – ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine – esitamine on kaitsja selgituste kohaselt põhimõttelisemat laadi, kuivõrd selle venitamisega kohtueelses
Riigikohtu halduskolleegiumi 07.10.2020. a määrus nr 3-19-1565
74 (77)
menetluses V. Semilarski hingelised üleelamised ja talle tekkiv kahju suurenesid olulisel määral, sest selles ebaselges situatsioonis, kus prokuratuur oli põhimõtteliselt nagu puhkerežiimil, pidi V. Semilarski tegelema kõigega, mis kaasnes tema kohta avaldatuga. Teine aspekt on, et tavaliselt on vaadatud ebamõistlikku menetlusaega terve menetluse kontekstis ehk siis kohtueelne ja kohtumenetlus koos, mistõttu see lähenemine on omamoodi pretsedentlik, sest V. Semilarski soovib eelkõige hüvitist ebamõistlikult pika kohtueelse menetluse, mitte menetluse kui terviku eest. Samas on ka tavasituatsioonis seda küsimust vaadates tihtipeale leitud, et viivitused, mille tõttu on loetud menetlus ebamõistlikuks, on aset leidnud justnimelt kohtueelse menetluse etapis.
228.Eelmärgitud taotluse kohaselt V. Semilarski peeti kinni XXX ja süüdistuse esitamiseni läks 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva. Enne seda leidis aset jälitustegevus, mis tähendab, et prokuratuuri juhtimisel tegeleti selle kriminaalasja uurimisega kohtueelse menetluse staadiumis kokku 2 aastat 7 kuud ja 30 päeva. Arvestades selle asja keerukust ja mahukust, tundub see olevat ebamõistlikult pikk aeg. Seejuures ei teinud meie V. Semilarski ja tema kaitsja ühtegi toimingut, et menetlust venitada. Vastupidi – V. Semilarski, lisaks sellele, et võib eeldada, et isikul on huvi asja kiirema edasiliikumise osas, avaldanud selles asjas mitu korda, sh ühe korra kirjalikult, et ta soovib, et need protsessid liiguksid võimalikult kiiresti ja on valmis ise tegema kõik selle jaoks, et sellele kaasa aidata, mida ei juhtunud. Asja venima hakkamise põhjuseks on õiguskaitseasutuste, s.o eelkõige prokuratuuri tegevus. Alates detsembrist 2018, kui prokuratuur oli KrMS § 225 korras esitatud taotlused kätte saanud, ei tehtud 7 ja pool kuud selles asjas sisulises mõttes mitte mingisuguseid toiminguid: tehti üksikuid päringuid ja kuulati üle üks inimene. See, et prokuröril olid korruptsiooniasjadega käed-jalad tööd täis, ei ole kohtupraktika kohaselt vabandus. Seega mingit õigustavat asjaolu menetluse venimisele käesolevas asjas ei ole. Eeltoodu alusel taotleb kaitsja mõista V. Semilarskile ebamõistlikult pika kohtueelse menetlusega seotud kahju hüvitisena välja 1654,83 eurot.
229.Prokurör vaidles kaitsja taotlusele vastu, nentides, et tõepoolest oli kriminaaltoimik seitse kuud prokuratuuris süüdistusakti koostamise ootel, kuid sellise suure avaliku huviga korruptsioonikuriteo puhul ei ole seitse kuud kindlasti ebamõistlik menetlusaeg, kui arvestada, et prokuratuuri sisemise korralduse järgi arvestavad, et keskmine kriminaalasi peaks prokuratuurist lõpliku menetlusotsuse jõudmiseni võtma keskmiselt neli kuud. Kaitsja seisukohad on mõnevõrra vastuolulised, kuivõrd esmalt väidetakse, et kriminaalasi ei ole keerukas ega mahukas, teisest küljest on läbivalt menetluse käigus istungitel rõhutatud, et see kohtuotsus on märgilise tähtsusega, kohtupraktikat on väga vähe ja õiguslikke vaidlusi ja küsimusi on selles asjas rohkem kui mõnes teises. Prokuröri hinnangul on tegemist õiguslikus mõttes võrdlemisi keeruka kriminaalasjaga. Menetlustoimingute puhul ei saa lähtuda ainult nende arvust, et on tehtud üks vaatlusprotokoll või kuulatud üle üks tunnistaja. Selleks, et mingit menetlustoimingut põhjalikult teha, eelneb väga suur töö. Ehk siis see, kui protokolli järgi on selle koostamisele kulunud üks päev või mingid tunnid, ei tähenda see seda, et sellele ei oleks eelnenud nädalate- või isegi kuudepikkune töö, et see protokoll üldse valmis saaks. Kui näeme, et läbiotsimise käigus on võetud ära arvukalt dokumente, pidi menetleja neid kõiki analüüsima, vaatlema, fotografeerima ja tegema järeldused, kas tegemist on süüstavate või õigustavate tõenditega, kuivõrd teatavasti tuleb koguda mõlemaid. Segadus on toimiku prokuratuuri jõudmisega: prokuratuuri infosüsteemi kohaselt jõudis see prokuratuuri 24.09.2018 ja 28.09.2018, s.o neli päeva hiljem tegi prokuratuur toimiku juba kaitsjale nähtavaks. Asjas, kus on 11 köidet, on see väga tavapäratu praktika. Ehk siis ka selles viivitust ei toimunud. Samuti andis prokuratuur kaitsjale tavapärase 10 päeva asemel
75 (77)
tutvumiseks oluliselt rohkem aega, viidates taaskord mahukusele ja keerukusele, ehk siis oli kaitsjal kuni 03.12.2018 võimalik taotlusi esitada. Lisaks järgnesid igasugused paralleelsed menetlused, millest teame, et üks vältab siiani. Kokkuvõtlikult on prokurör seisukohal, et süüdistusakti koostamiseni jõuti väga mõistliku aja jooksul ja seetõttu palub kaitsja sellekohase taotluse jätta rahuldamata.
230.SKHS § 18 kohaselt esitatakse kahju hüvitamise taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Seega on kaitsja esitanud taotluse ebamõistliku menetlusajaga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tähtaegselt.
231.SKHS § 5 lg-s 4 sätestatu kohaselt on süüdistataval süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda SKHS § 5 lg-tes 1, 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. SKHS § 11 lg-te 1 ja 5 alusel hüvitatakse SHKS § 5 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes, kui on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale ning ebamõistliku menetlusaja korral on mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk.
232.Esiteks märgib kohus, et tõepoolest on kohtupraktikas, andes hinnangut mõistlikule menetlusajale, tavapäraselt käsitletud koos nii kohtueelse menetluse kui ka kohtumenetluse kulgemist. Sellest hoolimata ei näe kohus takistust andmaks käesolevalt hinnangut ainult V. Semilarski osas kulgenud kohtueelse menetluse pikkusele.
233.Järjekindla kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul.21 Kriminaalasja keerukuse hindamisel ei ole seejuures vähetähtis asja varasem maht.22 Viidatud 20.12.2019. a lahendi punktis 19 juhtis kriminaalkolleegium tähelepanu ka käesolevalt prokuröri poolt viidatule, et lisaks sellele, et erinevate asjaolude kohta tuleb teavet koguda, mis võib kohtueelset menetlust mõnevõrra pikendada ja seda ei saa menetlejale üldjuhul ette heita, tuleb saadud materjal ka läbi töötada.
234.Kohus ei ole tuvastanud, et kohtueelses- ega kohtumenetluses, kuigi viimase osas ka kaitsjal ja süüdistaval etteheiteid ei ole, oleks menetlusega venitatud ning et asjaga ei oleks piisava intensiivsusega tegeletud.
235.Käesolevas asjas algas menetlus detsembris 2016 (VIII kd, tl 144). Pärast kriminaalmenetluse alustamist hakati koheselt intensiivselt toimetama kohtueelset menetlust: toimetama jälitust (eelnevalt selleks lube taotledes), tegema päringuid ning hilisemalt ka muid vajalikke menetlustoiminguid (kinnipidamisi, läbiotsimisi jmt). Seejuures ei ole vähetähtis, et lisaks menetlustoimingute ja erinevate päringute tegemisele ja nende raames materjalide kogumisele tuleb, nagu on märkinud ka Riigikohus, saadu ka läbi töötada ning tõenditeks vormistada. Viimane on aga mahukates kriminaalasjades vägagi ajakulukas tegevus.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.12.2019. a määrus nr 1-17-10050, p 15 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.12.2016. a otsus nr 3-1-1-79-16, p 28
76 (77)
236.Kohtu hinnangul ei ole, hinnates kohtueelse menetluse kestvust, vähemtähtsaks ka asjaolu, et esialgu oli V. Semilarskile esitatud kahtlustus oluliselt mahukam, kuid nagu juba eelnevast nähtus, siis osaliselt menetlus tema kahtlustuse osas (altkäemaksukahtlustuses) prokuratuuri poolt lõpetati. Samas, isegi pärast menetluse osalist lõpetamist, jäi kriminaalasja maht keskmisest oluliselt suuremaks. Ühtlasi on käesolev kriminaalasi kohtu hinnangul keskmisest keerukam, mida on nentinud nii prokurör kui ka tegelikult kaitsja ise.
237.Ringkonnaprokurör avaldas, et asi jõudis prokuratuuri 2018. a keskpaigas, pärast mida tehti kaitsjale vaid mõned päevad hiljem toimik nähtavaks. Kriminaalasja mahukuse tõttu andis prokuratuur ka kaitsjale aega kuni 2018. a detsembrikuu alguseni taotluste esitamiseks. Kaitsja poolt avaldatu kohaselt ka antud tähtajaks taotlused esitati. Seejuures, kuigi kaitsja toob välja, et ka pärast seda kriminaalasja toiminguid tehti, on kaitsja sisuliselt siiski seisukohal, et alates detsembrist 2018 kuni süüdistusakti kohtusse saabumiseni on menetlemisel põhjendamatult viivitatud.
238.Tõepoolest saabus süüdistusakt kriminaalasja üldmenetluses menetlemiseks Tartu Maakohtusse 07.08.2019, s.o siis natuke üle 7 kuu pärast seda, kui kaitsja oli taotlused prokuratuurile selleks antud tähtajaks ära esitanud. Samas ei pea kohus, arvestades kriminaalasja mahukust ja keerukust ning ka asjaolu, et kriminaalasjas tehti ka selle ajavahemiku jooksul mõningaid toiminguid, lisaks sellele, et koostamisel oli ka süüdistusakt, selliseks, mille alusel jaatada seda, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus on olnud ebamõislikult pikk, andes seega aluse V. Semilarskile hüvitise maksmiseks.
239.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et ei kohtueelses- ega kohtumenetluses ei ole menetlusega venitatud. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et asjaga ei oleks piisava intensiivsusega tegeletud. Ühtlasi on kohus seisukohal, et arvestades eelnimetatule lisaks ka kriminaalasja materjalide mahtu ning selles tõusetunud juriidilisi nüansse, kaitsja ise on kriminaalasja nimetanud märgilise tähtsusega olevaks, tuleb kohtueelse menetluse kestvus (ja sealhulgas ka senine kohtumenetlus) hinnata mõistlikuks. Seega jääb kaitsja taotlus – maksta V. Semilarskile seoses ebamõistlikult pika kohtueelse menetlusega hüvitist – edutuks.